Arbuus Arbuus pärineb Aafrika mandrilt. Arbuus ehk maasikapuu või selle vili. Enamik sorte sisaldab 10% ja enamgi suhkrut, viljaliha on veerikas, sisaldab kuni 95% vett. Mineraalaineid ja vitamiine sisaldabsuhteliselt vähe. Valminud viljaliha on punane, harvem valge või kollane. Viljad on kujult ümmargused või elliptilised, värvuselt enamasti rohelised. Söögiarbuusi pinnamuster ja värvus võivad olla väga mitmekesised, nad on sortide eristamise tunnusteks. Arbuus säilib hästi ja tal on tugev koor ning hästi transporditav. Viljaliha maitse on õrn ja magusa maitsega. Tarvitatakse peamiselt toorelt nagu melonitki.. Arbuus säilib hästi 1-2 aastat. Säilitada tuleks jahedas kuivas ruumis, külmkapis mitte rohkem kui nädal. Mitmed toitumisspetsialistid ja organisatsioonid (ka Kaalujälgijad) on arbuusi nimetanud üheks parimaks toiduaineks maailmas. Söögikõlbulikud on ka arbuusi seemned, mida võib röstida...
eraldavaid rakukesti ei teki, seega ei moodustu ka diaade ja tetraade. Taimedel esineb sageli normaalsest munaraku arengust mitmesuguseid kõrvalekaldeid kas looduslike või kunstlike mõjutuste tagajärjel. Ka haploidsetel, hübriidsetel ja polüploidsetel taimedel on munaraku areng teistsugune. Sõltumata tekkepõhjustest viivad kõrvalekalded steriilse või vähearenenud lootekoti moodustumiseni. 7. VILI JA SEEME Munaraku viljastamisele järgneb idu ja seemne arenemine, sigimikust moodustub aga vili (fructus). Õiekatted ning tolmukad kuivavad ja langevad ära, emakakael kas kuivab või muutub vilja levimise abivahendiks (haakekonksuks vms.). Vili ei tarvitse alati koosneda ainult edasiarenenud sigimikust, mitmetes sugukondades esineb rüüsvilju (vananenud nimetus - ebavili), kus viljade arenemisest võtab lisaks viljalehtedele osa ka teisi kudesid, näiteks õunvilja või maasika
Seemned on õistaimede paljunemis- ja levimisvahendid. Seemned on kujult ümarad, piklikud, ovaalsed või munajad. Nende suurus võib olla väga erinev: palmiliste seemned on mõnekümne sentimeetrise läbimõõduga ja kuni 20 kg raskused, käpaliste seemned on seevastu mikroskoopilised ja ühes grammis võib neid olla ligikaudu miljard. Seeme moodustub seemnealgmest pärast kaheliviljastumist. Ta on kaetud kaitsva, enamasti 3-kihilise seemnekestaga, mis areneb seemnealgmekatetest · Seeme koosneb idust ja toitekoest (endospermist). · Igas seemnes on üks või kaks idulehte. Idulehtede arvu alusel jaotatakse õistaimed kahte klassi üheidulehelised ja kaheidulehelised. Kaheidulehelised · taimedel on paks seemnekest. Selles on ava (seemnepilu), mille kaudu idanemiseks vajalikud vesi ja õhk pääsevad seemnesse. · Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha seemnenaba. See on seemnekestale jäänud seemnejala kinnituskoha jälg.
kultuuristatult koduaedades ilu- põõsana. Viljad suured, oranz- kuni tumepunased õiepõhjast moo- dustunud ebaviljad. Söödavad, sisaldavad rohkesti C vitamiini. Süstemaatika alused Küsimusi kordamiseks 1. Mida uurib süstemaatika ? 2. Millised on looduses esinevad riigid ? 3. Millisteks alarühmadeks jaguneb hõimkond ? 4. Milline on olnud taimeriigi hõimkondade arengusuund ? 5. Kas herne seeme on kahe- või üheiduleheline ? Miks ? 6. Aga tammetõru, viljatera, "kastanimuna", kõrvitsaseeme ? 7. Millise tunnuse tõttu on sugulased maasikas ja võilill ? 8. Millise tunnuse tõttu on sugulased maasikas ja õunapuu ? 9. Miks hernes ja sibul on kaugemad sugulased kui hernes ja tamm ? 10. Paiguta järgmised taimed süstemaatilistesse rühmadesse sellisele tasandile kui Sinul on võimalik (kasuta ka taimemäärajat):
„katsetatud“. Käbide ja viljade varumiseks on mitmeid võimalusi. Viljade paiknemist silmas pidades on võimalik neid koguda maapinnalt, kasvavatelt puudelt, langetatud puudelt ja mõnel juhul ka veepinnalt. Maapinnalt kogutakse suuri vilju, mis varisevad kergesti. Nii on lihtne varuda näiteks tammetõrusid, mille hoogne varisemine algab pärast esimesi öökülmi. Näiteks kuuse- ja männikäbide maapinnalt kogumine seemnete saamise eesmärgil on ebamõistlik, kuna seeme on lahtistest käbidest ammu varisenud. Kasvavatelt puudelt kogutakse seemet seemlatest, kasutades selleks tõstukeid, mille kasutamist võimaldab puude hõre asetus, tasane ja kandev maapind. Kasvavatelt puudelt käbide-viljade varumisel kasutatakse ka muid vahendeid: redeleid (võimaldavad varumist kuni 10-11 m kõrgustelt puudelt), vibraatoreid ja ronimisraudu. Kõige kiirem on käbide kogumine mootorsaega langetatud puudelt ja laasitud okstelt
