Tomat 20 25 5-6 Arbuus 21 35 7 Okra 24 24 8-10 Kõrvits 25 27 6-7 Kurk 25 30 3-5 Melon 25 30 6-8 Paprika 25 30 7-9 Vesi on seemnete idanemiseks hädavajalik. Kõigi seemnete idanemine algab veeimamisega, kusjuures erinevates idanemise etappides imab seeme vett erinevalt. Idanemise esimese etapis toimub kiire veega küllastumine. Teises etapis vajab seeme vett oluliselt vähem ja kolmandas, kui algab idujuure moodustumine, veeimamine taas kiireneb. Eri liikide seemned on erineva veesisaldusega, mis sõltub nende geograafilisest päritolust. Veeimamise kiirus, ka idanemiskiirus, sõltub veel seemne 9 suurusest. Mida väiksem seeme, seda kiiremini ta vett imab ja on võimeline idanema.
Suguline Mittesuguline paljunemine paljunemine Uus organism Uus organism saab alguse pärineb ühest viljastunud vanemast munarakust Toimub Toimub suguliselt;sigimis eoseliselt või e teel vegetatiivselt 2.Mittesugulise paljunemise faasid ja näited:.Eoseline(seened, sõnajalad) Vegetatiivne(punapeet-seeme, maasikas-risoom, nartsiss-sibul) 3.Rakutsükli interfaasis toimuvad protsessid/muutused? Organellide arv suureneb,raku mõõtmed suurenevad, DNA kahekordistub, Toimub ATP,toimub makroenergiliste ühendite süntees. 4.Karüokineesis jaguneb rakutuum, tsütokineesis jaguneb tsütoplasma. 6.Kõik rakud ei jagune(nt.närvirakud,vöötlihasrakud,vigastamata maksarakud). 7.Meioos-see on raku jagunemise viis, mille tulemusena kromosoomide väheneb 2 korda. 8.Kromosoomide ristsiire- kus?meioosi I jagunemise profaasis. mis?kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osakesi....
rely on toetuma, lootma renewable taastuv, uuendatav, pikendatav reserve broneerima, reserveerima resource ressurss, vahend rhetorical retooriline, ilukõneline rhyme riim, salmike rhythm rütm rotor blade rootori laba rubbish dump prügi mahapaneku koht run juhtima safeguard kindlustama, turvaliseks muutma 2 sanctuary varjupaik, pühamu, altariruum sawmill saeveski seed seeme, iva set up üles seadma, valmis panema, installeerima share jagama shortage nappus, puudujääk shower duss, (vihma)valang significant oluline, paljutähendav, märkimisväärne sleepy-head unimüts solar päikese- sorrel punakaspruun sow külvama stitch piste storm torm swallow pääsuke swift kiire, vilgas take advantage of ära kasutama take for granted enesestmõistetavaks pidama tear pisar, rebend timber puit, palgid
Kahvel oli tavaliselt kas kahe- või kolmeharuline. Sellinne kahvel mida meie kasutame tuli kasutusele alles 17. sajandil. 17. sajandil kodunes meie kartul. Esialgu valvasid mõisnikud hoolega, et naised, kes kartuleid maha panid ja need sügisel üles võtsid, mugulaid koju ei viiks. Naised olid aga nupukad: õmmeldi riidest pisikesed kotikesed, pandi sinna mõned mugulad ning seoti nööriga jalge vahele. Sealt polevat naisi läbi otsitud. Niiviisi saadud kartuli seeme. Pealine kartulikõrvane oli soolasilk. Silgukauss seisis laual, igaüks võttis sealt silgu sabapidi, lõi vastu kausiäärt ''uimaseks'', et sool silgult maha rappuks, ja hammustas kartulit kõrvale. Silku söödi ka nii, et pandi soolased silgud ühes kartulitega keema või asetati kuumadele kurnatud kartulitele, kus nad pehmeks tõmbusid. Heeringat söödi aga väga vähe.
Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis.Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis- augustis.Seemne pikkus on 3,24,8 mm, laius 1,52,8mm, paksus 0,51,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte.Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga. LEvik ja ajalugu:Vanimad asitõendid linakanga olemasolust on Egiptuse muumiad (ca 4000 aastat eKr), kes mähiti kootud linasesse kangasse, mille 2,5 cm on kokku loetletud ca 540 lõimeniiti
(liikide esindajad surevad või langevad teistele toiduks). Miks on tihti raske kindlaks määrata mitmeaastaste Sest idu moodustub, kui viljastatakse taimede ontogeneesi pikkust? munarakk aga idu areng lõppeb seemne moodustumisega, kuid seeme ei hakka alati arenema kohe. Võrrelge omavahel kattseemnetaimede ja imetajate Taimedel kujuvad välja vegetatiivsed ontogeneesi etappe. organid (juur, vars, lehed), juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, toimub pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad
Lääts (Lentil) Lääts kuulub kaunviljade hulka, üheaastaste rohttaimede perekonda, liblikõieliste sugukonda. On olemas 10 läätse liiki. Ainus viljeldav liik on harilik lääts (Lens culinaris). Lääts on 25-40 cm kõrguseks kasvav kaunvili. Õied on valkjad või õrnsinised. Ta on üks esimesi põllukultuure. Vili on lame, lühike kaun, sisaldades ainult 1-3 seemet ja seetõttu on lääts saagikuselt väga tagasihoidlik. Seemned on seibikujulised läbimõõduga 3-9mm. Idulehed oranzid või kollased, harva rohelised. Läätse kasvatatakse peamiselt söögikultuurina nüüdisajal enim Kanadas ja Indias. Tema seemnetest valmistatakse suppi ja putru. Mitte vähem tähtsad pole ka kruubid ja jahu. Läätsekruubid on rohkem toitvamad kui terved terad. See on seotud sellega, et töötlemisel eemaldatakse seemnekestad. Jahu kasutatakse leivatööstuses, nisujahule lisatakse 15-20%, see tõstab leivas valgusisaldust ...
