Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Relatiivsusteooriad, Tuumareaktsioonid, Kiirgused, Vastastikmõjud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks tuum lõhustuma hakkab?

Lõik failist

RELATIIVSUSTEOORIAD
ERIRELATIIVSUSTOORIA
ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA
peamiselt LIIKUMISE KOHTA
LIIKUMINE+GRAVITATSIOON
(kiirus)vC(valguskiirus)
Ruumikõverus: suure massiga taevakeha juures potents .auk
valguskiirusel liikudes muutub aeg aeglasemaks-kaksikute paradoks
kehade mõõtmed tõmbuvad kokku taustsüsteemi jaoks
Ei kehti meie matemaatika - nurkade liitmine teistsugune
mass= E=mC2 energia suurenedes mass kasv
nii saab valgus meieni tulla päikese tagantki- valg .-> ruumikõv.
Taustsüsteem- ei liigu/liigub sirjooneliselt
Aja dilatatsioon -
Liikuvates süsteemides toimuvate protsesside aeglustumine
paigalseisva vaatleja jaoks (kaksikute paradoks)
Pikkuse kontraktsioon -valguskiirusele läheneval kiirusel
liikuv keha tõmbub liikumissuunas kokku.(kui võrdselt
kiirusega-muutub olematuks )
Kineetiline mass- liikumisega seot .mass, mis lisandub kui keha
liigub valgusele sarnasema kiirusega. See on märgatav alles siis kui
kiirused väga suured. (kasutatakse aineosakesi uurides-kiirendid.
En-> massiks.)
Massi ja energia jäävuse seadus- E=mC2 Energiat
on võimalik muuta massiks ja vastupidi. Osakesel pole massi, anda
energia, muutub massiks. Kui protsessil mass väheneb saab sellest
energiat. ( radioakt .kiirgus)
Erirelatiivsusteooria põhipostulaadid- 1)valgusest
kiiremini ei saa objekt liikuda olenemata taustsüsteemist. 2)kui
taust liigubsirgjooneliselt ühtlase kiirusega/ on paigal – on ta
taustsüsteem, võib vaadelda objektiga (kiirendusega keha ei sobi,
suunamuutusega ei sobi)
Isotoop - sama aine keemilisel elemendil – Z
(laeng/prootonite arv) sama, N (neutronite arv) on erinev.( aatommassi määrab püsivaim isotoop looduses)
Isotoopide märkimine-
Tuumajõud-
      • mõjuvad tuumas
      • mõjuraadius on väga väike
      • ainult tõmbejõud
      • ühed tugevaimad jõud
      • ei sõltu laengust


Eriseoseenergia- kuidas 1 osake on tuumaga seotud. Kergetel
tuumadel väike. Ei muutu sujuvalt . Raual on suurim eriseoseen.
(kõige rohkem en. Vaja kulutada selleks et seda tuuma mõjutada).
(kõige parajama suurusega tuum- suurem-ääres läheb liiga kaugele,
Vasakule Paremale
Relatiivsusteooriad-Tuumareaktsioonid-Kiirgused-Vastastikmõjud #1 Relatiivsusteooriad-Tuumareaktsioonid-Kiirgused-Vastastikmõjud #2 Relatiivsusteooriad-Tuumareaktsioonid-Kiirgused-Vastastikmõjud #3 Relatiivsusteooriad-Tuumareaktsioonid-Kiirgused-Vastastikmõjud #4 Relatiivsusteooriad-Tuumareaktsioonid-Kiirgused-Vastastikmõjud #5 Relatiivsusteooriad-Tuumareaktsioonid-Kiirgused-Vastastikmõjud #6 Relatiivsusteooriad-Tuumareaktsioonid-Kiirgused-Vastastikmõjud #7 Relatiivsusteooriad-Tuumareaktsioonid-Kiirgused-Vastastikmõjud #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor elz666 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
44
ppt

Referaat...

