Referaat Katrin Lepp 11.a klass Tartu 2010 Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Termidoorlaste poliitika kuni Direktooriumi loomiseni 4. Prantsusmaa valitsemine fruktidoori riigipöördeni 1797 5. Egiptuse sõjakäik ja Direktooriumi süsteemi läbikukkumine 6. 18. brümääri riigipööre 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus 9 termidoori pöördega algas revolutsiooni taandumine. Konvendis said ülekaalu jakobiinidevastased poliitilised jõud. 1795 võeti vasta uus põhiseadus Prantsusmaa jäi Vabariigiks, kus seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus. Täidesaatev võimuorgan oli 5-liikmeline ehk valitsus. 2/3 konvendi liikmetest said automaatselt Seadusandliku Korpuse saadikuteks. Kuna toimus riigipööre, mis oli Napoleoni poolt. Saadeti laiali direktoorium ja võim läks kolmele konsumile, kellest üks oli Napoleon.
Revolutsiooni põhjused:Soov laiendada kodanikuvabadust, soov reformida senist aegunud riigikorraldust, talurahva vastuolud mõisnikega, viletsad majanduslikud olud, vasakpoolsete illegaalsete parteide kihutustöö. Algas 9.Jaanuar 1905, Ajend Verine pühapäev Peterburis. Tagajärjed: Venemaal algas konstitutsionalismi ajajärk, riigiduuma volitused olid piiratud, keiser säilitas laialdase võimu, laienesid kodanikuvabadused, paranes töölise ja talupoegade olukord ja vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Suurriigid: Suurbritannia- parlamentaarne monarhia, sotsiaalsete grupide vahettegemine, kaheparteiline süsteem- toorid ja viigid. Oli suurim koloniaal riik. Vaenlane oli Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. Loobus isolatsiooni poliitikast ja otsis liitlasi. Prantsusmaa- vabariik. Palju parteisid(pahempoolsed väikekodanlikud parteid ja paremäärmuslased tugevnesid) Agaarne iseloom majandusel. Kapitali viidi palju riigist välja. Vaen...
Prantsuse revolutsiooni olemus Enne Prantsuse revolutsiooni valitses Prantsusmaal Louis XVI. Ta üritas õiglaselt valitseda, kaotas piinamise ja vähendas õukonna kulutusi, aga tema abikaasale Marie Antoinette`le, kes oli pärit Austriast, meeldis teha suuri kulutusi. Selleks, et kuninganna saaks seda endale lubada, tõsteti pidevalt makse. Põhimõtteliselt jäi ühele 3. seisuse esindajale kätte umbes 35% tema tegelikust palgast. Rikkamad 3. seisuse esindajad hakkasid nõudma aadlike ja vaimulikega võrdseid õigusi. 1787. ja 1788. aastal oli Prantsusmaal ikaldus, aga makse ei alandatud. Et kriisist üle saada, tahtis kuningas sundida ka aadlikud ja vaimulikud makse maksma. Selleks kutsus ta kokku generaalstaadid ehk Seisuste Esinduskogu. Seisuste esinduskogus olid esindatud kõik seisused. Kolmandast seisusest olid seal peamiselt kaupmehed, arstid ja advokaadid. Nad soovisid esinduskogus võrdset hääleõigust 1. ja 2. seisusega. Kui nad seda ei...
Prantsuse revolutsioon - kronoloogia 1789 5. mai generaalstaatide kogunemine 17. juuni Rahvuskogu väljakuulutamine kolmanda seisuse poolt 27. juuni teiste seisuste liitumine Rahvuskoguga (kuninga käsul, asendamaks gstaate) 9. juuli Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks Koguks 14. juuli Bastille' vallutamine; maal talurahvarahutuste algus 26. aug "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmine 1789 1791 pärisorjuse jäänuste, kirikukümnise, tsunftikorra ja seisuste kaotamine 1791 20. juuni kuninga põgenemiskatse 3. sept uue põhiseaduse kehtimahakkamine: konstitutsiooniline monarhia 1. okt Seadusandliku Kogu kokkutulemine 1792 10. aug monarhia kukutamine 21. sept (Rahvus)konvendi kokkutulemine 22. sept Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks; revolutsioonilise kalendri alguspäev okt ...
Veebruarirevolutsiooni põhjused: · Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda: - riiki tabas majanduslik kaos (tööjõu puudus, tooraine- ja kütusekriis, suutmatus varustada sõjaväge, puudus tarbekaupadest, nälg). - sõjavägi revolutsioneerus (= mässumeelsus, vastuhakud ohvitseridele ja deserteerumine sõjaväest). Selle põhjuseks oli sõjaväe halb varustatus, ebaedu rindel, väejuhatuse küündimatus, suured ja õigustamatud kaotused elavjõus. - rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides tsaarivalitsusega, kuna see ei suutnud olukorda parandada. Tsaariperekond sõltus oluliselt "pühamees" Grigori Rasputinist, kelle nõuannete järgi tehti sisepoliitilisi otsuseid ja sõjalisi operatsioone rindel. (NB! Rasputin tapeti õukondlaste poolt 1916). - poliitiliselt aktiviseerusid nii kodanlikud kui sa sotsiaaldemokraatlikud parteid. Viimaste mõju oli eriti suur sõja tõttu vaesunu...
1789 4 mai- kogunesid generaalstaadid. 17 juuni- kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks. 27 juuni- kuninga käsu liitusid ka teised seisused rahvuskoguga. 9 juuli- rahvuskogu kuulutas end asutavaks koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14 juuli- rahvas vallutas pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse rev. Alguseks. 4 august- kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta 16 august- vastu võeti ,, inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja asutav kogu ,,kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks 1789-91- kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20 juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'i ära ning toodi pariisi tagasi. (varennes'i kriis) 17 juuli- tulistamine Marsi...