MANDEL Merilin Jürine KK11-PE MANDEL Mandel on hariliku mandlipuu seemne söödav tuum Mandleid süüakse peamiselt toorelt, kuid süüakse veel ka praetult, soolatult või suhkurdatult See on valkjas seeme, mida katab pruunikas nahkjas kest ning ümbritseb koor, mille tugevus sõltub liigist Mandel pole tegelikult pähkel, vaid teda peetakse luuviljaks Neid kasutatakse ka kondiitritööstuses, samuti martsipani valmistamisel Mandlid sisaldavad üle 50% õli ja neist pressitakse ka mandliõli, mis läheb parfürmeeriatööstusesse või ravimite valmistamiseks Mandlid jagunevad kaheks: mõru-ja magusmandel Mõrumandel ei ole söödav, sellest tehakse
(paju, ohakas) 2. kalda ja veetaimede viljade levimist veega tingivad, kas õhuruumid viljades või seemnekesta limastumine (tarnad, vesiroos) 3. loomade abil levivad viljad edasi jäädes loomade karvakülge või kui loom nad ära sööbväjuvad nad koos väljaheitega ja saavad arenemiseks head tingimused (takjas) 4. inimene levitab taimede seemneid teadlikult, ta külvab taime vilja (tomat, kurk). Seeme Õistaimedel valmivad seemned vilja sees. Seemned jagunevad üheidulehelisteks (aeduba) ja kaheidulehelisteks (nisu, rukkis). Üheiduleheline taim on taim, mille seemnes on üks iduleht. Kaheidulehelised taimed on taimed, mille seemnes on kaks idulehte. Seemned sisaldavad tärklist, vett ja valku. Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaime seemned paiknevad paljal käbisoomuste vahel (mänd, kuusk, kadakas). Mänd on valgusnõudlik igihaljas puu
ning põllumajandussaaduse ja -toote käitlemine, mis vastab käesoleva seaduse ja põllumajandussaaduse tootmist ning põllumajandussaaduse ja -toote käitlemist reguleerivate muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. "Sepiku" talu otsustab suurte toetuste lootuses üle minna tavaviljeluselt maheviljelusele. Üleminekuaeg elatakse kuidagimööda üle, kuid on selge, et saagid on jäänud liiga väikseks. Ka on nõuetele vastav seeme kallis ning raskesti kättesaadav. Nii külvataksegi osadele põldudele naabrimehe käest saadud kapsaseeme. Et aasta on putukatele (maakirp, kapsaliblikas) eriti soodne, siis lubatud vahenditega nende arvukust kontrolli alla ei saada. Öö varjus pritsitakse põld üle pestitsiididega. Talus toodetud kauba pakendile trükitakse suurte punaste tähtedega "MAHE". Sepiku talu Üleminek mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele Mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele
-Veesisalduse järgi eristatakse lihakvilju ja kuivvilju. -Lihakviljad: mari (tomat), õunvili (õun), luuvili (ploom). -Kuivviljad: *avaviljad kukkur (kukekannus), kaun (hernes), kõder (kapsas), kupar (kastan) *sulgviljad pähklike, pähkel (sarapuu), seemnis (võilill), teris. -Seeme koosneb seemneestast, idust ja toitekoest. -Seemned: *üheiduleheliste taimede seemned (tervaviljad) *kaheiduleheliste taimede seemned (uba, hernes). -Üheidulehelise taime seeme koosneb seemnekestast, valgurikastest rakkudest, toitekoest idulehest, idupunagst, idujuurest ja iduvarrest. -Kaheidulehelise taime seeme koosneb idulehtedest, idupungast, iduvarrest, idujuurest ja seemnekestast. -Seeme vajab idanemisel vett, soojust ja õhku. -Viljad levivad tuule, vee, loomade, inimeste ja iseenda levitamisega. -Tuulega: viljad kerged, varustatud lennumehhanismiga (võilill). -Veega: õhuruumid viljades, limased seemnekestad (vesiroos).
jaguneb 3 x mitootiliselt. Esimese jagunemisega tekib 2 tuuma, mis jagunevad kummalegi poolusele. Kummaltki pooluselt 1 tuum liigub raku keskele ja need ühinevad lootekotiks. Ühel poolusel kolmest tuumast tekivad sünergiidid ja munarakk. Teisel poolusel tekivad antipoodid. 10. Loomlevi ja tuullevi võrdlus Loomlevi Tuullevi Seemet ümbritseb viljaliha Seeme „paljas" Seeme rohke toitekoega Madala toiteväärtusega Seeme pigem suur Seeme pigem väike Seemnetel küljes haakuvad osad Seemnetel küljes lendamist või kleepuv pind soodustavad lisemed 11. Millel põhineb vegetatiivne paljunemine? Põhineb regenereerumisvõimel: lehest, juure- või varrelõigust kasvab uus terviklik taim (sekundaarse meristeemi abil) - Üherakulistel raku jagunemise teel
20000€ kevadtööde laenu. See laen on lühiajaline ja madala intressiga (aasta intress 10%). Detsembris tasun tagasi kogu laenu, vahepeal tasun intresse. Esimese aasta planeeritud sissetulekust planeerin uuendada kuivatit, selleks arvestan 40000€. Mina saan töötasu, bruto 1000€ kuus. Rohkem palgatöölisi ma ei kasuta. Hooajatöödel (külvamisel, teravilja koristamisel ) kutsun appi oma sugulased, teeme talgu korras. Järgmisel, 2017.a., ei ole mul vaja enam tootmiseks laenu võtta. Seeme on mul olemas, diiselkütte ostmiseks raha olemas. Esimesed kolm aastat ei ole kasumiaruandes suuri näitajaid, sest kõik vaba raha investeerin tootmisse. Konkurents minu piirkonnas on üpris väike, aga suur oht on see, et kaubandusketid toovad odavat teravilja teistest riikidest sisse. Ikalduse vastu on võimalik põllumaad ära kindlustada. Usun oma ettevõtmisse ja olen kindlasti viie aasta pärast keskmise suurusega tulutoov ettevõte. 2. Ettevõtte üldandmed
