põllumuldades ja taimedes Uurimustöö Tallinn, 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Raskmetallide iseloomustus 2.1. Plii 2.2. Kaadmium 2.3. Elavhõbe 3. Raskmetallide saasteallikad 3.1 Kütmine 3.2. Tööstus 3.3 Liiklus 4. Raskmetallide sisaldus taimedes (sammaldes) 5. Plii(peamine raskemetall) mõju keskkonnale 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus Lisad 2 Sissejuhatus Uurimustöö teemaks valisin raskemetallide sisalduse eesti põllumuldades ja sammaldes. Need metallid on tervisele väga kahjulikud ning selle teema teavitamine inimestele väga vajalik. Raskmetalle sisaldavad osakesed satuvad õhku kohalikest saasteallikatest, saasteainete kaugkande teel tööstuspiirkondadest ja tuulega edasikantava pinnasetolmuga, aga ka liiklusest. Paljud inimesed ei teagi, et suure liiklusega maanteede ääres kasvavad aedviljad ja teraviljad sisaldavad märkimisväärsel hulgal
taga paikneb lõpuseid kattev lõpusekaas) 5. Lõpuskaaneluud puhastati pehmetest kudedest keevas vees leotades, misjärel eemaldati denatureerunud valguline mass luudelt. 6. vanuse määramiseks kasutati DataMATE 895A, millel on 8 12-kordne suurendusvõime Bioloogilised parameetrid on esitatud lisas (Lisa 1). Kui algselt nähti HELCOM programmis ette ohtlike ainete määramine kalade lihastes, siis üsna peagi selgus, et näiteks raskemetallide kontsentratsioon lihastes on reeglina allpool avastamispiiri. Tulemusena muudeti metoodikat ja raskemetalle hakati ka määrama kalade maksas./4/ Raskemetallisisaldust määrati kala lihastest ja maksast. Lihaskoe kättesaamiseks kala kõigepealt roogiti: eemaldati pea, uimed ja sisused. Seejärel eraldati sisustest maks. Järgnevalt kala fileeriti, s.t. eraldati nn. söödav osa lihased, nahast. Lihasmass puhastati luudest ja uimede basaalkehadest.
Kaili Kaasik Olemus Mürk on aine, mis teatud koguses organismi sattudes põhjustab elutegevuse häireid või surma. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Looduse hulka kuulub nii orgaaniline ehk elusloodus kui ka anorgaaniline ehk eluta loodus. Põhjused Looduskatasroofid Väetised Tulekahjud Erinevad tööstusettevõtted Kemikaalid Prügi Tuntumad mürkained Herbitsiidid- umbrohtude tõrjevahendid Raskemetallid(elavhõbe) Kemikaalid, majapidamisvahendid nt erinevad nõudepesuvahendid Pestitsiidid- keemilised ained, mida kasutatakse kahjurloomade, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks. Herbitsiidide toimed ja nende tagajärjed - üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava taimestiku; - valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, ristõielisi, jättes teised ...
Ainuke looduses leiduv leeliseline polüsahhariid Kitosaan seob seedekulglas erinevaid rasvu 20kordselt sissesöödud kogusega võrreldes. Kitosaan koosneb loomset päritolu kiudainetest, mis kannavad positiivset elektrilaengut Tugevdab immuunsust, pidurdab vähirakkude kasvu, alandab vererõhku ja rasvade sisaldust veres. Väljutab organismist toksiine, pestitsiide, keemilisi värvaineid ja muid kahjulikke aineid. Omadused Kitosaan- võimeline moodustama püsivaid ühendeid raskemetallide sooladega Reageerib rasvhapetega ning moodustab nendega püsivaid ühendeid Kompleksühendid võivad omakorda liita (imada) rasvu Kõrge afiidsus toiduvärvide suhtes Asovärvid ja sudaanvärv moodustavad kitosaaniga püsivaid ühendeid Parandab seedetrakti funktsioone Kasutusalad Saab kasutada närimiskummi asemel, valgendab hambaemaili Raskemetallide otsimiseks ookeanide sügavustest
Eriti tihti tekivad nafta või kütuse reostused ,mis seavad ohtu nii loomad, linnud kui ka taimestiku. mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; Eriti mürgiste ainete sattumine loodusesse võib kaasa tuua katastroofilisi tagajärgi. Näiteks eriti mürgiste gaasida lekke tagajärjel võivad hukkuda paljud inimesed ja loomad samuti võib sellest tekkida plahvatused ,mis on eriti ohtlikud tihedalt asustatud piirkondades. Raskemetallide reostus on eriti ohtlik ,sest see on eriti mürgine ja levib ka kiirgusena. Raskemetallide sattumine organismi või loodusesse on hävitava toimega ja eriti kahjulik. looduse mitmekesisuse vähenemine; Kuna suured alad on linnastunud ja suurte linnade all siis on nendes piirkondades väga väike liigitihedus. Suurtesse linnadesse on rajatud palju parke ja kaitsealasid ,et pakkuda liikidele tiheda asustuse keskel kodupaika. loodusressurside vähenemine;
*Muld koosneb elusast ja eluta osast. Elus osa on pisiloomad, mikroorganismid. Eluta osa on 25% vedel osa: mulla vesi; 50% Tahke osa: mineraalne aine(45%) kruus, liiv savi ja orgaaniline aine(5%) huumus, organismid; 25% Gaasiline osa: õhk.. *Füüsikaline murenemine : Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilise koostise muutusteta. Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes. *Keemiline murenemine ehk porsumine : Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Eelkõige palavas ja niiskes kliimas, nt ekvatoriaalne kliima. Selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saaad kasutada taimed ja mikroorganismid. Vihmametsad, savannid. *Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murene...
Gmo-miks on see hea? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam, st kõige vähem keskkonda ja meie toitu saastavaid kemikaale kasutav põllumajandus. Seega on geenitehnoloogiline toit puhtam kui see, mida me hetkel sööme. Tänu sellele püsiks meie nähtud vaev hoida loodust puhtana ka edasi. Geenitehnoloogia võimaldab meie toitu muuta senisest täisväärtuslikumaks, seda nt vajalike vitamiinide biosünteesi, mikroelementide akumula...