,,Revolutsiooni tuhmuvad plakatid." - Ülevaade Kuubast aastal 2012 1. Millise riigikorraga riik on Kuuba praegu (kes on seal võimul)?- Kuuba on kommunistliku riigikorra riik. Võimul on seal Fidel Castro. 2. Too näiteid probleemidest, mis valitsevad Kuuba majanduses?- 1) Sellist asja nagu pangalaen või erainvesteering Kuuba riik praegu veel ei tunne. Kahe paralleelselt kasutuses oleva raha peeso ja konverteeritava peeso süsteem viis rahvalt säästud ning muutis riigipalga sammsammult naerväärseks numbritega paberitükkide kogumiks. 2) Turistide suur sissevool on tekitanud Kuuba elanike jaoks eriti valusa pildi oma reaalsest majanduslikust olukorrast. 3) 3. Mis on Kuuba rahaühik?- peeso ja konverteeritava peeso 4. Keda käib Kuubas igal aastal 2,5 miljonit?- Välisturistid. 5. Kas tavalistel kuubalastel on juurdepääs internetile?- Kuubalastel on internetile juurdepääs(saavad olla netis pisut üle kahe tunni). 6. ...
pingeid ja väljapääsmatu rahandusliku olukorra ja need viisid Generaalstaatide kokkukukkumiseni ja tänu sellele algas ka revolutsioon rahva poolt bastille vallutamisega 2.Miks tekkis ühiskondlik kriis Prantsusmaal? Rahvas polnud rahul ebavõrdsete õigustega . 3.Miks tekkis majanduskriis Prantsusmaal? *kuningas elas luksuslikult, vaatamata sellele, et riigis oli raha puudus. *seisustel olid ebavõrdsed seisused. 4.Kuidas muutus rahvaesinduse nimetus ja koosseis revolutsiooni eel? Esialgu Generaal staadid, siis 3 seisus lahkus ja nimetas end ragvuskoguks sellega liitusid mõned aadlikud ja nimetasid end asendavaks koguks. 5.Millal ja mis sündmusega algas SPR? Algas 14. juulil 1789 a, Bastille vallutamisega. 6.Milliseid ümberkorraldusi tegi Asutav Kogu? * võttis vastu esimese põhiseaduse *kaotati ees õigused *võrtsustati maksu maksmised 7.Millal võeti vastu I põhiseadus? Millised olid peamised ideed (riigikord, võimujaotus)?
Prantsuse revolutsioon Prantsuse kuningriik on kriisis Ühiskondlik kriis Poliitiline kriis Rahanduskriis Majanduskriis PINGED Generaalstaatide kokkukutsumine 1789 Revolutsiooni algus Vastuolud Generaalstaatides Rahvuskogu Asutav Kogu Rahvarahutused Pariisis Rahvuskaarti loomine 14. juuli 1789 Bastille kindluse vallutamine http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon_files/image002.jpg&imgrefurl =http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/revolutsioon.html&usg=__3CAIYXO iAJITz3VZJxeNTSbnKI=&h=452&w=575&sz=45&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=SDe_xyOsv7 Nq7M:&tbnh=121&tbnw=145&prev=/images%3Fq%3Dprantsuse%2Brevolutsioon%26um %3D1%26hl%3Det%26sa%3DN%26biw%3D1285%26bih%3D560%26tbs %3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=rc&dur=281&ei=OMb0TMiiEs...
Prantsuse Revolutsiooni puhkemise Põhjused Generaalstaatides ilmnesid juba alguses saadikutevahelised vastuolud.Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda.Kuna selles vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning kuulutasid end Rahvuskoguks-kogu rahva esindusorgan,mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadiukuid.Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks,mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konsitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus.Eriti rahutuks muutus Pariisis,kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset-rahvuskaarti.14 juulil 1789 aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille kindlus Pariisis.See sündmus tähistabki revolutsiooni algust
ametnikud , nende asemele rahvaseast valitud inimesed · 1789 kaotati seisuslikud eesõigused · võrdsustati maksustamine · võeti vastu Inimese ja kodanikuõiguse deklaratsioon · kirikumaad võõrandati ja pandi oksjonile · 1790 kaotati aadliseisus Kuningas koos naisega üritas põgeneda ,kuid 1991 see katse luhtus peale põhiseaduse vastuvõtmist tuli seadusandlik kogu - jagunes kaheks, kuninga vastased, revolutsiooni õhutajad-jakobiinid . kuninga pooldajad, tahtsid et revolutsioon lõpeks-zirondiinid , erapooletud ehk soo 1792 -louis XVI ja ta naine vangistati- temast sai Louis Capet. peale kuninga kukutamist -rahvuskonvent -koostada uus põhiseadus 22. sept.1792 - prantsusmaa vabariigiks 21 jaanuar 1793 - Louis XVI hukkamine . Jakobiinid võimul . Rojalistide mäss , moodustati rahvapäästekomitee Vägivalladiktatuur- jakobiinid tapeti kõik vabariigi vastased, kuninga pooldajad
Eesti kahe revolutsiooni vahel 1.Poltiitilised olud a)1908 asendati sõjaseisukord leebema korraga · Endiselt olid keelatud streigid, koosolekud ja poltiilised organisatsioonid, kehtis tsensuur · Ainus legaalne partei oli ERE · Eesti sotsialistid (ESDTÜ) olid represseeritud (vanglas) või välismaal b)Sellest lõikasid kasu Eesti enamlased (VSDTP) · Ei pooldanud rahvuslikke taotlusi · Toetajateks vene ja eesti rahvusest töölised · Häälekandjaks Jaan Anvelti poolt Narvas 1913.a. asustatud ajaleht ,,Kiir"
Kas prantsuse revolutsioon tõi prantsuse rahvale pigem kasu või kahju? Suure Prantsuse revolutsiooni alguses levisid monarhiavastased väljaastumised üle Prantsusmaa. Arvatavasti pani see ka aluse kõigele järgnevale. Toimus mitmeid ümberkorraldusi erinevates valdkondades , kus osa neist olid positiivse ja osad negatiivse mõjuga. Nimelt sisaldas see revolutsioon muutusi nii religioonis, majanduses ,ühiskonnas , poliitikas jne. Revolutsioon kui selline puhkes tulenevalt riigi ebastabiilsest olukorrast ning vana korra ja tavade eitamisest ning tahtes neid muuta .
