mastivimpel. Mastivimpel on meil üsna uus, neid on alles viimastel aastatel kasutama hakatud, ent paljudes riikides (eriti Põhjalas) on vimpel väga populaarne. Mastivimplil võib kasutada rahvusvärve, aga ka maakonna, valla või linna tunnusvärve. Koduõuel heisatava mastivimpli võib kavandada igaüks endale meelepärastes värvides. Vimplile võib õmmelda, maalida või trükkida vapi või peremärgi; asutuse, ühingu või firma embleemi. Enamasti on mastivimplid nn pöörlevad vimplid, mille pikkuseks arvestatakse kuni pool lipumasti kõrgusest. Lipuna heisatavad vimplid on tavaliselt lühemad. Mastivimpli suureks eeliseks on see, et seda ei pea õhtuti langetama. Vimpel võib lipumastis lehvida kasvõi aastaringselt, kui väljanägemine seda lubab. Lipupäevadel asendatakse vimpel (ka rahvusvärvides vimpel) riigilipuga. Eesti riigivapp Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, mil Taani
teda kui 34 Tauri). Herschel nimetas ta "Georgium Sidus" (Georgia Planeediks) oma patrooni auks, mittetuntud (Ameeriklastele) Inglise kuninga George III auks; teised kutsusid seda "Herschel". Nimi "Uraan" esitas esimesena Bode vastavalt (kooskõlas) teistele planeetide nimedele klassikalisest mütoloogiast, aga see ei tulnud tavakasutusse kuni 1850 aastani. Uraani on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2, 24. jaanuaril 1986. aastal. Suurem osa planeetidest pöörlevad telgedel, mis on peaaegu risti ekliptika tasapinnaga, aga Uraani telg on peaaegu paralleelne ekliptikaga. Voyager 2 möödumise ajal näitas Uraani lõunapoolus peaaegu täpselt vastu Päikest. Sellest tuleneb veider fakt, et Uraani polaaralad võtavad vastu rohkem energiat Päikeselt kui tema ekvatorjaalsed regioonid. Uraan on sellele vaatamata kuumem ekvaatoril kui poolustel. Selle aluseks olev mehhanism on tundmata.
antiikmaailmast, nagu seda sageli väidetakse. 12. sajandil kirjutas india astronoom ja matemaatik Bhasakara: ,,See masin käib ringi suure jõuga, sest elavhõbe on ühelt poolt pöörlemisteljele lähemal kui seiselt poolt." Ilmselt pakkus temagi ainult ideed, seda ise katsetamata: pöörteljel asetses radiaalsete torudega ketas. Leiduri arvates pidi kogu kupatus igavesti pöörlema. Keskaja konstruktsioonid tegelesid mõistagi tehnikamõtte toonasele tasemele vastava igiliikuritega. Pöörlevad kettad varustati otsekui Bhaskara eeskujul edasi-tagasi nõtkuvate kangide või pöördteljele lähenevate ja sellest 11 eemalduvate kuulikestega, loomaks järjepidevalt taastuva tasakaalutuse: vihtidega vasarkangid, kuulikesed või elavhõbe asetuksid ratta pöörlemisel teljest kord kaugemale, kord lähemale ning annaksid ratta ühel ja teisel küljel otsekui erineva jõumomendi
1. Nimetage tähtsamad kontsentratsiooni väljendusviisid, neile vastavad kontsentratsiooni ühikud ja selgitage nende arvutamist. P(massiprotsent) =m(aine)/m(lahus)*100% iseloomustab lahustunud aine hulka lahuse või lahusti kindlas ruumalas või massis. Molaarsus(c;mol/dm3,M) nt lahustunud aine moolide arvu 1 dm3 lahuses. c=n(l aine)/V(lahus dm3). Molaalsus(cm;mol/kg,m) nt lahutunud aine moolide arvu 1kg lahuti kohta. C m=n(l aine)/m(lahusti kg). Moolimurd(X) lahuse 1 komponendi moolide arvu suhe lahuse kkogu moolide arvust. X1=n1/n1+n2. 2. Milliste omaduste poolest erineb kvantosake klassikalise mehaanika osakesest? Klassikalise mehaanika raames määravad osakese oleku üheselt tema asukoht ja kiirus. Seetõttu ei ole klassikalises mehaanikas vajadust vaadelda olekuid ja mõõtmistulemusi lahus, sest olek määrab mõõtmistulemused ja ümberpööratult. Kvantmehaanikas aga ei ole üldjuhul üheselt ennustatav, millised tulemused tä...
selgitus: Päikesekiirgus põhjustab maakera erinevates kohtades erinevate õhutemperatuuride kujunemise, mis omakorda põhjustab erinevate õhurõhualade kujunemise. Õhurõhkude erinevus aga paneb õhu liikuma. Kuidas toimub tuule kineetilise energia muundamine elektrienergiaks? Tuuleturbiin hakkab tööle, kui tuulekiirus on 45 meetrit sekundis ning töötab täisjõuga tuulekiirusel 15 m/sek. Tormi korral (25 m/sek) lülituvad tuuleturbiinid välja. Tuuleturbiini labad pöörlevad ühtlase kiirusega 1550 tiiru minutis. 1. Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema. 2. Labad panevad pöörlema masinaruumis asuva rootori. 3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust. 4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks 5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri jagajale sobivaks. 6. Ülekandeliinide abil transporditakse elekter tarbijani.
jaotada. Kütuse osakeste joa kuju,pikkus ja osakeste peensus olenevad pihustamise rõhust, pihusti düüsi avade diameetrist, nende asetusest, kütuse voolavusest ja kütuseaparatuuri tehnilisest seisukorrast 27.Väntvõll-on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse kepsu vahenduse lkolvi sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi.Väntvõll koosneb võlli- ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaaludest.Võllikaelad asuvad ühel sirgel ja pöörlevad ümber oma telje. Vändakaelad onvõllikaelte telje suhtes nihutatud teatud kaugusele ning asetsevad, sõltuvalt mootoritüübist, ka omavahel erinevate nurkade all. Väntvõlli vändakaelte asetus ja arv sõltub silindrite arvust. Näiteks on ühesilindrilisel mootoril on üks vändakael. Neljasilindrilisel ridamootoril aga neli vändakaela, mis asetsevadteineteise suhtes erinevate nurkade all, et töötaktid eri silindrites vahelduksid ühtlaselt
Liikumist e. taksist stimuleerivad kas teatavad lahustunud ained (kemotaksis), hapnik (aerotaksis), osmootne rõhk (osmotaksis), valgus (fototaksis), temperatuurimuutused (termotaksis), mehhaanilised stiimulid (tigmotaksis), elektrivool (galvanotaksis) või magnetväli (magnetotaksis). Bakterirakud liiguvad kas viburite abil (enamus graampositiivseid ja graamnegatiivseid baktereid) või libisevad tahkel pinnal (müksobakterid, fototroofsed tsüanobakterid). Viburite abil liikumisel pöörlevad viburid kas päripäeva (CW, clockwise) või vastupäeva (CCW, counter clockwise). Stiimulite puudumisel on bakteriraku liikumine kaootiline. Viburite pöörlemissuund vahetub perioodiliselt. E. coli puhul on täheldatud näiteks 1-sekundilist perioodi, kus viburid pöörlevad vastupäeva. Sel juhul liigub rakk ühes suunas 30 m edasi (see on ligikaudu 10 rakupikkust), millele järgneb viburite pöörlemine päripäeva (0,1 sekundit), kus rakk tõmbleb ühe koha peal (ingl. k. "tumbling"), kuna
Restoran Amarillo hotelli 1. korrusel pakub omanäolist kombinatsiooni Mehhiko tulisusest ja Ameerika lõunaosariikide maitserikkusest. Üle linna kuulsad on Amarillo hõrgud Amarita- kokteilid. Restoran on tuntud oma elava teeninduse ja lõbusate pidude poolest. Suvisel ajal on avatud ka väliterrass. CAFE AMIGO Öise meelelahutuse otsijatele on Amigo üks lemmikpaiku Tallinnas! Amigo on ööhulkurite lemmikpaik, kus pidu on püha ja püha on iga päev. Amigo on videodisko ja tantsutaevas, pöörlevad plaadid ja elavad esinejad. Amigo on casual atmosfäär, kus uutest tuttavatest saavad vanad sõbrad. BAAR MARCO POLO Bar Marco Polo on oma nime saanud kuulsa maadeuurija järgi. Tänu oma suurepärase ligipääsuga asukohale Sokos Hotel Viru I korrusel, laiale tootevalikule ning tähelepanelikule teenindusele, on ta kujunenud populaarseks kokkusaamiskohaks. BAAR BOGART Baar Bogart hotelli teisel korrusel on päevasel ajal rahulik koht aja mahavõtmiseks,
neilt saabuvaid andmeid. Seinal hakkab ainsa arusaadava pildina silma suur maakera kujutis, mille ümber on meteosatelliitide orbiidid. Neil liiguvad punktikesed, mis näitavad tehiskaaslase hetkeasupaika. EUMETSAT-i satelliitide süsteem on toiminud pidevalt 30 aastat. Tehiskaaslased väsivad kas või kosmilise kiirguse tõttu ning otsa saab nende asukoha korrigeerimiseks vajalik kütus. Nõnda on algsed 800-kilogrammised pöörlevad seadeldised vahetatud teise põlvkonna pöörlevate kahetonniste satelliitide vastu välja ning edasi tuleb juba Jason-1 ja Jason-2 tandem, mis on kolme stabiliseeritud teljega ning kuni kolm tonni kaaluv ehitis. Massi suurenemine tähendab, et satelliidil on üha enam mõõteseadmeid ning töödelda tuleb aina enam andmeid. Kui esimestel satelliitidel oli kolm andmeedastuskanalit, siis uusimatel juba 16. ÜRO
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 3. TOITEALLIKAD 3.1 Klassifikatsioon ja põhinõuded Toiteallikad on ette nähtud tööstuslike elektriliste koormuste katmiseks. Kaasaegsete ratsionaalsete elektrivarustussüsteemide loomisel esitatakse toiteallikatele kindlad tehnilis- majanduskilud nõuded: · piisav võimsus ja töökindlus, · väljastatava elektrienergia nõutav kvaliteet (sageduse ja pinge stabiilsus, pinge siinuselisus, 3-faasilise süsteemi sümmeetria jne). · kõrge kasutegur ning madal elektrienergia maksumus. Tähtsateks nõueteks võivad osutuda veel nende kiire sisselülitamine, automatiseerituse aste, vähesed kulutused hooldusele ning keskkonnasõbralikkus. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest võib toiteallikaks olla: 1) energiasüsteem, 2) tarbija oma elektrijaam, mis ttöötab paralleelselt ühtse võrkgug...
produtseerib hajunud kiirguse. Hajunud kiirguse lainepikkus on vôrdne pealelangeva kiirguse omaga. (Rayleigh hajumine). Kui molekuli polarisatsioon muutub siis 10-6 osa footoneid aga ergastab molekuli teatud vônkumisi ja see avaldub hajunud kiirguse spektris nôrkade spektrijoontena, mis on nihutatud ergastava sageduse suhtes (Ramani effekt). Tuumade magnetiline resonants (NMR) Umbes pooled tuumad pöörlevad ja laengu tôttu on neil magnetmoment. Tugevas magnetväljas orienteeruvad kôik magnetmomendid magnetväljasihis, kuid mitte täpselt paralleelselt. Tekib pretsessioon telje pöörlemine ümber magnetvälja suuna. Kui magnetväljas olevale tuumale suunata elektromagnetiline kiirgus, mis on sama sagedusega kui pretsessioon, siis "pöörab" see kiirgus tuuma magnetmomendi vektori vastupidiselt välja suunale. Tuum neelab energiat. See on NMR fenomen. Tuuma
Eneseteadlikkus on tugeva armastuse alustugi. Siia kuulub kõik oma nõrkuste tunnistamine, sest armastatud tahad ju olla ise enda pärast, isegi, kui Sa ei näe välja mingisugune printsess. Tõeline armastus väljendub selles, et sind armastatakse sellisena, nagu sa oled. Sinust hoolitakse ja sind peetakse kauniks ning seda lihtsalt niisama, ilma sinult selle eest midagi nõudmata. Kui oled korragi armunud olnud, siis tead, et tunded pöörlevad ringi nagu karusellil. Kõik, mis võis eile olla tähtis, on täna äkki täiesti ükspuha. Oled täiesti muutunud. See, kelle seni kõik sujus, muutub kaootiliseks ja ettearvamatuks: kes oli lahe ja alati sõiduvees, mõjub ootamatult ebakindla ning kohmetuna. Kui vaadata armastust vee peal, siis mõne vaikse vee muudab armastus ootamatult tormiseks ookeaniks ja tõelistest mässajatest saavad kuulekad lambukesed
Päikesesüsteemist väljub 4 satelliiti: Pioneer 10 ja 11 ning Voyager 1 ja 2, mis saadavad koguaeg signaale Maale. Satelliitide võimalikud kõrvalekalded oma teelt tõestaksid tundmatu planeedi olemasolu. Näiteks Pioneer 10 teel pole täheldatud siiani mingeid kõrvalekaldeid. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Esimeste hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Oma nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub
võimalik võlle või nende osi pöördmomendi edasiandmiseks sidestada. Teljed on pöörlevate detailide kandjad, võllid lisaks sellele veel ka pöörmomenti edastavad. Seega töötavad võllid lisaks paindele alati ka väändele. Enamik võlle ja telgi on sirged. Kolbmasinais vajatakse murtud geomeetrilise teljega väntvõlle, peamiselt aparaadiehituses veel ka paindvõlle. Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Osi, millega võllid ja teljed laagreile toetuvad, nim tappideks. Laagerdused Pöörleva masinaosa toetamiseks ettenähtud sõlme nim laagerduseks. Laagrile lisaks kuuluvad sinna korpusdetailid, tihendid, määrimisseadmed jms. Masinais leiavad kasutamist veere- ja liugelaagrid, aparaadiehituses veel magnet- ja elastsed laagrid. Konstruktsioon: Veerekehade kuju järgi jagunevad nad kuul- ja rull-laagriteks. Veereteede ridade arvu järgi on jaotus ühe-, kahe- ja neljarealisteks laagriteks
lammutamiseks. [5] Tuuleenergia sobib energia tootmiseks ka kohalikul tasandil, nt saartel. [5] 3. TUULEPARKIDE MÕJU KESKKONNALE JA MIINUSED Võrreldes traditsiooniliste energia tootmisallikatega on tuuleenergia mõju keskkonnale suhteliselt väike. Tuuleenergia ei kasuta fossiilseid kütuseid ning seetõttu ka ei reosta otseselt loodust. Sellegipoolest pole õige väita, et tuuleturbiinidel ei ole üldse loodust kahjustavaid mõjusid Pöörlevad tuuleturbiinid võivad tappa linde ja segada nende migratsioonimustreid. [10] Ka võtavad tuulepargid enda alla suuri ja tihti looduskauneid rannikualasid. Peamisteks ökoloogilisteks mõjuteguriteks loetakse tuuleenergia puhul : müra , visuaalne reostatus, varjud ja mõju linnustikule. Müra mõju Elektrituulikutega kaasnevat müra peetakse sageli üheks olulisimaks tuulikuparkide rajamisega kaasnevaks negatiivseks asjaoluks. Kindlasti on müra probleemiks selle pärast, et tuuleparke
Valtspurusteid kasutatakse teistkordsel keskmisel ja peenpurustusel ka sidusate ja niiskete meterjalide peenestusel. Materjal söödetakse ülalt kahe vastassuunas pöörleva rööpvaltsi vahele. Kivim ja valtsidevahelise hõõrde tõttu tõmmatakse materjal valtside vahele kus ta muljutakse puruks. Valtspurustid on siledate või rohveldatud valtsidega või siis ühe sileda ja ühe rihveldatud valtsiga. Löökpurustid , kus materjali purustavad suure kiirusega pöörlevad liigend- või jäigad vasarad. Habraste ja pehmete materjalide purustamiseks. Eristatakse vasarate kinnituse järgi: rootorpurustud ja vasarpurustid. Vasarpurustitega(ühe ja kaherootorilised) peenestatakse väheabrasiivseid materjale(kriit, kips, lubi). Materjal puruneb vasarate ja põrkeplaatide löökidest ning puruksmuljumisega vasarate ja purustusrestide vahel. Rootorpurustid- kivimi jämepurustamiseks. Üherootorilised ja kaherootorilised purustid
Mõõtühik: m/s (meetrit sekundis) Nurkkiirus ja joonkiirus v on omavahel seotud: v=*r Nurkkiirendus Nurkkiirendus iseloomustab nurkkiiruse muutumise kiirust (nurkkiiruse aja tuletis). d = , mõõtühik: rad/s2 dt Nurkkiirus, joonkiirus, nende vaheline seos Nurkkiirus kirjeldab pöörlemise kiirust e. ajaühikus läbitud nurk (pöördenurga aja tuletis). = 0 + t, Mõõtühik: = 1/s. Joonkiirus v (m/s): On kiirus, millega liiguvad pöörlevad või tiirlevad keha punktid ringjoonelisel trajektooril. Joonkiirus on ringjoone puutuja suunas. Liikudes pöörlemisteljest eemale joonkiirus kasvab. Valem: v = R, Mõõtühik: v = m/s. Nende vaheline seos: Joonkiirus sõltub nurkkiiruse suurusest. Mida suurem on nurkkiirus seda suurem on joonkiirus. Kesktõmbekiirendus Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas.
koosnev, ääre suunas hõrenev pilv – halo. Kuidas klassifitseerida galaktikaid? 1.Elliptilised- pmmarguse või pikliku kujuga, nende heledus vääheneb ühtlaselt serav suunas. 2. Spiraalsed- võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa keskelt pisut paksema „värtnani“ 3.Varbspiraalsed 4.Korrapäratud Kirjeldage spiraalse galaktikate ehitust. Spiraalgalaktikate kettad pöörlevad, tähed neis liiguvad ringjoonelistel orbiitidel, seejuures on spiraalharude juures tähtede joonkiirus kõikjal ühesugune. Asume pöörleva ketta sees. Selgitage mõistet“Noored ja vanad tähed“ Spiraalgalaktikate tolm, gaas ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat kerajatkeskosa-mõhna. Kirjeldage galaktikate ruumijaotust. Ühtlane;galaktikate piiri ei ole,
> Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustusele või sissetungimisele. > Ehitusmaterjalide puhul hinnatakse materjali kõvadust mingi kindla jõuga kuuli või teraviku siisesurumisega materjali pinda vastavas seadmes. Kõvadust hinnatakse jälje raadiuse või sügavuse järgi. Hõõrduvus > Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähendamine hõõrde toimel. Kuluvus > Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. kuluvuskindlust kontrollitakse pöörlevad trumlis, kuhu asetakse uuritava materjali tükid. > Katse tulemusena leitakse materjali masskadu %des mahakulunud tolmu näol. Löögitugevus > Löögitugevus iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilisele koormistele. > Löögitugevust kontrollitakse standardite proovikeha purustamise löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hulk. Muud omadused Keemiline püsivus > Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omdausi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul.
Kuna Rayleigh hajumise intensiivsus on tugevalt seotud hajuva valguse lainepikkusega (pöördvõrdeline lainepikkuse neljanda astmega), siis hajub sama suure läbimõõduga osakestel erineva lainepikkusega valguskiirgus erinevalt. Just valguse Rayleigh hajumine õhumolekulidelt teeb päikesepaistelisel päeval taeva siniseks ja hajumine atmosfääri alumistes kihtides olevatelt tolmukübemetelt õhtutaeva punaseks. Ja miks püssikuulid pöörlevad? oli meelde jäänud, et täpsuse suurendamiseks, aga ma ei saa aru täpselt kuidas... pöörlev keha üritab pöörlemistelje suunda säilitada, näiteks vurr peaks ju pikali kukkuma, kuid piisav pöörlemine hoiab teda püsti
Lihtne paigaldus ja lahtivõtmine 4.Odav. 61. Kettsiduri PUUDUSED: 1. MÜRA;2. Väike radiaalsiire. 62. Kuidas valitakse kettsidureid? 63. Kettsiduri valikul tuleb lähtuda tootja juhenditest. 64. 65. Nimetage Oldhami siduri eelised ja puudused ning kirjeldada selle valikupõhimõtteid. 66. Oldham'i siduri EELISED: 67. 1. Plastikust vaheelement töötab kaitseelemendina ülekoormuse korral 68. 2. Reaktsioonid võllide laagerdustele on väikesed; 69. 3. Mõlemad võllid pöörlevad täpselt sama pöörlemissagedusega; 70. 4. Nurklõtku puudumine ja suur väändejäikus; 71. 5. Suur lubatav radiaalsiire; 72. 6. Lihtne paigaldus ja odav. 73. 74. Oldham'i siduri PUUDUS: 75. Lubatav nurksiire on väike 76. 77. Oldham'i siduri kasutamisel tuleb arvestada, et 78. 1. Sobivad kasutamiseks suure pöördemomendi ja väikese pöörlemiskiiruse korral; 79. 2. Lubatav nurksiire on tavaliselt kuni 0,5 º; 80. 3. Lubatav radiaalsiire on tavaliselt kuni 6,5 mm; 81. 4
generaliseerunud ärevushäire paanikahäire kohanemishäire depressioon · Ravimid, ained alkohol nikotiin kofeiin vähivastased preparaadid vererõhku alandavad ravimid steroidid teofülliin türeoid-preparaadid (Elstein 1968 ) 7.3. Unehäirete mõju inimestele Kui insomniat kogetakse korduvalt, põhjustab see tihti hirmu unetuse ja selle tagajärgede ees. Uneaja saabumisel tunnevad insomniaga isikud pinget ja ärevust, on mures või masendunud, peas pöörlevad mitmesugused häirivad mõtted. Sageli halva unega seotud häirivatest mõtetest, isiklikest probleemidest, oma tervisest ja vahel isegi surmakartusest. Hommikul on tunda füüsilist kui ka psüühilist väsimust ja päevasele ajale on iseloomulik alanenud meeleolu, üleliigne muretsemine, pingetunne, ärrituvus ülemäärane tegelemine oma probleemidega. Unepuudus nõrgestab immuunsüsteeme, stressi talumisvõime väheneb ning kehatemperatuur väheneb. Funktsioonihäired:
Päikesesüsteemi välisosadesse. (Allikad 3, 8, 10 ) Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. (Allikad 3, 8, 10 ) Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (Allikad 3, 8, 10 ) Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (Allikad 3, 8, 10 )
7 HIIDPLANEEDID Pärast Marssi on Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. JUPITER Kõige rohkem on hiidplaneetidest uuritud Jupiteri. Tema magnetväli on tugevam kui Maal. Esineb kiirgusvöönd. Kiirgusvööndi ja ionosfääri laetud osakeste liikumine tekitab raadiokiirgust. Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning Jupiter ning ta on kolm korda massiivsem kui teised planeedid kokku. Jupiter asub Maast viis korda kaugemal ja tema tiirlemisperiood on ligi kaksteist aastat
väikesed energiakeerised, millest igaüks varustab energiaga mingit kindlat kehaosa või organit ning iga aurakeha. Samuti nagu meridiaanides, peab ka siin olema energia täpselt tasakaalus, iga kõrvalekaldumine toob kaasa mingi haiguse. Tshakrates olevaid väikseid energiakeeriseid nimetatakse lillede järgi "kroonlehtedeks". Vastavalt tshakrale võib neid olla mitmeid (näiteks pea kohal on neid ligikaudu 1000) Kui tshakrad toimivad normaalselt, on nad kõik avatud, pöörlevad päripäeva, omandades üldisest väljast vajalikku, igaühele neist iseloomulikku energiat. Päripäeva pöörlev tshakra tõmbab energiat üldisest väljast sisse analoogselt elektromagnetismis kehtiva, nn. kruvi reegliga.Kui tshakra pöörleb vastupäeva, voolab energia kehast välja ja vajalikku energiat ei saada. Siis on tshakra sisenevale energiale kinni. 11
· Sagedusel 50Hz. · Sageduse reguleerimine · Tarbijaid tuleb varustada elektrienergiaga nimisageduse juures. Seejuures peab 3-faasiline vahelduvvoolusüsteem olema sümmeetriline ning pinged faasides siinuselised. · Sageduse väärtus sõltub sellest kui täpselt vastab võimsuse genereerimine tarbimise muutumisele. · Sagedust reguleerivad generaatorid, mis on lülitatud ühtsesse vahelduvvoolusüsteemi ning need pöörlevad sünkroonselt. See tähendab, et nende pöörlemise nurkkiirused on sellised, et pinged generaatori klemmidel on sama sagedusega ning nende pinged on faasis. · Sageduse reguleerimiseks on elektrijaamade turbiinid varustatud kiirusregulaatoritega, mis reguleerivad turbiini pöörlemiskiirust turbiini siseneva energiakanda (aur, vesi) hulgaga. · Juhul kui mõni tootmisseade langeb ootamatult rivist välja, mõjutabsee ka sagedust sagedus langeb. 51
LAEVA ABIMEHHANISMID Abimehhanisme võib tinglikult Liigitada: Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed ,pumbad , kompressorid jne. ). Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. ) Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.) Hüdrauliste mehhanismide mõiste • Hüdraulika on teadus ,mis tegeleb vedelike tasakaalu ja liikumise seaduste uurimisega ning nende seaduste praktilise rakendamisega • Esimesed andmed teaduslikust lähenemisest hüdraulikale pärinevad aastast 250 e.m.a. , mil Arhimedes avastas vedelikku ...
Põhiliseks tööorganiks on nisakannud. 42. torusselüpsiseade- lehma all piim läheb otse torudesse ja sealt jahutusseadeldisse kannulüps - piim lüpstakse väiksesse nõusse ja siis kallatakse suuremasse 43. Lüpsiplatsid- 1) Paigalseisvad:* Kalasaba- kaherealine lüpsmine koos lehmade grupiviisilise liikumisega. Koridorplats- lehmad seisavad üksteise järel individuaalsulgudes. *Polügoon- on neli kalasaba platsi taolist rida, mis paiknevad rombikujuliselt ümber lüpsja tööala. 2) Pöörlevad: Kalasaba-karusell- lehmad seisavad peadega väljapoole sarnaselt kalasaba platsile. Radiaalkarussell- lehmad seisavad tööala suhtes risti, külgkülje kõrval pead väljapoole. 44. Lehmade lüpsmine- iga päev kindlal kellaajal, laut korras ja puhas, hiljemalt pooltundi enne lõpsi eemaldada sõnnik, tõusööta anda enne lüpsi, lehm rahutu söötes lüpsiajal; silo ei tohi sööta enne lüpsi, et piimale ei jääks ebameeldiv lõhn; vältida võõraste isikute ja loomade
© MIHKEL HEINMAA, kevad 2010 BIOKEEMIA | I TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ | veebruar 2010 I BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 1. Bioelemendid: H, O, C, N + P, S moodustavad üle 99% kõikidest aatomitest inimekehas. H, O, C, N on nii sobivad elukeemiale, kuna neil on võime moodustada kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamise teel. Bioloogilised makromolekulid: valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. - Molekulaarne hierarhia rakus: Anorgaanilised eellased (CO2, H2O, NH3, N2 NO3 ) > metaboliidid (püruvaat, tsitraat, suktsinaat...
Suurendavad võimeit põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 24. Rindkere skelett (luud, roided) Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. 25. Roiete ühendumine lülisamba ja rinnakuga Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil. Roided pöörlevad oma pikitelje. 26. Ülajäseme piirkonnad ja luud Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. · Õlavööde(abaluu ja rangluu) · Ülajäseme vabaosa luud(õlavarre-, küünarvarreluud , käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 27. Õlanuki rangluu liiges Plokkliiges (üheteljeline liiges) Liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges
suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 23. Rindkere skeleti moodustavad järgmised luud: Rinnakupide, rinnakukeha, mõõkjätke,vallasroided, ebaroided, pärisroided. Roideid on 12 paari: 7 ülemist on pärisroided, järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided. 24. Roiete põhimõtteline ühendumine lülisamba ja rinnakuga, roiete liikumine: Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil. Roided pöörlevad oma pikitelje. 25. Nimeta ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa(õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 26. Õlanuki-rangluu liiges (liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine): Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges
Optiku Andy Hepworthi sõnul kahjustab sage sinakas valgus silmi. Ta selgitas, et nutitelefonidest kiirgav valgus aitab kaasa kollatähni degenereerumisele, mis on üks sagedasemaid pimedaks jäämise põhjuseid.«Kuigi me ei tea, kas on olemas otsene seos silmahaigustega, on olemas tugevad laboratoorsed tõendid selle kohta, et see võib olla põhjuseks,» rääkis Hepworth. Tööõnnetuste põhjuseid füüsikalistest ohuteguritest • Töötamisel töötlemise masinatel - masinate pöörlevad osad, näit. saed ja freesid - etteande- ning surverullid - presside survepinnad - võllid ja valtsid (nt. liimvaltsid) - masinate paigaldamine, seadistamine, hooldamine ja remontimine • Materjalide transportimine - konveierid - kahvelkärud ja –tõstukid - tõstevahendid Õnnetusohtude kindlakstegemiseks tuleb tähelepanu pöörata ka: Töökoht ja liiklus - trepid - ebatasased ning libedad põrandad - põrandal paiknevad voolikud ja juhtmed - põrandal vedelevad tootmisjäätmed
kiirus kahaneb võrdeliselt kaugusega tsentrist, siis tähtede liikumiskiirus galaktikas, kas ksavab või ei muutu üldse.Elliptilises galaktikas liiguvad tähed kaootiliselt.Spiraalsete ja varbspiraalsete galaktikate kettad pöörlevad. 19.Kirjelda meie Galaktikat Öötaevas on tähti tihedalt täis.Tegelikult esinevad tähed aga hiiglaslike parvede ehk tähesüsteemide, galaktikatena ja ruum nende vahel on peaaegu tühi.Selgel ööl võib näha üle taeva ulatuvat
hulga õhku. See tähendab, et mõlemad kompressorid peavad hästi sammu mootori õhuvajadusega pöörete kasvades ning toodavad viivituseta ning üsna ühtlast boosti tühikäigult kuni redline'ini. Rootskompressori kohta leiab täpsemat infot meie vastavast artiklist. Ilmsiks tulevad siiski ka mõned olulised erinevused. Stock Rootstüüpi kompressor töötab 14 PSI saavutamiseks üsna võimete piiril; tänu rihmrataste vahetusele pöörlevad rootorid 2,9 korda mootorist kiiremini (stock 8 PSI saavutatakse 2,1:1 ülekandega), kuid sellele vaatamata hakkab boost peale 5000 pööret ära vajuma. Topeltkruvikompressorit tuli 14 PSI piiridesse jäämiseks aeglasemalt ringi ajada (sellest on tingitud ka Rootsist väiksem boost madalatel pööretel), kuid laaderõhku jätkus ilusti ka kõrgematele pööretele.
liimpuidu tootmisel ongi paksuskalibreerimisel paksushöövelpink tihti asendatud lailihvpingiga. 37 Ostsilleeriva spindliga lihvpink Sügavate ja laiade detailide, esiservade, kitsaste sisemiste kõveruste, horisontaalsete ja vertikaalsete pindade diagonaal-lihvimiseks. 38 Tööohutus lihvpinkidel Lihvpingid Abrasiivmaterjali kandvad pöörlevad elemendid peavad olema hoolikalt tasakaalustatud. Kõik lihvpingid peavad olema varustatud tolmukoguritega. Lihvpingid peavad olema varustatud seadistega, mis väldivad staatilise elektrilaengu tekkimise. Väikeste ja kõverajooneliste detailide lihvimisel tuleb kasutada erirakiseid käte vigastamise vältimiseks. Lihvpinkide elektriseadmestik ja mootorid peavad vastama nõutavale plahvatusohtlikkuse klassile. Lintlihvpingid
Pressliiteid loetakse kinnisliideteks, sest korduval koostamisel muutub pressliite pinge . Liite presskoostamisel deformeeritakse pinnakonaraid plastselt ja saadav pinge sõltub koostetingimusest. 54. Võllid ja teljed. Üldiseloomustus. Teljed on pöörlevate detailide kandjad, võllid lisaks sellele veel ka pöördemomenti edastavad. Enamik võlle ja telgi on sirged (veel on väntvõll ja paindvõll) Teljed on kas liikumatud või koos neile kinnituvate detailidega pöörlevad. Võllide ja telgede materjaliks sobib süsiniksisaldusega (0,35-0,6%C) konstruktsioonteras, vastutusrikastel juhtudel termotöödeldud legeerterased. 55. Võllide-telgede projekt ja kontrollarvutus. Projektarvutusel määratakse tugevusõpetusest tuntud seoste kaudu esialgu ristlõikeläbimõõt. Kontrollarvutuse eesmärgiks on ohtlikus lõigetes tegeliku tugevusvaru kindlakstegemine. Võllides võib projektarvutuse lähtuda vaid väändemomendist piirdudes painde mõju
Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. (3) Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. (3) Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. (3) Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus 1) Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad). Aasta Lammaste arv (tuh) 1992 123,1 2000 29 2010 78,6 Viimastel aastatel on probleemiks tõusnud lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lambaliha kokkuostvaid ja lammaste tapmisega tegelevaid lihatööstuseid on jäänud vähemaks ja nende tapavõimsus on väike. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Aastal 2010 moodustasid sellised karjad 59% lammaste üldarvust. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres, kus OÜ Kopra Karjamõisa kuuluvas mahefarmis peetakse 2300-2400 põhikarja utte. 2010 Lammaste arv kokku 87140 Karjas 1-2 lammast 0,3% Karjas 3-9 lammast 3,2% Karjas 10-19 lammast 7,3% Karjas ...
planeet pöörleb. planeedid jagunevad kahte suurde gruppi: kivimitest koosnevad maatüüpi planeedid ja gaasirikkad hiidplaneedid. Maatüüpi planeedid: väike suurus/mass, suurem tihedus, kivimid+metallid, tahke pind, vähe kuusid, asuvad päiksele lähemal, orbiidid tihedamini, keskmine temp suurem. Hiidplaneetidel kõik vastupidi, koosnevad H, He, H ühendid. enamik Päikesesüsteemi planeete pöörlevad samas suunas kui tiirlevad, siis Uraan ja Veenus pöörlevad vastassuunas idast läände. Maal on üldse üks suurim kuu võrreldes planeedi suurusega Päikesesüsteemis 6.Päike Maal toimuvate protsesside keskne energiaallikas. 95,35% Päikesesüsteemi massist koondub Päikesesse 7.Taevaskera mõiste, selle tähtsus geograafias. Taevasfäär ehk taevaskera on astronoomias ja navigatsioonis vaatlejat ümbritsev mõtteline
Neodada Tekkis avangardisisese opositsioonina ekspressionismile, mis oli algusest peale olnud populaarne ja toetatud, mõnede kunstnike arvates pidi avangardne kunst väljendama opositsioonilisi ideid ning seega ei vastanud ekspressionism kriteeriumitele. Loodi ühevärvilisi lõuendeid, millel reljeefi moodustasid näiteks käsnad, antropomeetriaid (keha värviga kokku, lohistad piki lõuendit), konstrueeriti tsivilisatsioonijääkidest masinaid (joonistusmasinad, lihtsalt pöörlevad ja teevad häält). Tekkis uus realism, mis propageeris tõeliste materjalide kasutamist (olemasolevad objektid). Kunst pidi loobuma individualismist ja muutuma standardseks ja paljundatavaks. Uus realism koosneb enamasti assamblaazidest. Oli New York'is tugevamalt esindatud. Neodada avardas kunsti seniseid piire. Maal: Yves Klein Jean Tinguely Niki de Saint Phalle Jasper Johns Robert Rauschenberg
pereisale kui ka teenijaskonnale. 64peatükki, põhiautor on Silvester. Ivan IV terrorireziim mõjus vene kultuurile halvasti. 39.Teadus varauusajal- Uue maailmasüsteemi otsingud. Mikolaj Kopernik - suur mõju oli maadeavastustel, mis näitasid kogemuslikult, et maa on kerakujuline. Kopernik tuli mõttele, et univerismi kekpunkt on päike, maa aga tavaline planeet, mis tiirleb ümber päikese.Ühtlasi näitas kopernik, et maa ja teised planeedid pöörlevad ka ümber oma telje. Oli sündinud heliotsentrilise maailmasüsteemi teooria. Koperniku õpetust põhjendas ja täiendas Johannes Kepler, uusaja astronoom, kes näitas, et planeetide orbiidid on ellipsikujulised. Koperniku tööd maailma kui süsteemi uurimisel ja seletamisel viis edasi Giardano Bruni. Tema vaadates oli kesksel kohal loodusfilosoofia. Ta lähtus looduse üldise hingestatuse kujutlusest. Mitmes kirjutises astsus Giordano Bruno välja ristiusu põhitõdede vastu. 1600
II osa 1. Mis on teodoliit? Geodeetiline nurgamõõdistusinstrument, saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja horisontaalnurka, niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist. 2. Mis on limb; mis alidaad? Limb on teodoliidi küljes olev asi, mis on mõeldud horisontaalnurkade mõõtmiseks (0360°). Alidaad on teodoliidi liikuv osa, millele on kinnitatud viseerimisseadis (pikksilm), lugemisseadised ja vesilood. Nii limb kui alidaad pöörlevad ümber teodoliidi põhitelje e. vertikaaltelje. 3. Horisontaalnurga määramise viisid 1. Täisvõte nurk mõõdetakse kaks korda. Nurk võrdub limbilt tehtud lugemite vahena. Täisvõte koosneb kahest poolvõttest. Esimese poolvõttega mõõdetakse nurk ühes vertikaalringi asendis. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi ja mõõdetakse nurk teise poolvõttega teises vertikaalringi asendis. 2. Kordusvõte sellega mõõtes muudetakse limbi asendit mõõdetava nurga võrra
1. Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad) Arvukus 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). 1938/39. a oli Eestis 695000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). 1990. aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast 2000. aastal peeti ületalve 28,2 tuhat lammast 2010 ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72400 lammast Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha-ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Karjade suurus 2001.a. 4850 lambafarmi- uttedega majapidamisi, kes pidasid 26790 utte. Keskmine lambafarmi suurus oli seega 5,5 utte majapidamise kohta. Enamikes majapidamistes (91,7%) peetakse alla 10 ute ning alla 10 pealistes la...
sõuvõllile kinnitatud hammasratas, 3- sõuvõll, 4- mootori võllile kinnitatud hammas -ratas, 5- mootori võll, 6-7- muhvi kerega koos pöörlevad vahehamma- srattad, 8- lintpidur, 9- hõõrde koonus, 10- käigu hoob, 11- 12- lintpiduri hoovad Reduktori ülekande suhe Ülekannete suhet võime leida kahel viisil: 1
VEISEKASVATUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. 2. Veiste ulukeellased. Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass:imetajad Selts:sõralised Alamselts:mäletsejalised Sugukond:veislased(Bovidae) 1.Perekond:veised(Bos) 1.1.Alamperekond:veised(Bos) Liik:ürgveis(tarvas)(Bos taurus promogenius) Kodustatud:koduveis 1.2.Alamperekond:jakid Liik:jakk Kodustatud:kodujakk 1.3.Alamperekond:kaugaasia veised(Bibos) Liik:banteng Kodustatud:baal...
1. Veiste kodustamine ja põlvnemine - Kodustamine seotud ühiskondliku arenemisega, algus langeb kiviaega, veiste kodustamise ajaks võiks olla 6-2 tuhat aastat e.m.a, kodustamise tagajärjel tekkinud muutused loomadel märgatavad, koduloomade värvus kontrastne, välja arenenud organsüsteem, mis täidaks inimse vajadused, koduloomadel järglasi rohkem. 2. Veiste ulukeellased Koduveiste ulukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast, viimased tarvad surid välja 17. Sajandil, ta oli suure kehaga, raske pea ja tugev massiivne kael, sügav rinnak, pikk kere. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis Valdav osa veiseid arengumaades, kus toimib ekstensiivne veiseliha tootmine. Arenenud maades toimib intensiivne veiseliha tootmine. Eestis on veiste arv pidevalt vähenenud. 2010 seisuga 240 tuhat veist, lihatõugu veiste arv on samas kasvanud. Piimatootmine koondunud suurtootjate majapidamisse. 4. Tõu mõiste ja kujunemi...
Orkaanide ja taifuunide erinevus. 1995 Iris ja Humberto 900 miili kaugusel Aasias taifuunid, mujal orkaanid selge taevas, tuulevaikne Saffir-Simpsoni skaala. Suurem orkaan domineerib Mõnikord pöörlevad eri suundades Fakte orkaanidest (taifuunidest) Kõige intensiivsem: Arenguteooriad
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis. Aastal 2010 oli lammaste arv 79 tuh. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres. Lambakasvatuse suunad Eestis: Lihaloom Piimakasvatus Villalambad – meriino lambad. Villa osatähtsus on langenud. Ka lambanahk. Eesti tumedapealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Algselt olid need eesti maalambad, alates 1958 a on nad Eestis tuntud tumeda- ja valgepealise lamba nime all. Eesti tumedapealise lambatõu aretuse algus 1926 a, lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja šropširi lihalambatõug. Suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid madalama viljakuse ja jämedama villaga. 2010. aastal 3246 utte 19 karjast. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Utt...
inimese saatust.kirik suhtus astrologiasse taunivalt. Geograafias tunti 3 maailmajagu (Euroopat, Aasiat ja Aafrikat), maailma keskpunktiks Jerusalemm. Paljud õpetlased uskusid, et ka lõunapoolkeral on andrid. Ekvaatorit peeti tulikuumaks vööndiks, kus vesi keeb ja päike põletab naha mustaks. Kopernik, Galilei ja Bruno lükkasid selle ümber. Kopernik väitis, et päike on universumi keskpunkt ja planeedid tiirlevad selle ümber ning omakorda pöörlevad ümber oma telje.. 5 planeeti: marss, Veeus, Jupiter, Merkuur ja Saturn. Al Idiris oli araabia geograaf, 12.s valmis tal esimene maailmakaart, koos geograafilise kommentaariga (araablased rändasid rohkem, see tõttu suured teadmised). Al Idiris oli üks neist, kes usukus, et Maa on kettakujuline. Tema kaardil on põhi all ja lõuna üleval, suure osa kaardist võtsid enda alla Vahemere maad, eriti Itaalia ja Sitsiilia. Sinna oli märgitud Aafrika põhjaosa (kuni ekvaatorini)
ftalaadid plastmassidest eralduvad mürgised osakesed (n odavad jalanõud) hallitus toalilled magamistubadesse ei sobi TV, arvutid, lilled jms. 10 PUHASTUSVAHENDID Puhastusvahendite omadused: 1. Mitmekülgselt kasutatav (üks vars mitme erineva otsiku tarvis) 2. Kaalult kerge (tsingitud teras, klaaskiud, alumiinium) 3. Ergonoomiliselt õigesti konstrueeritud (teleskoopvarred, pöörlevad otsikud, liigendid) 4. Kasutajale mugav ja käepärane 5. Kergesti puhastatav (sünteetilised kiud) 6. Mugav sättida (lahti monteeritavad, konksude ja riputistega varustatud) 7. Tugev ja pikaajalist kasutamist taluv 8. Loodussõbralik Erinevad puhastusvahendid Vahendite varred: tsingitud plastikust valmistatud alumiiniumist valmistatud teleskoopvarred Harjad: laehari
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
