TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE I OSA (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

66

pdf

Tööiguse konspekt

2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94, RT I 2009, 31, 196 TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus, RT I 1993, 74, 1054 … RT I, 18.03.2011, 1 TMS - Täitemenetluse seadustik, RT I 2005, 27, 198 … RT I, 06.12.2010, 1 TLS - Töölepingu seadus, RT I 2009, 5, 35 … RT I, 2010, 22, 108 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse määrus 25.06.2009 nr 110, RT I 2009, 36, 245 TUIS - Töötajate usaldusisiku seadus, 13.12.2006, RT I 2007, 2, 6 … RT I, 2010, 22, 108 Töötasu alammäära kehtestamine, Vabariigi Valitsuse määrus 11.06.2009 nr 90, RT I 2009, 31, 192

Tsiviilõigus

10

doc

Alustava ettevõtja tööõigus

TL sõlmitakse kirjalikult. Oluline ­ lepingueelsed läbirääkimised. Uues seaduses ­ töölepingus lepitakse kokku tehtav töö ja makstav tasu ja teiste tingimuste osas on kirjalik töötingimustest teavitamise kohustus (ei pruugi olla lepingus). Eeldatakse, et nendest tingimustes teavitatakse enne tööle asumist, kui seda ei tehta, siis 2 nädala jooksul peale T nõudmist. Tingimused, millest töötajat tuleb teavitada (kõikide TL puhul vt § 5)) 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg 3) tööülesannete kirjeldus (neid ühepoolselt muuta ei saa) 4) ametinimetus (kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg) 5) töö eest makstav tasu - ei ole enam mõistet PALK. Põhimõte ­ igasugune töö, mida T on nõus kokkuleppel tegema (täiendav tööülesanne, tulemuslikum töö vms) on töö, mille eest tuleb tasu maksta kokku lepitavas suuruses. Pooled lepivad töötasus kokku ning kokkuleppe

Tööõigus

16

docx

Tööseadusandluse alused

Tallinna Transpordikool NIMI RÜHM Tööseadusandluse alused Referaat Juhendaja: NIMI 2013  1. SISSEJUHATUS Eestis on käesoleval ajal jõus mitmed seaduseid ja lepinguid. Üheks neist on töölepingu seadus, mis seab tööandjale ja töövõtjale erinevaid kohustusi, mida mõlemad osapooles peavad jälgima. Antud lepinguid ja seaduseid mõjutavad erinevad seaduse paragraafid, mis muutuvad pidevalt vastavalt riigi vajadustele. Üheks tähtsaimaks lepinguks peatakse töölepingut, mis seadistab kogu riigi töötamise põhimõtted, alates tööle minekust, palgast ja tähtaegadest, kuni töölt lahkumiseni või töölepingu tühistamiseni. Sellegipoolest eelmainitud

Logistika

52

docx

Tööõigus ja lepingud - LOENGUKONSPEKT

õiguslik tagajärg (pakkumisel käe tõstmine). Vaikimine v tegevusetus ainult siis, kui see tuleneb seadusest, poolte vahelisest kokkuleppest v praktikast. KOKKULEPE – peab olema piisavalt selge, keeruliste lepingute puhul punktide kaupa. Kas kokkulepe on saavutatud sõltub lepingu olemusest, väljakujunenud praktikast. Kui need kolm elementi on olemas, siis on olemas ka leping. 2.2 Lepingueelsed suhted § 14 Keerulisemate lepingute sõlmimine toimub sageli läbirääkimistega – eesmärgiga saavutada mõlemale poolele vastuvõetav kokkulepe. Juba läbirääkimisi alustades tuleb lähtuda seaduses sätestatust ehki lepingut ei sõlmitagi (VÕS § 14 lg 3.) 3 Läbirääkimistest ei tulene õiguslikke tagajärgi, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavutanud kokkulepet. Kuid läbirääkimisi pidavad isikud on kohustatud:

TÖÖÕIGUS JA LEPINGUD

56

docx

Tööleping; Koostöö õiguslikud alused

2 Töölepingu sõlmimisel peavad mõlemad hästi teadma, mida neil on õigus selle lepingu alusel nõuda ja mida nad on kohustatud tegema. Ühe poole kohustustele vastavad teise poole õigused. Töölepingu lõpetamine ja vastutus on sellised valdkonnad, mis on põhjustanud praktikas kõige rohkem töövaidlusi. Töölepingu lõpetamise korral põrkuvad töötaja ja tööandja huvid kõige selgemalt. Seetõttu töölepingu lõppemise, aga eriti töölepingu ülesütlemisega seotud regulatsiooni puhul on seadusandja püüdnud leida mõlemaid pooli rahuldava lahenduse, eeldades seejuures lepingupoolte head tahet ja mõistlikku suhtumist. 3  1. TÖÖLEPING

T??keskkonna ohutus

20

docx

Õigusõpetuse konspekt ja 2. kontrolltöö

.. Tööandjaks võivad olla · jur. isikud(, avalikõiguslikud isikud ja eraõiguslikud isikud) · 18. a. Saanud teovõimeline füüs. Isik. N: turvatöötaja peab olema vähemalt 18.a isik. Erandjuhtudel on lubatud töötada v. tööle võtta ka alaealist isikut. Tuleb silmas pidada, et alaealiste töösuhte reg. Erineb oluliselt täiskasvanute tööreg.st. See tuleneb sellest, et kaitsa alaealiste tervist ning võimaladada täita neil koolikohustust. Alaealistega töölepingu sõlmimise kord on sätest. töölepinguseaduse paragrahvides 7;8 Üldreegel: tööandja ei tohi töölepingut sõlmida v. tööle palgata alla 15. a. isikut. Lisaks vanuselisele piirangule, näeb TLS ette absoluutset piirangut töö tegemiseks. Nimelt alaealine ei või teha tööd, mis · Ületab alaealise kehalisi ja vaimseid võimeid · Ohustab alaealiste kõlblust · Sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse v.

Õigusõpetus

25

docx

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb

Tööõigus

50

doc

Tööõigus

1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet.

Tööõigus

Kommentaarid (0)