Aedporgand on kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku ja juurvilja. Teisel aastal kasvavad mulda istutatud juurikast kõrged ja tugevasti hargnenud varred, millel arenevad õied ja valmivad seemned. Porgand võib õitseda ka esimesel aastal - seda nimetatakse enneõitsemiseks. Kasvunõuded Porgandi seemned idanevad aeglaselt ja tärkavad enamasti 10-18 päeva pärast külvi. Esimene pärisleht ilmub 10...15 päeva pärast tärkamist. Seeme hakkab idanema juba temperatuuril 4...5 oC. Tõusmed on öökülmadele vastupidavad, taludes -3...-4 oC külma. Pärislehed taluvad veelgi külmemat temperatuuri. Juurvilja mullast väljaulatuvat osa aga kahjustab juba -2 oC. Sellised porgandid võivad säilitamisel kergesti mädanema minna. Porgandi kasvuks vajalik paras temperatuur on 18...22 oC. Millest koosneb porgandi juurvili? Porgandi juurvili koosneb südamikust ja paksenenud osast, mis on kaetud koorega
ning mägedes ulatuslike metsi, vaigukäigud, mis sisaldavad eeterlike õli, vaike, palsameid; neist toodetakse näit tärpentiini, okaste kuju ja suurus on väga varieeruv, näit kuuse okka pikus on 1-2 cm, aga mõnedel eksootilistel mändidel aga 30-40 cm, okaspuukäbid on ühesugulised, taimed ühe-, harvem kahekojalised). (Botaanika II, lk 423) HK VASTASLEHIKTAIMED ehk EBAOKASPUUD Vaigukäigud puuduvad, lehed vastakud, trahheede esinemine teispuidus, 12. PALJAS SEEME JA KAETUD SEEME. PALJASSEEMNETAIMEDE JA KATTESEEMNETAIMEDE ÜLDISED ERINEVUSED. KATTESEEMNETAIMED PALJASSEEMNETAIMED 1. Puud, põõsad, rohttaimed (ühe-, Sporo- 1. Puud, harva põõsad. kahe-, mitmeaastased). füüt 2. Vegetatiivsed elundid koosnevad 2. Vegetatiivsed elundid koosnevad vähem mitmekesistest kudedest, väga mitmesugustest kudedest, trehheed enamasti puuduvad. esinevad trahheed
4,0 cm ja kergematel 4,0-5,0cm. Optimaalseks külvisenormiks loetakse 500-550 idanevat tera ühele ruutmeetrile. On tähtis, et kõik seemned satuksid ühesugusele sügavusele, muidu võib ette tulla külvi ebaühtlast tärkamist, mis võib viia selleni, et taimed läbivad erinevad kasvufaasid erinevatel aegadel ja jõuavad küpsuseni ebaühtlaselt. See võib tingida saagi kvaliteedi languse. Külvijärgselt põlde tavaliselt ei rullita. Kui külvi ajal on muld märg, külvatakse seeme kõrgemale, kui kuiv, siis sügavamale. 6 Külvieelne harimine Külvieelse mullaharimise peamine eesmärk on luua selline külvialus, kus seemned idaneksid ja tärkaksid kiiresti ja ühtlaselt. Halba külvi pole võimalik teiste agrotehniliste võtetega heastada. Kuna talinisu külvan kesale ja eelviljaks on oder, siis kohe pärast vilja koristamist
emassuguorganid asuvad samal isendil.(võilill) 41. 2-kojaline taim- on lahksuguline taim, see on liik, millel ühed isendid on ainult isasõitega, teised ainult emasõitega.(harilik kadakas) 42. sarnaseoseline taim- ühe taimeliigi spoorid on ühesugused.( 43. erieoseline taim- ühe taimeliigu spoorid on kahesugused.( 44. õistaim- e. katteseemnetaimed on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond. (rukkilill) 45. paratenogenees- nähtus, kus mõne õistaime seeme võib valmida ka ilma viljastumiseta.(võilill) 46. paljasseemnetaim- on taimede hõimkond.(harilik mänd) 47. katteseemnetaim- ehk õistaimed on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond(rukkilill)
4 Contra teosed Ohoh! - 1995 Kesmasolin - 1996 Üüratu üürlane - 1996 Contramutter - 10. lend - 1997 Päike ja lamp - 1998 Ei ole mina su raadio - 1998 Tarczan 1998 Naine on mees - 1999 Suusamütsi tutt - 2000 Contra on õhk - MC/CD 2000 [Lugejad sügisel tibutavad..." -2001 Tuul kägistab ust - 2002 Tähekaardid - 2002 Presidendi suur saladus - 2004 Contrarünnak - 2004 Liivatee imepeen seeme - 2005 Viie pääle - 2005 Minu jonn - 2006 Kuuseebu - 2006 Kuldmuna - 2007 Tahaksin olla autobuss - 2008 5 Lisad Luule näited: Mati Väike Mati põrandal miini tagus
VAATLUS Laura Järv klassiõpetajad II Vaadeldav loom: KODUKASS Latte, vanus üks aasta PEA - Pea on mu kassil üsna suur (nii umbes meesterahva rusika suurune), selle pikk ja puhvis karvastik muudab pea veel massiivsemaks. Värvuselt on ta üldtoonilt helepruun, kuid mõnest kohast tulevad nähtavale ka tumedamad triibud karvastikus. Pea kuju on otsevaates üsna ümar, külje pealt on näha, et ette ulatub väike koon. Tema kolmnurksed kõrvad on süsimustad, suuruselt ehk keskmised kassikõrvad, asetsedes pealael kikkis. Salapärased mandlikujuga tumepruunid silmad upuksid justkui karvastiku sisse ära. Ime, et ta sealt alt üldse välja näeb. Tema väike niiske nina meenutab otsevaates kujult kolmnurka. Kompimiskarvad justkui veniksid ja veniksid kaugusesse. Need o...