taimerühmadest vähemalt ühe tunnuse poolest ning millele omased tunnused selle paljundamisel järgnevate põlvkondade vältel on ühtlikud ja püsivad. 3. Millised on Puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali kategooriad ja kuidas neid tähistatakse? Paljundusmaterjal käesoleva seaduse tähenduses on seemnekartul ning aiakultuuri puhul eelkõige liigi paljundamiseks või istutusmaterjali tootmiseks kasutatav taimne materjal, sealhulgas puuvilja-, marja- ja dekoratiivkultuuri puhul ka seeme ning vegetatiiv- ja seemikalus ning puuvilja-, marja- ja köögiviljakultuuri puhul ka istutusmaterjal, milleks on istutamiseks või ümberistutamiseks ettenähtud taim või taimeosa. Seemnekartul ning puuvilja- ja marjakultuuri paljundusmaterjal jagatakse nende põlvnemise ja kvaliteedi alusel kategooriatesse. 4. Milliseid kahjureid ei tohi esineda paljundusmaterjali tootmiseks kasutatavas mullas? 5. Millise kultuuri järel 4 aasta jooksul ei tohi kasvatada maasika sertifitseeritavat
veebr kell 10.15 KONTROLLTÖÖ 28.veebruaril materjal: kolm loengut kaks praktikumi PALJUNEMINE hõlmikpuu latimeeria PALJUNEMINE Sugutu paljunemine Suguline paljunemine vegetatiivne eoseline apomiktne Vegetatiivne arengulooliselt primitiivseim pungumine, pooldumine risoomide, mugulate, sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. sigikehad sammaldel Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine roomavate vartega Taimekasvatuses vegetatiivse paljunemisvõime kasutamine: pistikud pookimine silmastamine puhmikute jagamine
igatsetud nektarini vaid lihtsalt väljapääsu juurde. Väljapääsuava ees on tolmukad, mille vastu puutudes saab putukas õietolmuseks. Enne väljapääsu juurde jõudmist nügib putukas tahes või tahtmata ka õie emakat, kuhu jäävad tolmuterad eelmistest külastatud õitest. Nii saavad kuldkinga õied tolmeldatud. See on taimele väga vajalik, sest tolmeldatud õie asemele kasvab väikest kurki meenutav vili, mis valminuna lõhkeb. Tuul kannab laiali sadu imekergeid seemneid. Kuldkinga seeme on imetilluke, umbes 1,3 mm pikk ja kuni 0,26 mm lai. Munakujuline embrüo ise on läbimõõduga vaid 0,2 mm ja kaaluga üksnes miljondik grammi. Embrüot ümbritseb kõva, pruun seemnekest. Seal on ava, mille ääriserakud tagavad ava lahtihoidmise ja seega on võimaldatud idanemiseks vajaliku vee sissepääs. Kahjuks aga tolmeldajateks on vaid mõned sobiva suurusega mesilaseliigid ja õitest viljub tavaliselt ainult alla veerandi, sest idanemiseks, on vaja mikroseente
Eesti Maaülikool Kartuli ajalugu Pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast Peetakse vanimaks kultuurtaimeks maailmas Indiaani hõimud kasvatasid seda rohkem kui 4000 a. tagasi. Euroopasse jõudis kartul 16. sajandil. Eestisse jõudis kartul 18.sajandi alguses. Kartuli toitainete sisaldus Kartuli kasvatamine Seeme Oluline on valida võimalikult kvaliteetne seeme ja selle ettevalmistamine istutamiseks. Mulla ettevalmistamine Seemne istutamiseks peab pinnas olema piisava niiskusega, soe ja sõmer. Seemne istutamine Emamugula alla peab jääma pehme sõmer muld. Õige vao moodustamine (optimaalselt lai, trapetsikujuline, mitte liiga kõrge ja mitte liiga madal). Väga oluline on, et emamugulad asetseksid täpselt vao keskel õige istutusvahega. Kartuli kasvatamine Väetamine
Kuuluvad järgmistesse sugukondadesse: *suhkrupeet 20% *poolsuhkrupeet 10% Maltsaliste sugukond *söödapeet 5-7 % *söödakaalikas Ristõieliste sugukond *söödanaeris Söödaporgand- Sarikaliste sugukond Kaheaastane kultuur Söödejuurviljade seemnete ehitus Liik Vili või Kuju Pind Värvus seeme Ribiline, Porgand Seeme Ovaalne teravate hallikaspruun ogadega Ebakorrapärane 1.seemneline peet Vili Ebatasane Kollakaspruun , viienurgaline Mitmeseemneline Vili Ebakorrapärane Ebatasane Kollakaspruun
seotud tõeseid andmeid, nagu sõiduki asukoht, läbitud teekonna pikkus, kütusekulu, kiirus ja palju muud. Seiresüsteemi kogutud informatsiooni saab vormistada erinevateks raportiteks, näiteks ülevaated tööaja, kiiruseületamise, kütuse tankimispeatuste, lisaseadmete, teekonna kohta jne. Kasutajaliides on veebipõhine, see muudab kasutamise mugavaks ning jälgimise lihtsaks. (Sarapik 2009b) Kahe Eesti eduka GPS lahenduste pakkujate Oskando ja Tracking Centeri teenused SeeMe ja Navirec on analoogsed. SeeMe teenuste kasutamiseks on sõidukile vaja paigaldada Oskando seade, mille sees on SIM kaart. Seade on väike karp, mis määrab GPS satelliitide abil oma asukoha ja edastab kogutud info SeeMe veebipõhisele teenusele, mis kasutajalt mingi lisatarkvara paigaldamist ei nõua. SIM kaart on vajalik, et seade saaks andmed SeeMe teenuste serverisse saata. Kasutaja teeb serverile päringu ja vastuseks kuvatakse kaardile kas valitud sõidukite asukoht või teekond
