Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopa arengule (0)

Merli Sims
Mai 2013
Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopa arengule
Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1780 – 1799, mille peamiseks põhjuseks oli rahva rahulolematus absolutismiga, seda eriti kolmanda seisuse seisukohalt – kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad, linnlased, kodanlus. Sel ajal oli ka vilets majandus ja finantsolukord , riigi raha läks peamisel sõdimiseks, riigivõlgade tasumiseks ja õukonna ülal pidamiseks. Revolutsiooniga hävitati keskkaegne ühiskondlik süsteem ja pandi alus uutele õigunormidele ja väärtustele. Suurele Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleon 'i ajastu aastil 1799 – 1814/1815 Noore keisri Napoleon Bonaparte edukate sõjakäikudega, mis toimus Euroopa riikide koalitsioonide vastu aastani 1815, levisid revolutsiooniga tekkinud nähtused ja normid kiiresti üle Euroopa. Need sündmused muutsid 19. sajandil oluliselt Euroopat ning mis avalduvad ka tänapäeval.
Euroopa arengut mõjutas inim -ja kodanikuõiguste levik. Prantsusmaal võeti vastu Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“, mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele – algul oli see vastumeelt paljudele , kuid hiljem eeskujuks paljudele teistele riikidele. Euroopa arengut mõjutas ka 1804. aastal vastu võetud „Tsiviilkoodeks“, mis baseerus Rooma õigussüsteemil – inimesed on võrdsed seaduse ees, eraomanduse puutumatus ning kiriku lahutamine riigist, ka see sai eeskujuks paljudele riikidele seadusandluse väljatöötamisel. „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ ja Napoleon'i „Tsiviilkoodeksi“ vastuvõtmine oli hea, kuna see rahuldas rahva huve.
Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleon' i sõjad mõjutasid ka kultuuri. „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon' i“ ja „Tsiviilkoodeksi“ vastuvõtmine tõi endaga kaasa kultuuri-väärtuste säilitamise, mida varem eriti ei tehtud. Hakati asutama avalikke muuseume, arhiive, raamatukogusid, mis olid rahvale kättesaadavad, mis ei oleks olnud võimalik Suure Prantsuse revolutsiooni eelsel ajal. Avalike asutuste loomine, mis olid kõigile kättesaadad aitas kaasa ka suhtluse vabamaks muutumisele erinevate klasside vahel. Kultuuriasutuste loomine oli hea mõte, kuna see aitas veelgi kaasa võrdusele ühiskonnas. Kultuuri väärtustatakse ka tänapäeval.
Need sündmused vähendasid ja kiriku mõju ühiskonnas – elu ilmalikustus. Vaimulikkond kaotas oma senised privileegid ja positsiooni. „Tsiviilkooseks' iga“ lahutati kirik riigist. Kuid Napoleon parandas hiljem riigi suhteid kirikuga, sõlmides Rooma paavstiga kokkuleppe ning katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Kui taastamata jäid aga vaimulike eesõigused ning neile ei tagastatud Prantsuse revolutsiooni ajal äravõetud maid.
Sugugi mitte kõik Prantsuse revolutsiooniga kaasnevad muutused pole olnud head. 1792. aastal, kasutasid jakobiinid ühiskonna rahulolematust žirondiinide valitsemise üle ning kukutasid nad võimult. Jakobiinid tulid võimule keerulistes sise- ja välispoliitilistes oludes. Jakobiinid koostasid ka uue põhiseaduse, mis võeti vastu 1793. aastal, mille kohaselt pidi Prantsusmaa jääma ühtseks riigiks, kuid uus põhiseadus jäi esialgu ellu rakendamata, kuna oli vaja revolutsioon päästa. Revolutsiooni päästmise vahendina kasutasi jakobiinid vägivallavõimu, taheti kehtestada diktatuuri. Nende diktatuuri ajal hukati üle 50 000 inimese, kes enamasti olid pärit lihtrahva hulgas. Jakobiinide diktatuur oli eeskujuks mitmetele 20. sajandi diktatuuride , eelkõige bolševikele Venemaal. Agressiivsete diktaatorlike režiimide tõttu on puhkenud II maailmasõda, mis maailma ajaloos suurim. See oli üks halvim mõju Euroopa arengule.
Pärast Napoleon' i sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning seetõtta vajasid ka riikide vahelised suhted uuel tasandil korrastamist. 1814. aasta septemberis tuli kokku Viini kongress , kus suuremat rolli mängisid võtjariigid – Venemaa, Preisimaa , Inglismaa, Austria. Viini kongressi põhimõtted olid legitiimsus, julgeolek ja tasakaal. Rahvusvahelises koostöös oli Püha Liit – Venemaa, Austria, Preisimaa, kelle ülesanne oli kaitsta kristlikke põhimõtteid ning tegeles rahvuslike ja liberaalsete püüdluste mahasurumisega. Rahvusvahelises koostöös osales ka Nelikliit – Suurbritannia , Venemaa, Austria, Preisimaa ning nende ülesanne oli jälgida Viini kongressi ülesannete täitmis. Tänu Viini kongressile saabus Euroopale ajaloo pikim vaherahu – 40 aastat.
Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleon'i sõjad mõjutasid Euroopa arengut erinevates valdkondades. Alustades ühiskonna klasside kaotamisest ja lõpetades valitsemis vormide muutumiseni. Minu arvates on see jätkud pigem positiivse jälje Euroopas arengusse, kui negatiivse.