Taimekaitseseadus Seadusest · Käesolev seadus sätestab taimetervisenõuded ja taimekaitsevahenditele esitatavad nõuded, mis tagavad taimekaitsevahendite ohutuse inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale, samuti taimekaitseseadmetele esitatavad nõuded ning riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatuse. · Taim käesoleva peatüki tähenduses on elus taim ja elusa taime osa, sealhulgas seeme. · Ohtlik taimekahjustaja on taime või taimse saaduse taime- või loomariiki kuuluv kahjustaja, samuti viirus, mükoplasma või muu haigustekitaja. Taimetervis · Taimetervis käesoleva seaduse tähenduses on taime, taimse saaduse ning maatüki, mulla, istanduse, külvi, taime kasvusubstraadi ja ohtliku taimekahjustajaga saastuda võiva objekti (edaspidi muu objekt ) seisund. · Taim, taimne saadus ja muu objekt peavad olema vabad ohtlikest taimekahjustajatest
saanud õigust. - Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. + Eesti - Rootsi riigi viljaait. Eriti hästi kasvas siin rukkis, mida sai vahetada teiste kaupade vastu või siis müüa (peamiselt Rootsi). Seda muidugi ainult siis, kui oli viljakas aasta. - Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada. HARIDUS JA USK Tänu Rootsi ajale paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. + Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu
VARIANT B 1. Nimeta generatiivsed elundid? Õis, vili, seeme 2. Missuguseid ühesuguliste õitega taimi nimetatakse kahekojaliseks? Ühel isendil esinevad emasõied, teisel isendil isaõied. Nt: kõrvenõges, harilik kadakas, astelpaju, hõlmikpuu. 3. Nimeta joonisel õie osad? 4. Missuguseid õiekroone nimetatakse aktinomorfseks? Tooge näide Polüsümmeetrilised õied, õiekroonist saab läbisetada 2 või rohkem sümmeetriatasandit. Sinilill, õunapuu, roos. 5. Millist õiekatet nimetatakse kaheli õiekatteks? Tooge näide
saja, seetõttu toetub Vihmasadu väike, põhiliselt põhjas (mäestikes) põlluharimine Niiluse põlluharimine (PÕHJAS, lõunas oli see võimalik korrapärastele üleujutustele vaid maa kunstlikul niisutamisel) (suvel vihmaperiood -> vesi tõuseb -> sügisel vesi tehnoloogia areng (niisutussüsteemid) -> taandub, maha jääb pehme viljakas muda-> seeme tsivilisatsiooni tekkimise alus, ühised tegemised! maha -> kevadel saagi koristamine) sõjandus, kaitse, armee jne? --> tihedad naaberrahvaste sissetungid põlluharimine (sunnimaised talupojad moodustasid kauplemine (Mesopotaamiast saadi külluses savi ja enamiku egiptlastest; töötasid riigi range kontrolli all; pilliroogu; imporditi kivi, puitu ja metalle
koolimaja. Suvel heitsid Nõukogude lennukid 50 põllumajandusettevõtted: OÜ Melmilk (loomakasvatus), pommi, tabamuse said kaks talu ja karjalaut. AS Tamme Kuivatid (taimekasvatus, loomakasvatus), 1945 moodustati Melliste külanõukogu TÜ Mäksa Seeme (taimekasvatus) 1945 Raamatukogu uus algus Poka külas 1993 Mellistes avab uksed kohvik Taaler 1947 talumaade ümberjagamine 1993 Mellistessse kolib Mäksa ambulatoorium 1950 ühismajand "Ühine Sõprus" koos Sudaste ja 1994 esimene suur Laadapäev Mellistes Võruküla piirkonnaga
Õied moodustuvad sügisel. Õitseb mais. Pärast viljumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub marjataoline käbi. Külmakindel, juurestik pinnalähedane, talub hästi õhu kuivust ja kõrget temperatuuri. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Aeglase kasvuga, talub kärpimist. Puit tihe, sitke, aromaatne. Harilik jugapuu Taxus baccata Kuni 15 m kõrge, laikoonusja võraga puu või põõsas. Okkad pealt tumerohelised, koor pruunikashall sile, vanemas eas kestendav. Õitseb mais, seeme valmib sügisel. Seemned, võrsed, okkad ja koor mürgised. Paljuneb seemnest, kännuvõsust, pistokstest. Väga aeglase kasvuga. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Pikaealine 2000-(4000)a. Hästi varju taluv (Eestis kasvavatest puuliikidest kõige varjutaluvam). Soojalembene. Puit väga väärtuslik, pruunikaspunane, tihe, hästi töödeldav. Jugapuu on okaspuudest ainuke vaiguta puuliik. Talub hästi kärpimist. Perekond lehised Larix
See toimub rakulisel (rakkude jagunemine aeglustub), molekulaarsel (DNA'sse tekivad vead), organismilisel (organismi välimus muutub), liigilisel (organism ei sigi enam) ja ökosüsteemsel (liikide esindajad surevad või langevad teistele toiduks). 28. Miks on tihti raske kindlaks määrata mitmeaastaste taimede ontogeneesi pikkust? Sest idu moodustub, kui viljastatakse munarakk aga idu areng lõppeb seemne moodustumisega, kuid seeme ei hakka alati arenema kohe 29. Võrrelge omavahel kattseemnetaimede ja imetajate ontogeneesi etappe. Taimedel kujuvad välja vegetatiivsed organid (juur, vars, lehed), juveniilses staadiumis areneb välja juurestik, toimub pikkus-ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Sellele järgneb kasvuperiood, kus õisi ei moodustu ja koos generatiivse perioodi saabub ka aeg, mil arenevad välja lehed. Imetajate juveniilses
