millel on elektronodefitsiitne tsenter, ning tulemusena substraadi molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga. Elektrofiilsustsenter elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom Reaktsioonitsenter- nukleofiilsus-, elektrofiilsus- või radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav osake Ründav osake reaktsiooni alustav osake (asendusreakts. korral asendab teise sama tüüpi osakese reakts. tsentri juures, liitumisreaktsiooni korral ühineb esimesena vastasnimelise reaktsioonitsentriga) Lahkuv rühm asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake
9.20-30 10. 11.Näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda ehväiksem 200 ülekaalus taandmustingimused ehsuurem400 ülekaalus hapendustingimused ja kui ehsuurem700, siis taimedele kahjulik.soovitatav 400-600 12. Lessiveerumine mõistetakse ibe ja kolloidosade ümberpaigutumist ülemistest kihtidest laskuva vee liikumise poolt alumistesse mullahoridesse-meh ümberpaigut. See toimub osakeste muutmatul kujul. Eeltingimus: laskuv vee liikum, nõrgalt happeline reakts Profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel ning seal esineb kindlasti ka keemine 10% HCL-ga 13. Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 14. Makroelemendid: C,O,H,Ca,Mg,K,Fe,P,S,N 15
NADP (18 ATP -> 18 ADP + 18 Pi) Calvini tsükli käigus tekkinud NADP ja ADP on uuesti kasutatavad valgusstaadiumi reaktsioonides, glükoosi molekulid väljuvad kloroplastidest või moodustavad esmase säilitustärklise. Fotosünteesi tähtsus:* Taime peamine varuaine on tärklis. Kõigis autotroofse taime osades pole kloroplaste (nt maa-alustes osades ja varre sisemuses), need saavad toitaineid taime nendest osadest, kus toimub fotosüntees.* Calvini tsükli reakts. vaheühenditest saab taimerakkudes alguse mitmete lipiidide ja aminohapete süntees.*Vee fotooksüdatsioonil vabaneva hapniku kasutavad ära mitokondrid. Heterotroofselt toituvad rakud saavad glükoosi oksüdatsiooniks vajaliku hapniku väliskeskkonnast. Seda kasutavad ka kloroplaste sisaldavad rakud nt öösel.* Heterotroofid ei suuda valgusenergiat keem. energiaks muuta. Elutegevuseks vajaliku energia saavad nad toiduga omastatava org. aine oksüdatsioonil
komponent, mis põlemisel eraldub. FT loojaks Georg Ernst Stahl Henry Cavendish sai ja kirjeldas H2 määras selle tiheduse, H2+õhk puhas vesi. Carl Wilhelm Scheele sai O2 ja uuris põhjalikult. Mõistes O2 osa põlemisprotsessides. Eraldas või sünteesis esimesena mitmeid As, F, Mo, W ühendeid, anorg. ja org. happeid: HCN, H 3AsO4, H2SiF6, oblik-, viin-, õun-, sidrun-, kusi- ja gallushapet, glütseriini jt. Mihhail Lomonossov -Massi säilivuse seadus keemil. reakts. soojuse kineetiline teooria 4) Flogistonivastase teooria etapp -XVIII saj. Antoine Laurent Lavoisier hapniku tegelik roll põlemis- ja oksü. Reaktsioonides, lihtainete uus tõlgendus, keemil. elemendi mõiste täpsustus, “aine säilivuse seaduse” eksperimentaalne tõestus, flogistoniteooria vastane võitlus, keemianomenklatuuri loomine jm. Claude Louis Berthollet kasutas esimesena kloori pleegitamiseks,. Massivahekordade uuringud.
(presünapt., postsünapt., lateraalne, retsiprookne) KNS ja perifeeria vahel. Ülen. juhteteed - perifeeria -> peaaju: õrn- (alajäs.) ja talbkimp (ülajäs.), spinotalaam- (nahk) ja spinoserebellaarkulgla (proprioretsept.) Alan. juhteteed - peaaju -> perifeeria: kortikospinaal- (mootorne info), rubrospinaal- (aktiv. painutajaid), vestibulospinaal- (aktiv. sirutajaid), retikulospinaal- (lihastoonus, kehaasendi püsivus), tektospinaalkulgla (orienteerumisrefleks - reakts. paugule, valgussähv.). 4. Meeleelundid meeled - nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine, temp.-, tasakaalu-, lihasmeel retsept. - ekstero-, entero- ja proprioretsept.; foto-, mehhano-, termo-, kemo-, osmoretsept. sensor -> aferentne juhtetee (tundenärv) -> KNS koosn.: nägemismeel -- silm -- silmamuna -- kõvakest, sarvkest => kiudkest (kaits. silma), soonkest - vikerkest e iiris (keskel pupill), võrkkest e reetina (nägemisretsept.) -
vastasmõju, mis viib selle ainekoguse vähenemisele. Seetõttu väheneb ka teiste lähteainete konsentratsioon ja suureneb saaduste konsentratsioon. 2. Mingi komponendi eraldamisel tasakaalulisest süsteemist nihkub tasakaal selle aine täiendava tekke suunas. 3. Rõhu suurenemine põhjustab kontsentratsiooni tõusu süsteemis. Kui gaasil ainete hulk reakts ei muutu või gaasilisi aineid ei osale, siis rõhu muutumine keemilist tasakaalu ei mõjuta. 4. Temp tõustes nihkub tasakaal endotermilise reaktsiooni korral saaduste tekkimise suunas, eksotermilise reaktsiooni korral saaduste vähenemise (lagunemise) suunas. 3. rida 1) Einsteini valem (E=mc2) Massidefekti moodustab energiana eraldunud massi osa: E=mc2 E energia mmass cvalguse kiirus vaakumis 2) Alkeemia
