Rahvakultuur- Ümberkorraldused: 1940 Tartu Kõrgem muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse 1941. Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused... Mobiliseeriti Nõukogude armeesse .(1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, khu koondati suurem osa VM-le sattunud heliloojatest/muusikutest) Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Siinsed sündmused... 9.märts 1944 Estonia maja pommitamine. 1950 1. Nõukogude laulupidu. Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogudelikud laulud Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused 1950. vallandati konservatootium 16 õppejõu, nende seas Mart saar, Ctrillus Kreek ,,Puhastustöö" Toimus ka Heliloojate Liidus Gustav Ernesaks 1908-1993 Sündis 12.detsembril 1908 Peningi vallas 1924 astus Tallinna konservatooriumi klaveriklassi, ent mõistis et pianistiks õppida on liiga hilja Vahetas eriala, ning lõpetas 1931.a laulu ja muusikaõpetuse eriala Edasi õppis A...
Tartu Kutsehariduskeskus. Eesti kultuurilugu referaat IDA-VIRUMAA RAHVAKULTUUR Koostaja: Külli Laur Juhendaja: Lili Kängsepp Kursus: RK08 Tartu 2008 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 ETNILISTEST OLUDEST ALUTAGUSEL MUINAS- JA KESKAJAL............................................ 3 IDA-VIRUMAA MURDESISEST TAUSTAST............................................................................... 5 IDA-VIRUMAA RAHVARÕIVAD.................................................................................................. 6 IDA-VIRUMAA RAHVAKALENDRI ERIJOONTEST.................................................................. 10 ENDISAEGSE VIRUMAA...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Rahvakultuur Jaanipäev Helina Lillsoo Luivi Kruusmäe Jaanipäev Jaanipäeva nimetus, jaanituli, jaanilaulud, mängud, mõistatused, toidud, jaanipäev teistes riikides, kokkuvõte, kasutatud kirjandus. · Tihti toimetame me harjumuspäraselt lähtuvalt traditsioonidest, kuid tegelikult ei tea me ei kombeid kui ka tavasid ega ka ajalugu. Kust on jaanipäev oma nime saanud? Jaanituli Maagia, ennustamine.. · Sõnajalaõis, · Jaaniussid, · Kaselehed, · Ilm, · Jaanikaste, · Jaanipärjad, · Valduste ülevaatamine, · Haudade külastamine, Tööd ja tegemised. · Kevadtööd lõppenud, · Esikohal elamukoristus, · Saunakütmine, · Toiduvalmistamine. Jaanilaulud · Regilaulud, · Tavandilaulud, · Loitsud, · Kiigelaulud, · Kalendrilaulude rühmaviisid, · Kaasaegsed jaanilaulud. ...
Eesti traditsiooniline rahvakultuur Kontrolltöö nr.1 ARGIMILJÖÖ 2.EHITISED JA TALUÕUED 2.2.Taluelamud 18.-19.sajand oli rehielamu talurahva hulgas üldvalisev. Koosnes kolmest osast: hoome keskel paiknes peamine eluruum rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare), ühes otsas oli avar majandusruum rehealune, teises otsas kamber (või kambrid). See hoome kandis endas palju erinevaid funktsioone: elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesannet. Keskne ruum rehielamus oli küttekoldega rehetuba. See on aastaringselt elutuba, kuid sügisel rehepeksuajal kuivatati seal vilja ja peksti reht. Rehetuba oli keskmisel 30-40m 2 kõrgus valdavalt 3-3,5 m. Selline kõrgus oli vajalik vilja kuivatamiseks. Inimese pea kohal olid talad, millel lahtiselt liikuvad parred, millele kuivatamiseks aheti laugude (3-4 parre) kaupa viljavihud. Muul ajal neil magati ja hoiti küttepuid. Rehetoal oli harilikult kolm ust, üks viis rehealusesse, tein...
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1
Essee: kristlik kultuur versus rahvakultuur Meie esivanemate muinasusund erines suuresti tänapäevasest kristlusest, kuid oli üsna sarnane teiste loodusrahvaste usule. Usk oli inimestele lähedasem, polnud keerukat mütoloogiat ega kutselisi preestreid, küll aga tegutsesid targad ja nõiad, kelle poole sai vajadusel pöörduda. Muinasusundi olulisemad osad olid animism usk hingestatusse ja esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid puudes, kivides, metsas, allikates ja mujal. Lahkunutesse suhtuti suure aukartusega.
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö NT13 Marie Käige EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700 Eesti rahvakultuur Prof Margus Abel Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti on aastatuhandeid olnud väikene maaala mitmete vastasleeride vahel: võimutsev ida ja lääs, kristlus ja paganlus. Sellest mõjutatuna on Eestis väga erinäoline rahvakultuur, milles võib selgelt ära tunda ka teiste maade mõjutusi. Rahvakultuuri eripärad erinevad ka piirkonniti. Eelkõige kerkivad esile Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Eesti vahelised erinevused, mille sündi ja arengut on mõjutanud juba loodusolud. Üldjoontes on Eesti madal maa, kuid majandusliku tegevuse seisukohast jaguneb ta selgelt kaheks: Madal- ja Kõrg-Eestiks (Estonica, 2010) Kõrg-Eesti moodustavad kesk-ja idaosa kõrgemad alad, mis on viljakama maa tõttu olnud tihedamalt asustatud
Kristlik kultuur versus rahvakultuur Karina Höövel Rahvakultuur on ühele rahvale omane kultuur, mis koosneb tihti paikkonna eripärasest. Eesti rahvakultuur koosnes mitmetest aspektidest, milledest paljud säilinud tänase päevani. Rahvariided- rahvariided mis jaotusid kolme ossa- pidulikud, käimise rõivad ja töörõivad. Rõivad valmistati ise. Rahvausund- eestlased uskusid haldjatesse ja vaimudesse, ohverdati hingedele ja loodusvaimudele. Elukeskkond- elukeskkonnaks oli talukultuur, tähtsaimaks hooneks oli rehielamu, mis täitis mitmete hoonete ülesannet. Eestlastel olid ka omapärased pulma ja matmiskombed
võrdsuse printsiibist. Veel eristatakse kõrgkultuuri, massikultuuri ja rahvakultuuri. Kõrgkultuur on enamasti ikkagi elukutseliste looming, mis eeldab neilt ka erilisi teadmisi ja rohkem pingutust. Kõrgkultuur on rohkem väärtustatud ja saab majanduslikku tuge. Massikultuur on jällegi laiatarbekaup mida luuakse kommertslikel alustel ja mida tehes püütakse vastu tulla enamuse maitsele ja ootustele. Rahvakultuur tähendab aga erinevate ühiskonnakihtide koos osalemist loomingus, kas siis eneseteostuse või meelelahutuse eesmärgil, kus ei ole kasu saamine pioriteediks. Rahvakultuur saab ka ainest pärimuskultuurist. Rakvakultuur on ainult ühele rahvale omane tradidsiooniline kultuur. Kitsamas tähenduses koosneb see vaid ühele rahvale omastest erilistest kultuurielementidest. Laiemas 1 tähenduses aga võidakse rahvakultuuri all mõista kogu rahva kultuuri, mis koosneb teiste
Rahvakultuur- ületab otseseid ja vahetuid vajadusi. ühendab meid ajaloolise traditsiooniga. Nt. rahvalaulud ja tantsud. Olmekultuur- on igapäevaelu iseloomustav. Näiteks kas me sööme kahvli ja noaga, või pulkadega. Ja selle põhjal saab ka öelda, kas inimene on kultuurne- käitub korralikult. Või on ta kultuuritu- et käitu vastavalt meie normidele. Tegelikult kultuuritut inimest polegi olemas. Kõrgkultuur võib võtta rahvakultuuri elemente, rahvakultuur samas võib järele aimata kõrgkultuuri tendentse ja moode. Kõik määratlused on üksteist täiendavad, aga samas ka üksteisega vastuolus. 3. Mis on kognitiivne adekvaatsus? Kognitiivne adekvaatsus ehk see, kuidas me oma maailma kirjeldame ja kuidas me tähendusi edasi anname, oleks selle maailma struktuuri toimimisega kooskõlas. 4. Mille poolest erinevad omavahel bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised konstandid?
VANEM RAHVALAUL UUEM RAHVALAUL · Regivärsiline laul. Tekkis u 2000 a. · Tekkis 18.saj, levik 19.sajandil tagasi · Tekkepõhjus: pöördelised · Seotud inimese igapäevase eluga muudatused, pärisorjuse kaotamine, · Esikohal tekst, kõnelähedane haridue levik, suhtlus, linnastumine. · 2-3 ebamäärase kõrgusega heliastet · Mõjutusi saadakse kirjandusest, (huked, helletused) naaberrahvastelt. · Lauldi üksi (loodushäälte jäljendused, · Liigid: tantsulaulud, mängulaulud, itkud) sõjalaulud, vangilaulud, vaimulikud · Liigid: töö- ja tavandilaulud, rahvalaulud jutustuavad laulud, laste-ja hällilaulud · Tekst: jaguneb 4-realisteks · Tekst: jaguneb värssideks, algriim, salmideks, lõppriim- värsiridade vanema murdekeele ka...
2 Hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Vennastekogudused kutsusid üles jumalakartlikkusele, siirale usule ja rõõmsale vagadusele ning rõhutasid võrdsuse, vendluse ja koostöö tähtsust. Oluline osa oli usulise kirjanduse lugemisel ja kirjutamisel, samuti lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisel. (Vikipeedia 2010) Kasutatud kirjandus 1. Berg, E.,Hiiemäe, M., Jansen, E. jt. (1998) Eesti rahvakultuur. Viires, A., Vunder, E. (Koost. ja toim.). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2. Harjumaa Muuseum . (2010).Virtuaalnäitus ,,Harjumaa mõisad" http://muuseum.harju.ee/Moisad/ajalugu.html, 24.11.2010 3. Heidmets, A., Saron, J., Tamjärv, M. (2002). Mõnda meist, eestlastest : Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinn: Oomen 4. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas : seisusühiskonnast kodanikuühiskonda .Tartu : Eesti Ajalooarhiiv, 2007 (Tartu : Greif) 5. Karilatsi aeg
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Rahvusvaheline noorsootöö NT-12 Loore Kääramees ,,Eestlaste pärimuskultuurilised traditsioonid ja tavad rahvamängud" Referaat, eesti rahvakultuur Juhendaja: Margus Abel Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti rahvamängud on erinäolised ning huvitavad. Rahvamängud on mõnus ajaviide nii lastele kui ka täiskasvanutele. Algselt olid rahvamängud rituaalsed nendega taotleti viljakust ja tõrjuti kurja. Tänu erinevatele kihelkondadele on mänge palju ja õnneks on väga suur hulk nendest ka tänaseni säilinud.
republika.pl/uflag/ufla g.htm Vepslased Norra Saami Mordva lapsed parlamendi esimehed • TÄHTSAMAD VÕRGUAADRESSID Fenno-Ugria Hõimupäevad 2015 http://www.fennougria.ee/index.php?id=31612 Vikipeedia Soome-ugri keeled http://et.wikipedia.org/wiki/Soome-ugri_keeled Eesti Keele Instituut Eesti keele päritolust http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1&p1=1 Eesti Rahva Muuseum Soome-ugri rahvakultuur http:// www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur Tartu Ülikool Soome-ugri osakond http://www.keel.ut.ee/et/instituudist/soome-ugri-osakond Filmikogu Soome-ugri rahvad http://filmikogu.maailmakool.ee/taxonomy/term/82 Obinitsa SOOME-UGRI KULTUURIPEALINN 2015 http://obinitsa.net/avaleht-5/ Eesti Film Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia http ://www.ef100.ee/index.php?page=155&
Eenetsid Andro Andronov 10.klass Sisukord Entonüüm ehk rahvanimetus Keel Elulaad ja asula Kasutatud materjal Entonüüm ehk rahvanimetus Tänapäevane enesenimetus on ennetse, mis tähendab meest, inimest Samojeedi rahvas, mistõttu nimetati neid ka Jenissei samojeedideks, põhjapoolseid eenetseid Hantai ja lõunapoolseid Karassiini samojeedideks Ise nimetasid nad end klanninimede järgi ning alates 1970. aastatel juurdus entonüümina eenets Keel Emakeel on eenetsi keel, mis kuulub samojeedi keelte põhjagruppi Vastavalt asulale räägivad eenetsid kahte murret: tundra ja metsa Tänapäeval domineerib eenetsite seas vene keel Elulaad ja asula Suur osa on asunud elama palkmajadesse külades, põhjapõdrakasvatajad elavad balokkides või tsummides Jenissei jõe alamjooksul idakaldal, Venemaal Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Eenets...
MANSI KEEL C. KARUS MANSID • Ehk vogulid • Venemaal Obi jõe ja tema lisajõgede ääres, peamiselt Handi-Mansimaal ja Sverdlovski oblastis KEEL • Hariduskeelena ei ole rakendamist leidnud • Mansi kirjakeel põhineb põhja-mansi murde Sosva murrakul • Neli peamist murret: ida-, lõuna-, lääne- ja põhja-mansi • Esimene kirjateos avaldati 1868. aastal • 1937. aastal võeti kasutusele kirillitsal põhinev kiri Emakeele Emakeele Rahvaarv Rahvaarv Rahvaarv kõnelejaid kõnelejaid 1989 2002 2010 2002 2010 8279 11 432 2746 12 269 938 NENDE KEELE PROBLEEM • Mansi keelt peetakse tõsiselt ohustatud keeleks • Sundevakueerimine • Venestumine • Diskrimineerimine KEELENÄIDE • ...
Eesti sugulasrahvad Eestlaste sugulasrahvad on : Saamid, Karjalased, Soomlased, Vepslased, Isurid, Vadjalased, Eestlased, Liivlased, Karjalased, Mordvalased, Ungarlased, Marid, Udmurdid, Komid, Mansid, Neenetsid, Handid, Eenetsid, Sölkupid ja Nganassanid. Kuna eestlastel on tavaks määratleda end keele- ja kultuuripõhiselt ning eesti keel kuulub soomeugri keelte hulka, liigitavad eestlased end sageli ka rahvusena soomeugrilaste sekka. Samas on see enesemääratlus vaieldav, kuna kultuuriliselt ja geneetiliselt sarnanevad eestlased pigem naaberrahvastele (nagu lätlased, venelased ja rootslased) kui kaugematele soomeugri või uurali keeli kõnelevatele rahvastele (nagu ungarlased, handid, laplased või sölkupid). Siiski on soomeugri keelesugulusel oluline osa eestlaste identiteedis. Kahest hõimust : MARID Nimetused Enesenimetus mari tähendab 'i...
kõik soomeugri keeled tekkinud ühestainsast aastatuhandete eest räägitud soomeugri algkeelest selle hilisema mitmekordse jagunemise tulemusena. Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soomeugri keeled indoeuroopa keelte hulka. Peale soomeugri keelte kuuluvad uurali keelte hulka ka samojeedi keeled. Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soomeugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena. SOOMEUGRI RAHVAKULTUUR Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, soomeugri ja samojeedi rühma. soomeugri keeled läänemeresoome keeled lapi keeled mordva keeled mari keel permi keeled Soomeugri keeled jagunevad: v Saamid. v Volga keeled: · Marid · Mordvalased v Permi keeled: · Komid · Udmurdid v Ugri keeled
☼ sisseelamine (Einfühlung)– vaatama seespool möödunud kultuure ☼ Herder oli esimene, kes hakkas väärtustama rahvaluulet ja rahvalaule ☼ noor Herder: kultuur ei allu progressi mudelile ☼ hiline Herder: kõik kultuurid pürgivad (=püüdlevad) täiuse poole ☼ kultuuriajalugu kui omaette teaduslik uurimisvaldkond sünnib 19. sajandi teisel poolel Saksamaal frivoolne = kergemeelne, inetu Kaks konkureerivat kultuurikäsitlust 19. sajandil: 1. Kultuur – rahvakultuur, argielu, folkloor jne 2. Kultuur – kõrgkultuur, filosoofia, kirjandus, kunst jne → domineerib siiamaani Jacob Burckhardt (1818–1897) – šoti ajalooline Berlin - ajalooline keskus ☼ kunstiajalugu ☼ pessimist “Kõik hea on juba olnud” ☼inimühiskonna kujunemist ja arengut mõjutavad kolm faktorit ehk jõudu [Potenzen]: riik, religioon ja kultuur. ükski neist ei eksisteeri iseseisvalt, vaid ainult kolmekesi koos ja seotuna.
Taotlus.kulka.ee (tuleb teha kasutaja, siis saad teha taotluse) Alati loe sihtkapitalide määruseid ja selle järgi otsusta, kuhu taotlus esitada. Nt Rahvakultuur- koorid, laulupeod. Helikunst – professionaalse muusikaga tegelev… Stipendiumi kasutamise eesmärk: Toetus GMF Tuscany International Workshop and Jazz Festivalil osalemiseks. (konkreetne ja informatiivne) Stipendiumi kasutamise algus (planeeri kuu aega lisaks) Stipendiumi kasutamise lõpp (kuu aega lisaks) Projekti sisuline kokkuvõte ( see mida sina sinna tegema lähed, pm nagu motivatsioonikiri) : Mida see endast kujutab? Miks sina sinna lähed? Mida sa sealt saad? Kuidas ja miks neid teadmisi rakendad? Kes seal õpetavad? (Eestis korraldatakse selliseid workshoppe väga vähe…..Oma maa muusikaelu arendamiseks) Kindlasti ära märkida mille jaoks konkreetselt sellelt ühingult raha küsite. Projekti kogu eelarve: Lennupiletid – Kes rahastab? Transport –kes rahastab? Ekspertgr...
Vadja keel Territoorium Kõnelejate hulk 1989. a. – 62 in. 1998. a. – 30-40 in. 2003. a. – 10 in. 2010. a oskas Venemaal vadja keelt 68 in. Murded ja murrakud † idavadja (1960) läänevadja • † Mäe vadja (1960) • † Oru vadja (1960) • Vaipoolne vadja Kukkusi vadja † kreevini (1800) Kirjakeel Läänemurdel põhinev vadja kirjakeel Looja: Mehmet Muslimov Vadja-Eesti sõnaraamat “Vad'd'a sõnakopittõja” Esimene vadjakeelne raamat Ilmumisaasta: 2015 Raamat on õppematerjaliks vadja keele kõnelejatele ja keelest huvitatuile. Keeleõpe Jõgõperä keskkool Luutsa küla kool (lõpetatud) Kingissepa koduloomuuseum Helsingi Ülikool Joensuu Ülikool Jyväskylä Ülikool Tartu Ülikool Vadja sümboolika ...
Tehnilised uuendused keskajal Otto Karl Närska, Kati Karu, Max Sebastian Segerkrantz, Kevin Christian Eriksson Põlluloomad • Rohkem veiseid vähem hobuseid • Loomi arendasid talupojad • Keskaeg- Lehm andis 3-5 liitrit piima • Tänapäev-Lehm annab u25 liitrit piima • Suurused suurenesid • 11. saj: Rangid Pildil on kujutatud tööhobust koos rangidega http://hobukool.blogspot.com.ee/2013/01/pollumajandus-nr8-27- veebruar-1935-iii.html Kolmeväljasüsteem Põld on jaotatud 3- osaks: • Talivili • Suvivili • Kesa • Kasutati ka teisi põlluharimisviise Kolmeväljasüsteemi skeem http://image.slidesharecdn.com/elumaal-141101032211-conversion- ...
Mansid Mansid on soome-ugri rahvas, kelle asuala jääb Handi-Mansimaale ja Jekaterinburgi oblastisse Venemaal. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansi. Mansid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. Mansi keel kuulub soome-ugri keelte harusse, koos handi keeltega moodustab mansi keel obiugri keeled. Handi-Mansi autonoomses ringkonnas on handi ja mansi keel ametlikud keeled vene keele kõrval. Mansi sõnavaras leidub umbes 800 sõnatüve, mis on ühised teiste soome-ugri keeltega. Antropoloogiliselt kuuluvad mansid uurali rassi. Algselt elasid mansid Uuralite läänenõlvadel, aga 11.–14. sajandil tõrjusid komid ja venelased nad itta, teisele poole Uuraleid. Mansid on olnud Vene võimu all alates 16. sajandist. Naftamaardlate kasutuselevõtt Handi-Mansimaal 1960ndatel tõi kaasa suurima siserände laine Nõukogude Liidus pärast Teist Maailmasõda...
Nende ametlikuks keeleks on kasubi keel, mida kõneleb umbes 50 000 inimest ning seda peetakse ka üheks Poola keele dialektiks. Lääneslaavlastest Kasuubide ehk kassuubide esivanemad olid pomoraanid, kes elasid I aastatuhande lõpus ja II aastatuhande alguses Pomorzes. 14. sajandist 19. sajandi lõpuni oli nimetatud rahvas tugeva saksa mõju all ning 18. sajandil püüti neid süstemaatiliselt saksastada. 19. sajandi lõpus kogus hoogu noorkasuubide liikumine ning edenesid kasuubide rahvakultuur, rahvakunst ja kirjandus. Ilmusid ka ajalehed ning ajakirjad näiteks Gryf, Gryf Kaszubski ja Przyjaciel Ludu Kaszubskiego. Aastast 1957 ilmub ajakiri Kaszëbë, mille nimi tähendab kasuubi keeles Kasuubimaad. Kasuubide asuala (vähemalt kolmandik elanikest) on koondunud peamiselt Odra ning Visla jõe vahele. Kassuubimaa tuntuim linn on Gdansk, suuremad linnad on ka Gdynia, Sopot, Bytow, Kartuzy ja Rumia. Rahvaloendustelt pärinevad andmed tähendavad, et umbes 300 000
Vadjalased 10.klass 2013/2014 Sisukord Ülevaade Kultuur Millega tegeleb Huvitav info Kasutatud materjal Ülevaade Läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluv läänemeresoome hõim Vadjalased on Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti, põlisasukad Traditsiooniline vadjalaste asuala Vadjamaa on olnud Ingeris Lauga jõe ümbruses üsna Eesti idapiiri lähedal Vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui ka lõunasuunas 19. sajandi teisel veerandil toonases Peterburi kubermangus 37 asulat Kultuur Üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli Vadja keele kõige lähemateks sugulasteks peetakse üldiselt eesti keelt ja liivi keelt 1998 - Emakeelena räägiti kolmes Lauga jõe suudme äärses külas: Liivtüläs, Luuditsas ja Jõgõperäl Esimesed viited vadjalastele on teadaolevalt 9. sajandist, mil neid kutsuti tsuudideks 2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast...
Rakendati sellised abinõud,et hävitada Eestis nõukogude võimu aktiivsed ja potentsiaalsed vastased ning nende lähedased ja perekonnaliiikmed, kogu iseseisvusaegne poliitiline ja majanduslik juhtkond. Hirmu ja terroriga loodeti maha suruda juba eos igasugune mõte vastupanust ja iseseisvuse taastamisest Sõja järel sai kõrgkultuur ränga hoobi (EK(b)P VIII pleenum!), 1960. aastatel hakkas taastuma. Rahvakultuur (=isetegevus) oli peale sõda elav, hakkas tasapisi hääbuma, kui maale hakkas tungima linlik eluviis. Tähtis on, et laulupeod jätkusid. 1970. aastate lõpus algas venestuskampaania vene keele osa suurendamine igal alal (eesti keele arvelt), eeskätt haridussüsteemis. Võeti suund kakskeelsusele.
◦ Kultuuriajalugu kui omaette teaduslik uurimisvaldkond sünnib 19. sajandi teisel poolel Saksamaal. ◦ Kultuuriajalugu sünnib kriitilises dialoogis poliitilise ajalooga. Kui poliitilise ajaloo uurijad süüdistavad kultuuriajaloolasi ebaolulise ja frivoolsega tegelemises, siis viimased heidavad poliitilisele ajaloole ette üksikule ja pinnapealsele keskendumist. Kaks konkureerivat kultuurikäsitlust 19. sajandil • Kultuur – rahvakultuur, argielu, folkloor jne –Gustav Klemm, Allgemeine Cultur-Geschichte der Menscheit (10 kd., alates 1843) • Kultuur – kõrgkultuur, filosoofia, kirjandus, kunst jne –Jacob Burckhardt, Die Culture der Renaissence in Italien (1860) Jacob Buckhardt • Üldised vaated ajaloole: ◦ Ajalugu aitab mõista tänapäeva; meie olevik on välja kasvanud minevikust, uurida tasub ainult seda minevikku, mis kõnetab olevikku ja tulevikku.
Taimeprojekt PAJU Võru Kesklinna Gümnaasium 2 b klass Kaspar 2012.a. Pajud on suur ja huvitav taimeperekond. Paju rahvapärased nimed on: pai, pao, remmelgas, raag, raid, lember Eestis kasvab 23 eri liiki pajusid, neid võib olla rohkemgi. Paju (Salix) on põõsaspuu, kasvamiseks eelistab ta niisket pinnast või veekogude lähedust. Nimetus ,,paju" on vana ja kuulub ka teistesse soome-ugri keeltesse. Puukujuliste pajude kohta on muidugi kombeks ka remmelgas öelda, aga pajud on nad ikkagi, ja sellel võsal on kevaditi pajutibud küljes. Maailmas on neid üle 300 liigi, Pajud on alati olnud inimeste elus üsna olulisel kohal. Rahvameditsiinis on paju koor tuntud ravimtaimena palaviku, reuma, bronhiidi, läkaköha ja veel paljude tõbede puh...
TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse Osakond EESTI TALUMÖÖBLI ARENG Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 4 1. EESTI MÖÖBLI LÜHIAJALUGU....................................................................................5 2. MÖÖBLI LEVINUIM MATERJAL - PUIT.........................................................................8 3. MÖÖBLI LIIGID....................................................................................................... 10 3.1. Istmed............................................................................................................. 10 3.2. Lauad........................
Massikultuuri funktsioonid on olnud vastvalt ajastule erinevad: tänapäeval peamiselt meelelahutuslik, kuid samas on see endiselt ka mõjutamisviis. 1930. Aastatel kasutati seda lausa massipropaganda edastamiseks. Massiühiskond koosneb automiseeritud inimestest-inimestest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalsed uhted teiste inimestega. Rahvakultuur- rahva enda loodud, sõltumatu ning peegeldab inimeste endi kogemusi. Ehedalt populaarne rahvakultuur ei pürgi kunstiks saamisele, ent selle eripärasust tunnustutakse. See võrsus alt poolt.lk 31,34 Massikultuur- mis see on lk 32, massikultuurist kuni lk 43 Elitarism 69 Frankfurdi koolkond ja kultuuritööstus Sildid: Mille poolest on F.K veel päevakohane? F.K pärand, Tegevusvaldkonnad 89-92, Kaubafetisi teooria 94-95, tp kpt teooria ja ,,võltsvajadused"(98) Iseloomulik(7): - Kriitilise teooria ja uurimistöö arendamine
-ndatel a) Väike kandepind. b) Asendas metsavendluse. c) Lendlehed, avalikult Ev-st rääkimine. 3) Dissidendid ehk teisitimõtlejad 1960.-ndate lõpul. a) Peamiselt haritlased. b) Avalikud pöördumised ja omaalgatuslikud väljaanded. c) Püüti anda tõepärast infot nõukogude ühiskonnast ja selle oludest. 10. Iseloomusta Eesti kultuurielu järgmistes valdkondades: haridus, kirjandus, usuelu, rahvakultuur. 1) Haridus. a) Hakkas kehtima 8-klassiline kooliharidus. b) Kohustuslik keskharidus. c) Nõuti ideaalset õppeedukust, mida vajaduse korral ka teeseldi. d) Kõrgkoolides kehtestati ainesüsteemi asemel kursute süsteem, üliõpilastele väike valikuvabadus. e) Vene keele ning venelaste ajaloo ületähtsustamine. 2) Kirjandus. a) Paljude loomeinimeste põgenemine läände.
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Maailmasõdade vahel toimus kultuurielus palju suuri muutusi. Talurahvakultuurist arenes välja moodne kõrgkultuur. Sellele aitas kaasa riigipoolne toetus kirjanikele, kunstnikele ja teistele. Tänu sellele rikastus rahvakultuur ja kaasaegsus. Suured muutused tegi läbi hariduselu. Kuna Eestis polnud enam vene võimu, siis kaotati Eestis venekeelne õpe. Varasema haridussüsteemi asemele loodi ühtluskool. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Suurt tähelepanu pöörati eestikeelsele kõrgharidusele, ilma milleta polnud rahvuskultuuri ja rahvusriigi püsimine mõeldav. Avati Eesti Vabariigi Tartu Ülikool, hiljem Tallinna tehnika ülikool ning kõrgemad muusika- ja kunstikoolid
Eesti Iseseisvumine (õpik) · Balti kubermangud kuulusid Vene keisririigi enamarenenud piirondade hulka · 20.saj algus: kohalike mõisnike suve, järkuv venestamine · 1905. aasta sügisel streigid, meeleavaldused linnas; detsembris mõisate rüüstamised ja põletamised (Vene valistsuse karistussalgad surusid maha) · I ms puhkamisel võtsid riigivõimud suunaks Balti erikorra kaotamine > baltisakslasi represseeriti (keelati saksa keele avalik kasutamine, suleti saksa koolel) · Pärast Veebruarirevolutsiooni algust 1917, puhkesid rahutused ka Eestis, mille käigus sunniti lahkuma senised kubermangu võimud · Ajutine Valitsus nimetas kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. · Toimusid Maapäeva vaöimised (Eesti ajutine Maanõukogu) · 1917 septembris muutus olukord Eestis keerulisemaks, kuna Saksa väed asusid pealetungile Vene kokkuvarisenud armeele, ning jõudsid ka Eestisse....
Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. // BERTA, 20.12.2003. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-joulud.php Artikkel internetist: Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/joulud/joulud_kauraaresaar.htm Artikkel ajalehest: Meier, J. Jõulukombed. // Postimees, 18.11. 2009. http://joulud.postimees.ee/189631/joulukombed Raamat: Ränk, A. Eesti Etnograafia sõnaraamat. Tln.: Pakett, 1995. 251 lk. Raamat: Berg, E.; Hiiemäe, M.; Jansen; E. Eesti rahvakultuur. Tln.: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 676 lk. Raamat: Eisen, M.J. Meie jõulud. Tln.: Olion, 1994. 118 lk. Raamat: Haavik, Õ. Eesti rahvakombeid läbi aastaringi. Tln.: Argo, 2006. 116 Tänan kuulamast!
Udmurdid Koostaja: Laura Hainas 9.klass Keel Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel. Udmurte oli 1989. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Asuala Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (42 100 km²) Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid Vene NFSV territooriumil 714 833. Udmurtide positsioonid on paremad maapiirkondades. Kümned tuha...
9. Klass UdmurDid Sissejuhatus Udmurdid on soome-ugrilased, kelle peamine asutusala on volga lisajõgede kaama ja vjatka vahel Udmurdi vabariigis. Pealinn on Izevsk Neid elab veel Permi ja kirovi oblastis ning Baskiira ja Tatari vabariigis Udmurdi keelest Udmurdi keel kuulub Soome-Ugri keelte permi rühma, lähim sugulaskeel on komi keel. Udmurte oli 1899. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000), kes on arvatavasti udmurdi keelele üle läinud Volga bulgaaride järeltulijad. Udmurt vahtimas Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tas...
1949 õhkisid SMV liikmed punamonumendi Raadil * 1960ndate lõpust dissidendid ehk teisitimõtlejad(Enn Tarto, Mart Niklus, Lagle Parek, Jüri Kukk jne) valikud kirjad ja pöödumised INFO LÄÄNEST: * välisraadiojaamad (USA hääl, Vaba EUR) * SO turistid, SO TV ja HELTLN laevaliiklus * teadlaste suhted tihenesid välismaa kolleegidega 10. ISELOOMUSTA EESTI KULTUURIELU JÄRGMISTES VALDKONDADES: HARIDUS, KIRJANDUS, USUELU, RAHVAKULTUUR! II MS järel jagunes kultuur kaheks: välis ja kodueesti. HARIDUS üleminek kohustuslikue keskharidusele vähendas keskhariduse väärtust. Ülikoolides kehtestati kursuste süsteem ja üliõpilaste valikuvabadus vähenes KIRJANDUS NSVL võim hävitas varasemat kultuuripärandit, nt suure osa iseseisvusaegsest ilukirjandusest, ajalehtedest, mälestusmärkidest, haritlased pidid ümber hindama oma loomingu ja taluma repressioone, E ilmus romaane 10x vähem kui paguluses
Enamasti õpitakse teiste maade kultuurist või siis võetakse nendelt kultuuri elemente kasutusse. Ulatuslikud kultuurimõjud võivad tekitada teistesse kultuuridesse sissesulandumist ja oma kultuuri kaotamist. Kultuuri vallas võidakse eristada kõrgkultuuri, massikultuuri ja rahvakultuuri. Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud ning saab tavaliselt majanduslikku tuge. Massikultuur tegeleb enamasti meelelahutusega. Rahvakultuur tähendab aga laiadel ühiskonnakihtidel osalemist ilma, et taotletaks majanduslikku kasu. Kultuuri üks oluline osa on arhitektuur ehk ehituskunst. Arenenud Euroopa riikides tunnustatakse arhitektuuri kui üht kultuuri ja elukeskkonna osa. Arhitektuur on üks olulisemaid inimese elukeskkonna kujundajaid nii kultuuris kui ka majanduslikus mõttes. Arhitektuure liigitatakse kolmeks - sakraalarhitektuuriks (templid, kirikud, kabelid),