säästev toime. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli, üle 50%. Pähkliõli on parim söögiõli, mida kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka polügraafias ja maalikunstis. Samuti leiab pähkliõli kasutamist kosmeetikas ja isegi põletusõlina. Maapähkel Maapähkel ehk harilik maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel (Arachis hypogaea) on liblikõieliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, mille seeme on maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel. Maapähkel on tegelikult hoopis kaunvili, mis valmib mullas ja sarnaneb välimuselt oaga. Suurimad maapähkli tootjad on Hiina ja India. Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid. Sisaldab 60% õli, 25%-35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin). Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad,
Bioloogia KT 2 Rakutsükkel: interfaas ja mitoos Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil eellasrakust moodustuvad tütarrakud. Rakkude jagunemine tagab ka organismi hukkunud rakkude asendamise ja vigastuse parandamise. Mitoos (mittesuguline/aseksuaalne paljunemine) - Eukarüootide (päristuumsete) rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoosi ajal on DNA kokkupakitud. Mitoosis eristatakse kahte jagunemisprotsessi: ● Karüokinees - rakutuuma jagunemine/pooldumine (mitoosi käigus) ● Tsütokinees - tsütoplasma ja organellide jagunemine/pooldumine kahe uue raku vahel (mitoosi käigus) Kromosoom Tavaliselt koosneb kromosoom ühest kromatiidist (1 pulk - I) Replikatsiooni tulemusena tekib kahekromatiidiline kromosoom (2 pulka - X), mis on seotud ts...
73.Heu das - Hein 74.Pferd das -e Hobune 75.Bauernhof der -``e Talu 76.Hund der -e Koer 77.Segelboot das -e Purjekas 78.Tomate die -n Tomat 79.Traktor der -en Traktor 80.Volleyball der - Võrkpall 81.Gebüsch das -e Võsa 82.Meerenge die -n Väin 83.Luft die - Õhk 84.Pilz der -e Seen 85.Same der -n Seeme 86.Schwein das -e Siga 87.Zwiebel die -n Sibul 88.Vulkan der -e Vulkaan 89.Kreuzotter die -n Rästik 90.Strömling der -e Räim 91.Storch der -``e Toonekurg 92.Landschaft die -en Maastik 93.Elch der -e Põder 94.Norden der - Põhi 95.Süden der - Lõuna 96.Osten der - Ida 97.Westen der - Lääs 98.Mond der -e Kuu(taevakeha) 99
*Spermatogenees on protsess, mille tulemusel moodustub diploidsest spermatogeenist meioosi teel ja piki spermatogeneesi epiteeli haploidne sperm. *Ovulatsioon on munaraku irdumine munasarja falliikulist munajuhasse. *Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. *Menstruatsioonitsükkel on periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani *. Meeste kondoomid, Naiste kondoomid, Pessaar, Väike emakakaela kate, Hormonaalsed tabletid, Depo Provera, Norplant, Vaginaalsed spermitsiidid, Käsn, Naiste steriliseerimine, Meeste vasektoomia,Päevade lugemine, SOS pill, Katkestatud suguühe *Embrüogenees on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga. *looteline areng ja kirjeldus Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste ...
Täisterariis töötlemisel pruunilt riisilt eemaldatud terakesta pealmine kiht, parem kui valge riis, soovitav loputada külmas vees enne keetmist Basmati ehk india riis pikateraline, mahuline ( maht suureneb pärast keetmist 2 korda). Gurmaanide lemmik, veidi pähklimaitseline Jasmiinriis aromaatsem teistest, terad pärast keetmist veidi kleepuvad, tagasihoidlikuma maitsega eelmisest Must riis ehk metsik riis ehk indiaani riis dekoratiivne, tegelikult vesiheina seeme, mis meenutab riisi. Koristuse ajal värvus roheline, hiljem must. Pika keetmisajaga. Kvaliteedinäitajad: - värvus- sõltub terade värvusest, tangainete kvaliteedist, töötlemisest - maitse ja lõhn- tõestavad värskust - niiskusesisaldus ei tohi ületada 15%, kaeratangudel 12%. Suurem hulk halvendab kvaliteeti, põhjustab isekuumenemist, mikroobide arengut, läppumist, kattumist hallitusega
★ Kupras on 8–30 umbes 1 mm suurust tumepruuni seemet. ★ Üks taim võib anda ka kuni 60 000 seemet. ★ Teeleht paljuneb kõige sagedamini seemnete abil, mida kannab oma jalgadega laiali inimene. ★ Seemnetest toituvad Eestis talvituvad linnud. ★ Seemnete kaudu on teeleht levinud üle maailma, kasvab peamiselt sillutamata teedel, teeäärtel, jalgradadel, külatänavatel. Nagu näha, on taim väga tallamiskindel. Teeleht ravimtaimena: ★ Suure teelehe seeme on diureetik, kõhukinnisti, rögalahtisti, põletikuvastane ja günekoloogiline vahend. ★ Teeleht on levinud rahvameditsiinis. ★ Tema lehti tarvitatakse verejooksu sulgeva ja verd puhastava vahendina. Purustatud lehti pandakse värsketele haavadele. ★ Teelehte kasutatakse ka maksa- ja neeruhaiguste, pea- ja hambavalu vastu. Kosmeetikas kasutatakse juuste raviks rasuse peanaha korral, samuti naha hooldamiseks.
