Kuidas mõjutas Suur Prantsuse revolutsioon Euroopat Selge on see, et 18. sajandil toimunud Suur Prantsuse revolutsioon mõjutas Euroopat nii mõnelgi määral. Eriti tugevalt mõjutas see kõike kiriku ja usuga seonduvat. Revolutsioonist ja selle mõjudest puutumata ei jäänud ka kultuur ega kultuuriväärtused. Revolutsiooni aegadel jagunes ühiskond Euroopas kolme seisusesse: esimeses seisuses olid vaimulikud, teises aadlikud ja kolmandas ülejäänud, näiteks kuulusid sinna alla talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Enne revolutsiooni kuulus vaimulikku seisusesse üle poole rahvastikust, kuid revolutsiooni lõppedes oli see osakaal kordades vähenenud. Põhjuseks oli kiriku maade võõrandamine, mitmete kiriku ühiskondlike funktsioonide äravõtmine ning kloostrite sulgemine.
Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ning paremini välja õpetatud. Ameeriklastel oli vastu panna vaid mõned vabatahtlike salgad. Otsustavaks sai see, et ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid inglased olid lihtsad palgasõdurid. Ameeriklased kasutasid lahkrivi, mida olid kasutanud indiaanlased. Põhjused: inglismaa ei arvestanud kolooniate huvidega, ei oldud rahul briti poliitikaga Tulemus: Ameerika iseseisvus 1776 - Iseseisvusdeklaratsioon Prantsuse revolutsiooni algus. 1789-1799 Prantsuse revolutsiooni põhjused, olulisemad muutused, tulemused. Põhjused: majanduslik olukord halvenes, suurenesid seisuslikud vastuolud, tärkav kodanlus soovis aadliga võrdseid poliitilisi õigusi. Maksude tõstmiseks pidi kuningas kokku kutsuma generaalstaadid. Saadikud polnud aga nõus vanamoodi hääletama ja moodustasid Asutava Kogu riigikorra muutmiseks. · Valgustusfilosoofide mõju võrdsus, loomulikud õigused, valitsuse kukutamine;
Prantsuse revolutsioon 1789 - 1799 Milline oli Prantsusmaa enne revolutsiooni? Absoluutne kuningavõim. Riigi majanduslik olukord oli halb. Seisuste süsteem, mis jättis 98% elanikkonnast ilma poliitiliste õigusteta. Seisuste süsteem. K U N IN G A S a b s o lu u t n e v a lit s e ja I S E IS U S II S E IS U S III S E IS U S
Sandor Petöfi Sandor Petöfi sündis 1: jaanuaril 1823 aastal Kisköros, mis asub 110 km Budapestist lõuna pool ning suri 31.juulil 1849 aastal. Ta oliungari rahvusluuletaja ja 1848 aasta revolutsiooni kangelane. Tema vanemad olid slovakid ja ta tegelik sünninimi oli Aleksander Petrovics. Ta muutis oma oma nime ungaripäraseks aastal 1842 kui alustas kirjanikukarjääri. Tänu isa rännukirele sai Petöfi varajase hariduse erinevates koolides nagu n: Keskmeti kooli aastatel 1828-1831, Sarszentlörinc'is (1831-1838), Pest'i luteri gümnaasiumis(1834-1835) ning tema õnnelikumad õpinguaastad seostuvad Aszod'iga, kus ta hakkas kirjutama oma esimesi
Kas Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid Euroopa riikide arengule positiivse või negatiivse mõjuga? Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid üheks Euroopa uusaja mõjukamateks sündmusteks, kui mitte isegi kõige mõjukamateks. Kuid kas need sündmused olid pigem head või halvad? Selleks tuleb kõigepealt vaadata nende ajendeid ja mis asjaolud viisid nende sündmuste tekkeni kas elu enne neid sündmuseid oli parem? Esiteks, mida üldse mõistetakse revolutsiooni all? See on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. Suure revolutsiooni põhjusteks on aga paljud erinevad punktid, esiteks kindlasti tol ajal Prantsusmaad valitsenud kuningas Louis XVI, kes ei pööranud riigi juhtimisele piisavalt tähelepanu ja seetõttu kasvas riigivõlg, majanduslik olukord ja elatustase langes ja tekkis ikaldus (viljasaagi hävimine).
11b Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi keiser loovutas pärast Vestfaali rahu (1648) suveräänsuse välispoliitika ja sõjaväe küsimustes Saksa vürstidele. Saksamaa killustus paljudeks riigikesteks, mille elanikud hakkasid end tundma vastavalt siis ka preislastena, baierlastena, saksilastena jne. Sakslaste rahvusliku ühendamise idee võtsid kõigepealt omaks saksa tippharitlased ja seda eriti Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul. Just viimane oli lisaks tunnustatud hüüdlausele vabadusest, võrdsusest ja vendlusest tõstnud esiplaanile ka rahvuse mõiste, mis liitis revolutsiooni käigus Prantsusmaa ajalooliste provintside elanikkonna. Esialgu tõlgendati rahvuslikku ühtsust kultuurilisena ja idee levis vaid kultuuritegelaste ringis, mistõttu ongi rahvusliku liikumise esimest etappi nimetatud elitaarseks (eliidi liikumiseks). Tekkisid mõisted saksa kirjandus, saksa teater, saksa filosoofia jne
kirjanik). Peale 1762. aastat, kui ilmus "Ühiskondlik leping", hakati teda taga kiusama. Tema viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse käes ja oli väga paranoiline. Saavutused Poliitilises filosoofias on tähtis Rousseau teos "Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid". Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. Prantsuse revolutsiooni ajal oli Rousseau üks populaarsemaid filosoofe Jakobiinide Klubi liikmete seas. (Suure Prantsuse revolutsiooni aegne (178994) politiiline klubi) Tänapäevasele autobiograafiatraditsioonile pani aluse Rousseau "Pihtimused". "Üksildase uitaja mõtisklused" paistis silma subjektiivsuse ja sisevaatluste poolest, mis on saanud omaseks hilisemale uusaegsele kirjandusele. Rousseau andis olulise panuse ka muusikateooriasse.
