ka sõit Tartusse.Seejärel tehti manifestist koopiad ja saadeti maakonnalinnadesse laiali,kohalikele rahvuslastele tehti ül-ks see 1.sobival võimalusel rahvale ette lugeda. Balti hertsogiriik jäi loomata-Sest Saksamaa kaotas maailmasõja. Nad heitsid oma relvad,mida kaasa polnud võimalik võtta jõgedesse ja järvedesse,et need eestlaste kätte ei jääks. Saksa okupatsioonivõimud andsid võimu üle EAVle-Novembri alguses olid Tallinnas rahutused,Saksamaal oli toimunud revolutsioon ning revolutsiooni ideede Tallinnasse jõudmine seadis võimud raskustesse.Olukorra normaliseerumiseks lubati kokku kutsuda Eesti Ajutine Valitsus. Landeswehr'i sõja tähtsus:See oli Eesti sõjaväele raske proovikivi,sest tegemist oli hästirelvastatud ja kogenud vastasega.Võideti tagasi Võnnu linn ja pärast seda suudeti Saksa vägede vastupanu murda üle 100km pikkusel rindel.Juuli alguseks jõudsid Eesti väed Riiani,kus AM Ühendriikide vahendusel sõlmiti Landeswehriga vaherahu
Turgenev "Eelõhtul" Autor avaldab palju oma arvamust, omane on kohutavalt palju tegelaste välimuste kirjeldusi (äkki arvab et see näitab ka iseloomu?) "väheldased silmad"/"tõmmu+kahvatu" jne. Mitte ainult inimeste kirjeldused. Iga uue tegelase sisetulekul pikk spetsiifiline kirjeldus ta välimuse kohta. Tähtsustab kõiki tegelasi, kes tegelikult ei pruugi üldse peaidee seisukohast tähtsad olla. Tegelased: * Andrei Petrovitsh Bersenev - pikka kasvu, tõmmu näoga, terav kõver nina, väheldased hallid silmad, kõrge laup, täidlased huuled, 23a, nurgeline/kohmakas/korralik/veidi inetugi olemus heasüdamliku mõtleva inimese nägu. Kidakeelne, kui räägib, siis kohmakalt. Veidi kohmakas, närviline. Tõega hea inimene tegelikult ka. On Jelenasse armunud, kuid laseb tal minna , et ta oleks õnnelik, ei hakka stseene korraldama. Aitab isegi hädas Insarovi põetada. Saab lõpus professoriks. * Pavel Jakovlevitsh Shubin - näeb väga noor, hellitatud, hele ...
Kodanlus oli siis see, kes hakkas muudatustele vastu sõdima. See ei olnud rahvuslik, vaid klassisõda. Stalini järgi ei taotlenud nad mitte rahvuslikku vabadust vaid kapitalistlikku vabadust teisi ekspluateerida. Eesti kirjandus jäi aga revolutsioonist tugevalt maha. Tuglas põhjendas seda sellega, et püüdes sündmustele järele jõuda, ei saavutada küpseid teoseid (kuna liiga kiirustatakse). Kõik kirjanikud olid kodanliku ideoloogilise koolitusega. Nad ei mõistnud revolutsiooni, heal juhul tunnustasid seda passiivselt. Esimese maailmasõja kestel ei ilmunud Eestis peaaegu üldse raamatuid ja rahvas oli kirjandusest võõrdunud. Üks suuremaid kirjanduslikke sündmusi oli "Siuru" asutamine 1917 aasta juunis. See aasta oli kirjanduslikult võrdlemisi viljakas. Teemad ei olnud ühiskondlikud, kaldusid pigem müstitsismi. See kirjandus pärines aastatest 1911-1917, kus põhimõtteks oli kujunenud "kunst kunsti pärast", mis oli iseenesest täiesti reaktsiooniline.
Prantsuse väejuht Napoleon Bonaparte koos kahe enda toetajaga. 1802. a. valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804. a. kuulutas Senat ta keisriks ehk imperaatoriks. Prantsusmaast sai taas monarhia ja vabariiklikku korda hakati järk-järgult lammutama. Napoleoni valitsusajal peeti Euroopas palju edukaid vallutussõdu, mis aitasid lagundada feodaalkorda, levitada revolutsiooniideid ning ümberkorraldusi näiteks levisid revolutsiooni ajal Prantsusmaal kasutusele võetud ning tänapäevani Euroopas kasutusel olev kalender, mõõtühikute kümnendsüsteem jne. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Saksamaal vallandas seal rahvusliku vabadusliikumise, mille keskuseks kujunes Preisimaa. Rahvusliku eneseteadvuse äratamisel etendasid olulist osa pärisorjuse kaotamine, ülikoolid ja patriootlikult meelestatud literaadid. Loodi patriootlikke salaühinguid ja koostati sõjalise ülestõusu kavasid
Vana korra vihkamise tõttu lihtrahvas hakkas hävitama erinevaid kunstiteoseid, isegi hooneid ja katedrale. Selleks, et säilitada ja kaitsta kunstiteoseid, raamatuid ja erinevaid dokumente rajati kunstimuuseume, raamatukogusid ja Rahvuslik Arhiiv. Uuendati vana korra väliseid avaldumisvorme. Muudeti soengustiile, parukaid enam ei kantud. Kadus toretsev rõivastusmood, seda asendas rahvusvärvidega rõivastus nii meestel kui ka naistel. Revolutsiooni ajal oli jakobiinidel tähtis kõrge moraal ja patriotism. Nad edendasid seda ka rahvale. Moraali tõstmiseks keelati lõbutüdrukutel ilmuma õue ja saatma armeed sõjakäikudel, ähvardati surmanuhtlusega. Patriotismi nimel loobuti isiklikest huvidest. Inimesed võtsid selle omaks ja läksid võitlema interventide vastu. Revolutsiooni ajal majanduses olid väga suured probleemid. Likvideeriti tsunftid, millega kaasnes vaba turumajandus. Keelati tööorganisatsioonid. 1794. aastal
Merli Sims Mai 2013 Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopa arengule Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1780 1799, mille peamiseks põhjuseks oli rahva rahulolematus absolutismiga, seda eriti kolmanda seisuse seisukohalt kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad, linnlased, kodanlus. Sel ajal oli ka vilets majandus ja finantsolukord, riigi raha läks peamisel sõdimiseks, riigivõlgade tasumiseks ja õukonna ülal pidamiseks.