Raseda toitumine 1. Raseduse ajal ei tohi kasutada imedieete, ei tohi kaalu langetada ja toituda ainult taimse toiduga. Toit peab olema võimalikult värske, maitsev, vitamiini- ja mineraalaineterikas, kvaliteetne ja vaheldusrikas. 2. Esmasvajalikud toiduained raseduse ajal: leib, piim, piimatooted, köögiviljad, puuviljad, liha ja muna. 3. Raseduse esimesel trimestril toidu energia sisaldus peab olema sama, mis mitterasedatel; teisel trimestril täiendavalt 340-360 kcal päevas; kolmandal trimestril veel lisaks 112 kcal päevas. 4. Raseduse ajal tuleb süüa regulaarselt iga 3 tunni järel väikeste kogustega ja juua 6-8 klaasi vett päevas. Toidu valmistamisel vältida liigset praadimist ja vürtsitamist. 5. Päevas tuleb tarvitada 3-4 klaasi vedelaid piimatooteid ja teisi kaltsiumi sisaldavaid toiduaineid. 6. Raseduse ajal ei tohi liialdada maksaga, kuna see võib sisaldada liigselt mürke...
“Tuntuim fullereen C60” Michael Ströck, CC BY-SA 3.0 Füüsikalised omadused ● Pooljuhtiv tahke aine ● Tihedus 4,8 g/cm³ ● Keemistemperatuur: 685°C ● Sulamistemperatuur 170-217°C ● Vees ei lahustu Tähtsamad ühendid ja kasutusalad ● SeO2 ● SeO3 ● H2SeO3 ● Ag2Se3 ● Na2Se3 ● Se2Cl2 Elemendi tähtsus bioelemendina ● Allaneelamisel või sissehingamisel mürgine. ● Seleeni on vaja kehavõõraste ühendite kahjustamiseks ning raskemetallide imendumise blokeerimiseks, südame normaalse talitluse tagamiseks. ● Aitab säilitada kudede elastsust, osaleb joodi ainevahetuses ning võtab aktiivselt osa kogu organismi ainevahetusest. Kasutusvõimalused ● Põllumajanduses leiab seleen kasutust eelkõige erinevate väetiste- ja söödasegude koosseisus. ● Kasutatakse elektroonikatööstuses. ● Klaasitööstuses raualisanditest põhjustatud ebasoovitava värvuse tõrjumisel ning komponendina punase ja musta
tööstuste ja transpordi tõttu. Mõlemal metallil on omad kasutusviisid. Elavhõbedast tehakse kraadiklaase, lambipirne ja hambaplomme; pliist aga haavleid ja raskusi(õngedele, kalavõrkudele). Raskemetalle leidub ka mujal, näiteks tubakatoodetes, hambaravis, akudes ja väetistes. Autotranspordist õhku sattunud raskemetallid võivad sadestuda teedest mitmekümne meetri kaugusel olevatele taimedele, seega on maanteede ääres olevad põllutaimed raskemetallide kihiga kaetud. Uuemates autodes kasutusel olevad katalüsaatorid vähendavad mürgiste ainete sattumist atmosfääri. Üha vähem kasutatakse ka pliiga bensiini. Kui termin "raskemetallid" 20. sajandi alguses kasutusele võeti, tähendas see kolme metalli: plii, elavhõbe ja kaadium. Tänapäeval oetakse raskemetallideks ka jargmiseid aineid: inglistina, titaan, alumiinium ja nikkel. Nende ainete korrektne nimetus on nüüd "toksilised järgmetallid". Toksilised
ultravioletkiirgus ja ohtlik päevitada, kuna võib põhjustada nahavähki. · Mõned atmosfääri kogunevad gaasid on otseselt ohtlikud nt. SO ja NO . Need on 2 2 happelised oksiidid ja muudavad tavalised sademed happesademeteks. · Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. · Atmosfääri saastab ka väga ohtlikku radioaktiivset tolmu. Vee saastumine · Tööstuslikud heitveed võivad sisaldada raskemetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid. · Õlireostust tekitab nii tööstus kui ka transport. · Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid. · Sademetega jõavad paljud õhku saastavad ained mulda, mis satuvad varem või hiljem veekogudesse. Keemia elukeskkonna kaitsel · Jäätmevaba tootmine püütakse täielikult ära kasutada kogu lähteaine ja töödelda se kasulikeks saadusteks. · Teine võimalus on muuta tootmisjäägid
· valgud on organismi ülesehitamise materjal · antikehad (nende koostises?) · transpordib hapnikku · ensüümid ja hormoonid · lihaste liikumine Valkude tähtsamad omadused: · Kindla ruumilise struktuuriga valgul on elusrakule vajalikud keemilised omadused Denaturateerimine valgu struktuuri lagunemine primaarstruktuuriks temperatuuri mõju mehhaaniline mõju kiirgus raskemetallide soolad (elavhõbe, plii, nikkel, mangaan CuSO4) konsentreeritud happed ja alused Hüdrolüüs reageerib veega Amfoteersus
kahjustada kopse Sambliku ehitus: ● Seene ja vetika liitorganism ● Pole vart ja lehti Seente ehitus: Sümbioos- eri liiki organismide vastastikune kooselu nt: seen ja taimejuur (mükoriisa) - taim saab seenelt vett ja vees lahustunud mineraalaineid - seen saab taimelt fotosünteesisaadusi - seen kaitseb taimejuurt haigustekitajate, kemikaalide ja raskemetallide eest Parasitism- üks organism saab kasu ja teine kahju (üks elab teise kulul) nt: sääsk ja inimene -haigused (vähendavad saaki, rikuvad välimust, kahjustavad) -on ka selliseid parasiitseeni, kes elavad teise kulu aga ei põhjusta kahju Seente eluviis: ● peamised lagundajad ● sümbioos ● parasitism
dotatsioonide järele. Geenitehnoloogiline põllumajandus on osa kõrgtehnoloogilisest tootmisest, kus raha ei teenita mitte niivõrd suurema koguse valatud higi ja täiendavalt ülesküntud põldude arvel, vaid teadmiste rakendamiste arvel. Teadmistepõhine põllumajandus ei ole mõeldav ilma geenitehnoloogiata (nii nagu ei ole see mõeldav ka teises suures bioloogiateaduse rakendusharus meditsiinis). Eesti tõsine probleem on teatud piirkondade suur reostatus raskemetallide, kütusejääkide, radioaktiivsete isotoopide jms-ga. Geneetiliste muundatud taimede abil teostatav fütoremediatsioon on üks perspektiivsemaid viise, kuidas keskkonnasõbralikul viisil probleem tulevikus lahendada. Geenitehnoloogia on ilmselt ainus võimalus, kuidas Kolmandale Maailmale pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid paremini kui senised võimelised taluma sealseid patogeene ning kliimast tingitud stressi ning mis võiksid vähemalt teoreetiliselt sealsamas Kolmandas
kaotuseni, hingamishäired, mürgiste ja söövitavate gaaside (fosgeen, kloor) sissehingamisel ka kopsuturse. Vingugaas ja mõned maomürgid tekitavad verekahjustusi, mitmete raskete mürgistuste puhul hakkavad veresoonte seinad läbi laskma. Mõned mürgid (etanool, unerohud, tsüaniidid) põhjustavad kehatemperatuuri langust. Samuti on sagedased raskete mürgistuste korral krambid. Enamik mürke kahjustavad maksa ja neerusid, eriti teevad seda orgaanilised halogeniidid, kõrgemad alkoholid ja raskemetallide ühendid. Paljude mürkide jaoks on olemas vastumürgid. Nende toime võib olla kahesugune. Suurem osa vastumürke reageerib organismi sattunud mürkidega ja vähendab nende aktiivsust. Osa vastumürke on üldise toimega, nad nii-öelda remondivad kahjustused, mis mürk on organismile tekitanud. Kui mürk on organismi sattunud suu kaudu, saab maos või sooltes seda adsorbeerida söega, siduda valgulahuste (piim või munavalge) abil, lagundada oksüdeerijate, hapete või aluste lahjade lahustega
samblikud. Sellised alad on näiteks parasvöötmest põhja pool asuvad lähispolaarsed alad tundrad ja matsatundrad. Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei suuda nad kasvada tugevasti saastunud õhuga piirkondades. Samblike kadumine puudel viitab keskkonna saastumisel vääveldioksiidiga, mis kaasneb fossiilsete kütuste põletamise ja keskkonna saastumisega, samuti tolmususe suurenemisele. Samblad on raskemetallide kogujad ja indikaatorid. Ehitus Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksasamblaid ja kõdersamblaid. Kõikidel sammaltaimedel puuduvad juured. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad väljakasvud risoomid, millele kinnituvad väikesed karvakesed risoidid. Risoidid ei ole piisavad vahendid mullast vee hankimiseks. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu pinnaga. Selleks on sammaldel lehtedes ja vartes erilised vett mahutavad
Värvid Värv on vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab tahke kelme.Värvid koosnevad värvi andvast ainest(pigment) ja sideainest, millele lisatakse lahustit ja täiteaineid. Pigmendid Pigment on peen pulber, mida kasutatakse värvides värvi andva materjalina. See on tahke aine, koosnedes peeneteralistest kokkuliimunud osakestest. Pigmente saadakse nii tehislikult kui ka looduslikest allikatest ja nad on enamasti anorgaanilise päritoluga. Anorgaaniliste pigmentide toonid erinevad üksteisest keemilise ehituse eripärade, näiteks osakeste suuruse tõttu. Pigmendi tera suurusest, kujust ja struktuurist sõltuvad ka värvi ehedus ja läige. Värvi kattevõime sõltub pigmendi murdumisnäitajast ja osakeste peenusest. Esimesed pigmendid olid pärit kivimitest, savist ning loomsetest ja taimsetest allikatest Kaks kõige esimest kunstlikku pigmenti olid pliivalge (pliikarbonaat, PbCO3)2P...
Just liha ja muude loomaste saaduste kvaliteedi parandamiseks ja tootlikkuse kiirendamiseks on geneetiliselt muundatud ka koduloomi näiteks lehmi ja sigu. Väiksem hulk taimekaitse- ja kahjuritõrjevahendeid põllumajanduses aitavad säilitada ka puhast loodust ja toimivat ökosüsteemi. Geneetiliselt muundatud organismid võimaldavad põldudel kanda efektiivselt saaki ka loodust reostamata. Vastupidi, muundatud taimed võimaldaksid teatud piirkondades likvideerida raskemetallide, kütusejääkide, radioaktiivsete isotoopide ja muu sellise reostust. Geneetiliste muundatud taimede abil teostatav fütoremediatsioon (ehk mürgiste ainete Keili Helekivi eemaldamine pinnasest taimeliikide kasvatamise ja äraveoga) on üks keskkonnasõbralikuim viis sarnaste probleemide lahendamiseks.
Pinnase saastumine Mikroelementide sisaldus 1 tonnis kivisöe tuhas g 1000kg Keskkonda saastavad ioonid Veekogude reostamine Igasugused heitveed sisaldavad rohkesti lämmastiku ja fosfori soolasid. Lisaks neile on olemas ka mitmesuguseid raskemetallide ioone ja mitmesuguseid mürgiseid ühendeid. Reovete korral esineb ka termiline reostus. Kolhoosikorra pärandina... ...on paljude veekogude kallastele jäänud loomakasvatuse tootmishooneid, kust pääsevad vihmasadude korral väga algelise
Pinnase saastumine Mikroelementide sisaldus 1 tonnis kivisöe tuhas g 1000kg Keskkonda saastavad ioonid Veekogude reostamine Igasugused heitveed sisaldavad rohkesti lämmastiku ja fosfori soolasid. Lisaks neile on olemas ka mitmesuguseid raskemetallide ioone ja mitmesuguseid mürgiseid ühendeid. Reovete korral esineb ka termiline reostus. Kolhoosikorra pärandina… …on paljude veekogude kallastele jäänud loomakasvatuse tootmishooneid, kust pääsevad vihmasadude korral väga algelise
6. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid? Erosioon- taimestiku kadumise tõttu, ei ole mullas juuri, mis mulda koos hoiaks. Seepärast uhuvad tugevad vihmad toitainerikka mulla minema. Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Sooldumine- auramine ületab sademete hulga ning muld sooldub. Muldade keemiline reostus - hapestumine, üleväetamine, kahjurite tõrje, raskemetallide sattumine mulda - muudab mulla taimele ebasobilikuks keskkonnaks. 7. tundras- gleimullad. okasmetsas- leetmullad. lehtmetsas- pruunmullad. rohtlates- mustmullad. kõrbetes- sooldunud kõrbemullad. vihmametsades- punamullad. 8. Miks kujuneb okasmetsades väljauhte horisont? - Aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont . 9. Miks mustmullad väga viljakad? - Mustmuldadele on iseloomulikud kõrge poorsus, suur toitelementide sisaldus ja hea sõmeraline struktuur.
Ohtliku aine hoiukoht peab olema paigutatud sinna, kuhu liikurpäästevahendid ligi pääsevad. Kõigi sadama hoiukohta paigutatavate ohtlike kaupade kohta tuleb pidada laoarvestust. Iga kaubaüksuse kohta on vajalikud järgmised andmed: kauba saabumise ja ärasaatmise kuupäev, ohtliku aine õige nimetus, UN number, kogus, asukoht sadamas. Meretransport mõjutab keskkonda järgmiselt Saastab õhku ja emiteerib globaalset kliimamuutust põhjustavaid aineid; Saastab vett raskemetallide ning naftasaadustega, aga ka olmejäätmetega; Tekitab tolmu ja müra Ohustab elustiku mitmekesisust ning mõjutab loomade elutingimusi
Maksa talitlus Maks on elulise tähtsusega organ, kus toimub suur osa nii valkude, rasvade kui ka süsivesikute ainevahetusest. Samuti aitab maks ringlusest kõrvaldada inimorganismi ainevahetuse käigus normaalselt tekkivaid jääkaineid. Peale selle eemaldab maks verest mürkaineid toimub detoksikatsioon ehk keskkonnas ja toidus leiduvate looduslike ja tehislike mürkainete, ravimite kasutamata komponentide, raskemetallide, bakterite ainevahetusjääkide jne töötlemine. Seesuguse töötlemise tulemusena ei suuda need ained enam endises koguses tungida organismi teistesse rakkudesse. Töötlemisjäägid viiakse seejärel verega neerudesse ning eraldatakse organismist. Maks töötleb ja säilitab toitaineid toidukordadevaheliseks ja ka pikemaks perioodiks (nt glükogeen, raud) ning on osade (peamiselt rasvlahustuvate) vitamiinide depooks (vitamiinid A, D, B12, K). Sooltest verre imendunud ülemäärane glükoos
SUURENEMINE JA ÜLERAHVASTATUS: MAARESSURSSIDE JA ELUPAIKADE VÄHENEMINE MULLAVILJAKUSE VÄHENEMINE TOIDUPUUDUS, NÄLJAHÄDAD VEEPUUDUS, EPIDEEMIAD KODUSÕJAD, HÕIMUDE VAHELISED KONFLIKTID ELATUSTASEME LANGUS INIMTEGEVUSE LAIENEMINE HÄVITAB KA LOOMADE ELUPAIGAD NING PÕHJUSTAB LIIKIDE VÄLJASUREMIST KEEMILINE REOSTUS ÜLEVÄETAMINE JA TAIMEKAITSE- MÜRKIDE KASUTAMINE. MULLAELUSTIK VÄHENEB, MÜRGID LÄHEVAD RINGLUSSE RASKEMETALLIDE LADESTUMINE TÖÖSTUSPIIRKONDADE, SUURLINNADE, TEEDE ÜMBRUSES HAPPEVIHMAD- MULLAD HAPESTUVAD JA MULLAELUSTIK VÄHENEB SOOLDUMINE ÜLENIISUTAMISE TÕTTU KUIVADEL JA PÕUASTEL ALADEL FÜÜSIKALINE DEGRADATSIOON … ON MAARESSURSSIDE JA PÕLLUPINNA VÄHENEMINE, SEST: ASULATE, LINNADE LAIENEMINE TEEDEVÕRGU LAIENEMINE KAEVANDUSED, KÄRJÄÄRID UUED TÖÖSTUSPIIRKONNAD
Erosioon- pinnase ärakanne vooluvee poolt(tugev vihmasadu, lumesulavesi) kui vesi ei suuda maapinda imbuda, kallakpindadel, hõreda taimestikuga aladel. Deflatsioon e tuulekanne- stepi-ja kõrbevööndis mulla ärakanne tuule poolt, tasasel kuival, hõreda taimestikuga maal, tuul kannab ära huumusrikka ülaosa. Keemil degradatsioon- tööstuses tekkivad kahjul ained saastavad mulda(väävliheitmed, mis põhj happesademeid, muldades intensiivistub toitainete väljakanne ja raskemetallide liikuvus), ka üleväetamine ning kahjuritõrje mürkidega halvendab mulla omadusi. Füüsikaline- tööstuskomplekside rajamisega on hävit muldi(tehiskate suureneb), kaevanduste rajamisega, rasked põllumasinad, maavarade kaevandamine, niisutus. Kõrbestumine- kõrbete pealetung, toim kuivas kliimas nii loodusl kui inimtegevuse tagajärjel(põldude ülekasutus). Tagajärg- erosioon, deflatsioon, sooldumine, väh taimede produktiivsus, tekivad viljatud alad.
määral elavhõbedat. See tulevneb sellest kus see hai elutseb ja mida ta sööb, üheks suuremaks teguriks on ülemaailmne saastumine. Liigne elavhõbeda ühe toidust saadav kogus võib põhjustada nägemise kaotamise või isegi surma. Veel sisaldab haikala liha veel teisi raskeid metalle tina ja kaadium. Elavhõbe asub kala rasvkoes.Elavhõbedda võib suuremates kogustes ollaajurakkudele toksiline, eriti ohtlik on see raseduse ajal lootele. Elavhõbeda ja teiste raskemetallide toksilist toimet suurendab suitsetamine. See kallis delikatess on austusväärne Hiinas sajandeid. Kasutatakse peamiselt sellist maitsvat nõud nagu haikala, haikala uimesupp on hinnatud oma libeda ja liimjas tekstuur, mille tulemuseks on paksenenud supi kasutamata maisitärklist. Hiina haikala uim tugevdab siseorganeid ja aeglustab vananemist. "Hai raiutakse tükkideks ja tükid pannakse vajutuse alla või rippuma. Siis algab käärimisprotsess, liha hakkab roiskuma
pakkuda uusi sorte, mis oleksid võimelised taluma sealseid patogeene ja kliimast tingitud stressi); Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam(puudub putukatõrje vajadus säästab loodust ja saame puhtamat toitu); Põllumajanduse areng ja geenitehnoloogia on tihedalt seotud(säästab aega); Fütoremediatsioon ehk saasteainete eemaldamine keskkonnast või nende kahjutustamine taimede abil(teeb kahjutuks õhus kütusejääkide ja raskemetallide mürgi). GMO VASTU: GMO mahedus on vaid näiline(ei mõju hästi mullale, kujuneb välja tõrjevahendidtele reistentsed umbrohud); Bioloogilise mitmekesisuse hävinemine(GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid); Geneetiline saastumine(toimub GMO-kultuuridelt geenisiire 30km kaugusele, maid saastatud GMOga); Geenmuundatud taimed ja loomad on ohtlikud loodusele; Geenmuundatud
Kuna aluselised katioonid on mullast eemaldunud, on mullad tugevalt happelised. Mullad erinevad üksteisest: niiskuse, pooride, mineraalainete, huumuse, metallisisalduse, soolasisalduse, lähtekivimi, viljakuse, veereziimi poolest. Muldade roll biosfääris: muld on Maa ökosüsteemis tähtis komponent just seetõttu, et mullas kasvavad fotosünteesivad taimed. Mullad hävinevad looduslike protsesside teel: erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskemetallide sisaldus, bioloogiline degradatsioon. Mullaerosiooni saab vähendada, kui vee-erosiooni takistamiseks tulev nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terrassideks. Mullad soolduvad põldude liigniisutamisest, kuna kuivas kliimas on ka jõed küllaltki soolase veega. Niisutusvesi toob endaga kaasa põhjaveetaseme tõusu ning aurumise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad.
on peamised organismid kes suudavad LOA ära kasutada oma energia ja C saamise eesmärgil. · Omastatud orgaanilist alusmaterjali on vaja et toota energiat ATP vormis · Lisaks sellele on orgaaniline alusmaterjal transformeeritud läbi keskmise ainevahetuse ja kasutatud hädavajalike orgaaniliste molekulide biosünteesis, kus neist toodetakse uus bakteriaalne biomass või anorgaaniline C[3] · LOA on ka unikaalne roll pinnas olevate . raskemetallide keemias, ta madaldab metallide mudale/mullale kogunemist seeläbi et konkureerib efektiivsemalt vabade metalliioonide pärast. Ja samas moodustades lahustuvaid orgaani- metallilisi liiteid[4] Tehaste ja Taimede ja Vihmaveega Veetaimede põllumajandus loomade mullast vohamine kemikaalid laguproduktid
2Krooniline mürgistus....................................................................................15 5.6.3Elavhõbeda mõju lootele..............................................................................16 5.6.4Annused........................................................................................................16 5.6.5Piirnormid töökeskkonnale...........................................................................17 5.6.6Kelatsioon ehk raskemetallide eemaldamine organismist............................17 6KOKKUVÕTTEKS....................................................................................................18 7KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................20 1 SISSEJUHATUS ,,Kõik ühendid on mürgised. Pole olemas ainet, mis poleks mürk. Õige doos eristab mürki ja ravimit." (Paracelsus, 1493-154)
ainevahetuses ja vereringes, vesilahustena võtavad taimed juurtega mullast toitaineid. Joogivee tootjad, kes villivad vee veepudelitesse, kasutavad allikavee puhastamiseks ökoloogiliselt vastuvõetavaid meetodeid ning on loonud töökindla süsteemi vee tervikliku koostise ja loomuliku maitse säilitamiseks. Kõige lihtsamaks vee puhastamise meetodiks on loomulikult vee keetmine. See iidne meetod tapab küll bakterid, kuid vee keemisprotsessi tulemusena toimub nitraatide, soolade ja raskemetallide konsentreerumine. Kraanivesi sisaldab teatud anorgaanilisi saasteained, mis keetmisel ei lahustu. Vee filtreermine On teada, et veel on võime taastada oma koostis. Seoses sellega tuleb ettevaatlikult suhtuda käesoleval ajal populaarsetesse kodustesse veefiltritesse. Tänu ebakvaliteetsele puhastamisele, võib vesi koos saasteainetega jätta filtritesse kasulikke koostisaineid, mis hiljem üritatakse liita ümbritsevast keskkonnast või Teie organismist.
Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki. Praegu on umbes 40 % kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimaineid. Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on raske piiri tõmmata , sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada ka tõsiseid tervisehäireid. Mürgisuse põhjused võivad tuleneda taimest endast kui taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mõne haiguse puhul on mõned taimed vastunäidustatud, kuna need võivad haiguse kulgu hoopis raskendada. Samuti kutsub osa taimi esile allergiat. Seetõttu tuleb hoolikalt järgida kõiki ravimtaimede kogumisega ja kasutamisega seotud reegleid
muuta põllumajandust efektiivsemaks, st vähendab vajadust doteerida seda majandusharu. Dotatsioone vajatakse ka seetõttu, et kogu põllumajandus on väga tihedalt seotud ja sõltuvuses ühest tootmisharust toiduainetööstusest. Geenitehnoloogia võimaldab põllumehel toota toorainet ka näiteks farmaatsia- või keemiatööstusele, vähendades ning lõpuks loodetavasti kaotades vajaduse dotatsioonide järele.Eesti tõsine probleem on teatud piirkondade suur reostatus raskemetallide, kütusejääkide, radioaktiivsete isotoopide ja muu sarnasega. Geneetiliste muundatud taimede abil teostatav fütoremediatsioon on üks perspektiivsemaid viise, kuidas keskkonnasõbralikul viisil probleem tulevikus lahendada. Geneetiliselt muundatud organismide vastu. Geneetiliselt muundatud organismide kasutamise ja kasvatamisega seoses võib ilmneda mitmeid probleeme. Eriti negatiivselt on meelestatud looduskaitsjad, kelle põhiliseks
et hõbedaühenditega immutautd sidemed soodustavad haava paranemist. Hõbeveega soovitatakse ravida silma-, kõrva-, ja neeruhaigusi. 5 Hõbe teaduses, tehnikas ja olmes Juba muistsetest aegadest peale on hõbedast valmistatud ehteid, vaase ja lauatarbeid. Hõbe on asendamatu materjal paljude elektroonikaelementide, juhtmete, peegelklaasi, mustvalge-, värvi-ja röntgenifilmi valmistamisel. Hõbe kuulub raskemetallide hulka. Hõbedal on ainult temale iseloomulik heli. Sellepärast valmistati varem näiteks hõbekellukesi. Kuigi hõbe kuulub väärismetallide hulka, on ta keemiliselt vähem püsiv kui kuld ja plaatinametallid. Inimesed panid juba ammu tähele, et hõbeehted ja lusikad tumenevad aja jooksul. Tumenemine on tingitud kokkupuutest õhus või toiduainetes sisalduvate väävliühenditega. Kui hõbeese viia lahjas soodalahuses kontakti alumiiniumiga, siis hõbesulfiid redutseerub
saastatuse ja kliimamuutuste leevendamine. Kuid nagu kõiki looduslikke ökosüsteeme, ohustab selliseid linnalähedasi alasid inimtegevus, antud juhul valglinnastumine. Linnalähedaste ökosüsteemide hävimisega satub ohtu ka vee ja õhu puhtus, mulla teke ja selle viljakuse säilitamine, kliima stabiilsus, rääkimata esteetiliste väärtuste kadumisest. Samuti kasvab üleujutuste ja põudade mõju, kuna mitteasustatud rohealad aitavad neid leevendada. Raskemetallide konsentratsiooni suurenemine pinnases seab ohtu ka põhjaveereservid (Couch et al. 2007). Antud töö autor leiab, et rohealade kaitsmiseks on eelkõige oluline väga hoolikas ja läbimõeldud maakasutuse planeerimine koos kõigi keskkonnamõjude põhjaliku hindamisega. Vajadusel ka juba tehtud vigade parandamisega. Kui varasemalt kasutati linnade laiendamiseks põllumajanduslikult mitteväärtuslikku maad nagu näiteks hüljatud põldusid, võsa-alasid ja mitte viljakaid alasid, siis nüüd
aineid. Kopsude kaudu saame kiiresti ja efektiivselt reguleerida happeleelistasakaalu. Nahas peituvate higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,40,5l vett, soolasid, erinevaid jääkprodukte (kusiaine e. uurea, kusihape, kreatiniin). Seega võib nahk teatud määral kompenseerida neerude vaegtalitlust, kuid täielikult neeru asendada ei saa. Seedetrakti sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja vee eritamises soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15 l ööpäevas. Neerud eritavad uriini, päevas 11,5l 2. Neer ladina keeles Ren neerud ladina keeles Renes Neerude funktsioon 1. ekskretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist (süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine) 2. kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 3
ka lahustumatud osakesed (ka mikroorganismid). Tulemuseks on küllalt suured osakesed, mis settivad kiiremini ning on ka hõlpsmaini filtreeritavad. Traditsioonilisteks koagulantideks on Al2(SO4)3, Fe(Cl)3, tänapäeval kasutatakse aga mitmeid sünteetilisi ained. Vee keetmine Kõige lihtsamaks vee puhastamise meetodiks on loomulikult vee keetmine. See iidne meetod tapab küll bakterid, kuid vee keemisprotsessi tulemusena toimub nitraatide, soolade ja raskemetallide konsentreerumine. Kraanivesi sisaldab teatud anorgaanilisi saasteained, mis keetmisel ei lahustu. Mõrra veepuhastusjaam Kokkuvõtte Vee puhastamiseks on väga palju erinevaid vahendeid. Inimesed on leiutanud masinaid, leidnud uus kemikaale mille lisades vesi muutub puhtamaks. Vee puhastamine on meile väga vajalik, sest siis on väikse võimalus, et me võime haigestuda ja nii on vesi parema maitsega ka. Kõik erinevad meetodid ei ole nii
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Arseen Referaat aines saasteaines keskkonnas ja ökotoksikolooga Juhendajad: Kaja Orupõld Tartu 2014 Sissejuhatus Järgnev referaat on koostatud aines saasteaines keskkonnas ja ökotoksikoloogia koduse tööna. Töö teemaks on Arseen ning tema toksiline mõju. Arseen on väga tähtis aine, mis väikestes kogustes on kasulik kuid suurtes kogustes on kahjulik nii inimesele kui ka organismidele. Teema valiti kuna arseen satub üha enam inimeste igapäeva toidulauale näiteks mitmetes veise- ja seafarmides kasutatakse arseeni toidulisanina, kuna selle tõttu võtavad loomad kiiremini kaalus juurde ja saavad ühlasi seente ning bakteritevastase "tõrje", lisaks kasutatakse seda metallitööstuses...
põlevkivi põletamisel tekib arusaadavalt suures koguses tuhka. Sõltuvalt põletamise viisist ja kasutatavatest puhastusseadmetest satub suur osa lendtuhast atmosfääri. Aastas emiteerivad Balti ja Eesti SEJ atmosfääri üle 150000 tonni põlevkivi lendtuhka [87]. Põlevkivi lendtuhk on kompleksne segu eri suuruse, kuju ja värvusega osakestest ning ta sisaldab praktiliselt kõiki perioodilisustabeli elemente. Põlevkivi lendtuhk on tugevalt leeliseline ja teda iseloomustab raskemetallide suur sisaldus. Elektrifiltritest pärinevad lendtuha osakesed koosnevad põhiliselt sellistest mineraalsetest oksiididest nagu CaO (25-30%), SiO2 (30-35%) ja Al2O3 (10-12%) [87, 88, 89]. Tabelis 5 on toodud põlevkivi lendtuha keemiline ja mineraalne koostis [88]. Tabel 5 Põlevkivi lendtuha mineraalne koostis ja oksiidide sisaldus Peale selle sisaldab põlevkivi lendtuhk erinevaid raskemetalle. Tabelis 6 on toodud põlevkivis ja lendtuhas sisalduvate raskemetallide kontsentratsioonid [22].
on mullad tugevalt happelised. 19. Milliste omaduste poolest mullad üksteisest erinevad? Niiskuse, pooride, mineraalainete, huumuse, metallisisalduse, soolasisalduse, lähtekivimi, viljakuse, veereziimi poolest. 20. Milles seisneb muldade roll biosf ääris? Muld on Maa ökosüsteemis tähtis komponent just seetõttu, et mullas kasvavad fotosünteesivad taimed. 21. Milliste looduslike protsesside teel mullad h ävivad? Erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskemetallide sisaldus, bioloogiline degradatsioon. 22. Kuidas saab vähendada mullerosiooni? Veeerosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terrassideks. 23. Millistes maailma piirkondades on k õrbestumise oht suurim? KeskAasias(Iraagi ja Iraani lähistel), PõhjaAustraalias kuskil, LäänePõhjaAmeerikas. 24. Kuidas mullad soolduvad? See on tingitud põldude niisutamisest. Kuna kuivas kliimas on ka jõed küllaltki soolase veega. Niisutusvesi
1) Veemõõdikud 2) Tänu EL-i rahadele on paremad veepuhastusseadmed 3) Põllumajandustegevuse langus 5.5 Vee puhastamine 1) Mehaaniline (setitamine, filtrimine) 2) Keemiline (osoonitakse vett, desinfitseeriv) 3) Bioloogiline (bakterite abil) 6. Jäätmekäitlus: tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist. 7. Jäätmete sorteerimine-põhimõtted (taaskasutatav: klaas, paber, papp, metall; kompost, ohtlikud jäätmed, prügilasse ladustatav). 8. Raskemetallide sattumine keskkonda ja mõju: satuvad kütuste põletamisel ja transpordil, väetiste tootmisel ja väetamisel, jäätmete ümbertöötlemisel ja põletamisel; väikestes kogustes vajalikud (ainevahetuses), enamik aga kahjulikud, kahjustades kesknärvisüsteemi, maksa, neeru, nahka, luid ja hambaid. 9.Seadused 9.1 Agenda 21 - säästlik majandamine 21.sajandil, säästva arengu programm, kõikide riikide tegevuskavade koostamise aluseks. 9.2 Londoni 92
passiveerumine- metalli pinnale tekib kaitsev oksiidikiht. p-metallid- IIIA VIA rühma aktiivsed metallid. d-metallid ehk siirdemetallid- B-rühma metallid, oksiidid on tahked, vees lahustumatud ja värvilised. 1. Raskemetallid põhjustavad depressiooni, psüühikahäireid, vaimset arengupeetust ja ensüümihäireid. Need satuvad keskkonda metallide kaevandamisel, väetiste tootmisel ja väetamisel, ning liikluses. Looduslikud raskemetallide allikad on vulkaaniline tolm, metsade või muude ökosüsteemide põlengud. 2. Kationiit on ioniit, mis on võimeline vahetama katioone. Anioniit on ioniit, mis on võimeline vahetama anioone. Neid kasutatakse vee pehmendamiseks. Ioniidid on võimelised siduma vees lahustunud ioone, vahetades neid välja oma koostisse kuuluvate ioonide vastu. 3. Vee karedust saab eemaldada vett pehmendades. Näiteks vee pikemaajalisel keetmisel, vett
muundavad kahjulikud gaasid katalüsaatorite abil loodussõbralikeks gaasideks (H2O, CO2, N2), kuid katalüsaatorid on kallid ja nendega ei tohi kasutada pliid sisaldavat bensiini. Arenenud maailamas on viimastel aastatel liigutud pliivaba bensiini kasutamise suunas, et vähendada autostumisest tingitud keskkonnaprobleeme. Transport mõjutab keskkonda järgmiselt: · saastab õhku ja emiteerib globaalset kliimamuutust põhjustavaid aineid; · saastab teeäärset pinnast ja vett raskemetallide ning naftasaadustega, aga ka olmejäätmetega; · tekitab tolmu ja müra; · liiklusõnnetuste korral ohustab keskkonda naftasaaduste ning teiste, sh. mürgiste ja muude ohtlike ainetega; · ohustab elustiku mitmekesisust ning mõjutab loomade Joonis elutingimusi (rändeteede 1.2 Heitgaasid reostavad õhku. tõkestamine).
rajamist hakkab teiste projektide elluviimine sõltuma Nord Streami omanike heast tahtest. Neilt tuleb taotleda luba, kuna projekt kulgeb üle kogu Läänemere põhjast lõunasse, ning teised kõik muutuksid sellest loast sõltuvaks. Gaasijuhe rajatakse ka läbi väga tugevalt reostunud territooriumide, mistõttu ennustatakse sugugi mitte minimaalset mõju, nagu väidetakse uuringus. Põhjamudas, kuhu gaasijuhet paigaldama hakatakse, on väga kõrge raskemetallide kontsentratsioon, mis on sadu tuhandeid kordi normist kõrgem ning sellised doosid põhjustavad muutusi kalades ja teistes molluskites. Üle kanduvad sellised reostuse doosid, mis avaldavad pöördumatut mõju keskkonnale. Leedu kartuseks on võimalik mõju Läänemere ökosüsteemile kokkupuudete tõttu vanade keemiarelvadega. Võimalikud on pikaajalised tagajärjed reostuse tõttu, mis võivad tekkida merepõhjas tehtavate tööde käigus
ee Lektorid · Irina Zemit, EMÜ doktorant · Randel Kreitsberg, TÜ doktorant · Rene Freiberg, EMÜ doktorant Käsitletavad teemad · Toksiliste ainete grupid Orgaanilised toksilised ained · Püsivad · Suhteliselt kiiresti lagunevad Rask(e)metallid · Ioonsed: Cu 2+ · Orgaanilised raskmetallid (metüülelavhõbe CH3-Hg, etüülplii C2H5-Pb) · Tributüültina (TBT) · Raskmetallide organismi sattumise erinevad teed Raskemetallide akumulatsioonifaktorid särje organismi ja sette vahel Mustajõgi Baltic TPP Riigiküla -5 -6 -5 Cd 5.8 · 10 1.1 · 10 4.9 · 10 -4 -4 Cu 0.4 6.7 · 10 3.1 · 10 Hg 15.8 13.5 5.9 Pb 0.003 0
keemilise ühendi funktsionaalrühm asendatakse teise rühmaga. Kasutatakse näiteks siis kui lähteaine ei fluorestseeru, sel juhul viiakse sisse rühm, mis fluoretseerub. Samuti võib olla see vajalik aine polaarsuse, lenduvuse muutmiseks või stabiliseerimiseks. Orgaanilses keemias kasutatakse sama võtet mingi rühma kaitsmiseks hilisemateks reaktsioonideks. Fluoresentsi kustutamine: Kui relaktseerumine toimub mingi teise molekuli mõju tõttu. Toimib tavaliselt näiteks O2 või raskemetallide juuresolekul. 3 Aparatuur: proov Valgusallik as Ergastus monokromaator Emisiooni monokrom detekto r Fluoresentsi inensiivsus sõltub: lahuse polaarsusest, pH-st, temperatuurist
Võib ka niisama masinas tekkida. Stokesi reegel Fd=6πμRV viskoossus [Pa*s], R on sfäärilise Kus Fd on hõõrdejõud [N], mis mõjub objekti vedeliku ja osakese vahele, μ on raadius [m], V on voolukiirus dünaamiline osakese suhtes [m/s]. Kasutatakse viskoossuse määramiseks. Fluorestsentsi intensiivsus sõltub järgmistest teguritest: - pH - Hapniku ja raskemetallide - Lahuse polaarsus juuresole - Temperatuur - Molekuli jäikus - - - - KE teooria: - 2 - KE pritsiip (liikuvus, EOF) - tehnika, mis väga efektiivselt kasutab väikese läbimõõduga kapillaare eri suuruses molekulide lahutamiseks. Lahutamist võimaldab kõrgpinge kasutamine, mis võib kapillaaris esile kutsuda
· Värvid ja liimid (koostisosaks on polümeerid, lakk email) · Ravimid (glükoos- parem maitse, tärklisekliister- hoiab koos) · Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Keemia ja elukeskkond: Atmosfääri saastumine- õhku tekib CO2 rohkem, kui taimed selle suudavad ära sünteesida. Seetõttu ei pääse maale langevast soojuskiirgusest peegelduda tagasi maailmaruumi. Tekib kasvuhooneefekt. Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud ntks metallide tootmisel, raskemetallide ühendid on väga mürgised. NO2 ja NO on happelised oksiidid ja muudavad vihmasajud happesademeteks, mis on taimedele väga ohtlikud. Vett reostavad heitveed, õlireostus, olmereostus. Kaitse: · Jäätmevaba tootmine · Muuta tootmisjäägid elukeskkonnale võimalikult ohutuks · Tuule-, päikese-, hüdroenergia ja tuumaenergia. Süsinikku mittesisaldavate kütuste tootmine. · Vee setitamine ja filtrimine, heitvee kuumutamine.
veepuhastusjaama programmeerijad ja tehnoloogid. Sisuliselt mindi üle sellisele juhtimise süsteemile, mille abil sai hankida informatsiooni igast veepuhastuse etapist reaalajas ja sekkuda protsessi juhtimispuldist. Tallinna veepuhastusjaam oli esimene N. Liidus, kus selline juhtimissüsteem võeti kasutusse. Lisaks hangiti kemikaalide doseerimise kontrollseade: Jaapani päritolu automaatlabor alkaliteedi, pH, hägususe, värvuse ja jääkkloori kontrolliks. Labor sai raskemetallide määramiseks Philipsi aatomabsorbtsioonspektrofotomeetri. Joogivee kvaliteedist oli nüüd täielik ülevaade. 1990. aastate keskpaik tõi kaasa palju meeldivat eelkõige asendus vee eelkloorimine osoneerimisega. Osoon on tugevam bakterite ja viiruste hävitaja kui kloor ja ta ei anna kõrvalproduktina kloroformi nagu kloor. Joogivee kvaliteet tõusis hoopis uuele tasemele. Samal ajal alustas linna veetarbimine, mis 90ndate alguseks oli jõudnud 240 000
Transporditeaduskond Õpperühm: AT31B Üliõpilane: Rauno Pello Juhendaja: A.Koitmäe Tallinn 2009 Raskmetallid ja nende sulamid Termin raskemetallid võeti kasutusele 20. sajandi alguses ja see tähendas tol ajal ainult kolme metalli: elavhõbedat, pliid ja kaadmiumi, raskemetallide ritta on lisandunud nii mitmedki teised metallid. Nende korrektne nimetus on nüüdseks toksilised jälgmetallid. Raskmetallideks nimetame metalle mille tihedus on suurem kui 10000 . Järgnevates peatükkides tuleb juttu tuntumatest rasmetallidest ja nende sulamitest: elavhõbe, plii, nikkel, titaan ja kuld. Mis on väga väike osa kõikidest raskmetallidest. Elavhõbe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
