ULUKIHOOLE Ulukihoole Ulukite elutingimuse, st varje-, pesitsus- ja toitumisolude parandamine ehk elupaikade mahutavuse suurendamine. Ulukihoole rikastab jahivõimalusi. Kes vajavad hoolet? · Jahiulukid, kes elutsevad oma leviala äärealadel ehk suhteliselt ebasoodsates tingimustes; · Potentsiaalsed metsa- või põllukahjurid; · Liigid, kes on inimese tegevuse tõttu ohustatud ja vajavad ellu jäämiseks inimese abi. Ulukihooldeviisid · Toidubaasi suurendamine; · Looduslike vaenlaste arvukuse piiramine; · Varje- ja pesitsustingimuste parendamine. Toidubaasi suurendamine LISASÖÖTMINE · Eelkõige talvine lisasöötmine; · Kanalised, jänesed, metssiga, metskits, hirv, karu; · Söödasõimed, -künad, -hoidlad, varjualused. Toidubaasi...
a)kultuurniidud (sealt tehakse heina) Tänapäeval külvab inimene niitudele just neid taimi, mis sobivad loomade söötmiseks kõige paremini. b)kultuurkarjamaad (seal karjatatakse loomi) Kultuurheinamaadel on umbrohtudeks kõik sellised taimed, mida heina hulka ei taheta. Nad on kas mürgised loomadele, või vähendavad nad kultuurrohumaa saagikust. Tüüpilised umbrohud Ohakas Tulikas Koerapöörirohi Naistepuna Tüüpilised kultuurid Timut Ristik Lutsern Loomastik Kariloomad (kitsed, hobused, sead, lambad, veised) Tekkimine Inimese poolt rajatud. Rajatakse väheviljakatele turvasmuldadele, mis ei sobi intensiivselt haritavate põllukultuuride kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on põllumajanduse seisukohalt vähemalt rahuldav. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? Niitude liigirikkuse säilitamiseks tuleks: väetamisega olla
Aasseahernes kasvab tihti koos hiirehernega. Tema kasvukoht on niiskel niidul. Taime kutsutakse ka mesiherneks tema kollase värvuse pärast. Kibe tulikas Kasvab peamiselt karjamaal, sest loomad seda taime ei söö. Tulikal on küll kaunid kollased õied, aga ta on mürgine ja nahale sattumine võib põhjustada põletust. Harilik härghein Härghein on puisniitude ja niiskemate niitude taim. Tema õied on erkkollased, lillad on härgheina kõrglehed. Valge ristik On liblikõieline taim, mis sobib hästi loomasöödaks Valget ristikut kasvatatakse peamiselt kultuurtaimena Looduskaitsealused niidud Paljud looduslikud niidud, sh eriti puisniidud, on võetud looduskaitse alla. Matsalu rahvuspargis asuvad Euroopa ühed suuremad ranna ja luhaniidud. Rannaniitudel võib karjatada selliseid loomi, kes ei vaja igapäevast lüpsmist, mistõttu hakati neil karjatama lihaveiseid. Õhema mullaga niidud on sobiliud lammaste jaoks. Hobused niidul.
Rannaniit (Matsalu) Taimed · Karjatamine soosib: nõelalss, väike alss, punane aruhein, linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann, tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas, randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand-sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht. · Karjatamine pärsib: roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri- mugulkõrkjas, randmalts, pilliroog. Taimed · Kokku on rannaniitudelt leitud 390 liiki taimi, mis moodustab 26% kõigist Eesti taimeliikidest. · Kaitstavaid taimeliike kasvab rannaniitudel üle 20.
Valitsev puuliik on peaaegu kõikjal mänd. Siin esineb mitmeid erinevaid metsatüüpe alates kõrgete mastimändidega palumännikutest kuni soo, looja saluilmeliste metsadeni. Paljud Viidumäe metsade haruldased taimeliigid eelistavad kuivi valgusküllaseid kasvukohti: metsalagendikke ja häilusid, rohtunud metsateede servi ja metsasihte, astangu nõlvu. Siin leidub stepi päritoluga taimeliike nagu karvane lipphernes ja püstine hiirehernes, viljakamatel muldadel mäginaistepuna, alpi ristik, metsõunapuu ja tuhkpihlakas. Poolvarjulistest kuivadest männikutest võib leida ühte eesti eksootilisema õiega orhideed ehk käpalist punast tolmpead. SLAIDID MÕNEST KAITSEALL OLEVAST TAIMEST (jutt slaididel) Viidumäe männimetsade iseloomulikud linnuliigid on õõnetuvi, musträhn ja hoburästas, vanades männikutes sobiva pesapaiga leidnud merikotkad. Lehtpuusegametsad on koduks musttoonekurele,
puhkealadena. Erinevalt sisemaast iseloomustab taimkatet soolalembeste liikide rohkus. Elukooslus Floora Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann , tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas , randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand- sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht, roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri-mugulkõrkjas, randmalts , pilliroog . Linnud Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks. Alpi risla Naaskelnokk Mustsaba-vigle Tutkas Liivatüll Punajalg-tilder Kiivitaja
aga loomade jõudlust ja juurdekasvu. Kultuurrohumaade osakaal Eestis väheneb pidevalt. Need jäävad püsima ainult nendesse kohtadesse, kus neid pidevalt väetatakse ja niidetakse. Kultuurrohumaade tähtsus Eesti looduses on see, et sinna külvatakse just neid taimi, mis on loomasöödaks kõige paremad ning tänu sellele on loomade jõudlus ja tootlikkus suurem. Ohakas Tulikas Naistepuna Ristik Timut Lutser Koerapöörirohi n Kerahein Harilik tindik Lehetäi Heinaritsikas Pääsusaba Lina-tähtöölane Mesilane Lepatriinu Kitsed, hobused, lambad, veised Põldlõoke Sookiur Kiivitaja Põldpüü Rukkirääk Suurkoovitaja
et kõik loomade hädad on tingitud inimesest. Kõik inimesed on vaenlased ja loomad on seltsimehed. Kuna Major oli vana kult, suri ta ühel päeval une pealt. Lumepall ja Napoleon oli juhid, konkurendid, hiljem õnnestus Napoleonil Lumepalli farmist ära ajada ja täielikult võim endale haarata. Kiunats oli Napoleoni kannupoiss, kes viis teistele loomadele töökäsud kätte ja seletas neile ideoloogiat ja uusi põhimõtteid. Tööhobused Tümpsa ja Ristik. Ristik oli keskealine mära, Tümpsa aga suur, kindlameelne ja tohutult töövõimekas hobune. Tümpsa tegi kogu teose vältel kõige rohkem tööd ja hiljem, kui ta haigestus, viidi ta Napoleoni käsul loomade haiglasse st. keedeti liimiks. Eesel Benjamin õppis loomadest kõige paremini lugema, ta oli Tümpsa sõber, farmi vanim ja tusaseim loom. Ta ei naernud kunagi, kuna ei leidnud selleks lihtsalt põhjust. Kits Muriel oli samuti Tümpsa ja Benjamini sõber, pisut lihtsakoeline.