Generatiivsed taimeelundid • Õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: • Sümmeetria - mono- ja polüsümmeetria • Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa • Geotropism – positiivne ja negatiivne • Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised ÕIS Õis on muundunud lühivõrse, mis on kohastunud mikro- ja megaspooride, ning gameetide moodustamiseks ja risttolmlemiseks. Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi. Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed:
• Peruu, Hiina ja Etioopia. • Euroopasse tuuakse peamiselt Argentiinast, • Tšiilist, Iisraelist. • Palju erinevaid sorte: Hass & Fuerte. • Hassil on tugev pruunjasmust koor, Fuertel on siledam, tumeroheline koor ning märgatavam pirnikuju. Avokaado • Avokaadopuu kasvab väga suureks, lehed on nahkjad umbes 30 cm pikkused. Õied on väikesed. • Avokaado vili on pirni-kujuline, 7-20 cm pikk ning kaalub 100g - 1kg. • Vilja sees on suur kõva seeme. • Vilja ümbritseb krobeline kest. • Kest ega ka seeme ei ole söögiks. • Kasvab väga niiskes keskkonnas. Vesi millega puid kastetakse, ei tohi olla soolane. Ka tugev tuul pole hea kasvatuse eelduseks. ... • Kõige paremini maitseb avokaado siis, kui ta on täiesti valminud. • Maitse on suhteliselt mahe ja meenutab pähklit. • Kuna vilju veetakse meile kaugelt, siis koristatakse need pooltoorelt ja sageli pole ostetud avokaado jõudnud täielikult valmida.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Peterson O11PK BAKTERID JA HALLITUSSEENED Juhendaja: Heikki Eskusson TALLINN2010 Bakterid Salmonella Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes, levivad organismis vere ja lümfiga ning eritavad toksiine ehk bakterimürke. Salmonella perekonna pool põhjustatud soolenakkust nimetakse salmonelloosiks . Clostridium perfringens Clostri...
saagi koristust) Porgand Sarikaline Esimesel aastal vähem sooja Kõige rohkem vajab Soovitatav osta seemned Mullale ei tohi tekida Koristatakse terve suve läbi, 2-aastane Seeme idaneb madalal kaaliumi, fosforit, puhitult (värvilised) koorikut, seemned ei suuda kuidas vaja on Idaneb aeglaselt temperatuuril Lämmastikuga ei ole Kui kasutada tavalist seemet tärgata Kuid hiljemalt enne
Tumepruun, Serbia kuusk omorika Palkani poolsaar 1 igi karvane Lisa Tunnused Kõrgus Võra Puit Seeme Käbi, vili Helepruun, piklik, Isaskäbid valmivad eelmise aasta okaste Lennutiib ümbritseb
tootmisele ning selliselt märgistatud põllumajandussaaduse ja -toote käitlemisele esitatavad nõuded, mahepõllumajandusliku tootmise ja käitlemise järelevalve korra ning vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise eest. Ülesanne "Sepiku" talu otsustab suurte toetuste lootuses üle minna tavaviljeluselt maheviljelusele. Üleminekuaeg elatakse kuidagimoodi üle, kuid on selge, et saagid on jäänud liiga väikeseks. Ka on nõuetele vastav seeme kallis ning raskesti kättesaadav. Nii külvataksegi osadele põldudele naabrimehe käest saadud kapsaseeme. Et aasta on putukatele eriti soodne, siis lubatud vahenditega nende arvukust kontrolli alla ei saada. Öö varjus pritsitakse põld üle pestitsiididega. Talus toodetud kauba pakendile trükitakse suurte punaste tähtedega "MAHE" · Märgistus · Üleminekuaeg elati üle · Seeme peab olema mahepõllumajanduslik · Abiainete kasutamine Toote märgistamine
lihakale õiepõhjale kinnitunud hulgaliselt pisikesi pähklikesi, pähkel, tõru, seemnis). Vilja Tüübid: Liht- (õies tekib üks vili või on palju kokkukasvanuid emakaid) ja koguviljad (ühest viljast tekib palju osavilju nt. Vaarikas). Koguvili moodustub ühe õie paljudest emakatest vilikonnad (sõstra kobar, päevalillel) liitvilikonnad (kus õisikus on palju õisi koos ja need kasvavad omavahel kokku nt. ananass). korvõisikust moodustub vilikont takjas. Ühe- (kus üks seeme vilja sees nt. ploom päevalille seeme, ühest emakast või mitmest kokkukasvanud emakast) ja hulgaseemnesed- (kaks ja rohkem seemet vilja sees) viljad Ava- (avanevad valmides) ja sulgviljad (lihakad viljad, need ei avane valmides, seal ainult üks seeme. Neil levimiseks lisemed nt tiivad, lendkarvad). jaguviljad ( ei avane, aga lagunevad valmissaamisel tükkideks nt. vaher) Kuiv- (võivad muutuda valmides kuivemaks) ja lihakad viljad (valmides muutuvad mahlasemaks.