1) Millised muutused toimusid Prantsusmaa usuelus seoses revolutsiooniga? V: Kaotati kirikukümnis, müüdi kiriku maid, võeti kirkute varad ära, kirikute maa anti talupoegadele ilma välia ostuta, kirikutlet võeti ära mitmed ühiskondlikud funktsioonid, suleti enamus kloostreid, toimus vaimulikkonna lõhenemine, 2) Kinnita kahe näitega väidet, et Prantsusmaal vähenes revolutsiooni ajal katoliku kiriku roll. V: Püüti luua ülemaalist moraali kultust. Anti korraldus maha võtta ja hävitada religioosed sümbolid. Vaimulike aktiivne revolutsioonivastane tegevus tõstis päevakorrale usu väljajuurimise. 3) Miks oli vaja kõrgema olevuse kultust? V: Kuna dekristianiseerimine oli poliitiliselt kahjulik ja ohtlik. Robespierre ründas ateismi väitega, et ateist ei vaimustu ka isamaast.
Inglismaa Rasmus Roos Revo Karro Kartused Euroopa ees Prantsuse revolutsioonil oli sihiks saada parlamentaarseks monarhiaks nagu Inglismaa, kuid Inglased olid sellele vastu, sest arvati, et mäss võib tungida saarele. Inglased lõid mitmeid koalitsioone, et Prantslasi sõjaliselt võita. Kuna Inglismaal olid paljud Prantsuse demokraatia pooldajad, kes nõudsid kehtiva riigikorra uuendamist. Parlamendireform Inglismaa parlamendis olid kaks parteid: toorid ja viigid. Toorid esindasid vana maa-aadlit ning viigid esindasid kaubanduse ja tööstusega tegelevat kodanlust. Inglismaa valimissüsteem oli aegunud, peamiseks probleemiks olid inimtühjad piirkonnad, kuid ikka pidid need kohad saatma ühe esindaja parlamenti. 1832. aastal toimus parlamendireform tänu millele anti osa mahajäetud kohtade mandaate linnadele, enamarenendud põllumajanduspiirkondadele ning Iiirimaale ja sotimaale. Briti parlament 18. sajandil ...
Kuusalu Keskkool SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI JUHTKUJUD Referaat Annaliisa Ande Adler 8a klass Kuusalu 2015 Suur Prantsuse Revolutsioon toimus 1789-1799 Prantsusmaal. See on üks tuntumaid revolutsioone. Revolutsiooni eesmärgiks oli teha lõpp absoluutsele monarhiale ja tagada kõigi inimeste põhiõigused. Ajaloos enim mainitud juhtkujud on olnud Louis XVI, Jean-Paul Marat, George Jacques Danton ja Maximilien Robespierre. Louis XVI Louis XVI oli revolutsiooni puhkemise ajal Prantsusmaa kuningas. Louis XVI abiellus 1770.aastal austrialasest hertsoginna Marie-Antoniette’iga. Louis XVI oli ükskõikne ja otsustusvõimetu riigivalitsemise suhtes ega suutnud sellega toime tulla.
hävitamise. Revulutsioon-periood ühiskonna ja riigi elus ,mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega.Generaalstaadid-vaimulike,aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk-ja varauusaegsel Prantsusmaal.Asutav kogu-pidikoostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitsiooni ning panema seega aluse uuele riigi korrale ehk rahvuskogu.Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon-dokument mis sätestab inimõigused.Jakobiinid-grupp inimesi ,kes soovisid revolutsiooni adasiminekut.Zironiidid-grupp inimesi kes soovisid revolutsiooni lõppemist.Diktatuur-üksikisiku(diktaatori) või väikese poliitilise koldkonna piiramatu võim ühiskonnas.Terror-vägivald poliitilises võitluses,mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni e. Hirmuvalitsus.Direktoorium e.valitsus.Konsulaat- üks kolmest võimu inimesest peale revolutsioon.Koalotsiooni sõda-Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18 sajjandi lõpul ja 19 sajandi algul.
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja. Saksa haritlaskond võttis Bastille´ vallutamise teate vastu üldise vaimustusega. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all. Venemaal suhtuti revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult, kuna selles nähti üksnes ,,näljase rahvahulga" väljaastumist. Revolutsiooni süvenedes hakkas aga esialgne vaimustus vaibuma, eriti pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehastamist. Selgus, et Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas. Saksa valitsejates tekitas lausa õudust revolutsiooni loosung vabadus, võrdsus, vendlus. Oluline oli ka tõsiasi, et Euroopa valitsejaperekonnad olid veresidemetega seotud ning see omakorda aitas kaasa revolutsioonilise Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele.
Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Põhjused: · Kuningakoja priiskav eluviis · Pidevalt tõsteti makse · Seisuslikud ebavõrdsused Revolutsiooni algus · Generaalstaatide kokkukutsumine 5.05.1789 · Kolmanda seisuse saadikud ei olnud nõus varasema hääletamiskorraga. · 17.06.1789 Kolmas seisus lahkus Versaille'st ja kuulutasid ennast Rahvuskoguks · Rahvuskoguga ühinesid osa aadlike ning vaimulike saadikuid ja kuulutati end 9.juulil Asutavaks koguks Revolutsiooni kulgemine · Kuningavõim üritas sõjaväega korda luua · Moodustati kodanikukaitse- Rahvuskaart · 14.07.1789 Vallutati Bastille' kindlus
kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Tallinna Lauluväljakule. Seal korraldas Mart Mikk koos ansambliga Rodeo öiseid rock-kontserte (täpsemalt ühe öise kontserdi). Lisaks teistele ansamblitele. Esimesel ööl 1988 näiteks Justament. Kohale tulnud hoidsid üksteisel kaelast kinni ja laulsid üheskoos. 26.-28. augustini toimunud Rock Summeril esitati jälle Alo Mattiiseni isamaalisi laule. Rein Veidemann on sidunud laulva revolutsiooni eestlaste laulutraditsiooniga, leides, et rasketel hetkedel lööb välja "mingi müstiline kokkuhoidmise vaim". Tema sõnul võttis nimetuse "laulev revolutsioon" kasutusele Heinz Valk oma öölaulupidude harjal "Sirbis ja Vasaras" kirjutatud artiklis[1] (Heinz Valk, Laulev revolutsioon, Sirp ja Vasar, 17. juuni 1988). Marju Lauristini sõnul on Eestis tendents sotsiaalsete nähtuste mütologiseerimisele, "laulvaks revolutsiooniks" on Eestis
praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma. Samal ajal olid tolleaegsed sündmused inimkonnale õppetunniks, kuna nad näitasid selgelt, et ebaõiglust ei saa kaotada, asendades selle uue ebaõiglusega. Sisukord: Prantsuse revolutsiooni põhjused............................lk 4 Suur Prantsuse revolutsioon....................................lk 6 Suur Prantsuse revolutsioon ja Euroopa.................lk 10 Suure Prantsuse revolutsiooni mõju Euroopale......lk 11 Sisukord..................................................................lk 13 Prantsuse Revolutsiooni põhjused 18 sajandi lõpul oli elu Prantsusmaal jõudnud kriisi. Revolutsiooni kutsusid esile pinged, mis olid ühiskonnas kuhjunud. Peapõhjusteks oli vilets
Suure Prantsuse revolutsiooni mõjud Euroopale Suur Prantuse revolutsioon mõjutas Euroopat palju, seda eelkõige industriaalühiskonna tekkega. Üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele tähendaski tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise ninde tootmisega masinate abil. Samuti tekksid uued riigipiiirid, muutus olukord ühiskonnas ning sõjandus arenes jõudsalt. Masinatootmise esimene arenguetapp katkes mitmeks aastakümneks Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tõttu. 1820.-1830.aastad tähistavad vabrikutööstuse teist arengulainet, mille käigus levis see paljudesse
Ajakirjandus internetiajastul: tehnoloogilise revolutsiooni mõjud Me elame 21. sajandil, internetiajastul, kus meedia on neljas võim ühiskonnas. Iga päev puutume kokku ajakirjandusega, aastaid tagasi nii see ei olnud. Tänu tehnoloogia kiirele arengule saab ajakirjanduse kaudu inimesi mõjutada, rahvas saab valitsusega suhelda ning arenenud riikides on inimesed välismaalimas toimuvuga kursis. Sellist luksust, et peaaegu kõik, mis maailmas toimub on paljudel inimestel kodus teada, aastaid tagasi ei olnud. Kui1865
● võimuvõitlus žinordiinidega; ● Montanjaarid Kuninga hukkamine • Monarh kui kurjategija; • ässitustöö; • 21. jaanuar 1793 Prantsusmaa 1973. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini • Vasakpoolsete toetus; • Keskvalitsuse aktiivus; • Pariisi kommuun; • Montanjaaride ehk Jakobiinide diktaatorvõim • Montanjaarid Kuninga hukkamine Jakobiinid Jakobiinide režiimi olemusest • Revolutsiooni tipp; • „Kahtlaste“ vangistamine; • hirmuvalitsuspoliitika; • terror; • tsentraliseeritud parteiaparaat Jakobiinide kukutamine • Robespierre’i lähikond; • Robespierre’i arreteerimine; • ustav Pariisi Kommuun; • 28. juuli 1794 – Robespierre’i hukkamine • Robespierre’i hukkamine
Ajaloo kordamis küsimused. 1. Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? Prantsuse revolutsiooni põhjusteks olid kui Prantsuse kuningriik oli kriisis.Prantsuse majandus olukord üha halvemaks läks.Prantsusmaa oli suurtes võlgades ja Louis XVI pidi kokku kutsuma generaalstaadid keda polnud kokku kutusutud juba üle 175 aasta.Kui generaalstaatide vahel ilmnesid vastuolud.Kolmanda seiuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda.Kuna selles küsimuses üksmeelele ei jõutud siis lahkusid komanda seisuse esindajad ja kuulutasid end Rahvuskoguks.Rahvuskogu oli kogu rahva
Prantsuse revolutsiooni lõpp Terror · 1793. tapeti Jean Paul Marat · Jakobiinid tahtsid tema mõrva eest kätte maksta · Revolutsiooni päästmiseks kehtestati diktatuur · M.Robespierre eesvedamisel hakkas poliitiliste vastaste karistamine · Jakobiinide diktatuuri ajal hukati umbes 40 000 inimest · Ka jakobiinide endi seas tekkisid vastuolud ... · Paljud inimesed arvasid, et selline poliitika on üleliigne · 1794. arreteeriti Robespierre ja tema lähedased · Nad hukati järgmisel päeval Direktooriumi aeg · Peale jakobiinide kukutamise järgnes revoulutsiooni taandumine
makse maksma väljas viljaastad viisid majanduskriisini Revolutsiooni algus: aeg ja sündmused 14. juuli 1789.a vallutati Bastille'i kindlus august 1789.a kaotati seisulikud eelisõigused, võrdsustati maksustamine, talupojad vabastati teotööst 1798.a võetakse vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Muutused ja ümberkorraldused revolutsiooni I aastal Kaotati seisulikud eelisõigused,võrdsustati seisuste maksustamine ning õigused riigiametisse astumisel, talupojad vabastati teotööst, "Kodaniku ja inimese õiguste deklaratsioon" Võimude lahususe põhimõte Põhiseadus sätestas võimude lahususe: Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule Täidesaatev võim kuulus kuningale Kohtuvõim kuulus kohtunikele Asutav kogu lõpetas tegevuse, uus keskne võimuorgan oli Seadusandlik kogu, kuhu valiti 745 saadikut.
Prantsuse Revolutsioon Mõisted: a) abinõud, mida Pr. rakendas 1806.a Ingl. majanduslikuks alistamiseks - Kontinentaalblokaad. b) Napoleoni seadustik 1804, mis satestas inimeste võrdsuse seaduse ees ja eraomandi puutumatuse - Tsiviilkoodeks. c) Prantslaste poolt venemaa alistamiseks moodustatud sojavagi - Reini Liit. d) Suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse - Vasallriik. e) Marseille linna vabatahtlike laul - Marseljees. f) Kokkulepe riigi ja kiriku vahel - Konkordaat. g) Vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni, hirmuvalitsus - Terror Trafalgari lahingus purustasid inglased Prantsuse laevastiku. Tilsiti rahu tulemusena liitus Venemaa kontinentaalblokaadiga Inglismaa oli koigi Pr.-vastase koalitsioonide liige. Jakobiinide diktatuuri ajal hukatud inimesed kuulusid valdavalt 3 seisusesse Robispierre ja Danton kasutasid giljotiini. Reasta ajaliselt järgn...
,,Kui laulvat revolutsiooni ei oleks olnud..." Laulev revolutsioon on nimetus Eestis aastail 19871988, toimunud sündmustele, mille eesmärk oli taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. 31. märtsil 1988 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega Eesti NSV viidi üle täielikule isemajandamisele. 14. Mail toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis. Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987 suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid.Viimasel 2 ööl ansambel Rodeo saatel. Minu arvates kui ei oleks olnud laulvat revulutsiooni ei oleks ka Eesti Vabariiki. Eesti on väga väga suur laulurahvas. See, et me...
Talupoegadest said maaomanikud ja riigis tekkis rahvustunne. Valgustusideede levikuga hakati väärtustama inimese mõistust ja põhinema katsetel. Vähenes kirikumõju ja hakati haridust tähtsustama. Negatiivseteks tulemusteks oli see, et oli palju vägivalda ja rahva ülestõusu, kus tapeti väga paljusid inimesi, isegi kuningas hukati hirmasa tapamasinaga nimega giljotiin. Hävitati poliitilisi vastaseid. Jakobiinide diktatuur tõi revolutsiooni ajal kõige rohkem kaasa hukkunuid. Revolutsiooni ajal oli ikaldus, millega kaasnes suur näljahäda. Ma arvan, et revolutsiooni oleks saanud ära hoida siis, kui oleks hakatud tegutsema umbes 50 aastat tagasi. Kokkuvõttes oli osadele inimestele revolutsioon kasulik, aga osadele mitte. SiimMarkus Post 8.B
Prantsuse revolutsiooni mõju Eesti 19. sajandi ajaloos 18. sajandi lõpul süvenes Prantsusmaal üldine kriis: majanduslik olukord halvenes, seisuslikud vastuolud, kodanlus soovis aadliga võrdseid poliitilisi õigusi. 1789.a vallutas rahvas Bastille kindluse, mida peetakse Prantsuse revolutsiooni alguseks. Kuidas mõjutas Prantsuse revolutsioon (1789-1799) Eesti 19. sajandit? Eestis 18. sajandi lõpul vajas uuendusi mõisamajandus ning Euroopast jõudsid Eestisse revolutsioonilised vabaduse ja võrdsuse ideed. Tänu vabaduse ja võrdsuse ideele hakati Eestis kavandama talupoegade olukorra muutmist. Esimene samm tehti 1802. aastal talurahvaseadusega, millega kehtestati talude pärandatav kasutusõigus ja suuremad õigused vallasvarale. 1816
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Konstitutsiooniline monarhia 1789-1792 REVOLUTSIOONI PÕHJUSED Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete
3. Algus - 14.07.1789, Bastille kindluse vallutamine Lõpp - 9.11.1799, Napoleon I korraldas riigipöörde 4. Generalstaadid - vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinuduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal Asutav Kogu - kogu, millele liideti aadlid Rahvuskogule ja koostasid põhiseaduseid Seadusandlik Kogu - seadusandlik riigivõimu organ; 1791 Direktoorium - valgekaartlikud valitsused, kes toimisid imperialistlike interventide käsilastena Jakobiinid - Suure Prantsuse revolutsiooni aegse poliitilise klubi liikmed, pooldasid revolutsiooni jätku Diktatuur - üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas 5. 1812 - sõda Venemaaga, allakäigu algus 1814/1815 - Napoleoni troonist ära jätmine ja 100 päeva valitsemine 1804 - Napoleon kuulutab end keisriks 1791 - Esimene põhiseadus ja monarhia kukutamine 6. M. Robespierre - jakobiinide diktatuuri juht, alustas terrori Napoleon Bonaparte - 1799-1814/1815 Prantsusmaa juht/keiser, Prantsusmaa võimu
