Prantsuse revolutsiooni pärand XIX sajandi kultuuris, majanduses, poliitikas. (0)

Prantsuse revolutsiooni pärand XIX sajandi kultuuris, majanduses, poliitikas.
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioontoimus 1789–1799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord . Vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus , talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust.
Vana korra vihkamise tõttu lihtrahvas hakkas hävitama erinevaid kunstiteoseid , isegi hooneid ja katedrale. Selleks, et säilitada ja kaitsta kunstiteoseid, raamatuid ja erinevaid dokumente rajati kunstimuuseume, raamatukogusid ja Rahvuslik Arhiiv. Uuendati vana korra väliseid avaldumisvorme. Muudeti soengustiile, parukaid enam ei kantud. Kadus toretsev rõivastusmood, seda asendas rahvusvärvidega rõivastus nii meestel kui ka naistel.
Revolutsiooni ajal oli jakobiinidel tähtis kõrge moraal ja patriotism. Nad edendasid seda ka rahvale. Moraali tõstmiseks keelati lõbutüdrukutel ilmuma õue ja saatma armeed sõjakäikudel, ähvardati surmanuhtlusega. Patriotismi nimel loobuti isiklikest huvidest. Inimesed võtsid selle omaks ja läksid võitlema interventide vastu.
Revolutsiooni ajal majanduses olid väga suured probleemid. Likvideeriti tsunftid, millega kaasnes vaba turumajandus. Keelati tööorganisatsioonid. 1794. aastal Termidoorid kaotasid jakobiinlikuid majandusse sekkumise vahendeid, see tõi kaasa kalliduse kasvamise , inflatsiooni, toiduainete varustamise järsku allakäiku.
Pärast revolutsiooni ja selle lõpu aastatel Prantsusmaal algas majanduslik kasv ja ta hakkas aktiivselt sõdima. Prantsusmaa sai väga tööproduktiivseks riigiks, suutis säilitada maid, mis olid ära võetud aadlikutelt ja kirikult. Kõikidel kodanikel olid võrdsed sotsiaalsed võimalused, see avas ligipääsu haridusele, kõrgeprofessionaalsele tööle, ettevõtlusele erinevatest kihtidest. Asutava kogu poolt vastuvõetud „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon “ garanteeris vabadust, võrdsust, turvalisust ja õigust omandiks. Kõik see soodustas kodaniku õiguste laienemist kõikides Euroopa riikides, kus võeti vastu põhiseadust kui seda enne polnud.
Revolutsioon sünnitas parlamentliku vabariiki ja realiseeris valimisorganite tööd. Need olid: Asutav Kogu, Seadusandlik Kogu ja Konvent. See soodustas parlamentaarse demokraatia arengut ja tugevdamist. Uus vabariik, mis sündis revolutsiooni käigus, omas suurt võimu kodanike vara ja elu üle, ta sai suurt võimalust stabiilsuse kindlustamiseks, võimaluste ühtsuseks ja sotsiaalseks korraks. Sotsiaalselt tähtsate valdkondade ( haridus , majandus) kontrollimise tagajärjel sai vabariigist ühtsete õiguste tagaja kõikide kodanike jaoks.
Kokkuvõteks võib öelda, et Suur Prantsuse Revolutsiooni käik oli traagiline, mõndades kohtades isegi väga traagiline. Aga selle tagajärjed on kasulikud ja mitte ainult Prantsusmaale kasulikud vaid peaaegu kogu Euroopale.