korratakse eellaste loodete tunnused 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik Loomariik: Riik-loomariik, Hõimkond- lülijalgsed, klass-putukas, selts-liblikalised, sugukond- põualiblikalised, Perekond- kapsaliblikas, Liik- suur kapsaliblikas Taimeriik: Riik- taimeriik, hõimkond- kattes eemnetaimed, Klass- kaheidulehelised, selts- oalaadsed, sugukond- liblik õielised, perekond- ristik, liik- valge ristik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? Maa tekkis ligi 4.5 milj aastat tagasi. Elu sai alguse ürgookeanis, ürgookean ei sarnanenenud praeguse ookeaniga (soojem, madalaveelisem) pidevate maavärinate tõttu tungis merevette sageli maa sisemusest vedelat magmat ja gaase. Selle tõttu sai võimalikuks esimeste organismide tekke. Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegadeks, aguaegkondadeks, vanaaegkondadeks, keskaegkondadeks ja uusaegkondadeks.
Embrüoloogia: toodete arengu võrdlemine näitab suglaste põlvemist, sest lootelises arengus korratakse eellaste loodete tunnused 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik Loomariik: Riik-loomariik, Hõimkond- lülijalgsed, klass-putukas, selts- liblikalised, sugukond-põualiblikalised, Perekond- kapsaliblikas, Liik- suur kapsaliblikas Taimeriik: Riik- taimeriik, hõimkond- kattes eemnetaimed, Klass- kaheidulehelised, selts- oalaadsed, sugukond- liblik õielised, perekond- ristik, liik- valge ristik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? Maa tekkis ligi 4.5 milj aastat tagasi. Elu sai alguse ürgookeanis, ürgookean ei sarnanenenud praeguse ookeaniga (soojem, madalaveelisem) pidevate maavärinate tõttu tungis merevette sageli maa sisemusest vedelat magmat ja gaase. Selle tõttu sai võimalikuks esimeste organismide tekke. Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegadeks, aguaegkondadeks, vanaaegkondadeks, keskaegkondadeks ja uusaegkondadeks.
............................. .................................................................................................................................................... 5. VÄRVI NÕUTUD ARV 5 NURMENUKKU 2 NÕGEST 4 Koostas: Laura Räni 4-7 aastastele 6. ARVUTA JA VÄRVI: 1 ROHELINE; 2 - TUMESININE; 3 - PUNANE MUSTIKAS : MAASIKAS: PUNANE RISTIK: 5 Koostas: Laura Räni 4-7 aastastele 5. JÄLGI JOONT: 6 Koostas: Laura Räni 4-7 aastastele Tööjuhend Töölehed on mõeldud 4-7 aastastele lastele ravimtaimede teema kinnistamiseks. Neid on võimalik
9. Mis riigi rahvuslill on vesiroos? 10. Milline taim kasvab kiirusega kuni meeter päevas? VASTUSED 1-6.klass 1) Mis taim on bandade lemmiksöök? BAMBUS 2) Mis värvi on rukkilill? SININE 3) Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? ÕIGE 4) Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? KLOROFÜLL 5) Mis on suurim mari maailmas? KÕRVITS 6) Kas on olemas rosinapuu? EI 7) Missugune taim toob õnne, kui tal on neli lehte? RISTIK 8) Kas roosid kasvavad puudel või põõsastel? PÕÕSASTEL 9) Mis puu kasvab tõrust? TAMM 10) Milline okkaline taim kasvab kõrbes? KAKTUS 7-12.klass 1) Kurk koosneb 96% veest. Õige või vale? ÕIGE 2) Mis aine annab lehtedele rohelise värvuse? KLOROFÜLL 3) Mis on Läti rahvuslill? HARILIK HÄRJASILM EHK KARIKAKAR 4) 85% maailma taimestikust kasvab vee all. Õige või vale? ÕIGE 5) Mis on suurim mari maailmas? KÕRVITS
Kolmanda taseme moodustab rannalähedane niit ülalpool kõrgveepiiri. Sinna merevesi ei ulatu, kuid tuule, soolapritsmete jm. kaudu on taimestik siiski mõjutatud mere lähedusest. 1) TAIMED Tüüpilised rannaniidutaimed, keda karjatamine soosib, on näiteks: nõelalss, väike alss, punane aruhein, linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann, tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas, randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand-sõlmhein, klibutarn, rand- teeleht, rand-õisluht.Rannaniitudel esinevate, kuid karjatamishellade rannikutaimede näiteks on: roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri-mugulkõrkjas, randmalts, pilliroog.Üksikute taimeliikide reaktsioon hooldamise lõppemisele võib erinevates piirkondades olla erinev,