· rahva relvastamine; päriseksostmisel · pooldasid Vene vabariiki · Aulaotsuse elluviimine, võimude suhtumine · Mõisate põletamine, "vabariikide" väljakuulutamine 5. Karistamine · Sõjaseisukord (kuni 1908.a .) liikumisvabadus piiratud · Karistussalgad · Sõjakohtud · 300 hukatut, 600 sai peksa · suleti ajalehed, keelustati sotsiaalsed organisatsioonid 1905. a revolutsiooni tähtsus (ei saavutatud neid eesmärke, mis sooviti) · esimest korda venemaal kutsuti kokku parlament · vene impeeriumis kehtestatakse kodanlikud demokraatlikud õigused · taastati eesti keelne kooliharidus · parandati talupoegade renditingimusi 2 · parandati tööliste olukorda (tööõnnetuse korral hüvitis, tööpäeva lühendamine)
Speek, keskus Tartu, ajaleht Uudised, toetajad eesti kodanlikud kui ka sotsiaaldemokraatlikud parteid, vähemusrahvuslased, probleemid: Eestis ei vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. aktsepteerita vähemusrahvuseid, Vene riigikord tuleks asendada demokraatliku vabariigiga. · 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstratsioonid. 1905. aasta revolutsiooni eesmärgid: · Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste *üldised eesmärgid 1) demokraatlike vabaduste demonstratsiooniga 23.veebruaril ja kasvas kiiresti kehtestamine 2) anda talurahvale maad 3) suuremad ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud õigused eestlastele lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle.
Aravete Keskkool ÕPIMAPP Ajalugu Koostaja: Keit Kallas Klass: 12 Juhendaja: Kettrud Väisanen Aravete 2009 Esimese maailmasõja lätted Erinevalt paljudest konfliktidest, millel on kindlalt määratavad põhjused, ei ole võimalik Esimese maailmasõja puhul nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Üldiselt kujunes see süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (1814-1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki- aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Vaatamata oma keerukusele on küsimus Esimese maailmasõja põhjustest ja sellest tulenev...
· Volta (tehas) koosolek viha mõisnike vastu (hakkavad kerkima esile Eesti probleemid) · 12-21 detsember 1905 rüüstatakse 160 mõisa ja 40 viinavabrikut (Eestis) · Üle-Eestiline sõjaseisukord, karistussalgad (vene võimu poolt heakskiidu saanud salgad, kes karistavad oma äranägemise järgi eestlasi, väga julmad) ja sõjaväljakohtud *Neid juhivad mõisnikud *Lätis hukkavad karistussalgad 2600 inimest *Eestis 300 inimest 1905 aasta revolutsiooni tulemused · Emakeelsed erakoolid (Eestis suur mõju) · Keskkoolide loomisõigus · Rahvuslike organisatsioonide tegevus lihtsam · Ajakirjanduse tegevus lihtsam · Ametlikud erakonnad Esimesed erakonnad Eestis · Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE) Tartu liberaalid · Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühistus (ESDTÜ) Tallinna radikaalid · 27. November 1905 rahvaasemike koosolek (aulakoosolek ja bürgermusse koosolek) õpik lk 11
1. Tooge välja kõige tähtsam Prantsuse revolutsiooni saavutatust. Kas
revolutsioonipärandit on püütud 19. ja 20. sajandi jooksul kõrvale heita nii riiklikus
plaanis kui kodanikuühenduste kaudu?
• Prantsuse Revolutsiooni suur võit oli kindlasti rahvustunde lõplik juurdumine ja
rahvuse sünd.
• Revolutsiooni kaudu Prantsusmaa absoluutne monaria hävis, kaotati vana
feodaalsüsteem, kehtestati kodanikuvabadused (talupoeg sai maaomanikuks).
• Prantusmaal ilmus oma raha (frangid), kaoti sissetolli piirid.
• Kaotati feodaalne maavaldus, ilma kompensatsioonita
• Kaotati kirikukümnis - dîme
• biens nationaux’de müümine lõi rikka maakodanluse
• Maksudes kaotati seisuste privileegid, samuti piirkondlikud erinevused
• Kehtestati ühtne mõõdusüsteem
Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised olud ja teooriad Inglise revolutsiooni ajal Nimi Tähtsamad seisukohad Independendid 1. Riigi valitsemisel juhtiv osa parlamendile 2. valimisõigus vaid maksumaksjatele 3. monopolide kaotamine 4. taotlesid südametunnistusevabadust 5. poliitiliseks eesmärgiks olemasoleva parlamendi laialisaatmine 6.monarhilt tuleb sõjaväe ülemjuhataja koht ära võtta. Levellerid 1. seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduse kindlustamine
Rahvuslik ärkamisaeg *Haridusreform - hakati kasutama koolivorme, kaotati ülikooli autonoomia, ülikool läks vene keelseks, uus õigeusustamise laine, rahvuslik liikumine käis alla (seda soodustasid eestlastest venestuse pooldajad, Jakob Kõrv ja ajaleht ,,Valgus" ja Aado Grenzstein) *majanduslik/ühiskondlik areng Raudteede võrgu ülikiire areng(tekkisid uued asulad: Tapa, Jõgeva, Elva), jätkus tööstuse areng(eriti rasketööstus), Tallinna elanike arv hakkas kasvama, põllumajanduses oli lühiajaline kriis, talupoegade kihistumine süvenes, jätkus väljaränne, tekkisid Eesti rahvusest kodanlased, toimus linnaelanike arvu kiire kasv. *poliitiline areng venestuse hoog vähenes, poliitilised erimeelsused vähenesid, ,,Tartu Renessans" koondus ,,Postimehe" ümber (-tuleb arenda keelt, rahvust, kultuuri, siis areneb majandus), ,,Tallinna Radikaalid" koondusid Pätsi ümber(ajaleht ,,Teataja" - kõigepealt tuleb arendada majandust, siis muud), eestlased...