Sisukord Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus 1. Metshiired Metshiired/Kaelushiired 2. Lisaprojekt Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Metshiir või ladina keeles Apodemus sylvaticus on laialt levinud Lääne- ja Kesk- Euroopas, Briti saartel ja Lõuna Skandinaavias. Eestis on neid võrdlemisi vähe. Nad sarnanevad väga kaelushiirtega, kellest tuleb ka natuke juttu. Loodan, et sellest kasulikkust looduse materialist jääb mul midagi pähe ka, sest mul oli väga huvitav hiirtest ja nende elust rohkem teada saada! 2 1. Metshiired Kuidas näeb välja metshiir? Metshiirel on suured kõrvad, silmad ja tagakäpad. Ta sarnaneb väga kaelushiirtega kuid ta on väiksem. Saba on hiirel pealt-poolt tumepruun ning alt poolt vaadates heledam. Nagu näha all olevalt pildilt on metshiirel tumepruun selg, helepruun küljelt vaates ja kõht hallikas valge. Kolm protsenti hiirtest...
. Eriti väetati talivilja alla minevat maad. Kesale veeti sõnnik juunis, kartulimaale varakevadel. Kui rukis külvati kartulimaale, veeti sinna sõnnik hilissügisel. Sõnnik tõsteti koormasse sõnnikuhargiga, põllul tõmmati maha sõnnikukonksuga. Külv Vilja külvati käsitsi veel 20. sajandilgi. Seemneks valiti kõige raskemad ja paremini valminud terad. Külvas peremees kui kõige kogenum ja tähtsam pereliige. Seeme visati parema käega 46 sammu laiusele joonega märgitud külvieele itsmele. Üldlevinud külvinõu oli külimit. Külimit toetus üle külvaja õla seotud vööle või rihmale. Lõikus Sirp oli vanim ja 17. sajandini ainuke vilja lõikamise vahend. Rukist koristati veel 20. saj. algulgi ainult sirbiga. MandriEestis kasutati ida poolt pärit, väiksemat, rootsu abil käepideme sisse kinnitatud hambulise teraga sirpi.
mehhanismidest ja keskkonnateguritest. Agoonia- iseloomulik kõigile kõrgematele loomorganismidele. Kaob teadvus ja pulss, hingamine aglustub. Abi puudumisel järgneb kliiniline surm. Kliinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus, võib kesta 5 minutit ja peale seda saabub bioloogiline surm, siis ei ole enam võimalik inimest elustada. TAIMEDE LOOTEJÄRGNE ARENG VEGETATIIVNE GENERATIIVNE Idand e. idanev seeme. Juveniilse Peale vegetatiivset arengut toimub paljudel staadiumi käigus kujunevad välja taimedel generatiivne areng, mis saabub koos taime veg. organid (juur, vars, leht) sugulise paljunemise organite väljakujunemi- juveniilses arenevad taime. Kasvuperiood, sega. Tolmukapeas tekivad tolmuterad ja mõnede katteseemnetaimede emaka sigimikus areneb munarakk.
Hiljem maitse- ja köögiviljataimedena. Botaaniline iseloomustus Kuulub sarikõieliste sugukonda. Juurseller ei kasvata mugulat, vaid paksud mahlased varred ja lehed. Seller sisaldab rohkesti eeterlikku õli, sellest on tingitud tema tugev lõhn ja maitse. Bioloogiline iseloomustus Parim temperatuur idanemiseks on 20 - 22ºC Keskmise soojanõudlikusega Ei talu öökülma Parim temperatuur idanemiseks on 20 - 22ºC seeme idaneb heades tingimustes 15-20 päeva Keskvalmiv sort külvamisest valmimiseni kulub umbes 80 päeva. Varsi tarbitakse enen puitumist. Kasvukohale istutatakse vahedega 60cm x 25-30cm. Välimus, maitse Selleri väliseks veetluseks on kaunis väliskuju ja erk värvus, mida puhma keskel asuvad õrnad lehed veelgi rõhutavad. Sellerit kas või kord proovinut võlub peale imehea õrna maitse ka varre krõmpsuvus. Selleri biokeemiline kooslus
püstise seemnealgmega. Pärast viljastumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub roheline marjataoline lihakas käbi. Käbi valmib 2 aastat ja on valminult sinakasmust ning kaetud vahakirmega. Kadaka viljad sisaldavad kuni 40% suhkruid, eeterlikke õlisid, orgaanilisi happeid ja muud, neid tarvitatakse meditsiinis (näiteks diureetikumina - uriini eritumist soodustav ravim), peenviinatööstuses (dzinni valmistamisel) ja kulinaarias. Seeme Kadaka viljas asuv seeme on tiivata, pruun, pikliku kujuga ning kõva kestaga. Ühes käbis võib olla 1...3 seemet, mis valmivad kahe aastaga. Valminud käbi ei avane. Kadaka seemnete levitajaiks on peamiselt linnud, kes käbisid söövad. Lehed Lehed on okka- või soomusekujulised. Okkad on 1-2 cm pikkused, teravatipulised, kolmekaupa kimpudes. Kimbud kinnituvad oksale tihedalt (vahekaugus 0,5-1 cm). Okaste eluiga on keskmiselt 4 aastat. Värvuselt on nad hallikas- või helerohelised.