kasutada peamiselt rohumaadena. Harimisõrnad mullad. Põllumassiiv on ebamäärase kujuga sellest tulenevalt on põllu harimistööd keerulised. Põllumassiiv kuulub A- agroallrühma .Head põllutüübilised haritavad maad on K,Ko(g),Kog, Go, Klg. M'' kuulub aga C6 agroallrühma. Hästi kuivendatud turvastunud ja hästilagunenud turvasmullad Anda mitmekülgne hinnang kasutussobivusele nii üksikute muldade kui ka põllu terviku kohta: Klg- põldhein, segatis,punane ristik, nisu, kaer, oder, teravili keskm. Kog- põldhein, segatis,punane ristik, nisu, kaer, oder, teravili keskm. Go- segatis, rukis,nisu,kaer, põldhein, teravili keskm., lutsern,mesikas,hernes, söödajuurvili, kartul. M''- Põldhein. K- lutsern, oder, nisu, rukis, kaer,teravili keskm.,mesikas, söödajuurvili. Ko(g)- põldhein, segatis, punane ristik, nisu, kaer, oder, teravili keskm. Antud põllumassiivil sobib üldiselt kasvatada põllukultuuridest: põldheina,segatist,nisu,rukist,kaera,
- Denitrifikatsioon bakterite vahendusel nitraatide redutseerimine gaasiliste produktideni (NO, N2O, N2) - Metaan tekib looduses: o vesinik + süsihappegaas o atsetaat Õhulämmastiku fikseerimine - õhulämmastikku esuudavad kasutada ainult prokarüoodid (nii bakterid kui ka arhed) - õhulämmastiku sidumine tähendab õhulämmastiku redutseerimist ammoniaagini - azot lämmastik - trifolii ristik - juuremügara teke (võib tulla eksamisse) - alnus lepp - gingko hõlmikpuu - hippophae astelpaju Aineringed Biogeokeemiline tsükkel - Biogeokeemiline tsükkel on biosfääris nii looduslike kui ka inimtekkeliste süsteemide vahel toimuv aine- ja energiaringe - Tselluloos moodustab peamise osa looduslikest polüsahhariididest
Kaheidulehelised Roosõielised Mitmeaastased puud, põõsad või rohttaimed. Õis korrapärane, viietine, S üksikõie või õisikuna (kibuvits, toomin- U gas, pihlakas, õunapuu, maasikas jt.) G U Liblikõielised Enamasti ühe- või mitmeaastased K rohttaimed. Õied ebakorrapärased, O õisikute või üksikõitena, külgvaates istuva liblika kujulised (hernes, N ristik, uba, mesikas, lutsern jt.) D Korvõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed. Arvukalt väikesi õisi õisikuna korvi- kujulisel laial õiepõhjal (võilill, kesa- lill, karikakar, päevalill, paiseleht jt.) Süstemaatika alused Roosõielised Roos Mitmeaastased põõsad. Õis suur, P viietine. Viljaks õiepõhjast moodus- tunud ebavili (harilik kibuvits, mets-
Taimede paljunemine 1. Nimeta taimede paljunemisviisid ja millise taimeosa abil need toimuvad. 2. Too näiteid taimedest, mis paljunevad juurte, võsundite, risoomide, sibulate, mugulate ja lehtedega. Juurevõsud-vaarikas,põldohakas risoomid-maikelluke, sinilill pistikutega- must-punanesõstar mugulatega-kartul,maapirn lehtedega-pegoonia,kannike 3. Kuidas paljundatakse taimi koekultuurimeetodil, selle eesmärgid. Too näiteid.. kasvatatakse koetükikest steriilses tingimustes sobival toidusegul, mõne aja pärast kasvab sellest uued taimed. Eesmärgid-saab kiiresti kindlate sorditunnustega taimi ühest taimest võib saada sadu nakatumatuid taimi näide- orhidee 4. Mida tähendavad mõisted mõlemasuguline õis, ühesuguline õis? Too näiteid taimedest. Mõlemasuguline õis- õiel on isas ja emas asjad(kibuvits, nurmenukk) ühesuguline- taimel on eraldi isas ja emas(sarapuu,lepp,paju) 5. ...
valgeks rääkida (lk 20-21)." Nemad kolm arendasid Majori õpetused animalismiks ja hakkasid seda teiste seas levitama. Nii mõnedki loomad ei tahtnud sigade õpetustega kaasa minna, sest leiti, et Jones toidab neid ja ilma temata sureksid nad kõik nälga. Sigadele valmistas raskusi ka ronga Moosese jutustused salapärasest maast nimega Kristallsuhkru Mägi. Nad pidasid Moosese jutte valedeks. Sigade ustavaimad jüngrid olid tööhobused Tümpsa ja Ristik, kes ei olnud just väga taibukad, aga kui nad olid sead juba õpetajaks tunnistanud, siis uskusid nad neid jäägitult ja levitasid sigade argumente ka ise edasi. Edasi peeti salakoosolekuid ja lauldi "Inglismaa loomasid". Ülestõus sai peagi teoks. Jones, ehkki peremehena karm, aga siiski edukas põlluharija, oli kohtuprotsessis palju raha kaotanud . Selletõttu oli ta hakanud norutama ja jooma. "Tema sulased olid
Kiunats - Siga, kes on Napoleoni hääletoruks ja propagandistiks. Ta õigustab sigade ülemvõimu ja vassib rääkides, et kõik on loome ühise hüvangu nimel. Kiunats esindab seda, kuidas võimul olijad tõde väänates ja manipuleerides oma positsiooni kindlustavad. Vana Major Kult, kes nägi nägemuse, et loomad saavad elada vabalt ja inimese ikketa. Ta oli ülestõusu vallandajaks ja Loomade farmi idee autor. Tegelaskuju põhineb Karl Marxil ja Leninil. Ristik - Keskeale lähenev kogukas mära ja Tümpsa lähedane sõber. Sarnaselt Tüpsale ei ole eriti intelligentne. Ta kahtlustab sageli, et sead rikuvad algselt paika pandud seitset käsku, aga süüdistab end valesti mäletamises. Benjamin Eesel, farmi vanim ja tusaseim loom. Ta on isepäine ja ei lähe ületõusu vaimustusega kaasa uskudes, et elu läheb sama halvasti edasi olenemata, kes võimul on.
