Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE I OSA (0)

1 Hindamata
Punktid
TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE I OSA
1. Isikuga sõlmiti töövõtuleping, mille alusel ta kohustus tegema puusepa töid. Talle kehtestati 8-tunnine tööpäev ja ta pidi alluma meistri korraldustel, töötasu maksti talle iga kuu teatud tööoperatsioonide lõppedes. Töötajaga juhtus tööajal õnnetus ja tööandja lõpetas ühepoolselt nüüd lepingu. Töötajale haigusraha keelduti maksmast. Töötaja leidis, et temaga toimiti ebaõigesti. Kuidas vaidlus lahendada.
TÖÖLEPINGU LÕPPEMINE ÜLESÜTLEMISEGA
Saab toimuda üksnes seaduses toodud alustel.
Ülesütlemisavaldus peab olema
  • kirjalik
  • isiklikult teatavaks tehtud v saadetud tahteavalduse saaja elu- v asukohta ja saajal peab olema mõistlik võimalus sellega tutvuda (TA peab tõendama, et T on kätte saanud)
  • põhjendatud (v.a T korraline ülesütlemine). Kui ülesütlemist ei ole põhjendatud, peab rikkunud pool hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Ülesütlemise avalduse võib T-le teatavaks teha ükskõik millal (puhkus, haigus, streik jms)
  • konkreetne ja üheselt mõistetav (st ei ole tingimuslik ).

Etteteatamine – üks pool informeerib teist oma soovist töösuhe lõpetada, s.t tuleb teha avaldus, sellest hakkab jooksma ka 30-päevane tähtaeg vaidlustamiseks. Etteteatamistähtaeg on periood kuni töösuhte lõppemiseni.
§ 91. ERAKORRALINE ÜLESÜTLEMINE paragrahv 1 lg 1
§ 97. ERAKORRALISEST ÜLESÜTLEMISEST ETTETEATAMINE
Tööandja peab erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:
alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.
Kui TA sellest kinni ei pea on ta kohustatud maksma hüvist kokkulepitud päevapalga ulatuses iga etteteatamistähtajast puudujääva tööpäeva eest.
T-le tuleb anda mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks.
§ 49. Tööandja kohustused lg 4,
§ 142. Vailduste alluvus paragrahv 1 ja 2
§ 143. Töövaidlusorganisse pöördumise tähtaeg paragrahv 1 ja 2
2. Isik töötab taksojuhina rentides teiselt autot ja ta on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Töötaja väidab, et firma eirab seadusega kehtestatud töö-ja puhkeja nõudeid. Tihti on tal tööpäevad pikemad kui 10 tundi ja ka puhkepäevi ei ole ette nähtud. Kuidas vaidlus lahendada.
TÖÖAEG on aeg, mil töötaja
  • on kohustatud täitma oma tööülesandeid, mis on kindlaks määratud TL, ametijuhendiga
  • allub TA juhtimisele ja kontrollile
  • see aeg on kindlaks määratud kas seadusega, TL-ga või tuleneb töökorralduse reeglitest

Täistööaeg - töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul. T ning TA on vabad kokku leppima neile sobivas tööaja korralduses.
ÜLETUNNITÖÖ (§ 44), s.o. töö üle kokkulepitud tööaja, üldjuhul lubatud ainult poolte kokkuleppel.
TA võib kohustada tegema ületunnitööd, vastavalt hea usu põhimõttele, kui selle tegemine on vajalik ettevõtte eriliste asjaolude tõttu ja kui töö tegemata jätmisel on reaalne oht kahju tekkimiseks, s.t selle tegemist ei saa edasi lükata ja see tuleb ära teha viivitamatult.
Ületunnitöö piirnormid - nädalas kogu tööaeg 48 t, 4-kuulises arvestusperioodis
Täiendavalt võib töötajat tema nõusolekul rakendada ü/tunnitööle arvestusega 52 tundi 7 päevases ajavahemikus. (4-kuulises arvestusperioodis)
- kui see ei kahjusta tervist ega tekita üleväsimust
- ei kahjusta töötaja olukorda
- TA peab selle kohta eraldi arevestust ja esitab selle nõudmisel TI-le ja töötajaid esindavale organisatsioonile.
PUHKEAEG
    • töötaja on vabastatud tööülesannete täitmisest
    • töötaja võib seda kasutada oma äranägemisel