teooria; Ta arvas et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud; Ta rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu nim. teda liberalismi üheks isaks; Jean-Jacques Rousseau Teos ,,ühiskondlik leping" , milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist. Ta mõistis siiski et inimkond ei sa selle ideaali juurde tagasi pöörduda. Väljapääsu nägi ta rahva suveräniteedis, mis tähendab , et võim lähtub rahvast; Suure prantsuse revolutsiooni ajal sai tema õpetusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Entsüklopedistid Aluse panija ja väljaandja oli filosoof Denis Diderot; entsüklopeedia keelati ning selle trükkimise ja müümise eest ähvardas vanglakaristus. Entsüklopeeida käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt. 7.Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Kuningavõim 17. sajandi algul
10. Milline oli raudteede ehitamise tähtsus: tööstusele, põllumajandusele, eestlaste rah- vustunde süvendamisele, asustuspildile?vihik. 11. Milliseid ajalehti andisd välja J. Tõnisson ja K. Päts? Millised olid nende seisukohad ja nõudmised? J. Tõnisson- "Postimees"emakeelse hariduse taastamine, kõnelesid demostretiivselt eest keelt. K. Päts- " Teataja" pidas oluliseks Eesti majandusliku olukorra parandamist. 12. Mida nõudis rahvas 1905. a revolutsiooni ajal Eestis? 1)demokraatlike vabaduste kehtestamist 2) talurahvale maa andmist 3) eestlaste poliitiliste õiguste laiendamist 13. Milliseid sarnasusi leiad revolutsioonisündmustes Eestis ja Venemaal 1905.a? * korraldati streike ja miitinguid * nõuti demokraatlike vabadusi ja talurahvale maaandmist. *osaleti oktoobri üldstreigis *Venemaal on veriseks sündmuseks Verine pühapäev, Eestis rahva tulistamine koosoleku ajal Uuel turul. 14
Kuidas Prantsusmaa(1789-1815) mõjutas euroopat ja maailma Prantsuse revolutsioon, mis algas 18 sajandi lõpul ja lõppes 19 sajandi algul omas suurt mõju tervele euroopale ja ka maailmale. See tõi kaasa palju muutusi ühiskonnas, eluolus ja riikide suhetes. Revolutsiooni tõi kaasa suured muutused Prantsuse valitsemises ja seisuslike ebavõrdsuste küsimused. 1789. aastal võeti vastu revolutsiooni programmdokument, “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”. See koosnes seitsmeteistkümnest punktist ,see pani paika põhilised inimõigused: õiguse vabadusele, -omandile, -julgeolekule ja -vastupanule rõhumise puhul. Deklaratsiooni lõpus toonitati, et omand on püha ja puutumatu. Minu arvates oli see vajalik, paljud riigid hakkasid seda deklaratsiooni järgima. Nüüd muutusid inimesed võrdsemaks ja puudusid seisuslikud eesõigused.
Milliseid ajalehti andsid välja J.Tõnisson ja K.Päts`? Millised olid nende seisukohad ja nõudmised. J. Tõnisson ajaleht Postimees Nõudmised: Taastada eestikeelne kooliharidus Eesti haritlased suhelgu omavahel eesti keeles Lõpetada Eestlaste venestamine ja saksastumine. K. Päts ajaleht Teataja. Nõudmised Parandada eestlaste majanduslikku olukorda kasvatada rahvustunnet otsida liitlasi venelaste sealt Baltisakslasi vältida Mida nõudis rahvas 1905. a revolutsiooni ajal Eestis. Rahvas nõudis demokraatlike vabaduste kehtestamist, talurahvale maa andmist, eestlaste poliitiliste õiguste laiendamist Milliseid sarnasusi leiad revolutsioonisündmustes Eestis ja Venemaal 1905.a? Korraldati streike ja miitinguid Nõuti demokraatlike vabadusi ja talurahvale maad, toimus oktoobri üldstreik Venemaal oli veriseks sündmuseks Verine Pühapäev, Eestis aga rahva tulistamine Uuel turul.