kust me kunagi mööda käinud. Tihti kasutatakse väljendeid "igaüks on pärit oma lapsepõlvest" või siis "tal oli nii või naasugune lastetuba". Negatiivses kontekstis tihti ka "vaata, milline kodu tal oli (on)"? jne. Kas see, kust tuleme, millisest "mullast" oleme pärit, määrb meie elu, saatuse, meie väärtued ja tõekspidamised? Olen selles alati pisut kahelnud. Loomulikult on lihtsam laduda müüri, kui vundament on tugev ja loodis. Suure tõenäosusega tuleb vili parem, kui seeme, mida külvati, oli kvaliteetsem. Aga usun, et hea (tõeline) meister suudab ka veidi vildakale vundamendile vastupidava maja ehitada ning küllaldaselt päikest ja sooja vihma kasvatab ka veidi nigelamast seemnest igati väärtusliku vilja. Ehk mõjutavad meid hoopis rohkem elujooksul kohatud inimesed ja kogetud olukorrad ning paigad, kus oleme viibinud. Iga õpetaja koolis ei tarvitsenud üldse meile konkreetselt mingit ainet
Lihakaks võib muutuda kogu perikarp või ainult osa sellest. Lihakvilju kannavad hinnatud puuviljakultuurid (luu- ja õun- ja pomerantsviljad, mari , kõrvitsvili) ning marjakultuurid. Kuivviljad jaotatakse kaheks põhitüübiks: *avaviljad, kus seemned ei ole viljaga kokkukasvanud, seemnete väljapääsemiseks tekivad viljakesta vastavad avad. Sagedamini esinevateks avaviljadeks on kukkur, kõder, kaun, kupar ja karp *sulgviljad, mille seemne- ja viljakestad on kokku kasvanud, nii, et seeme viljakestadest ei eraldu. Seemne ehitus Sigimikus olevatest seemnealgmetest arenevad vilja sisemuses seemned. Bioloogilised küps seeme on uue taime alge. Vastavalt seemnete arvule jagunevad viljad üheseemnelisteks ja mitmeseemnelisteks. Kaheliviljastumise tagajärjel tekivad seemnealgmes idu (uus sporofaas) ning varuained uue taime varaseks kasvuks. Idu areneb lootekotist. Toitekoeks võib olla endosperm (tekib
TALVEKINDLUS Keskmine kuni väga hea Nõrk kuni keskmine Kronos (NPZ Express (NPZ) Silvia (Semundo Saatzucht GmbH ) SW Pastell (Svälof Weibull AB) Kazimir (NPZ) Silvia (Semundo Saatzucht GmbH ) Wotan (NPZ) KORISTUSVIIS- JA AEG Raps on valminud kui põld on pruunikashall ja 90% seemnete sisu on kollane. Pärast rapsi koristust tuleb seeme viia kohe kuivatisse ja ventileerida ning kuivatada, vahepeal maha ladustades hakkab rapsiseeme riknema. Varisemisohu korral võib koristada kastega. Kombain peab olema tihendatud ja rapsi jaoks reguleeritud. Koristatakse siis kui põld on hallika jumega ning seemnete niiskus on 15 -20 % piires Rapsi kuivatamise max temp on 43ºC. Kuivatatakse niiskuseni 7-9%, pikemaks säilitamiseks 6%. Kuivatamisel ei tohiks niiskus langeda üle 10% päevas. Traktor Vajalik tehnika
---- - paras veel s s istutatu istutatud talinaeris aeg hilja külvat istutatu d Naerises e sordist istuta seemet ud d Naeris- t saab tali da istutada seemn Naeris- est saaki naerist . seeme ning est est saab mulda Aprillis saab saab saaki külvatu kohe saaki d kohe seeme saaki . näitab esimesi tunnuse id
Illimar Raiesmik 2 3 5 5 2 Ilmar Paats 3 3 5 5 4 Ilona Rüütel 4 3 3 3 3 Jaana Iort 3 4 4 5 5 Jakob Seeme 3 3 4 3 3 Jan Lahesoo 5 3 4 5 5 Joonas Mehilane 2 5 5 4 5 Jüri Heik 3 2 5 2 4 Kaarel Kluge 3 4 3 4 2
tarbeks peetakse 24 kg/ ha kohta, optimaalne kaaliumi tarve on 4 t/ha saagi kohta 52 kg/ha kohta. Väetusviis suviteraviljadel on eeslitatid paiklik väetamine. Võrreldes hajusväetisega on võimalik kasutada lämmastikku 10 kg/ha rohkem, ilma et proteiinisisaldus terades tõuseks. Taim kasutab varasemas kasvufaasis lämmastiku kasvuks ja algarenguks, saak on kõrgem ja proteiiniprotsent jääb normi piiridesse (alla 11,5 %). Seeme ja külv Seeme pea olema puhtasordiline, teiste sortide lisandeid ei tohi olla üle 1,5%. Idanevus peaks olema vähemalt 92%, erandina ka 90%. Teiste taimede seemneid ei tohiks 1 kg seemne kohta olla üle 80tk, sealhulgas umbrohuseemneid mitte üle 20tk. oluline on veel see, et seeme oleks ühtlase suurusega ega sisaldaks kiduraid ja kõlujaid seemneid. Ühtlase suurusega ja hästi idaneva seeme kindlustab produktiivvõrsete ühtlase arengu ja see omakorda saagi teraühtlikkuse.