Sisukord Sissejuhatus Meie elu kvaliteedi määrab ära tervis. Tihti peale aga pööravad inimesed sellele kõige vähem tähelepanu. Ikka ja jälle on kuulda, kuidas vanemad ei vaktsineeri oma lapsi, mehed ei käi regulaarselt kontrollides ja toitumisega tehakse oma tervisele kohutavaid asju. Seepärast on vajalik, et õiget tervise käitumist hakataks inimestesse „süstima“ juba maast-madalast ehk lasteaiast. Lasteaed on koht, kus väikene inimene veedab 3-4 aastat oma elu algusest koos teiste laste ning õpetajatega. Ta saab sealt oma esimesed teadmised maailma ja teiste inimeste kohta. Seepärast on ka loogiline, et laps õpib seal juba selgeks tervisliku eluviisi põhitõed. Kuna maailmas räägitakse üha enam tervislikest eluviisidest on see õnneks jõudnud ka lasteaedade õppekavadesse. Varakult õpitakse tervisliku toitumise kohta, liikumise ning muu sellise, mis tõstaks meie tervislikku heaolu. Selles referaadis tahaksimegi tutvustada tervislik...
leplik. Suur juurestik, mis omastab hästi toitaineid. Pikapäevataim. Koristusküpsuseni 80-100 päeva. Ka isetolmleja. Terade valmimine ebaühtlane. Suvinisu Soojemad, päikesepaistelisemad ilmad. Harjunud, kohanenud meie kliimaga, talub hästi öökülma, nagu steppides, tempi kõikumisi. Nõuab viljakamaid muldi. Kasvuaeg 90-110 päeva. Kõige nõudlikum on suvinisu, siis oder, siis kaer, siis segavili. Nõuded teraviljade kasvatamisel: 1. Korralikult ettevalmistatud seeme 2. Õigeaegne külv (esimesel võimalusel) 3. Väljakülv ühtlase külvinormiga 4. Ühtlane külvisügavus 5. Külviread sirgjoonelised ja ühtlaste vahedega 6. Pole vahelejätmisi ega ülekülve 7. Põld tasane, kivid koristatud 8. Külvinorm kaaluliselt (oder>200, kaer200, suvinisu>200 kg) Taliteraviljad Talirukis, talinisu Normaalseks elutegevuseks peavad läbima teatud perioodi jahedat. Külvatakse
Okaspuude pärinemine Okaspuud ilmusid Karbonis, nende levila suurenes oluliselt Juura ja Kriidi ajastul ning ka Peleogeenis ning Neogeenis. Mesosoikumi alguses Pangeal valitsenud kuivas kliimas olid okaspuud eriti edukad. Enamik teisi liike vajas paljunemiseks vett, okaspuude seemned levivad aga tuulega. Okaspuude Sugukonnad Männilised Moodustavad käbid. Okkad kandilised ja nõeljad või lamedad ja lineaalsed. Jugapuulised Punakas kausjas marjataolises viljas üks seeme. Okkad lamedad, lineaalsed, asuvad näilikult kahel pool võrse küljes. Küpressilised Vili marjataoline, valminult must, kaetud sinaka vahakirmega või vili on kuiv ja avaneb 2 või 4 poolmeks. Okasteks on nõeljad või soomusjad lehetaolised moodustused Okaspuude lehed Jahedama kliimaga aladel on okaspuudel tavaliselt lamedad, kitsad, teravatipulised või väikesed soomusetaolised lehed okkad. Lõunalaiustel on okaspuudel laiemad, ovaalsemad lehed
Taime iseärasus peita kaunad mulda teeb tema kasvatamise keerukamaks, töömahukamaks kui näiteks sojaoal. Muld peab küllalt kohev ja niiske olema, et kaunad saaksid sellesse tungida. Taimede ümbrust tuleb korduvalt kobestada, sageli isegi mulda kaunte peale tõmmata. Maapähkel ei talu ka suuri temperatuuri kõikumisi. Maapähkleid võite proovida ka kasvatada, pistes pähklid lillepotti umbes 5 cm sügavu- sele. Kui seeme on idanemisvõimeline, õnnestub teil jälgida selle omapärase taime kasvutsük- lit, mis kestab kokku umbes 6 kuud. NB! Kui kauntel mulda peitumine ei õnnestu, näiteks on pinnas selleks liiga kõva, siis lõpetab taim elutegevuse ja kukutab en- nast kaunte peale, püüdes nii järglasi kaitsta ja varjata.
Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis. Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis-augustis. Seemne pikkus on 3,24,8 mm, laius 1,52,8mm, paksus 0,51,2 mm. Seeme on lame, külgvaates munajas, veidi kõverdunud idujuurepoolse (kitsama) otsaga. Välispind on hele kuni tumepruun, leidub ka kollaste ja rohekaskollaste seemnetega sorte. Linataim arendab välja põhijuure, selle pikkus võib ulatuda taime enda pikkuseni, koos tema küljes haruneva peenema juurestikuga. Lina kuprad Lina õis Linakiud Linast saab väga tugeva lõnga, mis ei tõmbu kokku ka kõrgetel temperatuuridel. Sellest tehtud
- Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. + Eesti - Rootsi riigi viljaait. Eriti hästi kasvas siin rukkis, mida sai vahetada teiste kaupade vastu või siis müüa (peamiselt Rootsi). Seda muidugi ainult siis, kui oli viljakas aasta. - Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada. HARIDUS JA USK Tänu Rootsi ajale paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks.
täisnurkse kolmnurga kohal olevat poolringi Thalese ringiks. Säilinud pärimuste kohaselt pidas Thales algaineks (oleva archeks) vett. See võib esmapilgul olla raskesti mõistetav. Aristotelese tõlgitsuste kohaselt on vesi see substants, millest on tekkinud kõik muu. Thales võis tugineda tähelepanekutele selle kohta, kuidas kõik elav vajab oma olemasoluks vett: taimed ei kasva ilma veeta, loomad surevad joogita, seeme vajab idanemiseks niisket keskkonda jne. Kuid sel juhul torkab silma, et väide ise ja põhjendus ei taha hästi haakuda. Tollest põhjendusest ei saa tuletada nimelt väidet, et kõik asjad tõepoolest sõna otsese mõttes veest moodustuksid. Pigem jääb neist põhjendustest mulje, et vesi on kõige oleva olemasoluks vajalik tingimus ja sellisena alus, mis valitseb tervikuna oleva üle. Niisugune väide aga eeldab, et olev tervikuna on elav--argument viitab just vee
värvuvad violetjas-punaseks. Õied pisikesed, valged, koondunud kilbikujulistesse õisikutesse. Õitseb väga rikkalikult suve I poolel ja teist korda veel sügise alguses, mil siis koos õitega võib näha küpseid, kerajaid marjataolisi valget värvi vilju, millel on kergel sinakas läige. Õitsema ja vilja kandma hakkab 2-3 aasta vanuselt. Täielikult talvekindel, seemikud talvituvad ilma katmata. Seemnete idanemisvõime 100 %. Annab taimi paljundusaia seemnest. Seeme , mis on külvatud kevadel (aprillis) pärast 2 kuud stratifitseerimist, idanevad kuu jooksul. Merevaikhappe lahusega töödeldud pistikud juurduvad 100 %. Väga külma- ja põuakindel liik, kasvab väga erinevatel muldadel, talub varju, linnatingimusi. Paljundatakse seemnetest, võsudega ja pistikutega. Kasutamist leiab alusmetsa, metsaservade haljastamiseks, suurte põõsarühmade moodustamiseks ja elavtarana. Temast võib kujundada ka tüvivormi
Kui ei juhtu temaga kokku, jäädki ilma," niimoodi lohutas Kustase ema poega, et noormees pole veel endale elukaaslast leidnud. Kustase suureks plussiks oligi see, et ta oskas sellistest asjadest avameelselt rääkida ning alati hüva nõu küsida. Võib öelda, et Kustas oli natuke hilisema arenguga kui tema õed-vennad. Samal ajal kui nemad juba suuremaid tegusid tegid, otsis Kustas omale seda õiget kaaslast ehk ideaalset mulda, kuhu oma seemned istutad. Kui muld ja seeme oma vahel ei istu, siis pole ka viljast midagi suurt oodata. Selle otsusega Kustas aga sugugi ei kiirustanud, erinevalt paljudest tänapäeva noortest suutis ta külma pead säilitada ning võimalikke tulevikuplaane põhjalikult läbi arutada. Palju on selliseid paare, kes abielluvad kahekümne kahe aastastena ning lahutavad, kui laulatusest on möödas napid kaks aastat. Selle kohta on ka üks õpetlik vanasõna- Üheksa korda mõõda, ühe korra lõika
KULTUURITAIME PRESENTATSIOON. MAAPÄHKEL. Natalja Korabljova 11.A MAAPÄHKLI ISELOOMUSTUS · Maapähkli kasvatamiseks sobivad kõige paremini troopilise ja subtroopilise kliimaga alad. · Arahhis kasvab kuni 75 cm kõrguse roni- või põõsastaime küljes. · Taimele kasvavad iga 2-3 kuu järel väikesed kollased õied. · Tavaliselt on kaunad 3-4 cm pikad ning sisaldavad 2-3 seemet. · Iga piklik seeme on kaetud punakaspruuni kilega. http://tka.nutridata.ee/tka/showFood.action?food.id=725 · Maapähkel sisaldab kahte valget värvi paksu ja lihakast idulehte, mille vahel on idu. MAAPÄHKLI PÄRITOLU Maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel on pärit paigast, kus on
Kroon-ja tupplehed kaitsevad õit. 9.Mis on tolmlemine? Võrdle tuul- ja putuktolmlemiseks kohastunud õite ehitust. (79) Tolmlemine on õietolmu kandumine tolmukailt emakasuudmele. Putuktolmlemise õis on eredavärviline ning õis lõhnab, tuultolmlemisel on õis aga väike, ilmetu ja ilma lõhnata. Putuktolmlemise tolmukas on karedad või kleepuvad ning sisaldavad õiemahla, tuultolmlemisel, aga lahksugulised õisikud ja tolmuterad on väikesed ja kerged. 10.Millest areneb vili, millest seeme?(82) Vili areneb sigimikust pärast tolmlemist ja viljastamist. Seeme areneb viljastatud seemnealgmeist. 11.Nimeta viljade ja seemnete levimisviise. Kirjelda tuule abil levivaid vilju/seemneid ja loomade abil levivaid vilju/seemneid. (86-87) Viljad ja seemned levivad tuulega, loomade kaudu ja on olemas ka iselevivad paiskviljad. Tuule abil levivad viljad/õied on väikesed ja kerged ning lendlemist soodustab lendkarvad või tiibjad lisemed.
töödele. Põllutööde lõpuks küntakse teravilja põllul põhk ja ka näiteks sõnnik maasse, et see talve jooksul laguneks. Kui soovitakse maha panna talivilja, tehakse seemne külvini viivad tööd juba sügisel, sest talivili peab enne talve jõudma juba tärgata. Kui palju ning mis võtetega mulda harima peab, sõltub suuresti mullatüübist. Tänapäeval on kasutusel ka otsekülvi tehnoloogiad, mille käigus mullaharimist ei toimu ning seeme, vahel ka väetis, viiakse otse harimata maasse. [1,4] 3. TAIMEKAITSE Taimekaitse jaguneb suurelt kolme erinevasse valdkonda, milles eesmärkideks on taime kaitsmine: umbrohu eest, taimehaiguste eest ja taimekahjurite eest. Et taimi eelpool mainitud ohtude eest kaitsta on mitmeid meetodeid ja vahendeid. 3.1 Umbrohu tõrje Üks lihtsamaid vahendeid umbrohu tõrjeks on umbrohi mehaaniliselt mullast välja kiskuda või siis taimed ja nende juured puruks lõigata ning maha matta
till, petersell kannaosa 15 Allikas:Joukkoruokailututkimus, Vakioruokaohjeet Osa I 1978 Puuviljade külmtöötlemiskadu protsentides Tabel 4 Puuvilja nimetus Eemaldatavad osad kaalukao% apelsin koored 30 banaan koored 35 pirn koored, seemnekoda 20 viinamarjad varred 4 virsikud seeme 10 maasikad lehed, kannaosa 15 ploomid seeme 10 õun koored 15 õun koored, seemnekoda 20 melon Koored, seemnekoda 40 ananass koored 45 Sidrun otsad 10 Sidrun Koored, otsad 39
CONTRA (Margus Konnula) Elust Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana. Õppinud Urvaste Algkoolis 19811984,Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 2004 2008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Samuti on Contra olnud ETV telesarja "Hajameelselt abielus" stsenariste (2007, koos Villu Kanguri ja Gert Kiileriga) ning ETV telesarja "Elolinõ" (2005 ja 2007) saatejuht. Alates 2007. aastast on ta ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte. Looming Contra kirjutab väga palju...
vihmametsad katsid praegusest suurema piirkonna. Sel ajal oli kliima küll mõne võrra hakkanud jahenema, kuid suurel osal maakeral oli kliima siiski ühtlane ja mõneti soe. 2. Põlluharimine ning esimesed kariloomad kodustati 9. aastatuhandel Lähis-idas Araabi kõrbealasid ümbritsevas Süürias, Väike-Aasia Iraagi mägede vööndis, mida nimetati viljaka poolkuu alaks. Selle põhjuseid võib üksnes oletada, näiteks kellegil kukkus seeme maha ja läks kasvama. Nii vaadatig, et nii saab rohkem süüa ja hakkati põlluharimisega tegelema. 3. Homa Sapiensiga on seotud kuntsti tekke, kuna nemad hakkasid maalima koobastele ning tegema savi nõusid. Kui vaadata koopa maalinguid on sealt väga kerge välja lugeda, et tolleaegne inimene mõttles eelkõige küttimisele ja söögile, kuna on palju küttimis maalinguid. 4
juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud. Läbikuivamist ei talu. Seisvat vett ei talu. Mikrobiootat võib kevadise päikese kuivatava toime eest kaitsta kuuseokstega või varjutuskangaga. KASUTAMINE Sobib kasvatada linnatingimustes. Talub hästi kärpimist. Taim on aeglase kasvuga ja sobib hästi pinnakattetaimeks
Organismide paljunemine ja areng Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühninevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vane- malt (ristviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt pärit geneetilise info. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad Järglaste mitmekesisus võimaldab uutes, erinevates keskkondades toime tulla ning nii kujunevad välja kohastumused ja toimub evolutsiooniline areng Taimede suguline paljunemine Õis on sugulise paljunemise organ. Selles on sugurakud: seemnerakud valmivad tolmukates, munarakud ...
Mõisnikud ei pidanud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikele kasulik oli. Talupoegadel oli küll õigus ja võimalus kaevata mõisarentnikke ja -valitsejate peale, aga sellest sõltumata olid võitjateks mõisnikud kuna nemad suutsid endale õiguse osta. Üleüldse ei usutud tihilugu seda, mida talupojad väitsid. Seadusi väänati mõisniku kasuks ka siis, kui oli vaja leida mõni seadus, et talupojalt viimnegi saak ja alles jäänud seeme ära võtta. Rootsi aega ei saa selle tõttu ka üdini halvaks tembeldada. Positiivne oli selle aja juures see, et näiteks haridus ja usk said palju toetust ja populariseerimist ja ka lihtrahvas sai õppida lugema ja kirjutama. Peeti esimesi eestikeelseid jutlusi, valmisid esimesed eestikeelsed grammatikad ja isegi esimene aabits. Kui Rootsi ajal poleks seda toimunud, ei tea kas meiegi praegu eesti keeles räägiks ja õpiks kuna sellele järgneval Vene ajal võis ju ainult vene
b)hulkraksel organismil ainurakse ees: kõrgemalt arenenud ehitusega c)fotosünteesil heterotroofse toitumisviisi ees: orgaaniline aine ei pruugi alati kättesaadav, fotosüntees toimub koguaeg, fotosünteesivatel organismidel on organid paremini arenenud. d)sõnajalgtaimedel sammaltaimede ees: juured, koed rohkem eristunud(tagab kindla tööjaotuse) e)paljasseemnetaimedel sõnajalgtaimede ees: koed on rohkem eristunud, paljunemine f)õistaimedel paljasseemnetaimede ees: õies on seeme kaitstud keskkonnam eest, kohastumusi rohkem (seemnete levitamisel, tolmlemisviisidel) g)roomajatel kahepaiksete ees: kehakate on soomuseline(ei lase nahal kuivada), siseehitus on keerulisem(kopsud), toimub kehasisene viljastamine(on tõenäolisem) h)lindudel roomajate ees: tiivad, lendamine(õhus rohkem ruumi), püsisoojasus, täiuslikult arenenud vereringe, kopsud, süda, suled katavad keha.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
