Avokaado (0)

1 Hindamata

Avokaado
TKHK
Heidi Hanst
KK14
Päritolu
• Kariibi mere saaretelt
• 10 maailma suurimat avokaadokasvatuseriiki:
• Mehhiko , Indoneesia, USA, Colombia
• Brasiilia, Tšiili , Dominikaani Vabariik
• Peruu, Hiina ja Etioopia.
• Euroopasse tuuakse peamiselt Argentiinast,
• Tšiilist, Iisraelist.
• Palju erinevaid sorte : Hass & Fuerte.
• Hassil on tugev pruunjasmust koor, Fuertel on siledam,
tumeroheline koor ning märgatavam pirnikuju.
Avokaado
• Avokaadopuu kasvab väga suureks, lehed on nahkjad umbes
30 cm pikkused. Õied on väikesed.
• Avokaado vili on pirni-kujuline, 7-20 cm pikk ning kaalub 100g
- 1kg.
• Vilja sees on suur kõva seeme .
• Vilja ümbritseb krobeline kest.
• Kest ega ka seeme ei ole söögiks.
• Kasvab väga niiskes keskkonnas.
Vesi millega puid kastetakse, ei tohi
olla soolane. Ka tugev tuul pole hea
kasvatuse eelduseks.
• Kõige paremini maitseb avokaado siis, kui ta on täiesti
valminud.
• Maitse on suhteliselt mahe ja meenutab pähklit.
• Kuna vilju veetakse meile kaugelt, siis koristatakse need
pooltoorelt ja sageli pole ostetud avokaado jõudnud
täielikult valmida.
• Vili on täisküps siis, kui vilja õrnal pigistamisel koor veidi
lohku vajub ning kõrva ääres raputamisel on kuulda
seemne loksumist.
• Järelvalmimiseks tuleks avokaadosid hoida
toatemperatuuril.
Väärtused
• Koguseliselt on avokaadodes kõige rohkem vett.
• Teise koha hõlmab õli.
• Küpsed avokaado viljad sisaldavad olenevalt sordist 15-
25% hinnalist avokaadoõli.
• Avokaado õlirohkusest tuleneb ka selle vilja kõrge
kalorsus. Sajagrammise avokaadoportsu nahkapistmisel
saab meie organism 150-220 kcal . Nii et tõeliselt
energiarikas suutäis.
• Mineraalelementidest on avokaados eriti rohkesti
kaaliumi, kuid väga vähe naatriumi.
Tumenemine ja selle vältimine
• Õliküllus ja eriti just küllastamata rasvhapete kõrge
sisaldus muudavad puhastatud avokaado vastuvõtlikuks
hapniku toimele.
• Kokkupuutel hapnikuga tumenevad kooritud
avokaadotükid kiiresti ja kaotavad oma esialgse maitse.
• Selle vältimiseks tuleks lahti lõigatud pinnale pritsida
sidrunimahla.
Kasutusala
• Kõige lihtsam on on vilja süüa nii, kui lõikad ta pikkupidi
pooleks, eemaldad seemne ja lusikaga uuristades saab
vilja ära süüa (nagu kiivitki).
• Viljalihast saab edukalt valmistada kastmeid, salateid ,
suppe, püreed ja isegi magustoite.
• Avokaado pole aga ei hapu ega magus. Tänu sellele
maitsestatakse seda kas soola, suhkru, pipra , sidruni,
sinepi, veiniäädika, konjaki , rummi või mingi muu
teravamaitselise lisandiga.
Kasutatud kirjandus
• http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5na
stik /marjad/13CF6/

• http://et.wikipedia.org/wiki/Avokaado
• http://www.terviseleht.ee/200107/7_avokaado.php
Tänan kuulamast!