11. Mis on diktatuur ja miks jakobiinid selle kehtestasid? Kas Sinu arvates oli diktatuur vajalik? Põhjenda. Valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. 12. Millal ja miks kukutati jakobiinid? Millised ümberkorraldused sellele järgnesid? Jakobiinid kukutati 1795. See tõi kaasa muudatused kirikupoliitikasse,uus konstitsioon,moodustati direktoorium. 13. Kuidas muutus rahvaesinduste nimetus revolutsiooni eel ja ajal? ENNE: generalstaadid,rahvuskogud ja asutavkogu PEALE: seadusandlik kogu(1791) , rahvuskonvent(1792) 14. Millisteks perioodideks võib jagada Prantsuse revolutsiooni? Milliste sündmusega lõppesid perioodid? Revolutisooni algus, konstitsiooniline monarhia, revolutisooniline vabariik. Perioodid lõppesid rahvuskonvrendiga, doktatuuriga ja direktooriumiga. 15. Kuidas muutus Prantsuse riigikord erinevatel perioodil? Esinduskogud, seadusandlik
Fifth level "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Revolutsiooni vastukajad Euroopas Saksa haritlaskond suhtus Bastille' vallutamisse vaimustusega Suurt poolehoidu revolutsioonile avaldasid võõrvõimu all olevad riigid Revolutsiooni vastukajad Euroopas "Prantsuse kuninga küsimus on kõigi kuningate küsimus"- Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid tahtsid lämmatada revolutsiooni ja taastada monarhia, selleks sekkusid nad sõjaliselt Prantsusmaa sündmustesse Austia-PreisimaaPrantsusmaa Tuhanded prantsuse vabatahtlikud astusid sõjaväkke, et oma isamaad kaitsta Revolutsioonisõdade algus Prantslased alustasid vastupealetungi. Tungiti Madalmaadesse, Itaaliasse ja Saksamaale. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga. Prantsusmaa kuulutas välja dekreedi nende rahvaste abistamise kohta, kes soovivad kukutada hirmuvalitsejaid "Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!"
,,ärkamisaeg", parandas majanduslikke olusid · Johann Voldemar Jannsen- 3. Rahvusliku liikumise eesmärk Esmaseks sihiks oli eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid tõusid päeva-korrale sajandivahetusel. Lisaks rahva kultuuri-harrastuste toetamine, emakeelse rahvahariduse edendamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omaduste soodustamine. 5. 1905. aasta revolutsiooni mõju ja pöördelisus Eesti ajaloos. Eestlased astusid 1905. aastal esimest korda välja aktiivse suurjõuna. Vabadusliikumine, milles olid sotsiaalne ja rahvuslik alge, haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematu ulatuse. Esmakordselt toimusid Eestis poliitilised üldstreigid, suurmeeleavaldused ja rahvakoosolekud, samuti valitsusevastane relvavõitlus. Asutati esimesed legaalsed erakonnad: rahvuslik-liberaalne Eesti Rahvameelne Eduerakond,
AJALUGU Suure prantsuse revolutsioon(1789-99)i tähtsus Enne revol. Oli prantsusmaa absolutismilise(piiramatu võimuga valitseja,kunn) valitsusega riik..ka teists euroopa maades. Vabariiki oli 18.sajandi lõpus 2 Sveits, Holland Enne revol. Valitses seal seisulik kord. (seisus-ühiskonna grupp) 1. Vaimulikud 2. Aadlikud 3. Kolmas seisus(kõik ülejäänud..talupojad, käsitöölised,manufaktuuride omanikd jne) 1,2 olid priviligeeritud(eesõigused) nad ei pidanud maksma makse. Feodaalkord ( talupoeg sõltus mõisnikust, rentis maad, pidi kandma koormisi..raharent) Feodaalil oli ainuõigus jahti pidada. Talupojal oli kohustus..peletada öösel konni, et feodaalid magada saaksid, ei tohi omada veskit Prantsusmaal oli lubatud vaid üks usk-katoliiklus(selle usu määras valitseja) Võeti vastu uusi seadusi nn vana korra lammutamiseks.Need seadused mis olid enne revol. Nimetatase vanadeks seadusteks, korraks. Tehti kõik, etvana korda lammutada. Tatatatatatayay...