teris-rukis 14. Kuidas levivad viljad tuule abil, too näiteid. Lennukarvadega-võilill tiibadega-saar, vaher 15. Kuidas levivad viljad loomade abil, too näiteid. Söövad-pihlakas,aroonia haakuvad-takjas, mõõla seemned 16. Kuidas toimub seemnete iselevi, too näiteid. Paiskviljad-lemalts 17. Kuidas levitab seemneid inimene, too näiteid. Teadlik levitamine-porgand,hernes,kapsas juhuslik-rakvere raibe 18. Millistest osadest koosneb seeme, mis millest areneb? Seemnekest-kaitseb seemet seemnepilu-vesi läheb seemnesse idujuur-areneb taime juur iduvars- kasvab üles ja tõstab idupunga üles idulehed-toiduvarud paiknevad seal 19. Kuidas jaotatakse taimi seemneehituse järgi? Too näiteid. Kaheidulehelised- seemnes on kaks idulehte(õunapuu,hernes,uba) üheidulehelised-seemnes on 1 iduleht(kõrrelised,tulbid,rukis) 20. Kirjelda eostaimede paljunemist sõnajala näitel. 1
kosmeetikas ja isegi põletusõlina. Kasutamine toiduks: Kreeka pähklitest valmistatakse õli. Kreeka pähklite tuumad sobivad hästi puuvilja ja juustusalatitesse, Erinevatesse soolastesse (külmad supid, riisiroad, linnu ja lambaliha, munatoidud, kastmed) MAAPÄHKEL Maapähkel ehk harilik maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel (Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, mille seeme on maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel. Maapähkel on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga Suurimad maapähkli tootjad on Hiina ja India. Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid. Sisaldab 60% õli, 25%35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin). Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist
söögiisu parandav. Aedkoriander Vara- ja kesksuvel(VI-VII) rikkalikult õitsev Eestis vajab Külvatakse varakult(soojenenud Värskeid, enne õitsemist väikeste valgete või roosakate õite ning pitsiliselt sooja, tuulte mulda) otse kasvukohale, seeme korjatud lehti kasutatakse sulgja lehestikuga taim. Peene vaolise varrega, eest kaitstud idaneb 2- 3 nädalat. Külvisügavuseks salatites, riisi-ja kasvab kuni 60cm kõrguseks 20-60cm. Alumised kasvupaika. piisab1-1,5cm. Vajadusel munaroogade, liha sulglõhised lehed kuivavad varakult. Lehed on Eelistab harvendatakse
Contra ehk Margus Konnula Elulugu Sündis 22. märtsil 1972 Võrumaal Urvastes Teenis piirivalvurina Töötas kuu aega inglise keele õpetajana Oli Urvastes postiljon ja ka postiülem Pärast seda vabakutseline kirjanik ja tsenarist Urvaste valla lehe peatoimetaja Eesti kirjanike liidu liige Looming Luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss,lorilaul) traditsioonidest, lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Näidendid "Kõrts" (2007), koos Jan Rahmani ja Andrus Kivirähkiga laulumäng "Eesti hüsteerium" (2009), muusika Erki Meister Luulekogud "Ohoh!" (1995) "Tuul kägistab ust"(2002) "Contrarünnak" (2004) "Liivatee imepeen seeme" (2005) "Urvaplaaster" (2012) Tunnustused 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 2011. aastal ...
Object 1 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS V-15 Eryn Heide Millest koosneb sperma? Uuemõisa 2015 Sperma on ejakulaat ehk seeme, mis on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mida väljutatakse seemnepurske ajal. Seemnepõieke valmistab suurema osa seemnevedeliku rakuvabast osast seemneplasmast ning millele lisanduvad ka seemnepõiekestest,eesnäärmest ja kusitisibulanäärmest erituvad nõred. Sperma koosneb u 5% spermatosoididest, ligikaudu 30% eesnäärmesekreedist ja 70% seemnepõiekeste toodetud sekreedist. Ühes seemnepurskes on umbes 300 000-400 000
leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid on isegi minu enda lemmik toiduained. Seetõttu tegin isegi suure huviga seda refraati, et isegi veel rohkem neist teada saada. 2 India pähkel Nakari vilja seeme. India pähkli kodumaa, nagu nimigi ütleb, on India. Vitamiinidest sisaldab India pähkel kõige enam A-vitamiini ja B-grupi vitamiine ning mineraalainetest tsinki. Nakari taime tegelik vili on ligikaudu neeru- või poksikindakujuline luuvili, mis kasvab ebavilja otsas. Luuvili kasvabki kõigepealt ning seejärel telib õieraost ebavili. Tegeliku vilja sees on üksainus seeme (nakar ehk akazuupähkel ehk india pähkel ehk kasupähkel). Aasia köögis on
protsendini. Õisik koosneb 1000-2000 seemnest. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 meetri sügavusele. Ameerikas käinud hispaanlased tõid 1510. aastal päevalille Euroopasse, kus teda mõned sajandid kasvatati ainul ilutaimena. Päevalille saab kasutada biokütuse valmistamiseks. Kasvatatakse loomadele siloks. Varres olevaid kiudaineid võib kasutada ka paberi tootmisel. Päevalille kasvatamise piirkonnad g vasakul- seeme paremal- seemne kest Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Sunflower http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4evalill http://www.miksike.ee/docs/referaadid/paevalill_kadry123.htm "Maailma viljad". Heino Kiik. Tallinn
Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis. Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis-augustis. Seemne pikkus on 3,24,8 mm, laius 1,52,8mm, paksus 0,51,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte. Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga. Foto:Astrid Lepik 1.1. Lina ajalugu Eestis. Eestimaal on kasvatatud kiulina rohkem kui 3000 aastat, tuntuimad linakasvatusalad on Rõuge, Räpina, Vigala, Vastseliina jt