on progressivistlik ajaloonägemus on seega lähedasem religioossele mõtlemisele. Piiblis on väidetavalt mainitud ka progressi aeg ehk progressiivne aeg. 2. Millised jooned eristavad rahvakultuuri ja populaarkultuuri praktikaid? Rahvakultuur on midagi, mis ühendab meid meie ajaloolise traditsiooniga ja viitab kultuurielementide pikaealisusele. Selle loojaks on kogu rahvas. Populaarkultuur on põhimõtteliselt sama, mis massikultuur; see on tekkinud massilise käibe eesmärgil. Rahvakultuur on tekkinud aja jooksul ja hoopis teistel eesmärgil (mitte rahalisel nagu populaarkultuur). Rahvakultuuri vaadeldes võiks kõigepealt tuua välja tema pikaealisuse võrreldes populaarkultuuriga. Rahvakultuur on püsivam ja mitte nii mõjutatav väliskeskkonna poolt kui populaarkultuur. Võiks öelda, et populaarkultuur ongi saanud enamuse oma sisust väliskultuuridelt, rahvakultuur aga jääb rohkem truuks oma maa traditsioonidele. Kohati on
Jakob Westholmi Gümnaasium EESTI TALUPOJA ELUOLU 19. SAJANDIL Referaat Õpilane: Õpetaja: Tallinn 2012 19. sajandil hakkas muutuma kogu Eesti asustuse ilme. See muutus hajusamaks ning muutus ka külade sisu. Uute külavormide tekkimisel mängis suurt rolli maastik. Arvestati joogivee olemasolu, pinnareljeefi ja mulla viljakust. Väheviljakatele maadele tekkisid hajusad külad ehk hajakülad taluõued paiknesid maastikul laialipillutult ja korrapäratult ning nende vahel laiusid metsad, karjamaad ja põllud. Hajakülad olid eriti laialt levinud Lõuna- Eestis, kuid neid võis leida üle kogu Eesti. Ridakülad rajati harilikult mõne kõrgendiku veerele, jõe, järve või mere kaldale, või harvem ka raba servale. Ridakülades asetsesid hooned ja õued ühel pool teed üksteisele lähedal. Tavaliselt paiknes põllumaa külast kõrgemal ...
a) Eesti elanikkonna osatähtsuse kiire vähenemine. b) Eesti keele kasutamise piiramine. c) Eestikeelse ajakirjanduse jms raskendatud kättesaamine. d) Ülepingutatud ja oskamatu vene keele õpetamise kampaania. e) Tööstuse arengu ületähtsustamine ja arendamine, sellega kaasnevad ökoloogilised probleemid. f) Kakskeelsus. 3) Miilised olid nõukoguliku kultuuripoliitika tagajärjed Eestile? 1) Kultuur. a) Rahvakultuur ahenes ja hääbus. b) Romaane jms ilmus väga vähe. c) Isetegevuse taandumine kõrgkultuuri ees. 2) Haridus. a)
JOHANN WOLFGANG VON GOETHE 1749-1832. Isa oli jurist, Keisri nõunik, sai hea hariduse, esmalt koduõpe, ka tema oma isa õpetas, 16 aastaselt läks Leibzigi Ülikooli ja asus seal õppima õigusteadust, johann oli laialdaste huvidega, teda huvitas ka kirjandus, füüsika loodusteadused botaanika. Haigestus, tervenes aga ei läinud Leibzigi tagasi vaid Strassbourgi ülikooli, kus lõpetas edukalt õigusteaduse kursuse. Tutvus Herderiga ja mõjutas teda (Seisukoht: üksi rahvakultuur pole teisest parem jne). Neist said sõbrad, Goethe leidis enda jaoks Shakespeare'i. Goethe tegeles ülikooli päevil luuletamisega, armastusest, tal oli palju armumisi, naisi, kes teda inspireerisid. Noorusepõlve luule pole nii tähendusrikas. Esimene suurem tuntus tuli näidendiga ,,Götz von Berlichingen" aadlik, rüütel esindab kangelast, kellest edasised tormi ja tungi tegelased võtsid eeskuju. (Torm ja tung oli
just väga suure tarbijahulga poolt armastatud kultuuriosa. Tammsaare on selle kohta lausunud: "Kõrgkultuuriks on usku vaja". Mulle näib, et paljud justkui kardaksid kõrgkultuuri, sest räägitakse, et see ei sobi kõigile. Kuid miks mitte? Kes keelab tavainimesel saada osa kõrgkultuurist, et ennast võib-olla ehk isegi harida, saamaks teada uusi teadmisi, et hiljem ehk juba ise olla osa kõrgkultuurist ja seda ise luua. Sel viisil areneb ka rahvakultuur. Õpitakse tegema midagi, midagi kas vanemad, esivanemad või sõbrad oskavad teha ja teevad hästi, proovitakse neid jäljendada ning nagu vanasõna ütleb "harjutamine teeb meistriks". Kui asi juba käpas, näidatakse tegevust edasi oma lastele, lastelastele ja teistele sugulastele. Nii levibki kultuur, mitte ainult rahva- vaid ka massi-, ja kõrgkultuur. Kultuuri õpime me tarbima elu jooksul, kuid see kõik kaasneb meie enda arenguga. Ja kõrgema
Traditsioonid ja uuendused Eesti ühiskonnas . Eestis on säilinud mitmed tavad ja kombed. Traditsioonide püsimine aitab ellu jääda. Nendes on rahvakultuur, mida austades ja järgides , püsime ka ise edukalt elus . Aga nagu muutub Eesti ühiskond , muutuvad ka traditsioonid . Millised traditsioonid on jäänud püsima ja milliseid uuendusi on tehtud Eesti ühiskonnas ? Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi , näiteks : vastlapäev ,sõbrapäev , jõulud , kadri - ja mardipäev , . Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud . Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks
Tavade muutmine ühiskonnas. Eestis on säilinud mitmed tavad ja kombed. Traditsioonide püsimine aitab ellu jääda. Nendes on rahvakultuur, mida austades ja järgides, püsime ka ise edukalt elus. Aga nagu muutub Eesti ühiskond, muutuvad ka traditsioonid. Millised traditsioonid on jäänud püsima ja milliseid uuendusi on tehtud Eesti ühiskonnas? Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi, näiteks: vastlapäev, sõbrapäev, jõulud, kadri - ja mardipäev. Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud. Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval
väljakoolitamine. Seminaridel oli pearõhk ladusal lugemisel ja usuõpetusel. Kuna õpperaamatuid ei olnud, siis kirjutas Forselius ise aabitsa, mille järgi lugemist õpetada. 1687 a. otsustati igasse kihelkonda rajada kool ja sealsetele koolmeistritele pidi palka maksma. Peale koolide oli lugemisoskuse omandamisel oluline roll ka koduõpetusel, kus koolitati eelkõige neid lapsi, keda kodus ei suudetud lugema õpetada. Tänu sellele tegevusele üldine haridustase paranes, rahvakultuur hakkas arenema ja eestlastel oli kõrge lugemisoskus. Eestikeelseid kirjasõnu hakati edendama selletõttu, et taheti tõlkida piiblit eesti keelde. Selleks oli vaja paika panna kirjakeele reeglid. 17-18 saj. oli paralleelselt käibel nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti kirjakeel. Esimese eesti keele grammatika koostas Heinrich Stahl, kes sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga. Paraku jäi see rahvakeelest kaugeks
· Kultuursus teritab meie vaimu, maitset, kombeid. · Kultuuri saab jagada: a) kõrgkultuur eeldab teadmisi, vaimset pingutust, vaimseid eeldusi, rahvusvahelise prestiizi kandja, (ballett, sümfoonia, ooper). b) massikultuur mõeldud ja tehtud kättesaadavaks laiadele massidele, ei eelda spetsiifilisi eeltadmisi, igale maitsele midagi, kommertslik, suunatud kasumi teenimisele. c) rahvakultuur kunstilooming, eneseteostus, mille eesmärgiks ei ole kasumi teenimine vaid pakutakse võimalust osaleda pärimuskultuuris. · Pärimuskultuur rahva eelnevate põlvkondade poolt loodud ja minevikku tänapäevaga ühendavate aineliste ja vaimsete väärtust kogu (folkloor, keel, traditsioonid, rahvatants jne) · Subkultuur erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris nn dominantkultuuris (klubikultuur, ärikultuur).
Vepslased Kus elavad, naabrid? Vepslased elavad Äänisjärve (Oneega) edelarannikul (põhja- ehk äänisvepslased) ning järvest lõunasse jääva Vepsa kõrgustiku piirkonnas (kesk- ja lõunavepslased). Vepslaste asuala on administratiivselt killustatud. Karjala Vabariigis elavatel põhjavepslastel on oma autonoomne territoorium (Soutar´ve ehk Seltozero rahvusvald). Leningradi oblasti ida- ning Vologda oblasti loodepoolsetel ääremaadel elavatel kesk- ja lõunavepslastel pole mingisugust autonoomiat. Vepslaste lähimad soome-ugri naabrid on karjalased ja ingerisoomlased. Rahvaarv, väljasuremisoht 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku 8240 vepslast. 1989. aasta andmeil oli neid tollase Vene NFSV territooriumil 12 142. Seega on vepslaste arvukus oluliselt langenud. Põhjuseid on mitmeid, nii kogu postsotsialistlikku Venemaad vaevav demograafiline kriis kui ka jätkuv venestumine. Oht täielikult välja surra on reaalselt...
jõuti Kultuurkapitali loomiseni, millest kujunes välja peamine kultuuri finantseeriv asutus. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine. Emakeelne haridus oli algkoolist kõrgkoolini. Loodi kutseühinguid, mis aitasid kaasa professionaliseerumisele, nagu näiteks Eesti Kirjanike Liit. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest ning valitsevaks said inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Välismaal toimusid eesti kunstnike kunstinäitused. Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus. 1930. aastatel kaasnes kultuuri finantseerimisega loomevabaduse piiramine, vaikiv ajastu häiris kultuuri arengut. Haridus Ühtluskooli põhimõte. Kooliharidus oli emakeelne, põhikool tasuta. Gümnaasiumid maksulised ja seal loodi eriharud (reaal, humanitaar, aiandusklassid jm). Majanduslikult oli hariduse andmine raske, kuna maju polnud selleks piisavalt, samuti õpetajaid ega emakeelseid õpikuid, kuid aja jooksul olukord paranes.
SAAMID Mariliis Kallion TKog 10 A 2012 Nimetus Enesenimetusteks on saam´ ja saamm´lja sabme, sabmelas. Teised rahvad on saame kutsunud fennideks (finnideks) ja hiljemalt 12. sajandist lappideks. http://1.bp.blogspot.com/_CrXKZd0 a_9Y/TJY6znpeIuI/AAAAAAAAAMk /MgPnDXU4kNY/s1600/Nenets_Chi ld.jpg Asuala Saamid on väheseid maailma põlisrahvaid, kelle põline asuala ei moodusta tänapäeval territoriaalset tervikut, vaid on jaotatud nelja riigi vahel-Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa. Asustusvöönd nelja riigi territooriumil on umbes 2000 km pikk. Norras elab u 40 000, Rootsis u 10 000, Soomes u 5 000 ja Venemaal u 2 000 saami. Saamide rahvaarvu on hinnatud ka mitmeid kordi suuremaks. Erinevused tulene...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