http:// fi.wikipedia.org/wiki/Dmitri_Mendeleje v http:// en.wikipedia.org/wiki/File:Mendelejev s_periodiska_system_1871.png http://upload.wikimedia.org/wikipedi a/commons/1/10/Periodic_Table_Armtuk 3.svg http://www.greengate.ee/? Kordamine- üldine keemia I ÕPPENÄDAL Keemia seotus igapäevase eluga Aine: Lihtaine ,liitaine Puhas aine, ainete segu Aine jäävuse seadus Ainete keemilised ja füüsikalised omadused Aineklassid: mitu? Reakts. Võrrandite tasakaalustamine http://www.funbasedlearning.com/ O.-a määramine: Redoksreaktsioonid Mõisted: Ioon, aatom, molekul
Elektronide transpordi ahel 2. eriti hästi: TSITRAADI HINGAMIS- http://www.youtube.com/watch?v=lRlTBRPv6xM&feature=related GLÜKOLÜÜS http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=9aN0FNhHm3g&feature=endscreen TSÜKKEL AHELA Glükoos REAKTS. ATP süntaasi erinevad variandid: http://www.youtube.com/watch?v=3y1dO4nNaKY http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&NR=1&v=lOgea89L1UY http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&NR=1&v=H7P4xOUPYVw H 2O 2 CO2
Pean teadma 20 metalli ja 10 mittemetalli sümbolite nimetusi! Reaktsioonikiirus näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus. pH näitab keskkonna happelisust. Aatomis on tuum, sees on prootonid + ja neutronid. Ümber keerlevad elektronid elektronpilves. Sama palju, kui prootoneid, laeng -. Aatom tervikuna - laenguga. Massiarvu = prootonid + neutronid. Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. Keem.elem. omadused on periood. sõlt. nende aatomite tuumalaengust. Reakts.kiirus näitab reag. ainete kontsent. muutust ajaühikus. pH näitab keskkonna happelisust. Reakt.kiirus sõlt. temp. (mida kõrgem, seda suurem kiirus ja energia aineosakestel);konts. (mida suurem, seda kiirem); peen.ast. (mida suurem kokkupuutepind, seda kiirem); iseloom. (1sama aine suhtub erin. reaktiividesse erin., seega mõjutab reag. ainete iseloom reakts. kulgemist ja kiirust.) Kat. on aine, mis reakts. osavõtul muudab selle kiirust, kuid reakts. lõppedes koostis taastub
Ained liigitatakse molekulaarseteks ja mittemolekulaarseteks aineteks. Keemilist sidet mis moodustub ühiste elektronpaaride abil nim kovalentseks sidemeks. Elektronnegatiivsus on aatomi võime siduda elektrone Keemiline reakt. on protsess, milles tekivad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim reaktsiooni soojusefektiks. Reakts võrrandeid milles on märgitud reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk, nim. termokeemilisteks võrranditeks. Eksotermilistes reaktsioonides energia eraldub, endotermilistes reaktsioonides energia neeldub. Väärisgaaside aatomite väliselektronkiht on elektronidega täidetud ja seetõttu kõige püsivamas olekus. Elektronidega täidetud väliskiht sisaldab reeglina 8 elektroni ehk elektronokteid. Püsiva elektronkihi võivad aatomid saada vajaliku arvu elektronide üleandmisel ühtedelt aa...
või (antud töös) ensüümkatalüsaatorite – abil. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse valguse polarisatsioonitasandi pöördenurga ajalise muutuse kaudu. Seda võim lagunemisproduktide optiline aktiivsus. Sahharoos pöörab polarisatsioonitasan 66,550 ), tema inversiooniproduktide segu aga vasakule, kuna glükoos pöörab 52,50 ), fruktoos aga vasakule ([αeri] = αeri] = eri] = - 91,90 ). Seetõttu reaktsiooni kulgemi pöördenurk väheneb, muutub võrdseks nulliga ja seejärel negatiivseks. Reakts konstantne negatiivne pöördenurga piirväärtus. Pöördenurk αeri] = sõltub eripöörd (toru pikkusest) l ja 2 vmax kontsentratsioonist c: αeri] = = f([αeri] = αeri] = eri], l ,c). Polarisatsi mõõdetakse polarimeetri abil. Töövahendid. polarimeeter KRÜSS, suhkrulahus, invertaasi lahus Töö käik. Tegin vajaliku lahuse ja fikseerisin reaktsiooni algusaja. Panin lahuse katse toru teatud aja tagant vaatasin näitu ja panin selle kirja. Kõige alguses tegin katse p
Kergete tuumade liitumisreaktsioon on termotuumareaktsioon. Selle tekitamiseks on vaja ületada jõud nende osakeste vahel, mis toimub temperatuuril 108°C. VESINIK(TERMOTUUMA)POMM- Külma sõja ajal katsetati. Vaja ülisuurt energiat tuumapommi plahvatust (soojus+neutronid-suur energia), kasutatakse LiD vahelist reaktsiooni (Li-tahke, hea transport. D-gaas) - kallis -energia mis vabaneb on tohutu TULEVIK- Suur projekt kasut. termotuuma reakts. Tehisting. (jaapan/FRA?) 1. termotuumareaktor, nii suur en.anda, kasutades magnetväljasid kiirendamiseks. · kasulik kütus D on odav(merevees D2O) · lähteainet kasutada pole veele ohtlik · heelium, mis tekib, pole ohtlik · ein saasta keskkonda · palju energiat(kogu EU) Miinuseks see, et nõuab ülisuuri kultusi, kõrgkvaliteetset tehnoloogiat ja tööjõudu. 2. RASKETE TUUMADE LÕHUSTUMINE- tingimused:
emotsionaalse koormuse mõjul. Psühholoog eksperdina saab tuvastada, kas isikul kaasnes tugeva emotsionaalse reaktsiooniga selliseid muutusi psüühilises seisundis, mis piirasid tema võimet ümbritsevast aru saada ja oma käitumist juhtida. Diagnostilised kategooriad psüühiliste seisundite kohta, mis võivad tekkida väärkohastumusliku reaktsioonina tugevale või kestvale stressile: 1. Äge stressireaktsioon-vahetu reakts, stressor võib olla ülitugev psühhotraumeeriv kogemus; ebatavaliselt järsk sotsiaalse positsiooni muutus; järsk isikliku suhtesüsteemi kadu. 2.Posttraumaatiline stressihäire- pikaajaline reaktsioon, hilinenud reacts hirmutavale või raskete tagajärgedega sündmusele, mis põhjust märgatava emotsion pinge. Sümptomid on nt trauma korduv läbielamine kujutlustes, eraldumine teistest. 3.Kohanemishäire- oluline muutus elus, mis toob kaasa püsivad ebameeldivad tingimused. 6
side-meid ei moodusta.) etanooli oksüdeerumisel CnH2n+1CHO olles peamiseks HCHO + Ag2OHCOOH+ 2Ag CH2=CH2CHO Osadel meeldiv lõhn, alkoholimürgituse (hõbepeegli reakts.) osadel ebameeldiv. põhjustajaks. R-CHO Propenaal ehk HCHO+CuOHCOOH+Cu2O Füüs om. on analoogsed Väga mürgine akroleiin Aldehüüdid on ühendid, mis
esimese paari katseklaasid, valada lahused kokku, segada kiiresti, asetada kiiresti tagasi sooja vette ja keeduklaas omakorda pliidile tagasi. Aega mõõta lahuste kokkuvalamise momendist kuni hägu tekkimiseni. Seejärel tõsta temperatuur 42 ° C – ni ja korrata eelmist protsessi kuni viimaste katseklaasideni. Tulemused: I paar 0.54 II paar 0.40 III paar 0.19 IV paar 0.10 Katseklaaside paar Katse temp. °C aeg t/min Reakts. Kiirus v=1/t 1 30 0,9 1,11 2 40 0,66 1,52 3 50 0,32 3,13 4 60 0,17 5,88 Reaktsioonikiiruse sõltuvus temperatuurist Järeldus Tabeli andmetest ja graafikult võib järeldada, et mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini reaktsioon toimub. Graafikult on näha, et
BIOLOOGIA I periood 3. osa Metabolism Orgaaniliste ainete dissimilatsioon Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutatavaks energiaallikaks on Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis sahhariidid tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga 1 g sahhariidide oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse Järgnevalt kasutab organism rasvu orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.) 1 g lipiidide oksüdatsioonil vabaneb 38,9 kJ energiat Vastavalt energia saamise viisile jagatakse organismid Viimasena valke, kuna valkudel on väga palju teisi tähtsaid ülesandeid autotroofideks ja heterotroofideks ...
-48. X 3- X 0 dt - -(, - h= 3 10.Keem reakts kiiruse seadus soovitud -reaktsioon kulgeks rahuldava kiirusega.-27. , -- Mikroorganismidega bioreatori töötamise
o.a SUURENEMINE 43. oksüdeerja aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes). 44. oksüdeerimine 45. redutseerumine elektronide liitmine redoksreakts;sellele vastab elemendi o.a VÄHENEMINE 46. redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) 47. redutseerumine 48. o. a näitab elementide oksüdeerumise astet ühendis 49. redoksreaktsioon keemiline reakts, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniaste muutus. 50. põlemine suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon. 51. kõdunemine peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist. 52. käärimine lihtsate ühendite(etanooli, CO2, äädikhappe) tekkimine sahhariididest jt ühenditest mikroorganismide toimel. 53
· Valgud täidavad organismis ensümaatilist ehituslikku transport retseptor regulatoorset kaitse liikumis energeetilist funktsiooni. - Ensümaatiline: ensüümid on keem reakts kiirust reguleerivad valgud. - Ehituslik: valgud kuuluvad kõigi rakuorganellide koostisse. - Transport: valgud juhivad kindlat tüüpi molekule raku sisse ja sealt välja(hemoglobiin kannab hapniku kopsudest kudedesse). - Retseptor: edastavad väliskeskkonna infot rakku (maitse tundmine). - Regulatoorne: mitmed valgulised hormoonid (insuliin veresuhkur). - Kaitse: võõrkehade vastu moodustuvad veres antikehad.
kohta. See ei anna kiiresti ülevaadet. Erinevaid toiduaineid iseloomustab paremini INQ Kile! INQ definitsioon Kile! INQ rosin, porgand, kapsas...,arvud Kile! Joon. Liha, piim Kile! Joon. Juur, tera Kile! Näited: porgand, kapsas 4. Ainevahetuse üldiseloomustus. Milleks on vaja üht või teist toitainet. Energiat annab kõige rohkem rasv, tegelikult vajame toidus sv. 4 korda rohkem kui lipiide. Miks? Kile! Ekser- ja endergoonilised reakts. Kile! ATP Kile! Ainevahetuse üldskeem NB! Ensüümid, seos vitamiinidega. Kile! NAD 5. Ainevahetuse regulatsiooni printsiibid. Jutt av. regulatsiooni 3 tasandist ja kiled. 3. Loeng 6. Põhitoitainete vajadused 6.1. Sahhariidide tähtsus toidus · Soovitused · Millised ained on sv. · Sv metabolism · Sv ajalugu toiduainena · Kiudaine · Magusained · 4. loeng 6.2. Lipiidide tähtsus toidus · Soovitused · millised ained on lipiidid
Matriitsreakttsioon uus molekukl sünteesitakse eeskujumolekuli baasil ensüümide vahendusel. Jagunevad: 1. Universaalsed - esinevad, toimivad kõikides rakkudes (reakts. 1,2,3) 2. Unikaalsed - seotud ainult rakkudes, mis nakatatud RNA viirustega (reatst. 4 ja 5) 3. Keelatud - valgust lähtuvad (neid pole avastatud) Jagunevad II: 1. Kopeerimistüüpi a) molekuliosade 1 - 1ne vastavus b) info liikumine vaid 1 aineklassi piires (nukleiinhapete) c) reakts. 1, 2, 4, 5 2. Kodeerimistüüpi a) puudub molekuliosade üksühene vastavus b) toimib koodisüsteem, ehk geneetiline kood c) info liigub ühest aineklassist teise ehk nukleiinhapetelt valgule d) reakts. 3 Geneetilise koodi olemus Geneetiline kood: mRNA ja kujunev valk. 3 nukleotiidile : 1 põhiaminohape. Kombinatsioonide hulk 3 : 1 RNA-s 4 erinevat nukleotiidi. Geneetilises koodis 64 kombinatsiooni. Geneetilise koodi omadused: 1
aste, nim. reaktsiooni redoksreaktsiooniks; b) kui elemendi oks. aste ei muutu, nim. seda liitumis-, asendus- vm reaktsiooniks. Keemilise reaktsiooni üleskirjutis sisaldab reageerivate ainete ja reaktsiooni saaduste keemil. valemeid ning näitab reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu N:2H2+O2=2H2O. Koostamise üldpõhimõtted: 1)võrrandi vasakule poole kirjutatakse lähteaine valemid, paremale saaduste valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reakts korral või =, pöörduva reakts korral; 2)võrrand tuleb tasakaalustada, st elemendi aatomeid on võrrandi vasakul ja paremal pool võrdselt; on tavaks kirjutada gaasina eralduva aine valemi järele ja sademena eralduva aine järele . Praktikas kasutamine: fotokeemia valgustamine, kiirguskeemia kiiritamine, katalüüs. 5. Ainete ja materjalide iseloomustamise printsiibid nende pakenditel ja saatedokumentidel. Sertifikaat, mõiste kahesugune sisu, vastavad näited. Millised on
mulla geneetilised tunnused- mulla enese areng,2.ökoloogilised tunnused-seotud ümbritsevaga,3.tootmislikud tunnused-muld tootmisvahendina. Tunnused pikaaja jooksul välja kujunenud, osa kiiresti, mulla mälu. Kaasaegsed muutused raskemini jälgitavad, vajalikud dünaamilised vaatlused seire.Geneetilised horisondid ja nende morfoloogilised tunnused kogu maailmas sarnased-ülioluline teade.Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähtsus. Erinev piirkonniti org ja min ainete vahelised reakts. Ökoloogilised tunnused- kliima, lähtekivim, asend, reljeef, konkreetne taimkate.Taimede kohastumine- indikaatortaimed,võimalik reziime eristada,põllul aias raskem, metsas kavukohatüübid- selle alusel võib öelda millised mullad. Diagnostika on aluseks muldade klassifitseerimisel.MULDADE KLASSIFITSEERIMINE-salomon gubertus 17 saj. 30- 40 a.-Schwarzerde 1.geneesil põhinev-V.V.Dokutsajev.-hilisemad mullatekkeprotsesse arvestavad. KLASSIFIKATSIOONIDE ÜHIKUD: referentsmullad-WRB-s
taandusreaktsioone mullas. Logaritmiline suurus Eh (mV), mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda. Eh 400...600 meie taimedele sobivaim. 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis ? mõistetakse ibe ja kolloidosade ümberpaigutumist ülemistest kihtidest laskuva vee liikumise poolt alumistesse mullahoridesse- meh ümberpaigut. Eeltingimus: laskuv vee liikum, nõrgalt happeline reakts. Profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel 13. Gleistumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis ? õhuvaeses liign kks org ainete hapendumine taandumisvõimeliste min ühendite hapniku arvel. Värvuse muutumine punakaspruunilt sinakashalliks. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Protsessi kaugemale
-sageli elektriliselt laetud(Ag-halogeniidid). Välise elektrivälja mõjul liigub graanul katoodi(-) või anoodi(+) suunas, difuusse kihi ioonid vastupidises suunas. KL om põhinevad paljud tehnikas kasut võtted kangaste värvimisel, tarbevee puhastamisel koagulandiga(veepuhastusjaamades). 6) reaktsiooni etapid IV RÜHM 1) Hessi seadus Summaarne entalpia muut keemilises reaktsioonis ei sõltu selle reaktsiooni toimumise teest ega vahe-etappidest. *Termokeemilised vôrrandid selline reakts. vôrrand, millele on lisatud reakts.i soojusefekt. Q-efekt sôltub T-st ja P-st. *Hessi seadus reaktsiooni Q-efekt sôltub ainult lähteainete ja saaduste iseloomust (ja oleku parameetritest), kui ei sôltu reaktsiooni kulgemsie viisist ega vahe etappidest. *Tekkeentalpia [H = Hj,f - Hi,f]: ühe mooli aine tekkimisel lihtainetest eraldub vôi neeldub soojust st. ühe mooli aine tekkimise Q-efekt. *Pôlemisentalpia [Hc = Hj,c - Hi,c]. 2) Määramatuse printsiip
taandusreaktsioone mullas. Logaritmiline suurus Eh (mV), mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda. Eh 400...600 meie taimedele sobivaim. 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis ? mõistetakse ibe ja kolloidosade ümberpaigutumist ülemistest kihtidest laskuva vee liikumise poolt alumistesse mullahoridesse- meh ümberpaigut. Eeltingimus: laskuv vee liikum, nõrgalt happeline reakts. Profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel 13. Gleistumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis ? õhuvaeses liign kks org ainete hapendumine taandumisvõimeliste min ühendite hapniku arvel. Värvuse muutumine punakaspruunilt sinakashalliks. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Protsessi kaugemale
Seda mõjut.mitmed tegurid nagu toitumine, hoolitsus, koolis käimine ja biol.kasvamine. kaasaegne ar.psüh. põhineb bioloogilistel ja sots. arusaamadel evolutsioonist, embrüoloogiast, füüs.kasvu protsessidest ning sots.-st lingvistilistest ja kult. protsessidest. Sünnieelne areng germinaalstaadium(0-2näd), embrüonaalne(2-7näd), looteline (8näd sünnini) Sümbolite teke - KEEL: Skinner: lapsed õpivad keelt kasutama operantse tingimise kaudu (stiimul, reakts., sarrastus). vastandiks Chomsky: keeleoskus tuleneb teadmiste omandamisest, inimliigil on tema arvates kaasasündinud keelespetsiifiline mehhanism. Piaget´l aga oma nägemus: keele omandamine on seot. kognit.arenguga. Bruner: teadmised keele kohta omandatakse sotsiaalses kontekstis (räägitakse sündmustest, millega laps parajasti kokku puutub), kuid grammatikareeglite õp.on eraldi ülesanne. R.Brown uuris süntaktilist arengut: lapsed omandavad teadmisi keele erin
*ÜL-kontrollida *ÜL-reguleerib SÜMPAATIL NS PARASÜMP NS kogu elutegevust liikumiselundite *Ül-aktiveerib, *Ül-pidurdab, *Seljaaju:ühendab tööd-motoorne annab energiat ohu rahustab,taastab, kehas toimuva pea- süsteem saab infotja stressi olukorras taastab energia- ajuga,vastutab väliskeskkonnast - varusid tingimatute refleks sensoorne süsteem ide eest REFLEKSID. *...nim neid reakts,mis annavad nende ärritusele vastuse * ..aitavad organismil kohaneda ja kahjustustamist vältida *...on kahte tüüpi : 1)Tingimatud refl- ..on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid.Vastsündinul olulised toitumis ja katiserefleksid.Reaktsioonide talitlus täiendub elu jooksul. On seotud madalama närvitalitlusega e selja-ja piklikajuga. 2)Tingitud refl- ..kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised,oskused,harjumused,kombed jne
Jõu sidemed ja nende süsteemid J'ika keha nim vabaks kui teda saab antud asendist üle viia mistahes uude asendisse. tingimusi mis kitsendavad keha liikumist nim. sidemeteks. Sideme reakt. on suuantud vastupidiselt suunale milles side takistab keha liikumist. Kuna reakt. jõud ilmnevad alles kehade tegelikult toimuvate jõudude mõjul siis nim neid kak passiivseteks jõududeks. Aktiivsete jõudude allkõistame aga kõiki neid jõude mis ei ole reakts. jõu. Kolme mitteparalleelse jõu tasakaalutingimused - Kolm mitteparal. jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nende mõjusirged lõikuvadühes punktis. et neist saab moodustada kinnise hulknurga kindlaümberkäigu suunaga. Et jõudude hulknurga saab moodustada üksnes ühes tasapinnas olevate jõudude puhul siis ilmselt mitu mitte tasapinnas asuvat jõudu taskaalus olla ei saa. Jõu lahutamine komponentideks - Jõu asendamist temaga ekvivalentse jõusüsteemiga nim. jõu
Jõu sidemed ja nende süsteemid J'ika keha nim vabaks kui teda saab antud asendist üle viia mistahes uude asendisse. tingimusi mis kitsendavad keha liikumist nim. sidemeteks. Sideme reakt. on suuantud vastupidiselt suunale milles side takistab keha liikumist. Kuna reakt. jõud ilmnevad alles kehade tegelikult toimuvate jõudude mõjul siis nim neid kak passiivseteks jõududeks. Aktiivsete jõudude allkõistame aga kõiki neid jõude mis ei ole reakts. jõu. Kolme mitteparalleelse jõu tasakaalutingimused - Kolm mitteparal. jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nende mõjusirged lõikuvadühes punktis. et neist saab moodustada kinnise hulknurga kindlaümberkäigu suunaga. Et jõudude hulknurga saab moodustada üksnes ühes tasapinnas olevate jõudude puhul siis ilmselt mitu mitte tasapinnas asuvat jõudu taskaalus olla ei saa. Jõu lahutamine komponentideks - Jõu asendamist temaga ekvivalentse jõusüsteemiga nim. jõu