Õis Õis on sugulise paljunemise organ. Tähtsaimad õie osad on emakad ja tolmukad, mida ümbritseb õiekate, mis võib olla kas lihtne või kaheli. See on kaitseks ja teeb õie nähtavaks. Emakal on emakasuue, emakakael ja sigimik. Sigimikus arenevad seemnealgmed, millest omakorda peale viljastamist areneb seeme. Emakasuudme ülaosa katab kleepuv vedelik. Tolmukas koosneb tolmukapeast, tolmukaniidist. Tolmukapeas on tolmukotid, milles on omakorda tolmuterad e. isassugurakud või seemnerakud. Õisi, millel on nii tolmukaid kui emakaid nim. mõlemasugulisteks; nt pirnipuu või kartul. Kui õies on ainult tolmukad või ainult emakad nim. neid lahksugulisteks õiteks. Lahksugulised õied jagunevad omakorda ühekojalisteks ja kahekojalisteks taimedeks. Õisikud on õite kogumid varrel
koostan keemilise tõrje tabeli talinisule, kartulile, porgandile ja maasikale. 2. Ennetavad tõrjevõtted Kõige tähtsam ennetatavaks tõrjevõteteks on eelnev mullaharimine.Kui mulda pole korralikult haritud või on mullaharimistööd üldse jäänud eelnevalt tegemata, siis võib see üsnagi kahjulikult mõjuda saagile. Samuti suureneb kulu ka herbitsiidide ja fungitsiidide koha pealt. Üks olulisi aspekte on ka kindlasti see, et seeme peab olema puhas umrohtudest ning kindlasti ka haigustele vastupidav. Umbrohtumist ärahoidvatest abinõudest on tähtsamad: 1) umbrohuseemnepuhas ja kvaliteetne külvis, 2) idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine, 3) väljaspool põlde kasvatatavate umbrohtude hävitamine ja tühikute kaotamine põllul, 4) kultuuride õigeaegne koristamine, vältides umbrohuseemnete levikut põllule, 5) taimejäänuste mulda viimine,
Koola Koolapuu kasvab looduslikult troopilistes vihmametsades. Seda võib kasvatada kuivades piirkondades, juhul, kui leitakse põhjavesi. Kasvu tingimused 0-300 meetrit merepinnast; keskmine temperatuur 26-35 C-kraadi; keskmine sademete hulk 200-1800mm/aastas. Koolapuu kasvab 9-12 meetrit mõnikord kuni 27 meetrit. Kere läbimõõt on 1.5 meetrit. Õisik on- umbes 5-10 cm pikkune. Lilled on umbes 2cm ja 5cm läbimõõduga. Puu on seest püstkoda- 13x7 cm, roheline ja seemned on 4-10 tükki, mis on kas punased või valged. Seemneid nimetatakse kolapähklina. Koolapuud kasvatatakse väga laialdaselt Lääne-Aafrikas. Koola taimele on ette nähtud 10x10 m ruum. See kasvab aeglaselt- nelja aasta jooksul kasvab umbes kolm meetrit. Puu alustab õitsemist 4-5 aasta vanuselt. Pähklid on väga populaarne Lääne-Aafrika moslemite seas. Pähkel (seeme) sisaldab: 13.5% vett, 9.5% valku, 1.4% rasva, 45% suhkrut ja tärklist, 7% tsellulo...
Mango Kelly-Krette Kase 11A Tutvustus · Sünnimaa India · Üle 6000aasta, hinduismi legendid · Mangopuu (Mangifera) · Luuvili · Ümmargune, muna- või silindrikujuline · Suur kiuline, lame seeme Vili · Pikkus 625 cm · Mass 1,82,3 · Vilja kest nahkjas, vahakas, sile, paks. Värvus hele- kuni tumeroheline, kollane, kollakasoranz, punakasroosa või punane · Viljaliha mahlane, kiudjas, kreemjas. Värvus helekollasest oranzini · 7680% vett, 1120% suhkruid, 0,20,5% happeid, A-, B-, C-, E-rühma vitamiine. Kaltsiumi, rauda, magneesiumi ja mangaani. Puu · Lehed jagunematud, rohkearvulised väikesed õied · Puud 1030 m · iga 100 aastat ja rohkem Levik
Leseleht Leseleht on väike püsik taim, millel enamasti on kaks kaarroodset südamekujulist lehte. Leseleht juurdub ja uueneb pika nöörja risoomi abil, mis kasvab aastas umbes kümme sentimeetrit edasi ja nii vahetab taim oma kasvukohta. Leseleht kasvab varjulistes laanemetsades ja palumetsades. Õied on väikesed, valged, lõhnavad, neljatised ja tipmise kobarana. Õisik on 10 kuni 30 õieline kobar. Eel-emasus: esmalt avaneb emakasuue. Nektarit on vähe. Tolmendajateks on väikesed kahetiivalised putukad ning kui putukaid ei ole toimub isetolmlemine. Vili on mürgine ja punane väikese hernetera suurune mari, milles on üks seeme ning see levib lindude abil. Taim on 7 kuni 25 sentimeetri kõrgune. Kasutatakse rahvaravimina kuse ja erituse soodustamiseks. Nõrgalt mürgine kuna sisaldab saponiini. Nimi: Eestis on mitmeid rahva nimesid. Kuna mari tekitab joobumistunnet siis nimetatakse seda taime ka viinalilleks. ...
putukate jalgadele ja levib edasi. Tõrje: maha külvatavatest teradest tuleb alati eemaldada sklerootsiumid. Vähendada aitab viljavaheldus ja kõrsheinte niitmine, puhtimine. o Herne-laikpõletik haigustekitajad säilivad seemnetes 5-10 aastat, taimejäänustel 1 a. Seente lülieosed levivad vihma ja tuule abil. Tõrje: terve seemnematerjal, viljavaheldus, seemnete puhtimine. o Afanomükoos juur mädaneb. Tõrje: nakkusega muldadel ei tohiks hernes korduda enne kui 6 aastat. Seeme puhtida, keemiline tõrje. o Herne närbumistõbi haigusetekitajad on mullaseened, mis säilivad mullas 4-5 aastat. Tõrje: viljavaheldus, seeme puhtida, haigestunud põllult mitte seemet võtta. o Herne jahukaste talvituvad viljakehadena taimejäänustel, kevadel arenevad kotteosed nakatavad taimi. Tõrje: hernes külvata võimalikult vara, haiguskindlamad sordid, seeme puhtida, tugeva nakkuse korral fungitsiid.