1.Tööpäevasisesed puhkeajad
• vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks. pikema kui 6-tunnise töötamise korral peab olema 30-min. tööpäevasisene vaheaeg. Seda ei arvata tööaja hulka. Kui töötaja ei saa seoses töö iseloomuga konkreetset vaheaega, peab tööandja võimaldama tal puhata ja einestada tööajal ning sellisel juhul loetakse see aeg tööaja hulka.
2. Igapäevane puhkeaeg
TLS § 51 mõttes, mis peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul kestma järjest vähemalt 11 tundi. Järelikult saab töötaja täistööajaga töötades teha kokkuleppel tööandjaga maksimaalselt viis tundi ületunnitööd ning summeeritud tööaja korral ei või tööaeg koos ületundidega olla pikem kui 13 tundi.
Kui töötaja töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, peab tööandja talle TLS § 51 lg 5 kohaselt andma vahetult pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega võrdselt 13 töötundi ületanud tundide arvuga ning seda tööd rahas hüvitada ei ole lubatud
3.Iganädalane puheaeg
Vähemalt 2 järjestikkust puhkepäeva (üldjuhul laupäev, pühapäev). Kui ettevõte nendel päevadel töötab nähakse puhkepäevad ette vahetusgraafikutega, kuid need peavad olema järjestikkused päevad. (seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjest)
Summeeritud tööajaarvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Puhkepäevadel tööle rakendamine poolte kokku leppel (v.a vääramatu jõud) ja rakendamisel samad piirangud, mis ületunnitöö puhul.
Kompenseeritakse see kui ületunnitöö
a) antakse vaba aeg samas mahus
b) makstakse lisatasu vähemalt 50% tunnipalgamäärast
Puhkepäeval tööletulemise korraldus peab olema antud enne töönädala viimase tööpäeva lõppu.
TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE-I OSA #1 TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE-I OSA #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pinku Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tööiguse konspekt
66
pdf

Tööiguse konspekt

2011, 1 RaKS - Ravikindlustuse seadus, RT I 2002, 62, 377 … RT I, 10.06.2011, 7 TsÜS - Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 35, 216 … RT I, 06.12.2010, 1 Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud, Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94, RT I 2009, 31, 196 TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus, RT I 1993, 74, 1054 … RT I, 18.03.2011, 1 TMS - Täitemenetluse seadustik, RT I 2005, 27, 198 … RT I, 06.12.2010, 1 TLS - Töölepingu seadus, RT I 2009, 5, 35 … RT I, 2010, 22, 108 Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse määrus 25.06.2009 nr 110, RT I 2009, 36, 245 TUIS - Töötajate usaldusisiku seadus, 13.12.2006, RT I 2007, 2, 6 … RT I, 2010, 22, 108 Töötasu alammäära kehtestamine, Vabariigi Valitsuse määrus 11.06.2009 nr 90, RT I 2009, 31, 192

Tsiviilõigus
Alustava ettevõtja tööõigus
10
doc

Alustava ettevõtja tööõigus

TL sõlmitakse kirjalikult. Oluline ­ lepingueelsed läbirääkimised. Uues seaduses ­ töölepingus lepitakse kokku tehtav töö ja makstav tasu ja teiste tingimuste osas on kirjalik töötingimustest teavitamise kohustus (ei pruugi olla lepingus). Eeldatakse, et nendest tingimustes teavitatakse enne tööle asumist, kui seda ei tehta, siis 2 nädala jooksul peale T nõudmist. Tingimused, millest töötajat tuleb teavitada (kõikide TL puhul vt § 5)) 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg 3) tööülesannete kirjeldus (neid ühepoolselt muuta ei saa) 4) ametinimetus (kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg) 5) töö eest makstav tasu - ei ole enam mõistet PALK. Põhimõte ­ igasugune töö, mida T on nõus kokkuleppel tegema (täiendav tööülesanne, tulemuslikum töö vms) on töö, mille eest tuleb tasu maksta kokku lepitavas suuruses. Pooled lepivad töötasus kokku ning kokkuleppe