- 11 mineraalainet ja - 17 mikroelementi · Mees on kõiki aminohappeid, kaasaarvatud asendamatud 9 Mee värvus 10 · Mee värvus oleneb otseselt korjetaimedest · Põhilisteks värvuse tekitajateks on taimede pigmendid · Karotiin annab punast, ksantofüll kollast ja klorofüll rohelist värvust 11 · Mee värvus ulatub valkjast tumepruunini 12 · Valge ristik annab heleda, peaaegu värvitu mee · Pärnaõitelt ja mesikalt kogutud nektarist valmib hele mesi 13 · Päevalillemesi on kuldkollane · Kanarbik värvib mee tumepruuniks 14 · Tatralt korjatud nektarist valmib tumepunane mesi 15 · Kevadel ja vihmasel suvel korjatud mesi on enamasti heledam kui suvel, sügisel ja kuival ajal kogutud mesi · Pikemat aega tumedates kärgedes
koerliblikas, päevapaabusilm ja paljud teised kaunid liblikad. Toitumine Enamus koerlibliklasi toitub valdavalt õienektarist. Kevadel imevad nad paju ja võilille nektarit, hiljem ohaka, kirikakarde ja muude aiataimede nektarit. Nende maiuspalade hulka kuulub budleia nektar. Peale aiataimede otsivad nad ka vägiheina, luuderohtu ja sarikalisi, mille õites peitub rohkesti nektarit. Hädavajalik toiduallikas on samuti ristik. Admiral armastab samuti puuviljamahla, põhiliselt maha kukkunud ja pisut käärinud puuviljade oma. Seda maiust on ta tavaliselt sunnitud jagama teiste koerlibliklaste ja herilastega. Kõikidel koerlibliklastel on eesjalad lühenenud ning harjataolised ja neil paikneb eriline maitsmiselund. Esialgu hoitakse maapinnast kõrgemal, pea lähedal. Admiralil on see maitsmiselund eriti tundlik: liblikas on võimeline eristama puhast vett nii nõrgast
· Valge · · Kodujuust veini · Penimünt · Parmesan äädikas · Punane · Petipiim · Õuna- ristik · Piim äädikas · Rabarber · Rasva- · Must tee vaba piim · Õlu · Sorbett · Toorjuust
piima või piimaasendajat. · Tall võõrutatakse mitte varem kui 3-4 kuu vanuselt. Kui talle hakatakse pärast võõrutamist söötma jõusöödaga, harjutatakse teda enne võõrutamist sellega. · Nädalavanusele tallele võib anda puhast vett, kahe nädala vanusele tallele võib lisasöödana anda heina või muud kuivsööta. [http://anrcatalog.ucdavis.edu/pdf/8160.pdf] Tarbenormid Baladi kitsede sööda eelistus · Lemmik sööt on ristik · Paremini söövad sööta kui see on hakitud · Darawa, sorgo, nisupõhk, riisipõhk · Madala kvaliteediga koresööt vähendab selle tarbimist. · Sööda maitse ja tekstuur võib mõjutada sööda söömust. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0168159199000453?np=y Kokkuvõte · Tarbenormid määratakse vastvalt looma soole ja vanusele · Kitsede põhisöödaks on hein, silo, lisaks veel jõusöödad ja mineraalained
Vaevalt nägid ta pilgud uurijad hullund õekseid, kui sündiski pööre: vaikselt laskusid mõlemad fuuriad päästma lahti ta kinganööre. Suvi Taeva silmad on mu kohal sügavad ja hellad. Kõrgel rohelises kuplis löövad metsakellad. Suvi sammub üle põllu, juustes viljakõrred, mullas kobrutades käivad suured pulmatõrred. Mõdupiisku piilab õitest ristik mesirõske. Maasikatel magus veri valgub ühte põske. Õnnekruusid ääretasa. Päeva on lukku pannud roosipuhma õhetusse mustad murekannud. Rõkka, kägu! Homme juba kustub hääl su nokas ja meil mõlemal on kurgus valus odraokas. Kui ma kauges lapsepõlves Kui ma kauges lapsepõlves aabitsat veel lugesin, mõnikord siis ema kleiti vallatades pugesin. Joostes ringi toas ja õues kuumas mängu-ahinas
koondati ühtsetesse kruntidesse. See oli hea uudis taluperemeestele, kuid halb vabadikele, kel polnud kuskil enam oma loomi karjatada. Talude vabaks ostmine oli tähtis samm Eesti üleminekul seisuslikust ühiskonnast kodanlikuks ühiskonnaks. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses mõisamajanduse tootmine intensiivistus, sest levisid tehnilised uuendused paremaks põllumajanduseks ja levisid ka uued põllukultuurid: ristik, lina ja kartul. Talumaadel domineeris jätkuvalt iganenud kolmeviljasüsteem ja üleminek mitmeväljasüsteemile toimus aeglaselt. Euroopasse ei eksporditud enam nii palju vilja kui varem ja ka viina tootmine vähenes. Samas langesid Baltikumis viljahinnad, sest Venemaalt transporditi rongidega odavat vilja.
Siia kuuluvad mais, kõrrelised heintaimed, kanep ning tingimisi ka kartul (peab olema haigusvaba seeme) ja talirukis (kõige taluvam kultuur teraviljade hulgas). - iseendale järgnevust halvastitaluvad kultuurid, mis annavad mitu aastat samal kohal kasvatamisel tunduvalt väiksema saagi. Siia kuuluvad kõik teraviljad (v.a. talirukis). - Iseendale järgnevust väga halvasti taluvad kultuurid: päevalill, kõik peediliigid punane ja roosa ristik, hernes, lutsern, mesikas raps, rüps, kaalikas, kapsas (enamik ristõielisi) Negatiivse järelmõju oluliseks vähendamiseks ei tohi neid kultuure samal kohal kasvatada enne 3...5 aastat, lina puhul peab vahe olema näiteks isegi 5...6 aastat (seega rapsi all võib Eestis olla kuni 20%) Enesetaluvus reastatuna: talirukis < mais < kartul < suvioder < talioder < kaer < nisu < suhkrupeet < põlduba < ristik < lutsern < raps < hernes < päevalill < lina Mõjutab saaki 10-50%
Lathyrus Väga levinud grupp abilehed sulglehekestest suuremad õied üksikult või kahekaupa Kolmetiste lehtedega väänduvate vartega liblikõielised harilik aeduba Phaseolus vulgaris, õisuba Phaseoulus coccineus ka levinud pikarootsulised kolmetised lehed, väänduvad varred õied kaenlasisestes kobarates, õitseb juunist-septembrini kaunad rippjad Nuttidesse ja kobaratesse koondunud õitega liblikõielised perekond ristik Trifolium, lutsern Medicago, mesikas Melilotus, koldrohi Anthyllis, nõiahammas Lotus, jooksjarohi Ononis, liikidest niidu-asparhernes Tetragonolobus maritimus väga rikkalik perekondade ja liikidega taim, kasvab ka Eestis palju metsikult väiksemate kolmetiste lehtedega rohttaimed (ristikud, lutsern ja mesikas) kuid ka mõned sulglehtedega. tihedad liitõisikud Haljastuses kasutatavad liigid Caragana läätspuu Eestis haruldane, sobib hekitaimeks, Eestis
mis on üldjuhul madalam. Selle piirkonda enamlevinud muldade lähtekivim on punakaspruun rähkne moreen. (Arold, I. 2005). Leitud mullad Esimene kaeve Esimese kaeve tegime Tartu maakonnas, Ülenurme vallas, Eerikal, Viljandi maantee ääres. Joonis 1. Esimese kave asukoht (märgitus ristiga). Kõlvikuks oli põld. Reljeef oli lainjas tasandik.I rindes olid kuused ja männid, teises rindes kased. Taimkate: põldhein, võilill, punane ja roosa ristik, harilik haruhein, timut ja aasnurmikas. Veereziim oli parasniiske. Esines kivisuse I aste. Tegemist oli katsealaga. Leitud mullaprofiil oli A-Bm-C. Määratud muld oli K0 ehk leostunud muld, sest profiilis on savikumulatiivne Bm horisont ja gleistumine puudub, aga mulla veehoiuvõime on piisav taimede vee varustamiseks (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüübiks on sinilille ja huumusprofiiliks on värske mull. Maksustamise hind: 5083 EEK hektari kohta.
VILIKÖÖGIVILJAD 30- huumusrikas Seller, hernes, 50x120- Kurk Kõrvitsaline 1 +22-+30 parasniisked 6,5-7,5 uba, ristik 2,0-3,0 160 huumusrikas saviliiv- ja Kartul, keskmine Kaunviljad, 10,0- 1-1,5m- Kõrvits Kõrvitsaline 1 +25-+27 3 liivsavi 6,5-7,0 kapsad 15,0 2-2,4m
BOTAANIKA IV sess ÕIS Tekised Üldmõisted Õiekroonide kujud TOLMUKAD EMAKAD Arv Seemnealgmed Sigimiku asetus I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool Moodustub paljasvili, nt mari. KARTUL, VIINAMARI, luuviljalised, kõrrelised II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja...
.....................................6 Hiirekõrv................................................................................................................................6 Angervaks...............................................................................................................................7 Üheksavägine.........................................................................................................................7 Valge ristik............................................................................................................................7 Sookail....................................................................................................................................7 Pune.......................................................................................................................................7 Petersellitee ................................................
Seal alustas ta uut romaani. Teise maailmasõja ajal kirjutas George Orwell arvukaid artikleid ajakirjadele, oli India BBC, vasakpoolse nädalalehe "Tribune" ja "Observer" kaastöötaja. Satiir "Loomade farm" tõi autorile 1945. aasta lõpus korrapealt rahvusvahelise kuulsuse. Lühikest aega enne surma 21. jaanuaril 1950 aastal, 46 aastat vana, lõpetas ta romaani "1984". G. Orwell Loomade Farm Tegelased: Napoleon, Lumepall, Mollie, Jones, Tümpsa, Ristik, Kiunats. Sisu: Inglismaal on üks farm, kus loomad otsustavad ise hakata peremeesteks. Karjafarm nimetatakse ümber Loomade Farmiks. Töötatakse välja erilised seadused loomadele, mida hakatakse nimetama animalismiks. Kõikidest teistest loomadest targemaks osutuvad sead, kes võtavad enda kätte juhi positsiooni. Tulevad ette ka harvad sõjad inimestega, mis kõik võideti. Sead hakkavad üha rohkem uurima inimeste maailma võimalusi, ja seega satuvad nad