7,43, on tegemist alkaloosiga (hüperventileerib, suudab hinge kauemini kinni pidada). Osmootne rõhk – tekitatud aineosakeste poolt, põhiliselt Na+ ning Cl-. Norm Posm - 745 kPa Onkootne rõhk – valkude poolt tekitatud osmootne rõhk. Norm Ponk - 25-30 mmHg Organismi talitluse põhiprintsiibid: Homöostaasi hoidmine kesknärvisüsteemi ning sisesekretoorse süsteemi abil Tagasiside printsiip – enam levinud negatiivne, kui reakts. lõpptulemus hakkab pidurdama järgnevat protsessi. Positiivne näiteks sünnitusel. Tagasiside – protsess, kus sensorite kaudu väliskeskkonnast saadava info alusel kontrollitakse protsesse sisekeskkonnas. Luud ja lihased Luude funktsioonid: Skelett on tugiaparaadiks Kaitsefunktsioon (kolju kaitseb peaaju, lülisammas seljaaju, vaagnaluu osaliselt seedeelundeid, enamasti erituselundeid)
kümnendlogaritm. (0-7happeline, 7-14 aluseline). Ioonireaktsioonid lahustes: anorg. reaktsioonid (peaaegu eranditult) ioonireaktsioonid org. keemias palju vähem ioonireaktsioonide (lõpuni) kulgemiseks peab nihkuma keemil. tasakaal produktide tekke suunas. Ioonireaktsioonide lõpuni kulgemise (mittepööratavuse) tingimused: Tekib vähelahustuv sade, Tekib lenduv ühend, Kompleksiooni moodustumine, Vähedissotsieeruva ühendi teke Redoksreaktsioonid: elementide oksüd.-aste muutub reakts käigus: üks oksüdeerub, teine redutseerub (elektronkanne). Redoksreaktsioonide (RR) liigitus: Molekulide (ioonide) vahelised, Molekulisisesed, Disproportsioneerumisreaktsioonid. Elektrokeemilised protsessid: Elektrolüüs - lagunemine el-voolu toimel. Metallide suhtelist aktiivsust üksteise suhtes väljendab standardpotentsiaal- suhtel. suurus. Standardpotentsiaalide kasvu rida - METALLIDE PINGERIDA. aktiivsem metall oksüdeerub, passiivsem redutseerub
mitmekesistumise võimalikkuse kohta.( Nt, koeratõud) • Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud tundmatuseni muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Analoogilised muutused võisid toimuda ka looduses. 3. Keemilise evolutsiooni etapid 1) 3 etappi: - bioloogiliste monomeeride teke (aminohapped, lämmastikalused, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reakts. tulemusel - bioloogiliste polümeeride teke(polünukleotiidid, polüpeptiidid) - polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne.) 2) S. Miller eksperiment näitas, et orgaanilised ühendid (sealhulgas aminohapped) võisid teoreetiliselt moodustuda anorgaanilistest ühenditest tingimustes, mis valitsesid ürgsel Maal. 3) Vajaliku tingimused elu tekkeks maal: • suure hulga suhteliselt lihtsate ühendite olemasolu.
mitmekesistumise võimalikkuse kohta.( Nt, koeratõud) · Ristamist, kunstlikku valikut ja teisi võtteid kasutades on inimene suutnud tundmatuseni muuta paljude organismide ehitust ja elutegevust. Analoogilised muutused võisid toimuda ka looduses. 3. Keemilise evolutsiooni etapid 1) 3 etappi: - bioloogiliste monomeeride teke (aminohapped, lämmastikalused, nukleotiidid jne.) gaasidevaheliste reakts. tulemusel - bioloogiliste polümeeride teke(polünukleotiidid, polüpeptiidid) - polümeeride organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad, konservaattilgad jne.) 2) S. Miller eksperiment näitas, et orgaanilised ühendid (sealhulgas aminohapped) võisid teoreetiliselt moodustuda anorgaanilistest ühenditest tingimustes, mis valitsesid ürgsel Maal. 3) Vajaliku tingimused elu tekkeks maal: · suure hulga suhteliselt lihtsate ühendite olemasolu.
Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude: primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed, aga säilivad aminohappeid ühendavad peptiidsidemed, siis sellist lagunemist nimetatakse denaturatsiooniks. Taastumine on renaturatsioon. Valkude reaktsioonide tüübid: kvantitatiivsed reaktsioonid -Kvalitat...
organismide hingamiseks.2)Fotos. Tagab süsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe.3)Fotos. Käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks.4)Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest saab taimerakkudes alguse ka mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. * Fotosünteesi valgusstaadium - 1)fotofüüsikalised reakts.- valgus en. muundumine keemiliseks energiaks, valguse energia abil ergastuvad klorofülli pigmendi molekulid ja sealt saadav energaia kasutatakse ära kõigis teistes keemilistes reakts. 2)vee lagundamine- tekivad hapniku molekulid 3) ATP ja NADPH2 süntees * Fotosünt pimedustaadium - 1) calvini tsükkel- pannakse kokku glükoosi molekul läbi erinevate keemiliste reaktsiionide. 3
aluselises kk-s 2KI+H2O2I2+2KOH võib esineda ka redutseerijana. 9. Leelismetallid (Li, Na, K): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. Perioodilisussüsteemi 1. rühma liikmed leelismetallid (liitium, naatrium, kaalium, rubiidium, tseesium ja frantsium) on väga sarnaste omadustega. Leelismetalliaatomite valentskihi elektronkonfiguratsioon on ns1. Leelismetallide omadused tulenevad nende madalast ionisatsioonienergiast.Keemilise aktiivsuse (kõige reakts võimelisemad) tõttu esinevad looduses ainult ühenditena. Lito- ja hüdrosfääris on levinumad Na- ja K-ühendid, teiste leelismetallide ühendid on palju haruldasemad. Tähtsamaks esinemiskujuks looduses on halogeniidid (kloriid, sulfaat, silikaat, fosfaat). L-metalle saadakse vastavate soolade või leeliste elektrolüüsil (tugevad redutseerijad) 2NaCl 2Na+Cl2 või 4KOH4K+2H2+2O2. Kaaliumi saamine vt slaidilt. Leelismetallid on pehmed ja hõbehalli värvusega metallid
III staadium: tüsistuste staadium: - maksaabstsess - põie avanemine: disseminatsioon Kopsu ehhinokokkoos: I staadium: kulgeb latentselt II staadium: põie kasv kopsukoes, bronhides - valu rinnaku piirkonnas - köha, rögaeritus - hingeldus III staadium: põis võib avaneda bronhidesse. - tugev köha - tsüanoos - spuutumis veri Diagnostika: - SR kiirenemine - eosinofiilia - mikroskoopia (röga, liikvor, uriin) - seroloogia (antigeeni määramine: KSR) - allergilised nahatestid (Casoni reakts.) - instrumentaalsed uuringud (röntgen, sonograafia, kompuutertomograafia) Ravi: - kirurgiline (enne ja pärast operatsiooni ravi benzimidazoolidega) - Albendazol 10-15 mg/kg (enne operatsiooni 4 päeva; pärast 3 kuud 14 päevaste intervallidega ) - Mebendazol 40-50 mg/kg sama skeemiga - Praziquanteli 40 mg 1x nädalas koos benzimidazooliga TAENIARHYNCHIASIS e. teniarünhiaas e. nudipaelusstõbi Etioloogia: Taeniarhynchus saginatus (Taenia saginata) e. nudipaeluss
III staadium: tüsistuste staadium: - maksaabstsess - põie avanemine: disseminatsioon Kopsu ehhinokokkoos: I staadium: kulgeb latentselt II staadium: põie kasv kopsukoes, bronhides - valu rinnaku piirkonnas - köha, rögaeritus - hingeldus III staadium: põis võib avaneda bronhidesse. - tugev köha - tsüanoos - spuutumis veri Diagnostika: - SR kiirenemine - eosinofiilia - mikroskoopia (röga, liikvor, uriin) - seroloogia (antigeeni määramine: KSR) - allergilised nahatestid (Casoni reakts.) - instrumentaalsed uuringud (röntgen, sonograafia, kompuutertomograafia) Ravi: - kirurgiline (enne ja pärast operatsiooni ravi benzimidazoolidega) - Albendazol 10-15 mg/kg (enne operatsiooni 4 päeva; pärast 3 kuud 14 päevaste intervallidega ) - Mebendazol 40-50 mg/kg sama skeemiga - Praziquanteli 40 mg 1x nädalas koos benzimidazooliga TAENIARHYNCHIASIS e. teniarünhiaas e. nudipaelusstõbi Etioloogia: Taeniarhynchus saginatus (Taenia saginata) e. nudipaeluss.
Elektronide tõttu muutub ka aatomi osküdatsiooniaste. Saab vaid toimuda siis, kui reageerivate ühendite redokspotensiaalid on erinevad. Keemilise reaktsiooni üleskirjutis sisaldab reageerivate ainete ja reaktsioonide saaduste keemilisi valemeid ning näitab reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu (2H2+O2=2H2O.) Koostamine - · Võrrandi vasakule poole kirja lähteaine valemid, paremale saaduste valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reakts korral [=], pöörduva reakts korral · Võrrand tuleb tasakaalustada, st elemendi aatomeid on võrrandi vasakul ja paremal pool võrdselt Praktikas kasutamine - fotokeemia valgustamine, kiirguskeemia kiiritamine, katalüüs. 7. Ainete ja materjalide iseloomustamise printsiibid: · Agregaatolek normaalrõhul ja toatemp-l · Värvus · tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus · vedelike puhul viskoossus erinevatel temp-l · tihedus · sulamis- ja keemistemp
Kordamisküsimused aines “Rakenduskeemia” 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Toota saab fosforit. 1l kohta 1 gramm. Keetmise käigus destilleeris vee välja, sai pasta ja kuumutas pastat päevi, sai väikseid fosforitükikesi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish lisas metalli (Zn) happele. Mullikesed hakkasid ilmuma. Kogus seda gaasi, nähtamatu, maitseta, lõhnata. Pani põlema - plahvatas. Zn + H2SO4 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Keemia isaks peatakse Antoine Lavoisier, sest ta tõestas, et on olemas erinevad keemilised elemendid, mitte õhk, vesi, maa ja tuli. Üritas isegi neid grupeerida. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Põhiharud:...
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
Sissejuhatus 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Fosforit. Henning Brand lasi uriinil seista mõned päevad, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Tekkis valge vahaline aine, mis heledas pimedas- fosfor. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 ↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Joseph Black, ta taasavastas süsihappegaasi ning võttis kasutusele erisoojuse ja latentse soojuse (sulamissoojus, aurustumissoojus) mõiste. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia tegeleb ainete ja nende muutuste, mis nendega toimuvad, uurimisega. Keemia harud: or...
Osakest, mis liidab elektrone nim. oksüdeerijaks (nt. O2), ainet, mis loovutab elektrone nim. redutseerijaks (nt. C). d. Keemilise reaktsiooni võrrand on keemilise reaktsiooni väljendusviis reaktsioonist osavõtvate ainete valemite kaudu. Võrrandi koostamise üldpõhimõtted: 1)Võrrandi vasakule poole kirjutatakse lähteaine valemid, paremale saaduste valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reakts korral või =, pöörduva reakts korral; 2)Võrrand tuleb tasakaalustada, st. elemendi aatomeid on võrrandi vasakul ja paremal pool võrdselt, on tavaks kirjutada gaasina eralduva aine valemi järele ja sademena eralduva aine järele . Praktikas kasutamine: fotokeemia valgustamine, kiirguskeemia kiiritamine, katalüüs. 5. Ainete ja materjalide iseloomustamise (sertifitseerimise) printsiibid nende
· Pingutus tegevus, hinnat. tõenäosust, kas teatud jõupingutused võimald. esineda või mitte, ar- vest. oma võimeid ja minevikukogemust. Pingutuse tugevus sõlt. in. usust endasse ja oma või- metesse antud situats. Varieer. ebakindlusest absoluutse veendum. · Tegevus tagajärg, hinnat. tõenäosust, kas edukas esinem. viib teatud tagajärgedeni. Anal. teis- te kogemusi, hinnat. riskimäära ja progn. teiste in. võimalikke reakts. · Valents e. olulisus kujuneb samalaadsete tegevuste omavah. võrdl. Oodatud tagajärgede ja ta- sude väärtus antud in. Kui kättesaadavad tasud on huvipakkuvad, siis on kõrge valents. Ümbrit- sevast keskk. pärinevaid tasuliike nim. välisteks ja in. sisemiste tunnetega seonduvaid sisemis- teks tasudeks. Suuremaid pingutusi tehakse sisemise tasu ajel, välise tasu mõju sõltub palju nende olulisusest konkr. juhul konkr. isiku jaoks. Motivats
destruktiivset mõju ja seetõttu säilitama oma Suur hulk võimalikke seletusi; erinevad põhjused. tervikuomadused. Elusloodus on osa üldisest loodusest. Väliselt sarnane käitumine võib põhineda erinevatel Mateeria- füüsikaline nähtus. Keskkonnas on korduv mehhanismidel. Meeltel puudub vahend, et öelda meile järjestus, mis elu tekkides hakkas keemilisi väikeseid erinevusi. reakstsioone põhjustama. Reakts vallanduvad kiiremini, Meid segatakse v me segame end ise. Meeled, kui keskkond muutub= sihipärane ennetus. Keskkonna kujutlused, kired, hirmud, inimeste autoriteet, haridus ja muutmise võimalused: ära minemine; keem reakst. kombed. Füüsikaline maailmapilt võib erineda sellest, Elu -Tuleviku-orientatsioon on igasuguse elu mida me näeme. Pinnapealsus; Mis tundub, pole vääramatu omadus, psüühika ehk Mina peab olema
TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED: Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees). Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees. Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi. Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus). Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid Närvisüsteemi ja hormonaalsete organite puudumine taimedel. Kasvu iseärasused: mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel TAIMEFÜSIOLOOGIA AJALUGU: Taimefüsioloogia on teadus taimeorganismi, tema organite, kudede ja rakkude talitlusest. Jaguneb üld- ja eritaimefüsioloogia. Uurimistasemed: molekulaarne, organelli, raku, organi või organismi tase. 17...
28. Reaktsiooni kiirus, massitoimeseadus? Reaktsiooni kiirus sõltub: *reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsioonist *olekust *peenestusaste *temperatuurist *katalüsaatoritest *rõhust (gaaside puhul) Reaktsiooni kiiruskonstant sõltub samuti kõigisteelpool nimetatud teguritest v.a. reageerivate ainete kontsentratsioonist. Keemilise reaktsiooni kiirus:*Kiiruse all mõistetakse reeglina omaduse muutust ajaühiku kohta. Reakts. kiirus on kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Kineetikas reaktsiooni kiirus defineeritud kui lähteaine kontsentratsiooni vähenemise või saaduse kontsentratsiooni kasvu kiirus => muutub reageeriva aine kontsentratsioon ajaühikus. Lihtreaktsiooni kiirus on igal ajamomendil võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega astmetes, mis vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. Massitoimeseadus: Keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline lähteainete
Järelikult elu on mateeria organisatsiooni vorm, mis on võimeline sihipäraselt tegelikkuse ennetava peegelduse alusel kas enda või oma keskkonna struktuuri muutes ennetama keskkonnamuutuste destruktiivset mõju ja seetõttu säilitama oma tervikuomadused. Elusloodus on osa üldisest loodusest. Mateeria füüsikaline nähtus. Keskkonnas on korduv järjestus, mis elu tekkides hakkas keemilisi reakstsioone põhjustama. Reakts vallanduvad kiiremini, kui keskkond muutub= sihipärane ennetus. Keskkonna muutmise võimalused: ära minemine; keem reakst. Elu Tulevikuorientatsioon on igasuguse elu vääramatu omadus, psüühika ehk Mina peab olema midagi muud, kui ta just lihtsalt elu ei ole. William James (18421910) arvas, et tulevastele eesmärkidele suunatud käitumine ning vahendite valimine nende eesmärkide saavutamiseks on nähtuses oleva mõistuse olemasolu tunnuseks. Mikroob mõtlebka tuleviku suhtes
Kirjutage vastavad summaarsed reaktsioonivõrrandid. 3. Loetlege reaktsioonide tüübid, mis esinevad glükolüüsi rajas. Loetlege glükolüüsi raja vaheühendid. Tüübid: fosforüülimised kinaaside reaktsioonid, isomerisatsioonid, aldolaasi reaktsioon C-C sideme katkemine, redoksreaktsioon, dehüdratatsioon. Heksokinaas ATPst sõltuv glükoosi fosforüülimine glükoos-6-fosfaadiks (glükolüüsi raja I reakts.) Glükoos-6-fosfaadi isomeraas II reaktsioon. G6P konverteeritakse fruktoos-6-fosfaadiks. Fosfofruktokinaas-1 III reaktsioon. ATP energiat kasutatakse F6P konverteerimisel fruktoos-1,6- bisfosfaadiks. Katalüüsib fosfofruktokinaas-1. Aldolaas katalüüsib fruktoos-1,6-bisfosfaadi lagunemist kaheks 3C produktiks, dihüdroksüatsetoonfosfaadiks ja glütseeraldehüüd-3-fosfaadiks. Trioosfosfaadi isomeraas Glütseeraldehüüd-3-fosfaadi dehüdrogenaas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