Ajaloo suuline KT Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791 Viini kongress ja selle otsused. Uued liidud 1) Revolutsiooni algus ja selle muutused ühiskonnas 1789-1791 Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. See viis pingeteni ühiskonnas ning kutsuti kokku generaalstaadid (1789). Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1. seisus - vaimulikud 1% 2. seisus - aadlikud 2% 3. seisus - talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt 97% Generaalstaatides ilmnesid vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut
nõrgenesid Venemaa ja Saksamaa; I maailmasõjas osales palju eestlasi ja nad said seal väljaõppe. 2. 3 tähtsamat sammu omariikluse suunas, põhjenda? 1) Kuulutati välja isesesvus, sest see näitas maailmale, et Eesti tahab saada vabaks ja oma riiki. 2) Eesti sai autonoomia, sest asjaajamine läks eesti keelde ja eestlased said võimu 3) Vabadussõda, sest seal võideti vabadus kätte 3. Veebruari revolutsiooni põhjused Venemaal? 1) Sõjatüdimus 2) Raske majanduslik olukord 3) Rahvas polnud rahul tsaariga 4) Talupoegadel polnud maad
lütseumlased pähe originaalis: L'apostrophe de Mirabeau: ,,Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!" (Mirabeau' vahelause e. repliik: ,,Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!") Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix' maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. Suurt Prantsuse revolutsiooni sümboliseerib teine pilt (paremal): Eugène Delacroix. Vabadus juhtimas rahvast. Louvre. Bastille' vangla vallutamine 14
Kui Marie Antoinette oli neljateistkümne aastane, peeti ta pulmad Louis-Augustega, kes oli Prantsusmaa troonipärija. 1774. aasta mais suri Louis-Auguste isa ning Louis-Auguste päris Prantsusmaa trooni. Ta hakkas valitsema kuningas Louis XVI nime all ja Marie Antoinette sai endale Prantsusmaa ja Navarra kuninganna tiitli. Pärast seitsme aastast abielu Louis XVI-ga, tuli ilmale nende esimene neljast lapsest, Marie Therese Charlotte. Prantsuse revolutsiooni ajal, selle kõrgpunktis, tõugati Louis XVI, Marie Antoinette'I abikaasa, troonilt ja kuninglik perekond vangistati. Marie Antoinette mõisteti süüdi riigireetmise eest ja 1793 viidi kohtuotsus giljotiiniga täide. Nooruspõlv Maria Antonia Josepha Johanna von Habsburg sündis 2. novembril 1755. aastal Viinis, Austrias. Tema vanemateks olid Marie Theresa ja Francis I Stephen.
1.Prantsuse revolutsiooni põhjused? Valgustusideed, vana korra kokkuvarisemine, ebavõrsus seisuste vahe: III seisus pidas I ja II üleval, aga III seisusel polititilisi õigusi polnud,majanduse kokkuvarisemine(riigikassa oli tühi) 2. revolutsiooni algus?III seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda mida nad ei saanud, nad lahkusid Versailles`t ning kuulutasid ennast rahvuskoguks.Sellega liitusid osad aadlikud ja vaimulkud ning kuulutasid ennast nüüd Asutavaks koguksmis pidi Prantsusmaa jaoks uue põhiseaduse.Pariisis relavstus rahvas ning hakkas looma rahvuskaarte. 14 juuli 1789 vallutati Bastille. 3. Millised olid muudatused revolutsiooni algusel?"Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsaioon",Rahvuskaart,Trikoloor,kirku maade
viiskümmend üheksa Koblenz , Saksamaa - Viin , Austria Ta oli Franz Georg Karli poeg, vana Reini põlvkonna perekonna järeltulija, tema isa oli tolleaegne impeeriumi Reini vürstiriikide Austria saadik. Oma nooruse veetis ta Reini-Moseli regioonis. ELULUGU Aastal 1788 (tuhat seitsesada kaheksakümne kaheksandal) aastal astus ta Strasbourgi ülikooli , kus ta õppis diplomaatiat, kuid Prantsuse revolutsiooni levikul 1790 (tuhat seitsesada üheksa kümnendal) aastal Strasbourgist lahkuma ja minna Mainzi ülikooli. Enne Prantsuse revolutsiooni vägede sisenemist Mainzi , läks Brüsselis Euroopa Austria Madalmaad, kus tema isa oli tollane peaminister. 25. (kahekümne viiendal) märtsil 1821 (tuhat kaheksasada kahekümne esimesel) aastal sai Metternich Austria riigikantsleriks, mis tähendas tema kui Austria mõjukaima mehe positsiooni lõplikku kinnistumist. Kui keiser Franz I suri, sai
Kogu inimühiskonna ja -kultuuri aluseks võime lugeda perekonda ja abielu. Maailmas ei eksisteeri ühtegi funktsioneerivat riiki, mille inimesi ei kasvatataks perekondlikult. Sellel on oma kindel põhjus. Inimese järglased on pesahoidjad, mis tähendab, et nad vajavad pidevat hoolitsust ning kaitset. Perekonna ülesehitus ja kooselu väärtustamine muutub ajas pidevalt, ent samas teatud alustalad jäävad. Millised trendid aga valitsevad tänapäeval? Algelistes ühiskondades, mille moodustasid kütid-korilased, oli perekonna lõpu ning hõimu alguse piir ähmane. Kõik elasid koos ning üritati metsikus looduses ellu jääda, mistõttu üksikisiku tähtsus ei pruukinud väga suur olla. Lapsigi kasvati kollektiivselt. Meile tuntud perekond ei olnud veel juurdunud, sest lähisuhete ja emaduse vahel ei osatud sageli seost luua. Kultuuri arenedes kinnistus aga traditsiooniline peretüüp, mis koosneb mehest, naisest ja nende lastest. Abielust oli saanud elu tavaline...