tumepunased, veidi jäigad. Leht: Varrelehed lai- kuni piklikmunajad, nõrgalt pikivoldilised ja lühikese tömbi tipuga. Värvuselt kollakas- http://bio.edu.ee/taimed/s kuni rohurohelised, veidi ammal/images/palusam.jp läikivad. Paljunemisviis: eostega Tunnus: kõverdunud tipp, punakas vars, kasvab peaaegu kõikjal. Nimetus: Punane ristik Kuulub sugukonda liblikõielised, klassi kaheidulehelised ja hõimkonda õistaimed. Juur: Sammasjuur hargneb mullapinna lähedal, juureharud tungivad kuni 1,5 m sügavuseni. Vars: 20...70 cm pikkused, tõusvad
Seal alustas ta uut romaani. Teise maailmasõja ajal kirjutas George Orwell arvukaid artikleid ajakirjadele, oli India BBC, vasakpoolse nädalalehe “Tribune” ja “Observer” kaastöötaja. Satiir “Loomade farm” tõi autorile 1945. aasta lõpus korrapealt rahvusvahelise kuulsuse. Lühikest aega enne surma 21. jaanuaril 1950 aastal, 46 aastat vana, lõpetas ta romaani “1984”. G. Orwell Loomade Farm Tegelased: Napoleon, Lumepall, Mollie, Jones, Tümpsa, Ristik, Kiunats. Sisu: Inglismaal on üks farm, kus loomad otsustavad ise hakata peremeesteks. Karjafarm nimetatakse ümber Loomade Farmiks. Töötatakse välja erilised seadused loomadele, mida hakatakse nimetama animalismiks. Kõikidest teistest loomadest targemaks osutuvad sead, kes võtavad enda kätte juhi positsiooni. Tulevad ette ka harvad sõjad inimestega, mis kõik võideti. Sead hakkavad üha rohkem uurima inimeste maailma võimalusi, ja seega satuvad nad
USA kodusõja tõttu vähenenud puuvilja sissevedu Euroopasse. 19.sajandi lõpuks oli Liivimaa kubermangus päriseks ostetud 80%, Eestimaa kubermangus 50% talumaast, osad talud jäid rendile. Ostutalude peremeestest kujunes eesti ühiskonna peamine majanduslik jõud ning sotsiaalselt kõige aktiivsem rühm, algas põllumajanduse ja kultuurielu kiire areng. Talude päriseksostmisel koostati talude maakasutust kajastavad kaardid. Muutused põllumajanduses Uued kultuurid- ristik ja kartul Uued loomatõud – meriinolambad ning toimus tõuparandus Üleminek mitmeväljasüsteemile, maaparanduse levik mõisatest talumaadele, kasutusel võeti hõlmader Muutused talude ilmes 19.sajandil: rehielamute asemel taluhäärberid (eriti lõuna-eestis) Ilu ja puuviljaaedade levik Taluümbruse haljastamine (enne talude ümbrus suhteliselt lage) Majapidamisõue eraldamine 19.-20.saj Venestamine Peale 1819
· Metsades kasvavad meetaimed · Niidu-, soo- ja karjamaataimed · Viljapuud ja marjapõõsad · Köögiviljakultuurid Spetsiaalselt külvatavad meetaimed , milledeks on: keerispea, kurgirohi, veiste südamerohi, mesiohakas, iisop, naistenõges, ussikeel jms Tähtsamad meetaimed: Kevadised meetaimed: Paju, vaher, võilill jt 6 Suvised meetaimed: Metsvaarikas, valge ristik, põdrakanep jt Sügisesed meetaimed: Kanarbik, sügisene seanupp jt Tähtsamad õietolmutaimed: Kevadised õietolmutaimed: Lepp, sarapuu, paju jt Suvised õietolmutaimed: Metsvaarikas, ristikud, põdrakanep jt Sügisesed õietolmutaimed: Kuldvits jt 7 Kokkuvõte Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades,
Puuliikidest on niidule kasvama jäetud tammesid, arukaski, vahtraid ja kuuski; põõsastest - sarapuid, viirpuid ja verevat kontpuud. Puisniitude vanemas osas on seire ja inventeerimise käigus leitud kuni 60 soontaimeliiki ühelt ruutmeetrilt. Kaitstavatest taimeliikidest esineb siin mitmeid käpalisi: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käoraamat, kahelehine ja rohekas käokeel, vööthuul-sõrmkäpp, kärbesõis. Üllatavalt hästi taluvad iga-aastast niitmist must seahernes ja alpi ristik. Lk 3 Soode all on ainult veidi üle 10% looduskaitselast, kusjuures enamus nendest on astangu jalamilt lähtuvate rohkete allikate mõjul kujunenud allikasood. Soode väiksest pindalast hoolimata on Viidumäe botaaniline raskuspunkt just nimelt siin. Allikasoos kasvab mitmeid liigirikaste madalsoode jaoks tüüpilisi taimeliike: raud- ja ääristarn, pruun sepsikas, pääsusilm, lemmelill, ädalalill; esineb madalakasvulisi jässakaid mände.
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Välipraktika päevik Koostas: Juhendas: Alar Astover Tartu 2010 Sügavkaeve nr. 1 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Eerika õppehoonetest mööda minna, majade taga põllul Maakasutus: Söötis põllumaa Taimkate: Kõrrelised Reljeef: Lainjas tasandik ( kaevasime madalamas osas) Lõimised sõrmeprooviga: ls128/sl40/v1ls2 pH: 5,6 Keemine: Puudub Horisondid: A-Baf-C A (0-28 cm); Baf (28-65 cm); C (65- cm) Huumus: 2% Juurestatus: tugev (1-30 cm), nõrk (30-50 cm) Struktuursus: Keskmine Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Lähtekivim: Punakas-pruun moreen (karbonaadivaba) Lupjamisvajadus: Regulaarselt Kasutussobivus: Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mul...
