Saastumine (0)

Saastumine

Saastumist üldiselt tuntakse kui reostumist ehk inimtegevuse tagajärjel tekkinud kahju loodusele ja keskkonnale. Reostust loetakse õhu, vee, pinnase saastumiseks. Enamus saastused on põhjustatud kahjuks inimeste poolt.

õhu saastamine ;

Õhku saastavad ained: tuhk , tahm, aerosooli, metaan, süsihappegaas. Suurimad saastumised tulenevad näiteks vulkaanidest, fossiilsete kütuste põlemisest, kaevandamisest ning põllumajandusest.

osoonikihi kahanemine;

Osoonikihis valitsevat tasakaalu on rikkunud mitmesugused inimese poolt atmosfääri paisatavad keemilised ained. Eelkõige kahjustavad osoonikihti oma osooni lagundava toimega kloori- ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC-dena), haloonid ning teised külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites , lahustites, kahjuritõrjes, vahutekitajatena kui ka muudel otstarvetel kasutatavad tööstuslikud kemikaalid .

globaalne soojenemine;

On maakera keskmise temperatuuri tõusmine. Maakera temperatuuri mõõdetakse ookeani ja atmosfääri keskmise temperatuurina. Graafikud näitavad et maakera keskmine temperatuur on pidevas tõusus. Maa temperatuur hakkas hüppeliselt tõusma aastal 1980.

pinnase saastumine;

Pinnas saastub kui maale lekib mürgist või reostavat ainet, kuid ka loetakse pinnase reostuseks prügi reostust. Pinnasest võib reostus kiirelt liikuda põhjavette ,millest tulenevalt saab kahjustada joogivee varud.

vee saastumine;

Vee saastus võib tekkida mis tahes veekogus kui vette satub mürgine aine. Eriti tihti tekivad nafta või kütuse reostused ,mis seavad ohtu nii loomad, linnud kui ka taimestiku .

mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri;

Eriti mürgiste ainete sattumine loodusesse võib kaasa tuua katastroofilisi tagajärgi. Näiteks eriti mürgiste gaasida lekke tagajärjel võivad hukkuda paljud inimesed ja loomad samuti võib sellest tekkida plahvatused ,mis on eriti ohtlikud tihedalt asustatud piirkondades. Raskemetallide reostus on eriti ohtlik ,sest see on eriti mürgine ja levib ka kiirgusena. Raskemetallide sattumine organismi või loodusesse on hävitava toimega ja eriti kahjulik.

looduse mitmekesisuse vähenemine;

Kuna suured alad on linnastunud ja suurte linnade all siis on nendes piirkondades väga väike liigitihedus. Suurtesse linnadesse on rajatud palju parke ja kaitsealasid ,et pakkuda liikidele tiheda asustuse keskel kodupaika.

loodusressurside vähenemine;

Kuna loodusressursse pidevalt kaevandatakse ja tarvitatakse kuid neid asemele samas tempos ei tule ,siis lõppevad inimkonnale peagi paljud taastumatud loodusvarad otsa.

võõrliikide sissetoomine;

Paljudes paikades on võõrliikide sissetungi või toomise tagajärjed olnud katastroofilised. Võõrliikide sissetoomise tagajärjed võivad olla teiste liikide väljasuremine, reostus või elukeskkonna muutumine.
Saastumise all on artiklites välja toodud võõrliike. Võõrliikide invasiooni all mõistetakse võõrliigi sissetungimist, kinnistumist ja levikut naaberaladele. Putukatel kulub uues asukohas kinnistumiseks 15-20 põlvkonda. Näiteks kartulimardikas keda leiti Eestist 1965. a. Alles paarkümmend aastat hiljem leiti ka talvituvad mardikad. Kartulimardikas on hea näide võõrliikide sissetungist põhjustatud saastus ehk kahju keskkonnale.
Lisaks on saastumise all toodud välja artikkel, mis on teemal agronoomia . Põllumajanduses on kindlad piirangud ja regulatsioonid, mis piiravad erinevate väätiste, lisaainete ja mürkide kasutamist. Põllumajanduses on võimalik kõikide lisaainete koguste välja arvutada ja tänapäevane infühiskonna areng on selle arengule palju kaasa aidanud ning kergemaks muutnud. Põllumajandus on palju arenenud ja see hõlmab mitmeid teaduslikke valdkondi nagu keemia, füüsika, tehnoloogia .

Kasutatud materjal

http://e-ope.khk.ee/oo/2011/jaatmete_kaitlemine_ettevottes/inimtegevuse_mju_keskkonnale.html
MULLATEADUS JA MAAVILJELUS uurimustöö: AGRONOOMIA 2013 JÕGEVA SORDIARETUSE INSTITUUT EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
KARTULIMARDIKA (LEPTINOTARSA DECEMLINEATA SAY) POPULATSIOONI ARVUKUSE PROGNOOSI VÕIMALIKKUS EESTIS Külli Hiiesaar, Viacheslav Eremeev, Ingrid H. Williams Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kreutzwaldi 5, Tartu 51014
https://et.wikipedia.org/wiki/Saastumine
https://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine
https://www.taskutark.ee/m/ohu-saastumine/