Aatomi tuum Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 1013 cm. Tuum on väga suure tihedusega. Oma olemuselt on tuum liitosake. Tuuma põhiline koostisosake on prooton (1913) Lisaks prootonitele on tuumas veel neutronid. (1932) nukleonid (lad k nucleus ­ tuum) ­ prootonid ja neutronid Tuuma laeng ja mass Prootoni laeng on positiivne ja võrdne elektroni laenguga Neutronil laengut ei ole Prootonite arv ­ tuuma laeng. Võrdne järjenumbriga perioodilisuse tabelis. Tähistatakse täisarvuga Z Prootoni mass ­ 1836,1 elektroni massi ­ 1,6726 · 1027 kg Neutroni mass ­ 1838,7 elektroni massi 1,6749 · 1027 kg Tuuma massiarv Prootonite ja neutronite koguarv on tuuma massiarv A (nukleonide koguarv) A A A = Z + N Z XN Z X Ühel keemilisel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi. Neid nimetatakse isotoopideks Isotoobid Tuumi, mis sisaldavad sama arvu prooton

Füüsika
thumbnail
63
pptx

Tuumafüüsika ja elementaarosakeste füüsika

24 tuumareaktsioonid Chadwicki eksperiment, milles berülliumi ja heeliumi tuumade põrkel tekkis süsiniku tuum, on üks näide tuumareaktsioonidest. 2 4 Be+ He C + n 4 2 12 6 1 0 25 tuumareaktsioonid Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. 26 Nihkereeglid kui tuum kiirgab alfaosakese, nihkub ta keemilises tabelis kaks kohta vasakule; kui tuum kiirgab beetaosakese, nihkub ta ühe koha võrra paremale; kui tuum kiirgab prootoni, nihkub ta ühe koha võrra vasakule; kui tuum kiirgab neutroni, jääb ta tabelis paigale.

Füüsika
thumbnail
5
docx

Tuumafüüsika

ISOTOOBID Isotoobid kujutavad endast ühe ja sama prootonite arvuga (Z), kuid erinevate massiarvudega (A) tuumi, st erinevate neutronite (N) arvuga tuumi. Isotoobid on ühesuguste keemiliste omadustega, kuid nad erinevad radioaktiivsuse suhtes. Isotoobid on Mendeleejevi tabelis ühes ja samas ruudus. Igal elemendil on isotoobid, kuid kõikidel elementidel pole nad stabiilsed. Vesinikul on kolm isotoopi aatommassidega 1,2 ja 3. Isotoopi aatommassiga 2 nim DEUTREERIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 1 neutronit. Isotoopi aatommassiga 3 nim TRIITIUMIKS, tema tuum sisaldab 1 prootonit ja 2 neutronit. Deuteeriumi ühinemisel hapnikuga saame nn raske vee. NIHKEREEGEL Radioaktiivsed muundumised alluvad nn nihkereeglile, mille sõnastas inglise füüsik Soddi. 1) alfa ­ lagunemisel (eraldub alfa-osake, st He tuum) väheneb elemendi mass nelja aatommassi ühiku (2 prootoni + 2 neutroni mass) ja laeng 2 laenguühiku võrra (2 prootoni laeng). Selle tulemusel nihkub element Mendel

Füüsika
thumbnail
1
doc

Füüsika – Tuumafüüsika

Prootonkiirgus väljub reeglina vaid teatud kindlat kütuseliiki kasutavast tuumareaktorist. Neutronkiirgus tekib peaaegu igasugusel raskete tuumade lõhustumisel. Oma läbitungimisvõime poolest paiknevad prooton- ja neutronkiirgus - ja -kiirguse vahel. Looduslikus uraanis on kaks isotoopi. Chadwicki eksperiment, milles berülliumi ja heeliumi tuumade põrkel tekkis süsiniku tuum, on üks näide tuumareaktsioonidest. 235U lõhustub kiirete neutronite toimel ja tekib ahelreaktsioon. Juhutavad tuumareaktsioonid toimuvad sel juhul, kui paljunemistegur (järgneva põlvkonna neutronite arv jagatud eelneva põlvkonna neutronite arvuga) võrdub ühega. Kui paljunemistegur on suurem kui 1, toimub tuumapommi plahvatus. Kui paljunemistegur on väiksem kui 1, jääb reaktor seisma. Tuumapommis paikneb lõhustuv aine kahes osas, mis mõlemad on parajasti nii väikesed, et juhuslikul tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid valdavalt väljuvad ainest uusi tuumi tekitamata. Kriitilise massi