Stendhal "Punane ja must" sisukokkuvõte Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane...
a) sarnasused : enamus ringkondadest olid baltisakslaste vastu ning eesti-meelsed ; propageerisid eesti keelt ja kultuuri ning olid kehtiva riigivõimu vastu b) erinevused : ühed pooldasid demokraatlikku vabariiki ja teised parlamentaarset monarhiat; ühed rõhutasid klassivastuolusid ning teised eitasid selle olemasolu 5. 1905. aasta revolutsioon: miks puhkes, aulakoosoleku ja bürgermusse koosolekute otsused, 1905. aasta revolutsiooni tähtsusest Eesti arengule.(Õpik, II osa, lk 9-13) Puhkes, sest võim oli vene keisri käes, puudusid kodanikuõigused, revolutsiooni ajendiks oli Verine pühapäev. Aulakoosoleku otsus- revolutsiooniline omavalitsus tuleb sisse seada; valitsust, vanu kohtuasutusi ja sõjaväe teenistus tuleb boikoteerida; valdadesse miilits, õlle-ja viinavabrikud tuleb sulgeda. Bürgermusse koosoleku otsus- 17.oktoobri manifest tuleb teoks teha; sõjaseadus tuleb kaotada;
Prantsuse revolutsioon(1789-1799) ja selle mõju Prantsuse revolutsioon toimus aastal 1789-1799. See on Euroopa ajaloos üks tähtsamaid sündmuseid. Revolutsiooni käigus kuulutati Prantsusmaa vabariigiks ning kuningavõim kukutati. Sündmus hõlmas kogu ühiskonda ning sellel ajal toimus pidev võimu vahetus. Revolutsiooni põhjuseks oli ebavõrdsus ühiskonnas. Ühiskonnas oli tekkinud kaks erinevat klassi, kus alamklassid ei taha ning ülemklassid ei saa endist moodi elada. Tolleaegse hierharia moodustas kolm seisust. Esimeseks seisuseks olid vaimulikud, kelle ülesandeks oli maksude kogumine.
eestlaste majanduselu korras hoidmise kohta. Teemad Suured reformid Venemaal A II kaotas pärisorjuse, millest tulenevalt muudeti ka kõike muud .talupojad said õiguse omada kinnisvara .seisuslikud vahed vähenesid: aadlid kaotasid eesõiguse, mitteseisuslik kohtupidamine, sõjaväekohustus, haridussüsteem. Majanduselu elavnes: kapitalistlikud suhted arenesid kultuurielu elavnes: loominguvabadus . tühistati karmid tsensuurieeskirjad, sõnavabadus, ajakirjandus avaldas rohkem. 1905. aasta revolutsiooni põhjused mitmed siseriiklikud probleemid põrkusid kokku .rahvas ei usaldunud enam tsaari lubadused asju paradada .politsei ja sõjavägi ei suutnud mässu lämmatda .Verine Pühapäev Rahvusliku liikumise eeldused Eestis uus põlvkond inimesi oli sündinud pärisorjuseta .talude päriseksostmine .rahvuslik eneseteadmine kasvas . A II oli vaadetelt väga vabameelne .valitsus andis paremini järele Erakondade kujunemine Eestis + vaated
ka inimohvreid. Muretsetakse ka kultuuriliste ja eetiliste väärtuste kadumise pärast. Sotsiaalanalüütikute meelest on võtmeküsimuseks eri valdkondade ja reformide tasakaalustamine. Tasakaalu puudumine võib suurendada sotsiaalseid pingeid ja vähendada usku oma poliitikuisse ja majandusmeestesse. Tekib soov ,,müüa oma riik maha" tarkadele välismaistele majandusmeestele ja poliitikaekspertidele. 4.Kas Eesti üleminek demokraatiasse on toimunud reformide või revolutsiooni teel? Revolutsiooni iseloomustavad jägmised tunnused: · algatavad dissidendid · osalevad massid · stiihiline, etteaimamatu · kasutatakse vägivalda · muutuvad võimu-ja valitsemissuhted Reformi iseloomustavad tunnused: · algatab valitsev partei, sageli opositsiooni nõudel · osalevad poliitikud ja ametnikkond · planeeritud kulg ja oodatav tulemus · rahumeelne · võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Olen kuulnud, et Eestis toimus nn
kõigis suuremates Eesti linnades. Erakondlik tegevus oli Venemaal keelatud, tegutseti põrandaaluselt. 1903. sotsiaalse suunitlusega ajaleht ,,Uudised". Lehe üks asutaja ja toimetaja: Peeter Speek. Tema kõrval tegutsesid veel Eduard Vilde, Mihkel Martna, Aleksander Kesküla jt. Need ringkonnad propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste austamist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev- rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril. Põhjustas protestiavaldusi kogu Venemaal. Võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist uulitsatelt. 17. oktoobri manifest, milles Koljan lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. See lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks. Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. 9.01
Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine VABRIKUTÖÖSTUSE TEKKIMINE Juba 1760.-1780. aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arneguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku, eriti naiste rõivastuses. Tähtsamad uuendused olid James
rahvusvahelistes suhetes olid 18. Saj Suurbritannia ja Prantsusmaa. Teine vastuoluliin läbis Preisi ja Austria suhteid. Austria pärilussõda(1740-1748), mille algatas Preisi Austria vastu. Suurbr toetas Austriat, Prantsusm Preisit. Seitsmeaastases sõjas olid liitlased vahetunud. Osaliseks oli ka Venemaa(Austria poolel). Seitsmeaastane sõda algas 1755. Sõja käigus vallutas Suurbritannia Kanada ja Prantsuse valdused Indias. Austria ja Preisi lepitas alles vajadus võidelda Suure Prantsuse revolutsiooni vastu. 16. Sõjandus Sõda kui ühiskonna loomulik seisund Valitses veendumus, et sõdadeta muutub ühiskond lodevaks ja moraalituks. Sõda peeti põhjendatuks vaid siis, kui seda tehti enesekaitseks, õiguspärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Palgaarmee teke Palgaarmee komplekteerimine tugines esialgu eraettevõtlusele. Sõja eel pakkus riik teada tuntud eraettevõtjatele lepingut, mille sõlmija võttis kohustuse
näitel? 4) Saksamaa ajaloolise koolkonna olemus? Koolkonna kaks arengufaasi ja peamised seisukohad? 5) Millist/milliseid ühiskonnakihti/-kihte esindas Saksa ajalooline koolkond? Millise ühiskonnaklassi ideoloogiaga oli tegemist? Põhjenda! 6) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! 1) Olemus: liberaalid, esindasid klassikalist majandusteadust, suure prantsuse revolutsiooni eel, põllumajandusliku kapitalismi ideoloogid. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile. Füsiokraadid olid vabakaubanduse ja vabamajanduse pooldajad, pidasid rikkuse allikaks põllumajandust, kõige populaarsemad olid nad 18.saj teisel poolel. Füsiokraadid toetasid takistuste ja kitsenduste kaotamist põllumajanduslikule ekspordile ning tööstustoodangu impordile. Seisukohad: soovisid kehtestada kõrgemad maksud maaomanikele, toetasid töö ja ettevõtluse
Eesti areng. Esimene partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna moodustasid Postimehe ümber koondunud liberalistid. Erimeelsus. J. Tõnisson-Bürgemusse selts- tagasihoidlik, eesti alade ühinemine ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale. Y. Teemant- nõudlikum, nõudis valitsuse korralduste muutmist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, senise omavalitsuse laialisaatmise, revolutsiooni komitee loomist, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist inimestele, politsei ja sõjaväe asendamist relvastatud rahvamiilitsiga. 1. Emakeelne asjaajamine ja kooliharidus 2. Boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse 3. Keelduti sõjaväe teenistusest, maksude maksmist 4. Relvastatud salgud 5. Revolutsiooni komiteed 6. Kuuluti välja Vabariik 7. Mõisate põletamine 8. Mäss – sõjaseisukord
· Vasakpoolse suuna tuntuim esindaja. · Ühiskonna arenguga langeb kõlblus. · Arvas, et tuleb tagasi pöörduda aega, kus puudus eraomand, elatakse võrdselt ja õnnelikult. · "Tagasi loodusesse" üleskutse · Pooldas rahvavõimu (demokraatiat) ja vabariiki. · Teatud tingimustel pooldas eraomandit, kuid oli varandusliku ebavõrdsuse vastu. · Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal olid tema ideed jakobiinide ideoloogiaks. d) Entsüklopedistid · 1751 hakkas ilmuma entsüklopeedia, Denis Diderot toimetamisel. · Kokku 28 köidet (1772). · Kritiseeriti feodaalnähtusi ja ideid. Valgustusideedest lähtuvalt kasutati teaduse ja ühiskonna arengut. · Toimetus koondas oma aja tuntumaid valgustajaid ning aitas valgustusideede levikule kaasa. 2. Konservatism
seisu ning ja konkurentsivõimet ning alahindas jaapanlasi - Sõda algas 1904 - Vene armee ei võitnud selles sõjas ühtegi suuremat lahingut, sest sõjaväeülemad olid jaapanlasi alahinnanud ega teadnud sõjast ning jaapanlaste varustusest kuigi palju - Jaapanlased alustasid vallutamist Port Arturist, mis asub Hiinas ja lõpuks ka sundisid vene kindluse seal alistuma - Port Arturi kaotamine lõi kõikuma tsarismi autoriteedi ning kiirendas revolutsiooni puhkemist - Venemaale läks see sõda kalliks maksma - Haavatuid, surnuid, haigeid, väljalangenuid Venemaal oli umbes 400 000, veel olid sõjakulutsed ülimalt suured ning samamoodi suured olid ka materiaalsed kaotused. Jaapanis olid inimakaotused veelgi suuremad ja mõlemad riigid olid sõjast kurnatud - Venemaa ja Jaapan sõlmisid rahu Portsmouth'i rahulepinguga ja Venemaa tingimused olid soodsamad
Suur Prantsuse revolutsioon 1789-1799 10.klass Kriisi põhjused · Halb majanduslik olukord lihtrahval suured maksud, valitsejate suur raha raiskamine luksuslikule elule, tööpuudus, toiduainete ja riigivõlade kallinemine. · Ebavõrdsus seisuste vahel. I ja II seisusel polnud kohustusi riigi ees ainult õigused. III seisusel polnud mingeid õigusi, ainult suur maksukoorem. Revolutsiooni algus · 5.mai 1789 kutsub Louis XVI kokku generaalstaadid, et tõsta makse · III seisuse esindused lahkuvad koosolekult ja kuulutavad end Rahvuskoguks, millega liitub ka osa aadlike ja vaimulikke. Bastille vallutamine 14.juulil 1789 · Rahva seas tekib viha kui Louis XVI lõpetab liberaalsete reformide toetamise. · 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille kindlusvangla vallutamine kaks päeva
3. Milline 17.okt manifesti sätetest oli poliitilises plaanis Eestile kõige olulisem ? 3. Loodi Eesti esimene partei. See oli kõige olulisem, kuna siis hakati taotlema demokraatiat ja kodanikuõigusi, ka omavalitsust ja autonoomiat. 4. Too välja oktoobripöörde muudatused Eesti jaoks. 4. Kohtud asendusid tribunaliga. Rahvaväeosade asemele tuli Punaarmee. Eraomandus- riigistati. Mittedemokraatlik valitsus. Jaan Poska asemel tuli Jaan Anvelt. 5. Too välja 1917.aasta revolutsiooni tulemusel saavutatud tulemused Eesti jaoks. 5. Moodustati valitsus. Loodi esimene rahvusväeosa Esimene Eesti Polk. Maapäev korraldas valimised. Mindi üle eesti keelele. 6. Kuids on seotud Vladimir Lenin Oktoobripöördega ? 6. Oktoobripöörde idee alguseks on loetud Lenini poolt avaldatud Aprilliteese. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski. Soov oli saada võim täielikult endi kätte. 1917.aasta veebruaris kasvab Venemaal ühiskonna rahulolematus üleriigiliseks streigiks.