*Valgustusajastu ideed. Isikud: Robespierre-jakobiinide juht, teostas terrori poliitikat, etendas hiljem juhtivat rolli rahvapäästekomitees. Danton- radikaalsema ja demokraatliku suuna esindaja, nõudis surmanuhtlust igaühele, kes hoiab kõrvale isamaa kaitsmisest. Etendas algul juhtivat osa Rahvapäästekomitees. Louis XVI- oli hiilgava õukonna eluga , pidas palju kulukaid sõdu,silmapaistvaim nõuandja ,viimane prantsusmaa monarh. Napoleon- teostas riigipöörde, lõpetas revolutsiooni, kuulus kolme konsulisse¸riigi juht ja sõjajõudude käsutaja. Mõju kirikule ja usule: Vaimulike eesõiguste kaotamine Kiriku maade riigistamine Jakobiinide diktaturri ajal kehtestati ajutiselt kõrgema olevuse usk. Hävitati kiriku ususümboleid. Revolutsiooni algus- bastille vallutamine 14.07.1789. Sündmused: generaalstaadid->rahvuskogu(kolmanda seisuse poolt)->liitusid teised seisused->rahvuskogu kuulutamine Asustavaks koguks->bastille vallutamine(tagandati vanad ametnikud, kuninga
6. Iseseisvusdeklaratsioon= võeti vastu 14 juuli 1776. Sellega kuulutati Ameerika Ühendriigid iseseisvaks. 7. Uued põhimõtted= õigus elule, vabadusele, õnnele. Inimesed olid võrdsed. Rahvavõim. Maksukoormuse tõus. 8. Millega lõppes iseseisvussõda= Inglaste allaandmisega ja Verssailles`i rahuga. 9. Iseseisvussõda= Inglise armee suurem, parem väljaõpe ja relvastus. Motivatsioon võidelda määrav. Lahkrivi kasutuselevõtt. Suur Prantsuse revolutsioon- 1789-1799 Valitses Louis XVI 1. Revolutsiooni põhjused= talupoega feodaalkord ja maapuudus, ebavõrdne seisuse staatus, piiramatu kuningavõim, tõsine rahanduskriis, viljaikaldus, majanduskriis. 2. Kellest koosnes prantsuse ühiskond? Kes oli arvukaim= 3 seisust. Vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus(kõige arvukam). Valimisõigust polnud, makse pidid maksma. 3. Seisuste esindus= generaalstaadid. 4. Bastille= kindlusvalngla. 14 juuli 1789 vallutati Bastille kindlus, sellega algas revolutsioon. 5
Rousseau kritiseeris nii absoluutsed kui ka parlamentaarset monarhiat. Montesquie- erinevate ühiskondade analüüs. Loodusolude, riigi suuruse mõju valitsemisele. Vabariik, monarhia, despootia. Võimude lahususe ja kolmikjaotuse idee: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eesmärk võimu absolutiseerimise, kuritarvitamise tõkestamine. Ideaalne valitsemisviis konstitutsiooniline monarhia. Valgustajate mõju USA Iseseisvussõja, Suure Prantsuse revolutsiooni vaimne ettevalmistamine Valgustatud monarhide mõjutamine Rahvahariduse edendamine Usuvabaduse kehtestamine Talurahvareformide taganttõukamine Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Poliitilised. Rahulolematus kuningavõimuga. Louis XVI absolutistlik valitsemine. Õukonna pillav eluviis. Marie-Antoinette. Seisuste vahelised vastuolud: võim aadlike + vaimulike käes. I ja II seisus 2% ühiskonnast, maksudest vabastatud.
· Ülikoolide edendamiseks ei teinud Friedrich II midagi olulist Friedrich II · Surus läbi enda kuulutamise kuningaks · Krooniti 1701. aastal ja temast sai Preisi kuningas Frederich I · Austria pärilussõda (1740-1748), kus Preisi vallutas Sileesia · Seitsmeaastane sõda (1756-1763), Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalisatsioonile · Preislased kaotasid mitu lahingut, kuid Frederich II suutis valdused säilitada Prantsuse revolutsiooni mõju · Saksa keiser loovutas peale Vestfaali rahu suveräänsuse välispolitika ja sõjaväe küsimustes Saksa vürstidele. · Saksama killustus paljudeks riigikesteks · Sakslaste rahvusliku ühendamise idee võtsid omaks saksa tippharitlased · Esiplaanile tõusis rahvuse mõiste · Esialgu tõlgendati rahvusliku ühtsust kultuurilisena Johann Gottlieb Fichte · Suure filosoofi Immanuel Kanti õpilane, astus välja Saksamaa uuenemise eest
3 Suur Prantsuse revolutsioon 1. Milles seisnes vana korra kriis? (2p.) 2. Vaata pilti ja vasta küsimustele. (3p.) a) Missugust sündmust kujutatakse pildil? b) Miks on 14. juuli prantslaste rahvuspüha? 3. Selgita mõisted. (7p.) · trikoloor · kommuun · rahvuskaart · giljotiin · rojalistid · reform · generaalstaadid 4. Täida tabel. (4p.) Revolutsiooni positiivsed tagajärjed Revolutsiooni negatiivsed tagajärjed
. 21. septembril seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 1792 kuulutati välja Prantsusmaa ning kolmanda seisuse esindajaid - vabariik. Marie-Antoinette Louis 600..Mai alguseks olid generaalstaadid XVI naine. ta giljotineeriti Prantsuse -1150 saadikut. Enamik kolmanda revolutsiooni ajal 1793. aastal seisuse esindajaist, kelle hulgas oli ka riigireetmise eest. Louis XVI Louis vaimulikke ja aadlikke, liberaalseid XVII oli Bourboni dünastia juht pärast aadlikke oli aga vähem kui kolmandik. oma isa, kuningas Louis XVI Nii oli reformide läbiviimiseks vajalik, et hukkamist
``Mis teeb 19. sajandist uusaja?`` Piibe Kadak 10A Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. 19. sajandil- Napoleoni sõdade järel kutsusid võitjariigid Viinis kokku rahvusvahelise kongressi- Viini kongressi. Kongressil püüti taastada Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade käigus segi paisatud Euroopa poliitiline kaart ning endiste valitsejasuguvõsade võim. Kongressi juhtriigid olid Prantsusmaa-vastase koalitsiooni juhtriigid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa. Kongress taastas Bourbonide dünastia võimu Prantsusmaal ja Hispaanias ning endiste valitsejasuguvõsade võimu enamikus Itaalia riikides, taastati Sveitsi konföderatsioon. Inglismaa positsioon maailmas oli tugevnenud. Juba 18.sajandist alates püüdis Inglismaa
sugu võsa liikmed paistsid aga silma maarahva julma kohtlemisega 16. Mis poliitilised ideoloogia kandjad tekkisid Eestis 20. saj. alguses, kes olid nende toetajad? (tänapäeva vasted Eesti erakondade näol?) KONSERVATIIVID, LIBERAALID, SOTSIALISTID 17. Kes olid Eesti rahvusliku liikumise taassünni mõjukamateks isikuteks ja mis oli nende tegevuse tagajärjeks? Päts ja Tõnissoni saavutuseks oli Eesti vabariik. 18. 1905.a. revolutsiooni põhjused? * Venemaa sotsiaalne ja poliitiline mahajäämus Euroopast. *kaotus Vene-jaapani sõjas (1904-1905) * 1905.a. jaanuarist Peterburgist toimunud meeleavalduse verine laialiajamine (verine pühapäev) 19. Mis olid peamised 1905.a. revolutsiooni nõudmised? usul-, mõtte,- kooselu,- trüki,- ja sõnavabadused 20. Mis olid 1905.a. revolutsiooni tagajärjed Eestile? 1905 said eestlased esimese tõsise poliitilise õppetunni, mis tuli kasuks eesti iseseisvuseliikumises 1917.a. 21
hävitamiseni; hirmuvalitsus. Koalitsioonisõjad- Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul. Aastad 14 juuli 1789- vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille kindlus Pariisis. august 1792- Pariisis puhkes väljaastumine, mille käigus ligi 20 000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi. 22 september 1792- Kokkutulnud rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21 jaanuar 1793- Hukati kuningas Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiiniga. 9 november 1799- Hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku korpuse hoone. 1793-1794- Algas Prantsusmaa armee vastupealetung, mis kestis kokku 17 kuud. Isikud Louise XVI-Absolutistliku monarhia ajal Prantsusmaa valitseja. Valitses stiilis ,,Pärast meid tulgu või veeuputus''. Marie Antoinette- Prantsusmaa kuninganna, hukati 1793. Austrias sündinud. Ei teadnud midagi poliitikast ega valitsemisest. Teda ei huvitanud rahva heaolu.