Suur Prantsuse revolutsioon. 1. Millal oli Prantsuse revolutsioon? Prantsuse revolutsiooniks nimetatakse aastatel 1789-1799 toimunud pöördelisi sündmusi, mille käigus asendati Prantsusmaa senine poliitiline ja sotsiaalne korraldus uuega. 2. Selgita Prantsuse revolutsiooni põhjused: majanduslikud põhjused – riigi finantskriis, suured võlad ühiskondlikud – ühiskondlikud pinged olid nii sügavalt juurdunud, et reformikatsed viisid lõpuks hoopis plahvatuseni, ükski ühiskonnakiht ei olnud valitsuse poliitikaga rahul kuningavõimuga seotud põhjused – kuningavõim oli teoreetiliselt küll absoluutne, kuid tegelikult vajas valitsus reformide elluviimiseks laiema eliidi toetust. 3
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Põhjused: · Tõsised ühiskondlikud probleemid 1. õigused 2. varaline kihistumine · Keskaegsed tsunftid · Ei oldud rahul kuninga olemasoluga 1. aadlikud tahtsid rohkem võimu 2. talupojad polnud rahul tõusvate maksudega 3. rikkad kodanikud olid vaimustunud valgustusest 17.06.1789 Rahvuskogu 09.07.1789 Asutav kogu 14.07.1789 Bastille kindluse vallutamine 04.08.1789 "kaotati" feodaalkord ja privileegid 26.08.1789 IKD Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon 10.10.1789 võeti vastu seadus ... 20.06.1791 kuningas üritas Pariisist põgeneda 02.09.1791 Asutav kogu võttis vastu Pr. Esimese põhiseaduse 1791-1792 Seadusandlik kogu sätestasid konstitutsioonilise monarhia 20.04.1792 algasid revolutsioonilised sõjad 21.09.1792 Rahvuskonvent 22.09.1792 Pr vabariigi kehtestamine 04.1793 Rahvuspäästekomitee 14.07.1793 Marat mõrvamine, ...
REFERAAT Suure Prantsuse revolutsiooni aegne eluolu Revolutsioonisõda see on sõda, mille ülesandeks on revolutsioonisaavutuste kaitsmine välisvaenlaste eest aga ka revolutsiooni eksportimine teistesse riikidesse. Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon. (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid.
Suur Prantsuse revolutsioon sai alguse eesõigustatud seisuse (vaimulikud, aadlikud) ja rikaste kodanikke vahel, majanduskriis veel aitas kaasa ja absolutistlik valitsemisviis. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Prantsuse revolutsioonil olid nii häid kui ka halbu külgi. Prantsuse revolutsiooni head küljed on monarhia kaotamine, mis tähendas et Prantsusmaal kukutati kuningvõim ja kuningas Louis XVI hukati rahva ees ning loodi vabariik. Feodaalkorra hävimine tähendas, et kaotati ära seisused, mis tõid rahvale rohkem vabadust ja natuke vähem kohustusi. Ameerika eeskujul võttis ka Prantsusmaa vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni," see väljendas inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust, paljud euroopa riigis algul laitsid maha selle aga hiljem võtsid üle
Veebruarirevolutsioon Põhjused: · Rahvas nõudis sõja lõpetamist, rahutused armees · Majandusraskused-puudus oli leivas, küttest jne · Rahulolematus tsaarivõimuga. Veebruarirevolutsioon toimus 27. veebruaril 1917. Tsaar kukutati ja võimule tuli Ajutine Valitsus. Ajutine valitsus Duuma Nõukogu Rahvas Töölised ja sõdurid Kaksikvõim Enamlased(blosevikud) VSOPT-Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei(enamlased) Hästi organiseeritud maffia tüüpi partei, kelle eesmärgiks oli kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega sotsialismi ülesehitamine. Enamlaste juhiks oli V.I.Lenin. · Enamlased lubasid rahvale rahu,leiba,maad · Enamlasi toetas Saksamaa,kes lootis,et enamlaste võimule tulles astub Venemaa sõjast välja. 1917.a juulis üritasid ...
Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopale Fred Lobjakas 11.a Tartu Kommertsgümnaasium Revolutsiooni algus Kuninga hooletu käitumine Halvenes elatustase ja majanduslik olukord Kukutati kuningavõim ja feodaalkord Maailma tuntuim revolutsioon Ümberkorraldused Asutav Kogu sai õiguse seadusi välja anda Talupojad vabastati teotööst Kaotati ka kirkukümnis ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Jakobiinid Poolehoid jakobiinidel Keerulised sise ja välispoliitilised olud Ühtne ning jagamatu vabariik
Revolutsioon Korraldati palju streike, rev-iga kaasa läksid 1896a lahkus ametist ,,Postimehe'' üliõpilased. toimetaha Karl-August-Herman, selles ostsid 16okt 1905- 1)Väljaastumine vabrikutööliste ära Villem Reinman, Oscar Kallas ja poolt. 2) Nõuti poliitvangide vabastamist, ja Heinrich Kopper, ning panid uueks sõjaväe eemaldamist tänavatelt. toimetajaks Jaan Tõnissoni. Uus turu-suur rahvakoosolek-sõjavägi Jaan Tõnisson (1868-1941) sündis avas tule rahvahulga vastu, ilma hoiatamata. Viljandis. 94 suri, üle 200 vigastatu. 1888-1892- TÜ õigusteaduskonna lõpetas, 17.okt Manifest-Kirjutas alla Nikolai II, oli EÜS esimees. Oli ,,Postimehes,, koos kutsuti kokku riigiduuma,et kindlustada A.Kitzbergi ja P.Põld. 5 last. Astus vastu nii rahvale kodaniku õigus. Loodi saksast...
Louis XVI Louis XVI ● 23. august 1754 – 21. jaanuar 1793 ● Päris kuningriigi oma vanaisalt Louis XV-lt ● 1770. aastal abiellus Marie Antoinette'ga ●Usklik, õiglane ja kohusetundlik, kuid otsustusvõimetu Ainus Prantsusmaa kuningas, keda on hukatud ● ● Louis XVI ei omanud ülikute silmis kuninglikku autoriteeti ega aadliku elegantsi ● Rahapuudus ning riigivõlg ● Oli sunnitud kokku kutsuma generaalstaadid ● Revolutsiooni alguseks loetakse Bastille' vallutamist ● 1789. aastal sunniti neid kolima Tuileries' lossi ● 1791. aastal üritavad nad põgeneda ● 1792. aastal kukutatakse monarhia ning kuninglik perekond viiakse Le Temple'i vanglasse ● Louis XVI mõisteti süüdi riigireetmise eest ● Kuningas hukati 1793. aasta jaanuaris Marie Antoinette ● 2. november 1755 – 16. oktoober 1793 ● Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria Theresia tütar
1.Suure Prantsuse rev põhjused. 1. absolutism oli viinud kriisini (majandus, poliitika) 2. rahulolematus kuninga Louis XVI ja kuninganna Marie-Antoinette 3. 18 saj valgustusideede levik 4. vastuolu ühiskondlikes suhetes 5. Ameerika iseseisvussõja mõju 6. kolmest seisusest oli a) vaimulikke 0,5% b) aadlike 1,5% c) talupoegi 85% ja linnakodanlus 3% ja väljaspool seisust 10%. Makse maksis vaid kolmas seisus. 2. Prantsuse rev tähtsus ja mõju. 1. suured muutused ühiskonnas a) feodaalühiskonna lõpp ja absolutistliku valitsemise kadumine; poliitika sai kõigi asjaks b) seisuste kadumine c) kapitalistliku ühiskonna kujunemine (kodanlus) d) maa talupoegadele e) kaotati tsunfisundus ja oli õigus valida oma tegevusala f) üleminek üldise sõjaväe kohustusele 2. oluliseks vabadus, võrdsus, vendmus (?). 3. Prantsusmaa rev oli eeskujuks Leninile, kes viis läbi oktoobripöörde ja õigustas vägivalda (diktatuur) 3.Ümberkorraldused ühiskonnas. 1) feodaalko...
Suur Prantsuse revolutsioon 14. juuli 1789 9. november 1799 Revolutsiooni algus : 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhiasümboliks peetud Bestille kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Nimeta esimesse koalitsiooni kuuluvad riigid! Kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia. I koalitsioon ei suutnud võita Prantsusmaad. I koalitsioon 1793 1797. Kokku loodi 7 Prantsusmaa vastast koalitsiooni Loetle revolutsiooni puhkemise põhjuseid! (3) Esiteks seisuslikud ebavõrdsused, teiseks
Suure Prantsuse Revolutsiooni mõju Euroopale ja ühiskonnale. Üks suurimaid sündmusi Euroopa ajaloos on kahtlemata Suur Prantsuse Revolutsioon. 1789.aastal kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Millised Suure Prantsuse Revolutsiooni sündmused aga tõmbasid tähelepanu ja mõjutasid Euroopat ning ühiskonda? Peale aastaid suurenevat rahulolematust, selle üle, kuidas lihtrahvast kohtlesid kuninglik perekond ja aristokraatlik seisus, hakkas prantsuse rahvas liikuma oma olukorra parandamise suunas, asutades 1789. aasta 17. juunil Asutava Kogu. Rahva eesmärgiks oli lahti saada ülemäära suurtest maksudest ja teiste seisuste priviligeeritud olukorrast. See oli esimene suurem saavutus Prantsusmaal, mille lihtrahvas läbiviis
Riik ja ühiskond prantsusmaal suure revolutsiooni ajal Siim Hirse Reformikatsed absolutistliku monarhia raames · Jacques Turgot määrati rahanduse peakontrolöriks 1774. aastal; · Kuningas andis vilja- ja leivakaubanduse vabaks; · Kõik reformid tühistati peale Turgot´i erru saatmist; · Uus peakontrolör Jacques Necker; · Rahaline seis halvenes veelgi 1788. aastaks; · Kutsuti kokku seisuste esindus generaalstaadid; Revolutsiooni algus. Asutav kogu · Generaalstaatide istungid algasid 5.mail 1789. aastal; · 17.juuni kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks; · 9.juuli nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks; · 13.juuli algas ülestõus; · Loodi Rahvuskaart; · 14.juuli alistus Bastille kindlus; · Munitsipaliteedid rahva poolt valitud kohalikud haldusorganid. Tähtsaim nendest oli Pariisi omavalitsus; Bastill´kinlusvangla vallutamine Reformidelt konstitutsioonilisele
riikidele. Feodaalühiskond muutus kodanikuühiskonnaks, kus kõik inimesed olid sünnipäraselt võrdsed ja vabad. Kõik see feodaalsüsteemi kaotamine tekitas Euroopa rahvaste seas võimsa rahvustunde. Üks tähtsaid tegureid on kindlasti ka see, et kui suure Prantsuse revolutsiooni ajal kaotati feodaal igandid, arendas see kapitalismi suhteid ning see viis ajapikku tänapäeva turumajanduseni Euroopas. Prantslaste jaoks on kindlasti tähtsaim sündmus revolutsiooni käigus kuningavõimu kukutamine, millega kaasnes Vabariigi välja kuulutamine. Arvan, et see Prantsuse revolutsiooni hindamine Euroopas on õigustatud, kuna kõik need muudatused, mis tollal ajal tehti, muutsid sammuvõrra ühiskondlikku korraldust paremaks ja tänu sellele ei oleks see tänapäeval võibolla selline nagu ta on. Merle Sarapuu.