Ühiskonna mõtestamine KONSERVATISM Joseph de Maistre: · Konservatismi eestkõneleja · Väitis, et üksikisiku mõistus on mäss ühiskonna mõistuse vastu, viies inimese revolutsiooni teele · Oli veendunud, et inimesi aitab õigel teel hoida usk, mis ongi konservatiivse maailmavaate üheks nurgakiviks Edmund Bruke: · Inglise-iiri filosoof · Andis konservatismi ideede süsteemse esituse · ,,Vastukajad Prantsuse revolutsioonile" (1790) · Bruke'i jaoks oli ühiskond tervik, mis on kujunenud inimpõlvedepikkuse arengu jooksul Konservatiivse maailma põhitõed
The Rolling Stones Triin Alatsei 8.klass 2009.a THE BEATLE The Beatles (Biitlid) oli Liverpoolist Suurbritanniast pärit rokkansambel. Ansambli muusikaline ulatus oli äärmiselt lai, ulatudes ballaadidest reggae'ni ning bluusist ja heavy metalini. 1960. aastatel aset leidnud sotsiaalset ja kultuurilist revolutsiooni mõjutasid Biitlid tugevalt. The Beatlesi plaate on müüdud praeguseks maailmas üle miljardi eksemplari. The Beatlesi läbilöögiaasta oli 1963, mil nad väljastasid oma debüütalbumi "Please Please Me". 1964. aasta alguses levis "biitlimaania" ka Põhja-Ameerikasse ning sealt peaaegu üle kogu maailma. Nende muusika sai mõjutusi valgetelt esinejatelt, nagu Elvis Presley, Buddy Holly ja Carl Perkins kui ka mustadelt artistidelt.
Kas Eesti riik sai 1939-1940 ise oma saatuse üle otsustada? Eesti riigi saatus otsustati 1939-1940. Kuivõrd sai Eesti riik ja rahvas oma saatuse üle otsustada? Toimusid ülemnõukogu valimised. Eesti rahvale ei antud valida ning teistmoodi kandidaate ülemnõukogu valimistele ei lubatud. Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit. Vaikiv ajastu algas 1934. aasta riigipöördega, mille peamised korraldajad olid riigivanem Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner. Päts oli koondanud võimu oma kätte. Näiteks tema otsustas, et tuua baasid Eesti sisse.(valis ennast ise ka presidendiks) Eesti ei oleks saanud kuidagi oma saatuse üle otsustada, sest NL ja Saksamaa olid sõlminud MRP. Nad jaotasid Euroopa mõjusfäärideks. Selle tulemusena jäid Eesti alad nõukogude mõjuvõimu alla. NL viis 1939. aastal baasid sisse, mis kaitsesid läänerannikul ning mis tõttu Eesti oli juba seespoolt haavatav.(...
ei sallitud, Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt 8) miks olid inglased peale Cromwelli surma nõus monarhia taastamisega? - Kuigi monarhia oli pärast 1660. aastat taastatud, oli kodusõja tagajärjeks siiski see, et kuningas pidi senisest tunduvalt enam arvestama parlamendi huvidega ning ka kuningad suhtusid sellesse tunduvalt ettevaatlikumalt, kartes uue kodusõja puhkemist 9) miks on Oranje Williami allakirjutatud dokument Kuulsa revolutsiooni ajal Inglismaa ajaloos oluline? - Taastati monarhia. Pani aluse moodsale parlamenta(L või R)ismile. Pani paika kuningavõimu ja parlamendi võimu piirid. 10) kolm Prantsuse revolutsiooni põhjust. - Vilets majanduslik olukord, rahvast rõhusid suured maksud, kuningakoda kulutas raha luksuslikule elustiilile, tööpuudus, toiduainete kallinemine, suured riigivõlad, Seisuste vahelised kohustused ja õigused jagunesid
Ajaloolased nõustuvad üksmeelselt, et Prantsuse revolutsiooni oli pöördelise tähtsusega sündmuseks, mis muutis Euroopa lõplikult pärast jälgedes Ameerika revolutsiooni, mis tekkis just kümnendi varem. Põhjuste Prantsuse revolutsiooni, ehkki on raske pin down: põhinevad ajaloolised tõendid, et on olemas, üsna veenvat argumenti, võib teha võimalike mitmed tegurid. Rahvusvahelisel tasandil võib öelda, et mitmete suurte sõdade aset leidnud nelikümmend aastat, mis viis revolutsiooni ja Prantsusmaa osales teatud määral enamikul neist. Seitse aastat sõda Euroopas ja Ameerika revolutsiooni üle ookeani oli sügav mõju Prantsuse psüühika ja tegi Lääne maailma lenduvate üks. Peale laadimist kuni Prantsuse riigi, selle sõja keskkonna võttis üsna tabanud Prantsuse riigikassa. Kulud sõda, toetades liitlasi, ja säilitades Prantsuse armee kiiresti kahanenud Prantsuse pank, mis oli juba nõrgenenud Royal liialdus. Lõpuks, aega väga secularized valgustumise idee,
Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus. Eriti rahutuks muutus Pariisis, kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset rahvuskaarti. 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille [bas'ti] kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Terror Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. 1793. aasta juulis tapeti revolutsiooni üks populaaresemaid juhte Jean Paul Marat. Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära, kutsudes oma poolehoidjaid üles kätte maksma. Revolutsioonilise valitsuse kohuseid hakkas täitma Rahvapäästekomitee, mille juhiks sai kõigi vastu sallimatu M. Robespierre. Tema koondas enda kätte koos paari lähima
iseseisvumisest I maailmasõda algas 1914. aastal ja lõppes 1918. aastal. Sõja ajendiks oli Franz Ferdinandi tapmine. Sõjas osalesid Saksamaa ja Prantsusmaa. Saksamaa liikmesriikideks olid Austria Ungari ja Itaalia ning Prantsusmaa liikmesriigid olid Suurbritannia ja Venemaa. Sõditi sellepärast, et sooviti paremat majandust, toimus võistlus maailma ümberjaotamise pärast ning olid suurriikide vastuolud. Vene revolutsiooni eelduseks oli see, et I maailmasõda tekitas riigis majandusliku laose, riigiaparaadi lagunemise ning sotsiaalsete pingete kasvu rahva hulgas. 1917 a. veebruaris Petrogradis puhkenud massilised rahutused (rahvas rüüstas poode), steigid, demostratsioonid kasvasid üle revolutsiooniks. Veebruarirevolutsioon sai alguse sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk suunatud
ja lained heli võnkumine; motiivi hägusatmine Millisel maal ja miks leidsid futuristid ohtralt mõttekaaslasi? Milline kunstisuund seal välja kujunes? Venemaal väljendusid uue kunsti taotlused kubofuturismina, ühiskonna ja vaimuleu olid sarnased ning suur oli janu uue ja huvitava järele. 7. Missuguse poliitika poole pöördusid futuristid ja nende mõttekaaslased I maailmasõja ja 1917.a oktoobri revolutsiooni aja järel? Uuenemise jõu kultus tõukas futuriste kaasa minema äärmuslike massiliikumistega (bolsevism, fasism)
1792. aasta septembris toimunud valimistel said ülekaalu vabariigi pooldajad. Kokkutulnud Rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Esialgu oli kõige mõjukam zirondiinide rühmitus, kes esindas jõukama kodanluse ja haritlaste huve. Jakobiinid toetusid pealmiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Nad läksid oma vahel tülli kuna zirondiinid pidasid vabariigi väljakuulutamisega revolutsiooni lõppenuks, aga jakobiinid pooldasid revolutsiooni süvenemist. Need vastuolud viisid zirondiinide lahkumise Jakobiinide Klubist. Vaidlust tekitas kuninga küsimus. Jakobiinid nõudsid kuninga kui reeturi hukkamist. 21. jaanuaril 1793 hukati kuningas giljotiini läbi. Riigi laaneosas Vendees vallandus kuningavõimu pooldajate ehk rojalistide mäss. 1793. aastal loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Jakobiinid pidi kehtestama diktatuuri kuna nad arvasid, et on vaja päästa revolutsioon
Kokku kutsuti generaalsttadid seisuste esinduskogu mida polnud kokku kutsutud 175aastat. Kolmas seisus nimetas end 17. Juunil kuulutada Rahvuskoguks ning kutsus teisi seisuseid enesega ühinema, seetõttu sai Rahvakogust Asutav Kogu kelle põhieesmärgiks oli kehtestada kontitutsioon. REVOLUTSIOONI KÄIK Rahva seas tekkis rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsuskodanikukaitserahvuskaart. 14.juulil 1789. Aastal vallutati rahvahulgas vihatud Bastille kindlus.( Revolutsiooni algus ) Kuninga murdumine, rahvuskaarti tegevuse lubamine, trikoloor. Seisuste eesõiguste kaotamine ja võrdsustamine aadlikute lahkumine. 1789 .a. ÕIGUS DEKLARATSIOON väljendas inimeste j akodanike võrdõiguslikkust ja vabadust. 1.põhiseadus konstitutsioon: Seaduslikandlik koguseadusandlik võimuorgan Kuningastäidesaatev võim Kohuskohtuvõim JAKOBIINID 22.september 1792.a. Pransusmaa sai vabariigiks.
1. Iseloomustage revolutsiooni tähtsamaid etappe. Revolutsiooni algus Ühiskonnas oli kasvanud rahulolematus ja rahavpoliitiline aktiivsus, rahvas hakkas looma kodnikukaitset rahvuskaarti. Pariisis vallutati rahva hulgas vihatud monarhia sümbol Bastille kindlus. Sellega algas revolutsioon. Ümberkorraldused Levisid monarhiavastused väljaastumised koalikul tasandil toimus munitsipaalne revolutsioon. Kaotati seisuslikud eesõigused. Kiriku maad pandi oksjonile, vaimulikud hakkasid kindlat palka saama. Kaotati aadliseisus.
Revolutsioon on riigipööre, valitsuse vahetumine, riigikorra muutmine. Prantsusmaal toimus revolutsioon seetõttu, et Prantsusmaa oli suurtes võlgades ja seepärast pidi makse pidevalt tõstma, üks peamiseid põhjuseid oli ka inimeste võrdõiguslikkuse puudumine, 3 seisus polnud rahul sellega, et kogu maksukoorem lasus nendel. Prantsusmaal algas Suur revolutsioon 1789. aastal ja kestis kuni 1799. aastani, kuni Napoleon Seadusandliku Kogu hoone hõivas. Järgnevalt kirjutan Prantsuse revolutsiooni tagajärgedest. Prantsusmaa revolutsioonil oli palju positiivseid tagajärgi. Üks neist oli, et kaotati absolutistlik valitsuskord ja asendati demokraatliku korraga ning esimese põhiseaduse väljakuulutamisega Prantsusmaal kuulutati kõik inimesed ka võrdseteks. Samas levisid ka valgustusideed revolutsiooni tulemisel ja seetõttu hakati veel rohkem uskuma inimesse ja tema mõistusesse, kui samal ajal vähenes kiriku mõju. Prantsusmaa võitles revolutsiooni kaitsmiseks ühe rahvana
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