Prantsuse revolutsioon Enne revolutsiooni oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis. Kuningas valitses parlamendist ja konstitutsioonist sõltumata kuni 1789. aastani. Tollal ajal oli riigi rahakotiga kehvad lood, kuigi kuningas sest välja ei teinud ja raiskas raha mõtetult nagu näiteks kulutati suuri summasid õukondlikule luksusele, sõdadele ja valitsemise- le. Et neid suuri kulutusi taandada tuli suurendada makse, mida ka tehti. Sellel ajal
Skulptuuriakadeemias. Seejärel elas mitu aastat Itaalias. Itaaliaperioodil toimus muutus loomingus. Kui ta esialgu maalis rokokoo stiilis, siis nüüd muutusid ta maalid tõsisemaks ja rangemaks. Itaalias maalis ta antiikmütoloogia teemal ,,Horatiuste vanne". Maal on lihtne, ilma liigsete ilustusteta. Ta kujutab kolme figuurigruppi, mis paiknevad nagu tegelased laval. Seda peetakse esimeseks klassitsistlikuks maaliks. Revolutsiooni puhkedes liitus David kolmanda seisuse ja selle nõudmistega. Revolutsiooni sündmustest mõjutatuna sündis ,,Tapetud Marat". Marat oli üks revolutsiooni juhtfiguure. Teos on oma sisult ja vormilt lihtne. Marat tapmise sündmus sai ajendiks tohutule terrorile. Napoleoni võimule tulekul sai Davidist viimase õukonnakunstnik. Kõige kuulsam Napoleoniaja maal on ,,Napoleoni kroonimine". Maal on 6,1x9,3 meetrit. Kõige olulisemad tegelased on kujutatud suhteliselt loomutruult, kuid samas ka diatraalselt. Pärast
* ei maksnud makse III seisus- talupojad, käsitöölised, kodanikud * maksid makse REVOLUTSIOONI VASTUKAJAD Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all Pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsiooni loosung - VABADUS, VÕRDSUS, VENDLUS - tekitas Saksa valitsejates lausa õudust REVOLUTSIOONISÕDADE ALGUS Euroopa riigid sekkusid Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt ja otsustasid lämmatada revolutsiooni ning taastada monarhia Austria, kes kaasas ka Preisimaa, tegutses Prantsusmaa vastu suunatud sõja organiseerimisel kõige aktiivsemalt Aastal 1792 sõlmiti ühiseks tegutsemiseks Prantsusmaa vastu liiduleping 1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja
palka. Inimestel puudusid kõige elementaarsemadki kodanikuõigused ning puudus ka demokraatlik vabadus. Eestis lisandus sellele veel üldine vaen balti parunite vastu ja pettumus venestamise pärast. 1904 1905 toimus Vene-Jaapani sõda, mis lõppes Venemaa jaoks häbistava lüüasaamisega ning paljastas impeeriumi nõrkuse. Sõja kestel mobiliseeriti Eestist rohkem kui 12 000 meest. Tänu kõigele sellele kasvas üha enam revolutsiooni oht. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. Jaanuaril. Surma sai üle 1000 inimese ning haavata 5000 inimest. Teated Peterburist aktiveerisid ka Tallinna töölisi. Korraldati streike ning miitinguid. Rahutused levisid kiiresti ka Tallinnast väljapoole. Teravnesid ka võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid peaaegu igapäevaseks, maal hävitati mõisavara ning sagenesid ka kokkupõrked
6.Miks puhkes Venemaal kodusõda? Nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega ja enamlaste võimule tulekuga ei olnud rahul teised poliitilised jõud ja ühiskonna kihid (1918 kevad- 1920 alguseni). 7.Mida tähendas NSV Liidus sund kollektiviseerimine, industrialiseerimine? Kollektiviseerimine tähendas sovhooside ja kolhooside loomist. Industrialiseerimine oli suur tööstuse eriti rasketööstuse arendamine. 8.Venemaa kodusõda, NEP-i poliitika. 1918 kevad-1920 algus. Alguse sai maailma revolutsiooni õhutamine, võit kodusõjas süvendas enamlaste veendumust, et kogu maailma on võimalik kommunistlikuks muuta. 1919.aastal asutati Kommunistlik Internatsionaal. Peale Kodusõda hakkas Venemaal kehtima uus majanduspoliitika (NEP-i poliitika) : 1)Turul kauplemine oli lubatud. 2)Vabadus ise otsustada. 3)Toiduainete riigile andmis kohustus puudus. 4)Tuli maksta korteri, transpordi, teatri ja sauna eest. 9.Miks ja kuidas toimus revolutsiooni õhutamine?
Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus. Eriti rahutuks muutus Pariisis, kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset rahvuskaarti. 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille [bas'ti] kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Revolutsiooni lõpp Rahulolematus ühiskonnas siiski ei vaibunud. Direktooriumi võim nõrgenes, kuigi Prantsusmaa võitlus välisvaenlastega aastatel 1796-1797 oli edukas. Järjest aktiivsemaks muutusid kuningavõimu pooldajad ehk rojalistid, kes lootsid teiste Euroopa riikide abil Prantsusmaa monarhia taastada. Populaarsust võttis üle ka Napoleon Bonaparte, kes oli end esimest korda näidanud 1795. aasta oktoobris, mil surus kindlakäeliselt maha Direktooriumi vastu suunatid
Vastupanu vormid ulatusid passiivsest vastupanust relvastatud võitluseni. 17. oktoobri manifestiga alanud vabaduspäevadel loodi esimesed legaalsed parteid. 1905. aasta sündmused · 9. jaanuar - 1905 Rahvademonstratsiooni tulistamine Peterburis · Kevad, suvi 1905 - Suur streigilaine üle tsaari Venemaa · 16. oktoober 1905 - Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinnas Uuel turul · 17. oktoober1905 - Nikolai I annab välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta. Revolutsiooni põhjused · Demokraatlike vabaduste puudumine · 1900-1903. a. majanduskriis · Maa puudus · Riigi valitsuse passiivsus reformide ettevalmistamisel · Venestamine Erakondade tulevikunägemused Eestist a) "Uudiste" ringkonnad b)"Teataja" ringkonnad Vene isevalitsusliku korra Eesmärk parandada eestlaste asendamine demokraatliku majanduslikku ja poliitilist vabariigiga, kus kehtiksid kõik olukorda, suruda baltisakslased kodanikuõigused
Turgot-Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Jacques Tudori.Ta kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse,sisse seada kohaliku omavalitsuse jne. Marie Antoinette(Habsburg)-Louis XVI abikaasa.Tema aeg kulus peamiselt rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prantsusmaa revolutsiooni kuulsaimaid juhte.Jakobiinide rühmituse juht,korraldas zirorndiinide kukutamise ja tõusis 93a Prantsusmaa valitsejaks.Tema nõudmisel hukati üle 40000inimese,kaasaarvatud Marie Antoinette.9.termidoori riigpöörde tagajärjel hukati Robespierre. Danton-Pr.revolutsiooni üks juhte.Ta oli advokaat ja poliitik.Ta hukati selle tõttu,et ta oli Robespierre ja terroripoolehoidjatega vastuolud. Marat-Arst ja ajakirjanik
(ülemkoda). rolli valitsemise Vahepeal oli ka mingi juures), kohtu Revolutsiiniline pidamine seaduse Tribunal alusel 1795 uus põhiseadus. 1. Missuguseid samme astuti suure prantsuse revolutsiooni käigus? Feodaalkorra lammutamiseks: 1. Isiku- ja kodanikuõiguste deklaratsioon 2. Isikuvabadused 3. Eraomandiõigus 4. Kõigi kodanike võrdus seaduse ees.(võrdsed maksud) 5. Aadliseisuse kaotamine 6. Kaotati tsunftisundlus Revolutsioonivaenlastega võitlemiseks: 1. Jakobiinide terror 2. revolutsioonilised sõjad 3. Võitluseks kontrrevolutsiooniga loodi 1973 aastal Ühiskondliku Julgeoleku Komitee,
Prantsusmaad juhtiva Direktooriumi ja asuda ise valitsema. Tal kulus kaks aastat, et Direktooriumist lahti saada ja pärast seda asus ta valitsema esimese ja kõige suurema võimuga konsulina, seejärel ainukonsulina. 1802. aastal määrati Napoleon eluaegseks konsuliks. Riigipööret organiseerides oli Napoleonile otseseks toeks sõjavägi. Napoleoni toetasid nii sõdurid, enamik kindraleid kui ka talupojad, kes olid revolutsiooni ajal saanud maad ja ei olnud enam vana korra taastamisest huvitatud. Napoleon kasutas ära prantslaste rahvustundeid. Tema pöördumised olid adresseeritud prantslastele, pidevalt kõneldi Prantsusmaast ja selle huvidest. Püüti jätta muljet, et esimene konsul seisab kildkondlikest huvidest kõrgemal. Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte mida oli kerge tsenseerida. 1804. aastal kuulutas
sajandi esimese poolel. Zirondiinid olid poliitiline rühmitus, mille liikmed arvasid, et vabariigi väljakuulutamisega on revolutsioon lõppenud. Päris nii see ei olnud. Kirjutades zirondiinidest, ei saa kuidagi mööda minna nende Püha Jakobi kloostrikaaslastest jakobiinidest. Lühidalt jakobiinid tagandasid ning tapsid giljotiiniga zirondiine, kehtestasid diktatuuri, mis hiljem lagunes ja palju muud. Jakobiinide reziimi olemusest Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu "revolutsiooni tipuga", selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning efektiviseeriti riigivalitsemine. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmem periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest, seda peamiselt poliitilistel motiividel. Vanglatesse suleti sadu tuhandeid "kahtlaseid", kelle ainsaks süüks võis olla see, et nad olid kas "valesti" riides või tundusid kuidagi