sajandil Rootsis ja Prantsusmaal. Ta on vastupidav külmale ja märjale, kasvab paremini niiskes kliimas ja niiskes mullas, kardab enam põuda. Rootsi ristik pn põldristikheinast niiskeil luldadel kestvam, võib 4-6 aastat püsida, enamasti peetakse teda 3 aastat. Varjamist kannatab ta vähem, söödaväärtuses ja pärastkülvi-aastate saagis jääb põldristikust veidi alla. Ta kannatab ka ristikheinavähi läbi, mulla ristikheinaväsimus esineb vähem. Seemnesaak on kindlam, seeme variseb kergesti. Puhaskülvi ei tarvitata, sest taim lamandub. Ta annab ligi 120-240 kvintaali haljast või 25-50 kvintaali kuivatatud heina. Valge ristikhein on tähtis karjamaataim. Ta on kestvam põld- ja rootsiristikust, eriti on kodumaa seeme suure püsivusega. Ta sobib kergemaile kuivemaile muldadele ka niidu- ja põldheina segusse, siiskeimal jääb põld- ja rootsi ristikust saagi poolest taha. Karjamaal on valgel ristikul hea järelkasv, ta kannatab hästi sõtkumist ja söötmist
rakkudes. Ka inimese suuõõnes ja hingamisteedes on baktereid, mis on võimelised lisama oma päriliku aine juurde keskkonnas olevaid DNA fragmente, mis sisaldavad antibiootikumi resistentsuse geene. Põhjused, miks looduskaitsjad ja põllumehed on vastu seisnud geneetiliselt muundatud taimedele on nii looduskaitselised, majanduslikud kui poliitilised. Ohuna nähakse ennekõike rahvusvaheliste suurfirmade ja geeniteadlaste monopoli teket kasvatavate põllukultuuride üle, sest seeme tuleb igal aastal uuesti osta. Eelmise aasta seeme pole nn. terminaatorgeeni kasutamise tõttu idanemisvõimeline. Nii vastu, kui poolt ollakse ja mina iseenesest olen rohkem vastu, sest see tomat võib küll kauem seista, aga ma ei taha süüa toitu, mida on tegelikult geneetiliselt muundatud. Sööme toitu, mis on mahetoit ja, mis on meile kõigile tervislikum ja parem, sest see teeb meid õnnelikumaks.
1. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (LIND) 2. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (ASI) 3. Suvine poisike, sajakordne kasukas? (AEDVILI) 4. Koor all, koor peal, liha keskel? (METSASAADUS) 5. Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi (ESE) 6. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (PUTUKAD) 7. Tirk-tork teed mööda, nirk-nark maad mööda, kribinal-krabinal kuuse otsa? (LOOM) 8. Hobu hirnub heinamaal, hääl kostab siiamaale? (ILM) 9. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike? (LILL) 10. Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? (LOOM) 11. Üks uks, viis tuba? (RIIETUSESE) 11 S Õ 6 R
Millest koosneb sperma? Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal. Seemnevedeliku moodustumine, seotud elundid, morfoloogia, bakterid, viirused, hormoonid ja histoloogia, käivitatavad protsessid ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Sperma koosneb ~5% osas spermatosoididest, ~30% osas
KÖÖGIVILJAD Juurviljad: Kaalikas Naeris Punapeedi Porgand rõikad redised sellerid Kapsad. Valge, punane ,kähar e. Savoi lill spargel nui ja rooskapsas Peata kapsad hiina pekingi Lehtköögiviljad peasalat : jääsalat bataavi punane käharsalat rooma salat Leht vars: rabarber spinat artisokk Sibul : porru küüslauk murulauk sibulad Vili : kõrvits kabatsokk e tsukiini, patisson melon arbuus Dessert: Spinat rabarber Kaun:hernes uba läätsed PUUVILJAD o seemneviljalisteks (õunad, pirnid, pihlakad, küdoonia ja ebaküdoonia).Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned o luuviljalisteks (kirsid, ploomid, aprikoosid, virsikud, nektariinid). Vilja koostisosaks on mahlane viljaliha ja kivi, mis omakorda koosneb koorest ja seemnest. o eksootilised ehk troopilised ja subtroopilised viljad (tähtvili, dattel, kiivi jne) tsitruliselised, o marjadeks (viinamarjad, ...
Contra Nimi: Contra · Kodanikunimi Margus Konnula · Sündinud 22. märts 1974. Võrumaal Urvastes. · Eesti kirjanik, kuid eelkõige tuntud luuletaja. · Tema luule on lõbus, laululine ja leidlike riimidega. · Ta loomingus leidub paroodiaid ja klambuure. Elulugu · Õppinud Urvaste Algkoolis 1981-1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989-1992. · Viibis sõjaväeteenistuses 1993-1994. · Töötanud 1994. aastal Kuldre koolis ingliskeele õpetajana, ja Kuldres postiljonina ja Urvastes politseiülemana. · Hetkel on ta vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Luulekogu · Luulekogud Mati · "Ohoh!" · "Üüratu üürlane" · "Kesmasolin" · "Contramutter 10. lend" Väike Mati põrandal miini tagus · "Tarczan" ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