Füüsika
thumbnail
4
doc

Tuumafüüsika

energia ­ energia, mis tuleb kulutada, et tuuma lõhkuda üksikuteks koostisosadeks · .. · Eriseoseenergia ­ seoseenergia ühe tuumaosakese kohta Radioaktiivsus · On aatomi lagunemine laetud osadeks ­ nende voogu me registreerime kiirgusena ­ ja teiseks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad · Looduslik radioaktiivsus on looduses esinevate isotoopide tuumade iseeneslik muundumine · Tehisradioaktiivsus ­ tuumareaktsioon abil saadud isotoopide radioaktiivsus · Radioaktiivsuse liigid: alfa-, beetalagunemine, gammakiirgus Radioaktiivsuse lagunemine seadus · Poolestustaeg ­ (T ­ periood) Aeg, mille jooksul lagunevad pooled radioaktiivse aine tuumadest Ioniseeriv kiirgus, kiirguskaitse · Kriigus (ioniseeriv) ­ kiirete osakeste voog (ja lühilaineline elektromagnetkiirgus) · Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste objektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust

Füüsika
thumbnail
13
docx

Füüsika konspekt - aatomifüüsika, aatomimudelid

poolestumine on leitav tabelitest). Poolestusaeg ei sõltu aine kogusest Ajaloost: 1896.a. - prantsuse füüsik Antoine Becquerel märkas, et valguskindlas pakendis fotoplaat riknes, kui tema läheduses oli kolb uraanisooladega. Järeldus: uraaniühendid kiirgavad suure läbitungimisvõimega kiirgust. 1897.a. ­ Marie ja Pierre Curie'd uurisid uraaniühendite kiirgust 1898.a. ­ Marie ja Pierre Curie'd avastasid kaks uut radioaktiivset metalli ­ poloonium ja raadium. 9. teema - tuumareaktsioonid: lõhustumine Aatomituumade muundumine vastastikmõjus mingi teise osakese või teise tuumaga Tuumareaktsioon on välismõju tulemusel toimuv protsess. Tuuma mõjutavad osakesed: - osakesed, neutronid, prootonid, footonid jt. Tuumareaktsiooni käigus toimub energia neeldumine või eraldumine. Esimene tuumareaktsioon toimus 1917.a. E. Rutherfordi poolt. + + ¦H + + Lõhustumine 1938.aastal saksa tuumafüüsikud O. Hahn ja F. Strassmann ­ uraani tuuma pommitamisel

Füüsika
thumbnail
8
doc

Füüsika: olekud, aatomid, tuumareaktsioonid, universum

Tekib elektron, mis lahkub tuumast ja mida nim. beetaosakeseks ja lisaks tekib 1 neutraalne osake. Massiarv jäärb samaks, laenguarv suureneb 1 võrra. Element liigub perioodilisustabelis 1 võrra edasi. Gammakiirgus Tekib, kui prootonite või neutronite mõnel kihil on tekkinud vaba koht. Sinna liigub kõrgemalt kihilt vastav osake ja vabaneb energia ehk gammakvant. Kiirgus on suurima läbimisvõimega. Max mitme meetri paksune betoonsein. 38. Mis on tuumareaktsioon? Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. 39. Kirjelda tuumade lõhustumist Tuumade lõhustumine võib olla iseeneslik, kuid eriti hästi tekib kui tuumale langeb neutron. Lõhustumise käigus tuum laguneb kaheks enam-vähem võrdseks kildtuumaks ja vabaneb tavaliselt paar kolm neutronit. Lõhustumisega kaasneb alati ka energia vabanemine. 40

Füüsika
thumbnail
16
doc

Poska füüsika suuline arvestus

beetaosakeseks ja lisaks tekib 1 neutraalne osake.  Massiarv jäärb samaks, laenguarv suureneb 1 võrra.  Element liigub perioodilisustabelis 1 võrra edasi. Gammakiirgus  Tekib, kui prootonite või neutronite mõnel kihil on tekkinud vaba koht.  Sinna liigub kõrgemalt kihilt vastav osake ja vabaneb energia ehk gammakvant.  Kiirgus on suurima läbimisvõimega. Max mitme meetri paksune betoonsein. 38. Mis on tuumareaktsioon? Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. 39. Kirjelda tuumade lõhustumist Tuumade lõhustumine võib olla iseeneslik, kuid eriti hästi tekib kui tuumale langeb neutron. Lõhustumise käigus tuum laguneb kaheks enam-vähem võrdseks kildtuumaks ja vabaneb tavaliselt paar kolm neutronit. Lõhustumisega kaasneb alati ka energia vabanemine. 40. Mis on poolestusaeg?

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun