Quo Vadis, kultuur? (0)

Quo Vadis , kultuur?
Essee
Õppejõud:
Quo Vadis, kultuur?
Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus. Inimesele antakse kultuurilised omadused ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse, õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. „Alguses ei olnud midagi. Inimene tuli alles hiljem ja siis tuli kultuur. Täna peame kultuuri iseenesest mõistetavaks.“ Nii on öelnud Laine Jänes.
Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastusele. Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi, kuid on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Enamasti õpitakse teiste maade kultuurist või siis võetakse nendelt kultuuri elemente kasutusse. Ulatuslikud kultuurimõjud võivad tekitada teistesse kultuuridesse sissesulandumist ja oma kultuuri kaotamist.
Kultuuri vallas võidakse eristada kõrgkultuuri, massikultuuri ja rahvakultuuri . Kõrgkultuur on rahvusriikides kõrgelt väärtustatud ning saab tavaliselt majanduslikku tuge. Massikultuur tegeleb enamasti meelelahutusega. Rahvakultuur tähendab aga laiadel ühiskonnakihtidel osalemist ilma, et taotletaks majanduslikku kasu.
Kultuuri üks oluline osa on arhitektuur ehk ehituskunst . Arenenud Euroopa riikides tunnustatakse arhitektuuri kui üht kultuuri ja elukeskkonna osa. Arhitektuur on üks olulisemaid inimese elukeskkonna kujundajaid nii kultuuris kui ka majanduslikus mõttes. Arhitektuure liigitatakse kolmeks - sakraalarhitektuuriks (templid, kirikud, kabelid ), profaanarhitektuuriks (loss, kindlus , elamud , avalikud hooned), maastikuarhitektuuriks (aed, park).
Eestis algab arhitektuuri ajalugu püstkoja, kivi- ja tarandkalmetega, jätkub kindlustatud asulate ja linnustega ning Eesti kõige omapärasema ja sajandeid püsinud arhitektuurinähtusega – rehielamuga. Kogu eesti arhitektuur on aegade jooksul tegelikult korduvalt hävitatud ja uuesti ehitatud. Professionaalne arhitektuur kujunes meil alles 20 sajandi alguses. Tänapäeva arhitektuurile on omane uue kiire omaksvõtt ja paindlikkus , vahest võib see lõppeda rahvusvahelise arhitektuuri suurkujude kopeerimisega või moevõtete mehhaanilise kasutusega. Praegust arhitektuuri kujundavad kümned uued terasest ja peegelklaasist büroohooned, moodsad automüügikeskused, neoontuledes kaubamarketid ja eliit maitsele vastavad eramud. Parimad näited Eesti kultuurist on Emajõe Ärikeskus, Sakala keskus, Tallinna Linnahall, Tallinna Olümpiapurjespordikeskus, Tallinna vanalinn, Tartu Ülikooli peahoone . Eesti linnad on aastasadu arenenud ja üha enam tuleb uusi ja huvitavaid kultuure juurde, mis muudab meie elu paremaks.