Tööõigus
Tööseadusandluse alused
16
docx

Tööseadusandluse alused

Tallinna Transpordikool NIMI RÜHM Tööseadusandluse alused Referaat Juhendaja: NIMI 2013 1. SISSEJUHATUS Eestis on käesoleval ajal jõus mitmed seaduseid ja lepinguid. Üheks neist on töölepingu seadus, mis seab tööandjale ja töövõtjale erinevaid kohustusi, mida mõlemad osapooles peavad jälgima. Antud lepinguid ja seaduseid mõjutavad erinevad seaduse paragraafid, mis muutuvad pidevalt vastavalt riigi vajadustele. Üheks tähtsaimaks lepinguks peatakse töölepingut, mis seadistab kogu riigi töötamise põhimõtted, alates tööle minekust, palgast ja tähtaegadest, kuni töölt lahkumiseni või töölepingu tühistamiseni. Sellegipoolest eelmainitud

Logistika
Tööõigus ja lepingud - LOENGUKONSPEKT
52
docx

Tööõigus ja lepingud - LOENGUKONSPEKT

õiguslik tagajärg (pakkumisel käe tõstmine). Vaikimine v tegevusetus ainult siis, kui see tuleneb seadusest, poolte vahelisest kokkuleppest v praktikast. KOKKULEPE – peab olema piisavalt selge, keeruliste lepingute puhul punktide kaupa. Kas kokkulepe on saavutatud sõltub lepingu olemusest, väljakujunenud praktikast. Kui need kolm elementi on olemas, siis on olemas ka leping. 2.2 Lepingueelsed suhted § 14 Keerulisemate lepingute sõlmimine toimub sageli läbirääkimistega – eesmärgiga saavutada mõlemale poolele vastuvõetav kokkulepe. Juba läbirääkimisi alustades tuleb lähtuda seaduses sätestatust ehki lepingut ei sõlmitagi (VÕS § 14 lg 3.) 3 Läbirääkimistest ei tulene õiguslikke tagajärgi, kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavutanud kokkulepet. Kuid läbirääkimisi pidavad isikud on kohustatud:

TÖÖÕIGUS JA LEPINGUD
Tööleping; Koostöö õiguslikud alused
56
docx

Tööleping; Koostöö õiguslikud alused

2 Töölepingu sõlmimisel peavad mõlemad hästi teadma, mida neil on õigus selle lepingu alusel nõuda ja mida nad on kohustatud tegema. Ühe poole kohustustele vastavad teise poole õigused. Töölepingu lõpetamine ja vastutus on sellised valdkonnad, mis on põhjustanud praktikas kõige rohkem töövaidlusi. Töölepingu lõpetamise korral põrkuvad töötaja ja tööandja huvid kõige selgemalt. Seetõttu töölepingu lõppemise, aga eriti töölepingu ülesütlemisega seotud regulatsiooni puhul on seadusandja püüdnud leida mõlemaid pooli rahuldava lahenduse, eeldades seejuures lepingupoolte head tahet ja mõistlikku suhtumist. 3 1. TÖÖLEPING

T??keskkonna ohutus
Õigusõpetuse konspekt ja 2-kontrolltöö
20
docx

Õigusõpetuse konspekt ja 2. kontrolltöö

.. Tööandjaks võivad olla · jur. isikud(, avalikõiguslikud isikud ja eraõiguslikud isikud) · 18. a. Saanud teovõimeline füüs. Isik. N: turvatöötaja peab olema vähemalt 18.a isik. Erandjuhtudel on lubatud töötada v. tööle võtta ka alaealist isikut. Tuleb silmas pidada, et alaealiste töösuhte reg. Erineb oluliselt täiskasvanute tööreg.st. See tuleneb sellest, et kaitsa alaealiste tervist ning võimaladada täita neil koolikohustust. Alaealistega töölepingu sõlmimise kord on sätest. töölepinguseaduse paragrahvides 7;8 Üldreegel: tööandja ei tohi töölepingut sõlmida v. tööle palgata alla 15. a. isikut. Lisaks vanuselisele piirangule, näeb TLS ette absoluutset piirangut töö tegemiseks. Nimelt alaealine ei või teha tööd, mis · Ületab alaealise kehalisi ja vaimseid võimeid · Ohustab alaealiste kõlblust · Sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse v.

Õigusõpetus
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED
25
docx

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb

Tööõigus
Tööõigus
50
doc

Tööõigus

1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel: · teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile · tööandja maksab töötajale töö eest tasu 1.1.2 Tööõiguse valdkond Saame rääkida: - individuaalsest tööõigusest, mis reguleerib tööandja ja töötaja suhet.

Tööõigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun