Lombroso teooriad äratasid suurt tähelepanu. Veidi enne Lombroso teooriat oli toimunud Darwini evolutsiooniõpetuse läbimurre ja paljudel oli ehk lohutav mõelda, et kurjategijad on juba sünnilt kuritegelikud inimesed, geneetilised ebardid, kes olelusvõitluses automaatselt välja praagiti. Klassikalise koolkonna valitsevaks mantlipärijaks sai nn. Sotsioloogilise koolkonna, mille eesotsas oli Saksa kriminaalõiguse professor Franz von Liszt 81851-1919) poolt väljatöötatud õpetus. Sotsioloogiline koolkond pidas võitlust kuritegevuse vastu võitluseks kahjuliku sotsiaalse nähtuse vastu. Sellest lähtudes oli kuriteo eest kättemaksmine mõttetu. Kättemaks ei olnud abiks kuriteo tagajärgede likvideerimisel: kuriteo põhjuseid tuli otsida kurjategija isikust. Liszt töötas välja kolm kurjategija tüüpi, keda pidi koheldama erinevalt: kurjategijat, keda võis parandada, st. resotsialiseerida, tuli kohelda nii, et ta
parandus usas sündinud orjad kuulutati usa kodanikeks. Konföderatsiooniriigid liideti uuesti USAga. 1872 kuulutas Grant välja amnestia kõikidele konföderatiooni pooldajatele, et lepitada ühiskonda. 1898 a Hispaania-Ameerika sõda. Sõda toimus Kuubal, USA sai endale Filipiinid ja Puerto Rico, hiljem Hawaii saared. 1867 Alaska, mille Ameerika ostis Venelastelt. 1896 avastati Alaskal kulda. 22/4 ÜHISKONNA MODERNISEERUMINE Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Christopph Keller Historia Nova. Uued ühiskondlikud said esile revolutsioonidega.
tegemisele. 2. funktsionaalne mall, mis usub inimese võimesse oma ümbrust kujundada. 3. käitumise muutmise mall põhineb õppimisteooriatel, rõhutab sotsialiseerimise tähtsust. 4. kriisi sekkumise mall kooskõlas mitmetest elementidest traditsiooniline, psühhoanalüütiline, bioloogiline, egopsühholoogiline, sots. psühholoogiline, sotsioloogiline ja õppimisteoreetiline 5. individuaaltöö eriti töös vanuritega esiletõusvad rühmatöös, püütakse aidata vanuril luua tähtsaid inimsuhteid, arendada ja säilitada arukaid sotsiaalseid rolle, et mõista kliendi eneseväärikustunnet ja lahendada igapäevases elus esinevaid probleeme. Tavalised rühmatööd ...............: 1. kasvatuslikud rühmad, kus hooldatakse mitmesuguste huvialade järgi.
teatrietenduse vaatajaskond, ususekt, fookusgrupp, projektirühm ... · Kuuluvusvajadus. Tegevuse tulemuslikkus. Probleemid SP jaoks · Grupi mõju. Grupisurve. Grupisõltuvus. · Grupimõtlemine. · Grupi tegevuse mõjutamine. Liider. Grupipaanika ja selle suunamine. · Grupieelarvamused. Grupikonfliktid. Diskrimineerimine. · Grupiloome (team building). · Kurt Lewin grupidünaamika kui nähtus Sotsiaalpsühholoogiasse Gruppide jaotus · Sotsioloogiline: nominaalsed, tüpoloogilised, assotsiatsioonid, organisatsioonid · Psühholoogiline: väike grupp (isiklik seos), sotsiaalsed grupid (ilma isikliku seoseta), ajutised/spontaansed grupid, töörühmad/tiimid · Sotsiaalpsühholoogiline: lähedusgrupid (perekond), eesmärgigrupid (spordivõistkond), sotsiaalsed rühmad (vähemused), juhuslikud kooslused (pealtvaatajad) Grupikuuluvuse ajalugu · Homo sapiens sapiens grupiloom. Ajaloos · grupikuuluvus muutunud
on palju õigusnorme. Tulemuseks on ühiskonna üleujutamine õigusnormidega ja sellele vaatamata lokkab korralagedus ning nähtus nimega anoomia (eesti on anoomiline ühiskond. Anoomia on nähtus kus õigusnormid on olemas ja riik on andnud oma panuse, et kõik suhted oleksid õigusega reguleeritud, kuid vaatamata õigusnormide olemasolule ühiskonna liikmed suhtuvad nendesse normidesse ükskõikselt ja teadlikult ei järgi neid norme. Ja norme ei järgita erinevatel põhjustel (Eestis sotsioloogiline küsitlus kus küsiti kas eesti seadused on väärt järgimist ning tulemiks saadi, et 25% elanikest arvas, et norme tuleks järgida, ülejäänud arvasid, et õigusnormid on jama ning nende peale ei saa lootma jääda ja kõik probleemid jäävad lahendamata, välja pakuti palju teistsuguseid vahendeid kaasaarvatud omakohtu variante)). Seega õigusega tegelemise juures tuleb mõelda õiguse efektiivsusele, sest kui õigusnormid ei ole efektiivsed, siis ei hakka neid keegi järgima
Kultuuriliste fenomenide hulka kuuluvad kõik inimese poolt õppimise teel omandatud tegevused... Kultuurilisi fenomene võib seetõttu defineerida kui omandatud tegevuste komplekse teatud inimgrupis. Cultural phenomena are conceived of as including all the activities of man acquired by learning... Cultural phenomena may, therefore, be defined as the acquired activity complexes of human groups. Ameerika antropoloog Ruth Benedict 1947. Race, Science, and Politics. Kultuur on sotsioloogiline mõiste õpitud käitumise kohta, käitumise, mis pole inimesele antud sünnipäraselt ja pole määratud tema rakkude poolt nagu on herilaste või sipelgate käitumine, vaid sellise käitumise, mida iga uus põlvkond peab üha uuesti õppima täiskasvanute käest. Culture is the sociological term for learned behavior, behavior which in man is not given at birth, which is not determined by his germ cells as is the behavior
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on pu...
1. luua testitavad hüpoteesid 2. vali sobilik lähenemisviis uuringule. Survey (kaardistus) 3. andmete kogumine 4. andmete anaklüüsimine ja järelduste tegemine 5. tulemuste jagamine teiste teadlastega Protseduurid vt slaide, loe raamatust 2. Sotsiaalpsühholoogia ajalugu, 20.02.2018 120 aasta vanune teadus, enamus arengust viimase 60 aasta jooksul. Kaks sotsiaalpsühholoogiat: - psühholoogiline: keskmes on indiviidi reageerimine sotsiaalsele stiimulile - sotsioloogiline: grupid või sotsiaalsed muutujad, sotsiaalsed rollid, kultuurinormid jms Üleskutse need valdkonnad omavahel ühendada (Backman, 1983). Kirjeldav sotsiaalpsühholoogia - Ulatus kuni 19.saj II pooleni. Inimene vajab eksisteerimiseks ühiskonda oli mõlema seisukoht. Inimene on sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse produkt. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 - Platon ühiskond kui rekvisiit, mille abil saab inimene välja arendada õiglustunde.
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koo...
PEREKONNAÕIGUS Mis on perekond ? Perekonnaseadusest mingisugust legaaldefinitsiooni ei tulene. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Perekond rohkem sotsioloogiline. Perekond on vanemate (enamasti abikaasade) ja nendega koos elavate laste, laiemalt mõistes aga ka laiem vere- või mõimusugulusel põhinev kooseluvorm, mis täidab teatud sotsiaalseid funktsioone. Ühiskond ootab sellelt grupilt midagi, tal on olemas mingid ühiskondlikud ülesanded. Perekonna tunnused: 1) Universaalne ühiskondlik korraldus, perekond on alati ühiskonnas olemas. 35
Sotsiaalne: Õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljendub sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Selle konseptsiooni kohaselt ei tule õigust otsida mitte seaduseraamatutest, vaid meid ümbritsevatest reaalselt toimivatest sotsiaalsetest suhetest, sotsiaalsest korrast. Riik peab seda kaitsma kohtu abil, kes rakendab õigust erinevate huvide kooskõlastamiseks ja nende vahel kompromissi saavutamiseks, samuti sotsiaalse kontroli teostamiseks. Õiguse sotsioloogiline käsitlus domineerib anglo-ameerika õigusperekonna õigussüsteemides, seondudes siin arvamusega, mille kohaselt kohtu esmaseks eesmärgiks on mitte niivõrd formaalse õiguse kuivõrd õigluse teostamine. Loomuõiguslik: Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Selle kontseptsiooni kohaselt on igas ühiskonnas ja riigis kehtivate normide (sealhulgas ka õigusnormide) kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
30ndatel sattus vastuollu võimudega. Leiti, et tema looming ei vasta Stalini nõuetele. 1939 Meierhold arreteeriti, ta represseeriti, tema teater võeti talt ära. Teda piinati ja tõenäoliselt hukati ta 1940. Sellega suri viimane avangardi lootus stalinliku reziimi all. Stalini surma järel Meierhold rehabiliteeriti ja tema ideed mõjutasid siiski maailma. 1920ndad1970ndad domineerisid Stanislavski psühholoogiline ja Meierholdi sotsioloogiline lähenemine. Meierholdil palju ühist Craigiga ka. Olemuslik erinevus seisneb põhiküsimuses, kas esmane on elu või kunst. Stanislavskil elu, Meierholdi liinil kunsti. Meierholdi süsteemis peab näitleja karakterit publikule näitama, Stanislavski järgi läbi elama. Meierhold eksperimenteeris konstruktivistlikult; sellest ideest hiljem mõjutatud Brecht ja tema lähenemine. Iseloomulik ideaalse näitleja otsing, kes peaks olema näitleja-nukk. Etendaja peab kombineerima kõik
ainult riik. 3) Selles väljendub riigi tahe. 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum ehk kohustuslik kõigile riigis asuvatele isikutele. 5) Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik püüab kõikide tema käsutuses olevate seaduslike vahenditega ära hoida tema poolt kehtestatud õiguse rikkumisi. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Juriidiline: Õigus on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. // Sotsioloogiline: Õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Loomuõiguslik: Igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide (ka õigusnormide) kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. Kaitsevad teatud väärtusi, mis on kuulutatud ülimuslikeks (nt isikuvabadused, inimõigused jms).
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt o...
Mõistel doktriin (ld doctrina) on nii teaduse üldmõistena kui ka õigusteaduses mitu tähendust: teoreetiline õpetus; õigusteaduslik või õigusfilosoofiline teooria; poliitiline süsteem; õppelause. Mõistel kontseptsioon (ld conceptio) on samuti nii teaduse üldmõistena kui ka õigusteaduses mitu tähendust: vaatlus- või käsitusviis; vaadete süsteem; üldkujutlus; plaan; tärganud mõte või idee. Loengumapi läbiv käsitusviis on kontseptuaalne, kuid kohati ka ontologistlik ning sotsioloogiline. Loengumapp ei sisalda õigusteaduse metodoloogiat ning meetodeid (selle kohta on Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse professori Raul Naritsa monograafia - vt kirjandus: Narits, 54., lk 9-32) - nt Multi Level Approach, samuti nt jurisprudentsi põhijoonte teemat (vt kirjandus: Narits, 50., 51., 52., 53.), kuid aineprogramm hõlmab ka neid. Seega ei ole käesolev loengumapp hõlmav õpik või käsiraamat
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega
mis aitab kaasa kunstniku isiklikule loomingulisele õitsengule. Nad tunnevad rõõmu maalimisest ilma piiranguteta ning ilma renessansist võrsunud maalikunsti eitamata. Nad ilmutavad ka erilist huvi figuratiivse ja/või abstraktse ekspressionismi vastu. Transavangardismis loobuti abstraktsionismist ning ülevast utoopiast. Üldiseim teema on erootika, süzeid on laenatud kirjandusest ja mütoloogiast. See uus maalimislaad on esteetiline ja sotsioloogiline nähtus. 1980-ndate aastate alguses toimuvad muutused kogu kunstimaailmas. Pärast kontseptualismi algab uus etapp maalikunstis. 1982. aastal juurdlevad Euroopa ja USA kriitikud Oliva poolt kasutusele võetud termini "rahvusvaheline transavangardism" üle. Selle mõistega tähistatakse rahvusvahelisi voole, mille inspiratsiooniallikad ja teostus on väga erinevad, näiteks uusfovism või neoekspressionism (Saksamaa), bad painting (USA) ja itaalia transavangard.
Seetõttu on ka spordi sotsioloogid jõudnud selgele seisukohale, et on vajalik spordi selgepiirilisem defineerimine. Spordi all mõistetakse institutsioonilisi võistluslikke tegevusi, mis sisaldab kas suurt kehalist pingutust või kompleksset kehaliste vilumuste kasutamist indiviidide poolt, kelle osalemine on motiveeritud tulenevalt isiklikust naudingust ja välistest autasudest lähtuvalt. Institutsionaliseerumine on sotsioloogiline mõiste, mille all mõistetakse protsessi, mille kaudu tegevused ja organisatsioonid ajaliselt ning tegevuslikult standardiseeritakse. Institutsionaalsed tegevused omavad formaalseid reegleid ning organisatsioonilist struktuuri tegevuste sooritamisel. Nii erinevad spordi sotsioloogi seisukohalt vabal ajal iseseisvalt mäesuusatamisega tegeleva inimese ning olümpiamängudel esineva sportlase tegevused institutsionaalses mõttes
vanemate kohanemisega ning spetsialisti ülesandeks oli Tänapäevased uurimused näitavad, et vanemate psühho- identifitseerida ahistaja psühhopatoloogia. patoloogia ei esine nendes peredes, kus toimub laste Teine lähenemine ajaloos, defineerimaks lapse väär- väärkohtlemine, üldpopulatsiooniga võrreldes sagedamini. kohtlemist, oli sotsioloogiline, viidates mudelile, kus rõhutatakse nii Ajalooliste juurte tõttu on mõnedel arstidel tänapäevalgi raske patoloogiliste vanemate kui ka ühiskonna rolli. Keskne selle minetada nn. bio-meditsiiniline - sümptomitele orienteeritud mudel lähenemise puhul oli vanemate tegevuse identifitseerimine lapsi väärkohtlevate vanematega töötades. 70-ndatel aastatel hakati
maailmaga, eluvaadet, uskumusi ning väärtusi, mille nimel ollakse kokku tulnud ning millesse usutakse. Ökokülad on keskused, kus viljeletakse üldinimlikke vaimseid väärtusi, mis toetavad positiivset ellusuhtumist, kooskõla teineteise ja loodusega. (Gaia Education, 2011) Kõiki kogukondi võib nendel neljal skaalal positsioneerida. 13 1.3. Kogukonna mõiste sotsioloogiline ning antropoloogiline käsitlus Kuna nii sotsiaalne sidusus kui ka sotsiaalne jätkusuutlikkus eeldavad inimeste omavahelist koostööd, lähtub sellest kogukonna mõiste. Seda mõistet võib sotsiaalteaduste järgi mõista mitmeti: kogukond võib tähendada traditsioonilist hõimu, viisi, kuidas elavad põlisrahvad (tänapäevalgi). Samuti võib kogukonda käsitleda asukohapõhiselt. Sel juhul saab rääkida külakogukonnast, linnakogukonnast, või kultuurilisest kogukonnast. Samuti
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kurite...
aitab kaasa kunstniku isiklikule loomingulisele õitsengule. Nad tunnevad rõõmu maalimisest ilma piiranguteta ning ilma renessansist võrsunud maalikunsti eitamata. Nad ilmutavad ka erilist huvi figuratiivse ja/või abstraktse ekspressionismi vastu. Transavangardismis loobuti abstraktsionismist ning ülevast utoopiast. Üldiseim teema on erootika, süzeid on laenatud kirjandusest ja mütoloogiast. See uus maalimislaad on esteetiline ja sotsioloogiline nähtus. 1980-ndate aastate alguses toimuvad muutused kogu kunstimaailmas. Pärast kontseptualismi algab uus etapp maalikunstis. 1982. aastal juurdlevad Euroopa ja USA kriitikud Oliva poolt kasutusele võetud termini "rahvusvaheline transavangardism" üle. Selle mõistega tähistatakse rahvusvahelisi voole, mille inspiratsiooniallikad ja teostus on väga erinevad, näiteks uusfovism või neoekspressionism (Saksamaa), bad painting (USA) ja itaalia transavangard.
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
Psühhoanalüüsi tutvustaja. Rein Saluri 1974 Külalised - Psühhomodernne. Seosed modelleeriva tendentsiga. Võrdlevalt Tuhkatriinumängu ja Saluri näidendit. Üks olulisemaid märksõnu "Mälu" Pöördutakse 40-50-aastate painete poole. Isiklikku mälu suhestatakse. Mati Unt 1975 Good-bye baby - Terviklik näidend laguneb, 13 erinevat stseeni. 1984 Vaimude tund Jannseni tänaval Merle Karusoo 1980 Olen 13-aastane - Sotsioloogiline teatri esiletõus. Draamakirjanduse iseseisvus on küsitavam. Küsitletakse inimesi, pannakse võõrastest tekstidest midagi kokku. Enn Vetemaa s. 1936 60ndatel kassetiautor ja luuletaja. Luuleidentiteeti välja ei kujune. Tragokoomika ja must huumor. Läheb proosale üle, uusi kogusid enam 60ndatel ei tule. 60ndatel jõuab ka väga tähenduslikult osaleda proosamurrangus. Noore proosa avalöögi teeb Unt. Draamakirjandusse 60ndate lõpul. 70-0 kujuneb draamakirjaniku roll selgemalt
Siis tõlgiti palju 100.nda juubeli puhul. Lätlased saavad hästi aru, soomlased enam mitte. Hästi dramatiseeritav, filmitav. Film "Indrek", "Täieline Eesti vabariik", "Armastuse võimalikkusest Vargamäel". Kaalepi järgi T&Õ tasandid: 1) filosoofiline tasand. Tms ise kangesti toetanud. I osa: inimese võitlus maaga, II in võitlus jumalaga, III ühiskonnaga, IV teise inga, V mingis mõttes alistumine, leppimine, otsade kokkusõlmimine. 2) sotsioloogiline > Tms on ise hüppe teinud tlpst kodanlikuks haritlaseks. Ülevaade tollasest ühiskonnast, nende kihtidest (küla, haritlased, töölised jne). Suudab kirjeldada aega. On paralleele tõmmatud Tolstoiga: krahv, kes tahtis olla tlp. 3) ajalooline. Tms jõuab kirjutamisaega välja, ei kirjutamidagi, mida oma silmaga näinud pole. Paneb kirja tähtsad sündmused. I, II ja III on tüüpilisemad, võib öelda kodulooline, koduuurimuslik (Jaan Eilart). 4) psühholoogiline
Siis tõlgiti palju 100.nda juubeli puhul. Lätlased saavad hästi aru, soomlased enam mitte. Hästi dramatiseeritav, filmitav. Film "Indrek", "Täieline Eesti vabariik", "Armastuse võimalikkusest Vargamäel". Kaalepi järgi T&Õ tasandid: 1) filosoofiline tasand. Tms ise kangesti toetanud. I osa: inimese võitlus maaga, II in võitlus jumalaga, III ühiskonnaga, IV teise inga, V mingis mõttes alistumine, leppimine, otsade kokkusõlmimine. 2) sotsioloogiline > Tms on ise hüppe teinud tlpst kodanlikuks haritlaseks. Ülevaade tollasest ühiskonnast, nende kihtidest (küla, haritlased, töölised jne). Suudab kirjeldada aega. On paralleele tõmmatud Tolstoiga: krahv, kes tahtis olla tlp. 3) ajalooline. Tms jõuab kirjutamisaega välja, ei kirjutamidagi, mida oma silmaga näinud pole. Paneb kirja tähtsad sündmused. I, II ja III on tüüpilisemad, võib öelda kodulooline, koduuurimuslik (Jaan Eilart).
Gorbatšovi toetajaks saab just Juri Andropov, kes tema eest Kremlis hea sõna kostab ja tänu kellele ta Kremlisse tuuakse. Tema abikaasa Raissa Gorbatšova (Titarenko), kes läks Moskva Riiklikku ülikooli, kuna oli kiituskirjaga keskkooli lõptenud, sai ilma eksamiteta. Õppis Moskva ülikoolis filosoofiat, hiljem, kui Gorbatšoviga kaasa läks, hakkas Nõukogude sotsioloogiaga tegelema. 1967 kaitstud kandidaadikraad oli sotsioloogiline uurimus kolhoosi liikmetest (millised uued jooned talupojale juurde tulnud seoses kolhoosikorraga). Teaduslikus mõttes polnud väga tõsine. Alguses ei saanud Stavropolis tööd, hakkas õpetama põllumajandusinstituudis ja mujal filosoofiat. 70Ndate II poolel Moskvas sai temast ka Moskva ülikooli õppejõud. On oluline selles mõttes, et kui varasemal ajal NL juhtide puhul liidri naise roll poliitilises elus on nullilähedane olnud, siis Raissast saab üks osa
Seda käsitlesime loengumapi sissejuhatavas osas "Õppeainest" (v.t lk 12-13). Õigusnormi struktuuri võib selgitada ning õigusnormi tüüpe liigitada erinevatelt lähtealustelt. Õigusteaduses ning õigusteoorias kinnistunud seletused uuritud nähtuste (uurimise objekti) kohta sõltuvad kasutatud meetoditest ja metodoloogiast. Õigusteaduse ja õigusteooria põhimeetodid (mitte ainsad!) on: filosoofiline, dogmaatiline, ajalooline, võrdlev, sotsioloogiline ning õiguspoliitiline. Igaühe abil neist uuritakse objekti erinevast aspektist. Omaette võttes ei võimalda neist ükski ilmselt õigusnormi kõigis võimalikes aspektides tunnetada, kõik koos aga annavad kompleksse pildi. Õigusnormi struktuuri ning liikide üldkäsitus on seetõttu piltlikult paradigmaatiline raamistus, "katus" mille alla mahuvad omakorda konkreetsed erinevate koolkondade doktriinid ning kontseptsioonid. Iga doktriini ning kontseptsiooni
10. A. H. TAMMSAARE ,,TÕDE JA ÕIGUS" I OSA ANALÜÜS "Mina kavatsesin oma romaani nõnda, et I jagu (1926) kujutaks võitlust maaga, II (1929) jumalaga, III (1931) ühiskonnaga, IV (1932) iseendaga ja oma eluõnnega, V(1933) alistumist." 1) filosoofiline tasand. Tms ise kangesti toetanud. I osa: inimese võitlus maaga, II - in võitlus jumalaga, III - ühiskonnaga, IV - teise in-ga, V - mingis mõttes alistumine, leppimine, otsade kokkusõlmimine. 2) sotsioloogiline -> Tms on ise hüppe teinud tlp-st kodanlikuks haritlaseks. Ülevaade tollasest ühiskonnast, nende kihtidest (küla, haritlased, töölised jne). Suudab kirjeldada aega. On paralleele tõmmatud Tolstoiga: krahv, kes tahtis olla tlp. 3) ajalooline. Tms jõuab kirjutamisaega välja, ei kirjutamidagi, mida oma silmaga näinud pole. Paneb kirja tähtsad sündmused. I, II ja III on tüüpilisemad, võib öelda kodulooline, kodu-uurimuslik (Jaan Eilart). 4) psühholoogiline
haiguspilt. Proff püüab korraldada oma töö igatahes nii, et ta pääseks tüütuist tavaülesandeist, ümbritse-des end assistentidega. See on vertikaalse tööjaotuse vorm, millele proff leiab alati ratsionaalseid põhjendusi: assis-tendid on odavamad, proffidel jääb aega tähtsamate ülesannete jaoks jne. lõpptulemuseks on, et selle väikese kasu, mis tööde üleandmisest tekib, neelavad alla energia-kulu-kad konfliktid. Profi sotsioloogiline iseloomustus. Definitsioonid on erinevail uurijail mõneti erinevad, kuid mõningate iseloomulike joonte suh-tes ollakse professionaalide puhul üksmeelel. 1. Neil on kindel teadmiste-oskuste valdkond, milles nad on teistest paremad; mõningad uurijad räägivad (oskus) teabemonopolist. 2. Nad on läbi teinud pikema erialase põhiväljaõppe ning lisaks on nad oma erialateadmiste osas sõltuvad korrapärasest täiend- ja edasiõppest. 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