Tooge näide. Osa riike suutis muutunud olukorda teistest paremini ära kasutada,näiteks avastas Inglismaa insener sünteetilised värvid,aga nad ei osanud seda kuidagi kasutada.Neid hakkasid tootma hoopis Sakslased.Eksport hakkas kasvama ja peagi oli Saksamaa teisel kohal maailmas. 4. Miks vasakpoolsus 20.saj alguses maailmas kasvas? Tooge näide. Taheti oma õigusi suurendada. Revolutsioonilised sotsialistid ja Karl Marx kuulutasid klassivastuolude teravnemist ja kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel. 5. Mis seisukohad olid levinud tööliskonna hulgas 20 . saj alguses? Miks just sellised? Revisionism ei kasutatud vägivalda. Tsentristlik suund kasutati vägivalda oma tahtmise saamiseks. Anarhistlik suund Usuti progressi,kuigi need võisid väga erinevad olla. 6. Mil määral nõustute väitega, et 20.saj algul oli Euroopa maailmas kõige tähtsam? Põhjendage oma seisukohta. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopaks,selle juhtmõtteks olid
Kuningas Louis XVI oli lihtsalt valitsemiseks sobimatu, huvitudes vaid puusepatööst ning hobiarhitekti ametist, kuninganna Marie Antoinette'i süüdistati aga priiskamises ning armukeste pidamises. Suurt kahju tõi kuningannale eriti kaelakee afäär, milles ta oli tegelikult süütu, kuid millest jäi mulje, nagu oleks tema raisanud riigi raha ülimalt kalli kaelakee peale ning püüdnud seda siis kinni mätsida. Majanduskriis ja selle likvideerimise katsed Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja
Liidus vene intelligents ja töölisklass demokraatidega tuleb reformida Vene tsaaririiki.Tugineti Põhja- Eesti haritlaskonnale ja töölistele linnakodanikele. c)"Postimehe" liigne ambitsioonikus väikerahvale hädaohtlik, tähtsaim eesti meele ja eesti keele rõhutamine Vene tsaaririigis. Tugines jõukatele talupoegadele ja linnakodanikele 1905. a. revolutsiooni käigus tekkisid uued poliitilised liikumised A. Eesti Rahvameelse Eduerakond (Jaan Tõnissoni partei) B. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus (Peeter Speegi partei) Aula koosolek Tartus 27. november 1905 · Aula koosolekut juhatas Jaan Teemant · Nõuti demokraatliku vabariigi loomist · Keelduti maksude maksmisest ja kroonuteenistusse minekust · Nõuti riigi- ja mõisamaade jagamist rahvale. Bürgermüsse koosolek Tartus 27. November 1917
ammu sündinud. Sest just paljud ajaloolased ütlevad, et Ameerika avastusega tuli uus sündmuste rohke aeg. Ja mitte ainult oli Ameerika avastamine, vaid ka teisi avastusi. 15-17. sajandil oli maaavastusi väga palju, näiteks, 1606. aastal avastati Austraalia. Seetõttu me võime arvata, et just sellel ajal tekkis uue aja periood. Ka Inglismaal oli revolutsioon, mis oli 17 sajandil. Sselle tagajärjed on väga olulised meie jaoks, sest just pärast seda revolutsiooni hakkas kujunema õigusriik, mis tähendas võrdsust seaduse ees kõikidele. Sellel ajal hakkas kujunema demokraatia. Need muudatused mõjutasid ka teiste Euroopa riikide ajalugu. Lõpuks, ma tahksin öelda, et see küsimus on väga raske konkreetse vastuse andmise ks, kuna on mõtlemisrikkas. Ükski ajalooline ei saa täpselt öelda, millal tekkis või millal lõppes see või teine ajajärk. Me peame lihtsalt mäletama kõikidest nendest sündmustest, meenutama
kindlustas talle autoriteedi. Juhtivaks isikuks kujunes Maximilien Robespierre. Temast oli mitme aastaga kasvanud silmapaistev riigimees. Võitluseks kontrrevolutsiooniga oli loodud Ühiskondliku Julgeoleku Komitee, mis koondas enda kätte poliitilise politsei ülesandeid. Terror Revolutsiooni päästmise vahendinda nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. 1793. aasta juulis tapeti Jean Paul Marat, kes oli üks revolutsiooni populaarsemaid juhte. (Marat tapja oli ilus ja haritud aadlipreili Charlotte Corday, keda olid mõjutanud zirondiinide demokraatia ideaalid. Marat oli parajasti kodus haige ja võttis sooja vanni, kus ta ka tapeti) Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära ja kutsusid oma poolehoidjaid selle mõrva eest kätte maksma. Jakobiinide diktatuuri ajal hukati üle 40 000 inimese. Enamik terrori ohvreid oli pärit lihtrahva hulgast. 1793. aasta oktoobris hukati kuninganna Marie Antoinette.
võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia. Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule, täidesaatev võim jäi kuningale. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati-kukutati jakobiinide diktatuur 9.november 1799-lõppes Prantsusmaa revolutsioon. Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Rahvuskogu-kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Asutav kogu-rahvuskogu, millega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid.
18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept
selleks mingisuguseid võimeid. Nikolai valitsemisaeg algas halvemini kui halvasti. Kroonimispidustustel Moskvas 1896. a. tallas peole tulnud rahvahulk Hodõnka väljal rüsinas surnuks umber 10 000 inimest. Õnnetused ja hädad jätkusid ka tulevikus. Nikolail tuli üle elada kaks kaotatud sõda ja kolm revolutsiooni. Tõsi küll, I ilmasõja kaotuse häbi langes enamlaste (bolsevike) peale, kes sakslastega 1918 märtsi alguses separaatrahu sõlmisid. Ka kolmanda revolutsiooni, õigemini küll enamlaste kontrrevolutsiooni aegu polnud Nikolai enam keiser. Lisaks sellele ei kohanenud keisrinna Alexandra Venemaaga ega olnud seetõttu ka eriti armastatud. Pealegi sünnitas ta oodatud troonipärija asemel tervelt neli tüdrukut ning alles siis troonipärija, kes oli aga surmahaiguse - hemofiilia (vere hüübimatus) - küüsis. 1904-1905. a. toimus toimus esimene kaotatud sõda, Vene-Jaapani sõda, mis on ajalukku
11. Milliseid ajalehti andisd välja J. Tõnisson ja K. Päts? Millised olid nende seisukohad ja nõudmised? TV Jaan Tõnisson Postimees taastada eestikeelne kooliharidus, Eesti haritlased suhelgu omavahel eesti keeles, lõpetada eestlaste venestamine ja saksastumine Konstatin Päts Teataja parandada eestlaste majanduslikku olukorda, kasvatada rahvustunnet, otsida liitlasi venelaste seast, baltisakslasi vältida 12. Mida nõudis rahvas 1905. a revolutsiooni ajal Eestis? 1. Demokraatlike vabaduste kehtestamist 2. Talurahvale maad 3. Laiendada eestlaste poliitilisi õigusi 13. Milliseid sarnasusi leiad revolutsioonisündmustes Eestis ja Venemaal 1905.a? 1. Korraldati streike ja miitinguid 2. Nõuti demokraatlike vabadusi ja talurahvale maad 3. Toimus oktoobri üldstreik 4. Venemaal oli veriseks sündmuseks Verine Pühapäev, Eestis rahva tulistamine Uuel turul 14
lõppenud. Kuidas jõudis Napoleon võimule? Napoleon Bonaparte kogu populaarsust, kui ta 1795. aastal surus kindlakäeliselt maha rojalistide mässukatse, mis oli suunatud direktooriumi vastu. 1799 aastal sai temast Pariisi Gransoi ülem. Sellest talle aga ei piisanud ja ta hakkas ette valmistamakoos lähimate kaaslastega riigipööret 1799 aastal. 11. Prantsuse revolutsioon ja Euroopa 1. Prantsuse revolutsiooni kaitsesõda muutus vallutussõjaks, pärast seda kui Seadudandlik Kogu kutsus rahvast üles Prantsusmaa eest võitlema. 1792 aastal alustas kuulutas Prantsusmaa Austriale sõja, sest Austria tahtis, et monarhia jääks kehtima, kardeti vabaduse levikut. Esialgu sai Prantsusmaa Preisi vägedelt lüüa, kui pärast rahva kokku kutsumist vallutati Madalmaad, Itaalia ja Saksamaa. Tekkis hääd lause: ,, Rahu hurtsikutele, sõda paleedele". 2
Töölisliikumise mõjul elavnes võitlus mõisnike vastu. Nõuti tööpäeva lühendamist, rahapalga ja moona suurendamist. 1905. aasta sügisel astus revolutsioon oma kõrgeimasse, otsustavasse faasi, kus algas poliitiline üldstreik, mis haaras kogu Tallinna. Meeleavalduses osales 40 tuhat osavõtjat. Oktoobri poliitiline üldstreik haaras ka Tartu ja Narva. Osa võttis sellest üle 20 tuhane tööstustöölise ja raudteelase. Novembris jätkus revolutsiooni areng tõusujoones. Uue ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid Tallinna töölised 3. novembril. Suurimaks väljaastumiseks oli ülevenemaaline posti- ja telegraafitöötajate streik, millega Tallinna sidetöötajad ühinesid 15. novembril, mille tagajärjel halvas streik telegraafi ja posti tööd kogu Eestis. 1905. aasta lõpul rajati Tallinnas ja Tartus esimesed ametiühingud. Peterburi eeskujul valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. 1905
sõda mõjuvõim kasvas. (1756 1763) Prantsusmaa revolutsioon Revolutsiooni põhjused: 1) Majanduskriis Prantsusmaal Riigikassa oli vahenditest tühi, kuna raha oli kulutatud. 2) Kolmas seisus Prantsusmaal ei olnud rahul poliitiliste õiguste puudumisega ning I ja II seisuse dominieerimisega. 3) Prantsuse valimisvorm oli vanamoodne absoluutne monarhia. Kritiseeriti valgustusajastut. Prantsusmaa seisused enne revolutsiooni Vaimulikud I seisus. Aadlikud, mantliaadel II seisus. käsitöömeistrid, sellid töölised, teenijad. Suurkodanlus ja kõrgharitlased III seisus. talupojad, väiksekaupmehed, intelligentsi madalamad kihid III seisus. · Kuningas kutsus kokku 1789a. generaalstaadid maksude kehtestamiseks. 1789. juulisündmus 1) Munitsipaliteedid 2) Pariisi Kommuun 3) Agraarseadusandlus 4) Isiklikud eesõigused 5) Kirikumaade võõrandamine Prantsuse I põhiseaduse peamised ideed
2. Napoléon Bonaparte edukas prantsuse väejuht, konsul, riigimees 3. Jean Paul Marat radikaalse suuna esindaja Dateeri! 1. Napoleon kuulutab end keisriks - 1804 2. Prantsuse Vabariigi väljakuulutamine 22 sept 1792 3. Louis XVI hukkamine 21 jaan 1793 4. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon august 1789 Seleta mõisted 1. föderaalvõim tugev keskvõim (Ameerikas) 2. generaalstaadid seisuste esinduskogu Prantsusmaal 3. jakobiinid revolutsiooni toetajad (julmad) 4. rahvuskaart kodanikukaitse Prantsusmaal 5. zirondiinid prantsuse revolutsiooni üks osapooli, kes toetusid sadamalinnade maaomanikele 6. imperaator - ainuvalitseja 7. diktatuur tugev ja piiramatu vägivallavõim 8. direktoorium täidesaatva võimuorgan Prantsusmaal 9. rojalistide mäss kuningavõimu pooldajate mäss Prantsusmaal 10. munitsipaalne revolutsioon kohalikul tasandil toimuv ülestõus Prantusmaal Vasta küsimustele! 1
Napoleon valitses absolutistlikult, otsustas kõike ise, kontrollis kõik ise. Vormiliselt räägiti , et eksisteerib rahva suveräänsus ja nii. Mida N ajal ette võeti? · Koostati tsiviil koodeks e Napoleoni koodeks- sinna tsiviilkoodeksisse pandi kirja see, et kodanikud on võrdsed seaduse ees. Võrdsust ei olnud isa ja laste, mehe ja naise varanduslikes õigustes. Eelistati mehi. Napoleon säilitas maavalduse puutumatuse- sellega säilitas N revolutsiooni aegsed muutused maavaldustes. Maa jäi eraomandiks ja need kes olid rev päevil maa omale saanud, see maal jäi neile- nemad olid need, kes N toetasid! Kirik ja endised aadlikud ei toetanud Napoleoni kuna N mingis mõttes järgis seda mida rev ajal oli algatatud. N ajal loodi tugev keskvõim. Koha peale seda võimu teostama saadeti perfektid. Perfektid ja linnapead määrati N poolt. Nemad pidid maakondades ja linnades N poliitikat ellu viima.
TURGOT Rahanduspea kontrolör, suure Prantsuse võla välja tulemiseks: *Kaotada kõik senised feodaalide privileegid *Kaotada tsunftid *Maksustada aadli ja kiriku *Vabaks vilja- ja leivakaubandus Halva viljasaagi tulemusena saadeti ta erru. NECKER uus rahandus kontrolör, 1776. aastast. Tema reformid: *Õukonna pealt kokkuhoida *Laenamine * 5. mai 1789 generaaltaatide kokkukutsumine. Kehtestada üleriigiline maamaks. DANTON revolutsiooni üks juht, kelle eestvedamisel kõlasid 10. augustil Pariisi häirekellad, puhkes rahvaülestõus, mille käigus vallutati kuningaloss. Kuningas kõrvaldati troonilt. ROBESPIERRE montanjaaride tunnustatud juht, 1793 moodustati diktatuur, mille tähtsaima organi Rahvapäästekomitee juht oli ta, saadeti giljotiini alla. TALLEYRAND piiskop, kelle ettepanekul võõrandati kirikuvarad. NAPOLEON 18. brümääri riigipöörde järel üheks konsuliks tõusnud, hiljem keiser, valitses
Tegevused, reformid: · Kehtestati surmanuhtlus kahtlaste nimekirja alusel, hukati Marie Antoinette' · Kõikide feodaalkohustuste kaotamine, talupojast saab maaomanik · Üldine sõjaväekohustus, sõjaväevarustamise kohustus · Kehtestasid maksimum- ja miinimumhinnad kõikidele toodetele · Üleminek meetermõõdustiksüsteemile, uue usu juurutamine, rõivastus lihtsamaks, vooruse põhimõte, revolutsiooni kalender, kiriku rolli vähendamine, mõistuse kultus 13. Juuli tapeti Marat ajalehe väljaandja (,,Rahva sõber" ajaleht, kahtlaste nimekiri) 27. juuli 1974 - hukati Robespierre' Direktooriumi ebapopulaarsuse põhjused: Uusrikkad (aluskiht) rahva poolt vihatud, kehv majanduspoliitika 9. november 1799 18. Brümääri riigipööre. Napoleon hõivab parlamendi ehk Seadusandliku Korpuse
1789. aastal plahvatas kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Tegemist oli nii paljude sõjakampaaniatega ja nii suurel pinnal, et seda võiks lausa nimetada tegelikuks esimeseks maailmasõjaks. Antud sõjategevuse perioodi võib jaotada kaheks: Suureks Prantsuse Revolutsiooniks ja Napoleoni Impeeriumiks. Mina kirjutan vaid Prantsuse Revolutsioonist. Prantsusmaa enne revolutsiooni algust Enne revolutsiooni oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis. 1789 aastani valitses kuningas parlamendist ja konstitutsioonist juhindumata. Vaatamata riigi rahakoti kehvale seisule kulutati hiigelsummasid õukondlikule luksusele, sõdadele ja valitsemisele. Riigi suurte kulutuste taandamiseks hakati makse tõstma. Inimeste sissetulekust läks üle 60% erinevatele maksudele ning seetõttu halvenes rahva majanduslik olukord veelgi. Selle kõrval levis
monarhia, konstitutsiooniline monarhia, jakobiinid, valgustus, revolutsioon, reform, kapitalism, kolonialism, monopol, urbaniseerumine, sotsialism 2. Kes oli, mida tegi: Leonardo da Vinci, C. Kolumbus, Vasco da Gama, F.Magalhaes, Martin Luther, Louis XIV, G.Washington, Voltaire, Montesquieu, Robespierre, Otto von Bismarck, Napoleon, K.Marx 3. Millal: reformatsiooni algus, Kolumbuse 1.reis, USA väljakuulutamine, Suure Prantsuse revolutsiooni algus, Saksa keisririigi väljakuulutamine 4. Miks kujunes humanism? 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? 6. Millised olid suurte maadeavastuste eeldused, põhjused, tagajärjed? 7. Millised olid reformatsiooni põhjused ja tagajärjed? 8. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni põhjused? 9. Millised olid Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? 10. Millised olid rahvusluse tõusu positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? 11
eraldusid esinduskogust ja kuulutasid end kogu rahvast esindavaks Rahvuskoguks. Nendega ühines osa I ja II seisuse saadikuid ja moodustus Asutav Kogu. Asutav Kogu otsustas Prantsusmaal kehtivat riigikorda muuta ja hakkas koostama põhiseadust. Masside rahulolematus ja rahva kasvav poliitiline aktiivsus viisid mässuni. 14.juulil 1789.a. vallutas lihtrahvas Bastille kindlusvangla Pariisis, seda sündmust loetakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks. Tänapäeval on 14.juuli Prantsusmaa rahvuspüha. Bastille vangla lammutati, üle kogu maa algas aadlike ja vaimulike vastane mäss. Aadel ja vaimulikud põgenesid vägivalla eest naabermaadesse (Belgia jt.), kus hakkasid organiseerima vastutegevust. Suure Prantsuse revolutsiooni eelset aega on nimetatud vana korra ajaks. Talleyrand on kõrgvaimulike elu vana korra ajal iseloomustanud kui "magusat elu". 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