Kasvukoht-avamaakurgi kasvatamiseks sobivad huumusrikkad, kiiresti soojenevad parasniisked mullad. Saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad, samuti turvasmullad, pH ei tohi olla alla 6,0 sobivad kurgi kasvatamiseks. Mulla reaktsioon ( pH 6,5…7,5) neutraalne. Kasvukoht peab olema lõunapoolse kallakuga ja tuulte eest kaitstud. Külvikorras ei tohi kasvatada samal kasvukohal enne nelja aastat. Sobivad eelviljad on porrulauk, seller, hernes, uba, ristik, teraviljad. Halvad eelviljad on kapsad. Kurk on hea eelvili teistele kultuuridele. Väetamine-madala juurestiku ja kiire kasvu tõttu on kurk nõudlik mullaviljakuse suhtes. Reageerib hästi orgaanilisele väetisele ja seetõttu antakse 50-70 t /ha kohta sügiskünni alla. Mineraalväetistest kasutatakse Kemira Cropcare 10-10-20 normiga 700-1000 kg/ ha kohta. Halva mullastruktuuri korral võib esineda magneesiumipuudust, kompleksväetised aitavad
Tarvitatakse klimakteeriumiperioodi neurooside, kõhulahtisuse, gastriidi, mao- ja kaksteistsõrmiku haavandtõve ja ülemiste hingamisteede raviks. Põldmurakas on hea meetaim. Ta annab külluslikult nektarit, mis võimaldab mesilastel igalt hektarilt keskmiselt 20 kg mett korjata. Põldmurakamesi on hele ja läbipaistev, mõnikord kollaka varjundiga ning lõhnab meeldivalt. 21 3. Valge ristik (Trifolium repens) Valge ristik kasvab Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias. Eestis on ta tavaline. Lisaks sellele on ta sisse viidud paljudesse kohtadesse mujal maailmas karjamaataimena, eriti levinud on ta Põhja-Ameerikas ja Uus-Meremaal. Valge ristik kasvab niitudel ja teeservadel. Valge ristik suudab kasvada väga mitmesugustel maastikel, sealhulgas muru sees ja põllul, ta talub söömist ja maapinna lähedalt niitmist. Ta talub mitmesuguse pH-ga pinnast, kuid eelistab savipinnast.
Niidul kasvavad näiteks kerahein, aas-rebasesaba, põldtimut, värihein. Liblikõielisteks nimetatakse taimede rühma, mille õis meenutab kokkupandud tiibadega liblikat. (1) Liblikõieliste juurtel elavad mügarbakterid. Nad püüavad õhust taimedele olulist lämmastikku ja töötlevad selle taimedel kättesaadavaks. Bakterid saavad taimelt vastu toitaineid (suhkrut). Järelikult on tegemist kahe organismi koostöö ehk sümbioosiga. (1) Liblikõielistest kasvavad niidul ristik, hiirehernes, aashernes. Lisaks kõrrelistele ja liblikõielistele kasvab niidul veel palju teisi taimi. Näiteks tulikad, kellukad, härjasilmad, karikakrad, käpalised (käokeel, kuldking), härghein, kullerkupp, pääsusilm. (1) 3. LOODUSLIKUD JA KULTUURNIIDUD 3.1. Looduslikud niidud Niidud on tekkinud puude langetamisel karjamaade, heinamaade ja põldude tarbeks. Pärast puude raiumist oksad põletati ning kännud juuriti välja. Alles siis sai seal heina niitma hakata.
Viidumäelooduskaitseala Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses. See on Saaremaa vanim ja kõrgeim osa, mis ulatub kuni 59 m üle merepinna. Viidumäe looduskaitseala on rajatud 11. juulil 1957. aastal. Looduskaitseala pindala on 1846 ha. Viidumäe looduskaitseala peamine ülesanne on haruldaste liikide, koosluste ja elupaikade, ühtlasi aga ka kogu siinse looduse mitmekesisuse kaitsmine. Loodus Erinevate looduslike tingimuste mitmekesisus peegeldub kõige ilmekamalt Viidumäe rikkas elustikus. Aastakümnete vältel toimunud vaatlusi ja uurimusi üldistades võib väita, et Viidumäe vetikaliikide arv läheneb 300-le, samblikke on üle 200 ja samblaid umbes 150 liiki. Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43% jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maismaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest. Viidumäe soon...
Taim õitseb juunist augustini ning teda leidub kasvamas metsaraiesmikel, tee- ja kraaviservades. Ravimiseks tarvitatakse lehti ja õisi, mis kogutakse õitsemise algul ja ajal. Põdrakanep on hea immuun- ja hormonaalsüsteemi tugevdaja, teda kasutatakse ka kõhulahtisuse, soolepõletike ja gastriitide korral, teda on kasutatud vähi ja viljatusevastase ravimina. Põdrakanepi tee toimib rahustavalt, vähendab peavalusid ning aitab unetuse korral. 3. Ristik Teel on rahustav toime, teda kasutatakse ka külmetuse ja higistama ajava vahendina. Ristikutee aitab alandada vererõhku ja vähendada viimasest tulenevat peavalu. 4. Kummel Endiselt tõhus ravivahend mitmesuguste tervisehädade korral. Kummelitee joomine õhtul aitab kergelt magama jääda ja rahustab. 5. Hõlmikpuu ehk gingko biloba Inimestele, kes peavad sooritama tõsist tähelepanu nõudvaid ülesandeid, soovitatakse
Kultuurid, millel on ühiseid haigused, mis põhjustavad suurt kahju, ei tohiks üksteise järel kavatada. Nt rapsi kasvatamisel soovitatakse jätta 1 aasta vahele kui eelviljadena kasvatada hernest (valgemädanik) ja kartulit (tõusmepõletik). 36. Kultuuride väärtus eelviljana, mõju saagimoodustamisele. Head eelviljad: a) rühvelkutuurid- Nt kartul, köögiviljad - need, mida harime vahelt. b) mitmeaastased heintaimed- lutsern, ristik, põldhein. Mulda jääb rohkem org ainet kui ära viiakse c) puhas/mustkesa- kui umbrohust lahti ei saa, siis kasutatakse seda keskmise eelviljad: a) üheaastased liblikõielised - hernes, põlduba b) raps/rüps c) liblikõieliste ja teravilja segakülvid halvad eelvilajd: a) teraviljad, sest nende juureeritiste ja taimeosade laguproduktide negatiivne mõju on suur 37. Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus.
Mullateadus. Sügavkaeve nr. 1 23.05.2011 Aadress: Tartu maakond, Ülenurme vald, Õssu küla, Uusaed Maakasutus: kultuurrohumaa. Taimestiku moodustavad ristik+karjamaa raihein kõrreliste ja liblikaliste segu. Maastiku relieef on nõrgalt laines tasandik. Mikrorelieefil on auk keskmiselt kõrgusel. Sügavkaeve kordinaadid: 58° 21' 56.16" N ; 26° 39' 57.28" E , 66 m. merepinnast Mulla profiil A-horisont Väljauhte horisont Sisseuhte horisont Lähtekivim A horisondis Ph 5,6 Happelisem vajaks lupjamist C horisont Ph 6,5 A 0-30 (35) E 30-50 (55) B 55-80 C 80-... Parasniiske muld I koresuse aste, veeriskivid pinnapeal Huumuse sisaldus 2-2,5% (2-5mm struktuursus oleks hea) Väga tugeva struktuurse mullaga ei ole tegu. Kokku keeramisel muld murdub ära. A Ls1 kerge liivsavi E Sl B Ls2 (Ls1) C Ls2 Punakas puun moreen (Karbonaadi vab...
Mg puudus lehtede serv esmalt kollane, muutub tumepruuniks. Lehetipp paindub ülespoole. Mg puudus esineb happelistel muldadel, mis on Al, Fe ja Mn rikkad. Mg puudus esineb ka siis, kui lubiväetisi antakse rohkem, kui mulla pH on >8, siis on Mg puudus sage. Kui mullas on Mg vähem kui 3 mg/1kg mulla kohta, siis tuleb anda väetisi. Loomasööda kuivaines peab olema Mg minimaalselt 0,2%. Teraviljad eemaldavad saakidega igal aastal Mg/ha 10-15 kg. Kartul, peedid, ristik, lutsern eemaldavad saakidega 40-75 kg/ha. Mg-väetise liigid : a) dolomiidijahu b) kaaliummagneesia sisaldab Mg 8-9% c) magneesiumsulfaat 5) Cu- taimetoitelemendina ja Cu-väetise liigid Cu esineb taimede seemnetes, fermentides ja kloroplastides. Cu võtab osa lämmastiku aineringest. Cu puudusel on taimedel lehed valged e. alpinism. Õied ei viljastu. Cu vaesed on kõik soomullad ja leetunud mullad. Cu väetisi on vaja kasutada siis kui mullas on Cu alla 0,3 mg/kg
väliveemahutavusest. Sõstra saagikust mõjutavateks kriitilisteks perioodideks niiskusevajaduse suhtes on intensiivne võrsete kasvu ja viljahakatiste arengu periood (juunis) ning õiealgmete tekkimise periood (augustis ja sepembri esimesel poolel. Kastmisnorm on 400-500 m3/ha. Kultiveerimine Alustatatakse kevadel, suvel tehakse seda 3-5 korda vastavalt vajadusele. Haritakse 5-10 cm sügavuselt. Kui reavahed hoitakse murukamaras, siis sobivad murutaimed on valge ristik, aasnurmikas, punane aruhein jt. Reavahet niidetakse suve jooksul 3-4 korda. Rohukamara eelised: Vihmasel perioodil viljad ei määrdu Masinkorjel kannab murukamar masinaid paremini kui mullapinnas Käsitsi korjel on murukamarall parem liikuda kui mullal Mulla struktuur säilib Puudused: Konkurents mullaniiskuse ja toitainete pärast rohukamara taimestiku ja sõstrapõõsaste vahel Kulutused sobiva niiduki muretsemiseks
Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid Kooslus ehk biotsönoos ühel territooriumil elavad paljude liikide populatsioonid, ökosüsteemi elusosa Ökosüsteem isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum Biosfäär Maa pinnakihtide (atmosfäär, hüdrosfäär ja litosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid 12. Näiteks ristik (tootja) -> röövik (I astme tarbija) -> siil (II astme tarbija) -> ilves (III astme tarbija) -> bakterid (lagundajad) Nõges -> röövik -> hiir -> rebane -> seened 13. 14. Maksimaalne näriliste (kes on toitunud 1 tonnist nisust) biomass on: 1 t (1000 kg) x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg Maksimaalne kulliliste (kes on toitunud 100 kg-st närilistest) biomass on: 100 kg x 10% = 100 kg x 0,1 = 10 kg Või: 500 kg-st taimedest toitunud jäneste biomass on 50kg, kellest toitunud rebaste
1. Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused. kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. suure produktiivsusega taimevormid (sordiaretus), uued saagikad ja haiguskindlad sordid, teatakse ja täidetakse nõudeid kasvutingimuste suhtes, tootmise intensiivistamine, agrotehnika täiustamine, koristus- ja säilituskadude vähendamine, teadusuuringute rakendamine. 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, nisu. 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. 4. Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised? valgurikkad 5. Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad? Kaaliumi, fosfori ja magneesiumi. 6. Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud? B rühm 7. Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist? Hingamisel vabanev soojust põhjustab isekume...
soodustavad põletiku taandumist seedeelundites. Saialill (Calendulaofficinalis) - Maksa ja sapi rohi, parandab põletikke ja hävitab kahjulikke baktereid. Rahvameditsiinis peetakse ka "vere puhastajaks" ja uriinieritust lisavaks. Antiseptiline, hea nahahaiguste ja haavandite ravis, kuna rahustab, desinfit- seerib ja parandab naha kudesid. Saialille vann rahustab ja pehmendab nahka ja hoiab ära põletikke. Aasristik e. punane ristik (Trifoliumpratense) - Ristik on eelkõige suur desinfitseerija, parandab põletikke ja haavu, nahakoed uuenevad. Kasutatakse limas- kestade põletike puhul, mõjub hästi ka kõhukatarrile. On hea vedeliku eemaldaja organismist, sobib seega paastujale ja ka reuma, podagra haigetele. Rahvameditsiinis on kasutatud "verepuhastajana". Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