Prantsuse revolutsiooni jäljed tänases päevas. Pransusmaal algas revulutsioon 1789.a. Prantsusmaal toimus muutus, mille tagajärel tuli absolutislik monarhia, hiljem kehtestati konstitutsiooniline monahria ja hiljem kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Suureks mõjutajaks on riigivalitsemine ja seadusandlus. Kuna pranstlased võtsid vastu 1789.a. Peale muutuste tulekut vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", mis on meile tänapäevani Euroopas kasutusel. Kaotati seisuste ja tsunftide privileegid ning võrdsustati kõigi seisuste maksustamine. Riigis valitses põhimõte:"Vabadus, võrdsu, vendlus!" Ühiskondlikud suhted muutusid. Inimesi hakati sinatama, kaotati kolmas seisus ehk aadliseisus. Kui varasemalt prouatati ja härratati, siis hakati edaspidi kasutama inimeste suhtes kodanik. Kaotati pärisorjus, aadliseisus. Inimestel tekkisid sõna- ja trükivabadus ning usuvabadus. Inimestele anti vabadus enda mõtteid avalikustad...
Kahjustada sai kogu monarhia maine ja see on üks sündmustest, mis viis Prantsuse revolutsioonini. Sellest ajast peale tekkisid kõikjal kuninganna vastased ühendused. Tänu kaelakeeafäärile saab rahvas teada, kui palju kuningakoda kulutab. Kuninga tagasihoidlikkust teatakse, seega süüdistatakse kulutustes kuningannat. Kutsuti kokku generaalstaadid, ministrina töötas rahva lemmik Necker. Peale tema vallandamist tekkis mäss ja vallutati Bastilles. Kartes revolutsiooni, üritab kuningapere põgeneda. Lõpuks toimub uus ülestõus, kuningapere lahkub Rahvuskogu kaitse alla, neid alandatakse moraalselt ja nüüdsest oli kindel, et mingit kuningavõimu enam polnud. Pere sunniti Temple'isse vangi, kus neid valvati hoolikalt. Louis XVI ja Marie Antoinette said väga lähedasteks. Lõpuks toimus kohtuotsus ja kuningas tapeti. Plaanitakse mitu korda põgenemist, kuid need katsed nurjuvad. Marie mõistetakse hukka ja viiakse vangikongi. Toimub kohtuprotsess. 16
põranda alla. Revolutsioonile järgnesid reaktsiooniaastad (=tagasilöök, tagasilangus) keelati streigid ja poliitilised koosolekud, kehtestati range tsensuur. Enamik poliitilisi organisatsioone ja ametiühinguid oli keelatud. Eestis tegutses ainsa legaalse parteina Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eesti sotsiaaldemokraatia oli maha surutud, juhid vanglas või asumisel. I-IV Riigiduumas oli ka paar eestlast, kuid Duumade tähtsus oli väike. 1905. aasta revolutsiooni tähtsus: revolutsioon tervikuna oma eesmärke (=demokratiseerida Venemaa) ei saavutanud, kuid eesti rahvas ärkas poliitilisele elule. ISESEISEV TÖÖ: Lugeda § 26 Majanduse areng lk 15-16 ja vastata küsimustele 3, 4, 5 lk 19
Samal aastal kuningas hukati. Parlament kaotas Lordide koja ja seejärel ka kuninga ametikoha. Mais 1649. kuulutati välja vabariik. Täidesaatva võimu organiks loodi Riiginõukogu, mille valis parlament üheks aastaks. Tegelikult ei olnud seadusandlik ja täidesaatev võim aga lahutatud., vaid suurem osa Riiginõukogu liikmetest olid parlamendi saadikud sisuliselt suunas Riiginõukogu parlamendi tegevust. Riiginõukogu eesotsas seisis independentide liider Oliver Cromwell. Revolutsiooni algusest peale koos istunud parlament oli kutsunud esile rahva mitmete kihtide rahulolematuse. Ei olnud kaotatud kirikukümnist, talupoegadele polnud maad jagatud, lubatud ususallivust polnud rakendatud ja puritaanlikke kitsendusi igapäevaelu osas polnud kaotatud. Parlament võttis aga vastu uue valimisseaduse, mille kohaselt pika parlamendi liikmed pidid automaatselt kuuluma kõigisse järgmiseisse parlamentidesse uus konflikt. 1653. ajas Cromwell parlamendi ja Riiginõukogu laiali
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
