missa jne. IV periood, Viin (1813-1815): kriis. Depressioon, majanduslikud ja perekonnaprobleemid. Helilooja oli peaaegu kurdistunud. Paradoks: kuulsus just sel ajal haripunktis. Viini kongress kogu Euroopa ladvik Viinis, aitas kaasa ka Beethoveni kuulsusele. Loomingus vaid vähetuntu: üks klaveri-, kaks tsellosonaati ning kaks orkestriteost "Wellingtoni võit" populaarne, aga muusikaliselt ebaõnnestunud. 1815. aastal mängis viimast korda publiku ees. V periood, Viin (1816-1827): hiline looming. Iseloomustab stabiilsus, konservatism. Heliloojat peeti veidrikuks. Suhteliselt väheviljakas. Enamik toetajaist on surnud, Beethoven kirub ladvikut. Täielikult kurt, suhtleb ainult kirjalikult. Tervis halvenes iga aastaga maksahaigused, ilmselt põhjustatud alkoholismist, olid sagedased. Hiline looming võtab kokku kõik senise. Kirjutas klaverisonaate, IX
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven oli saksa helilooja, ta sündis Bonnis muusikute perekonnas. Tema vanaisa oli väga hea viiuldaja. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Bonnis töötas Ludwig kuurvürsti õukonnas. Tal oli raske lapsepõlv ning isa oli joodik. Kui Beethoveni ema sureb, peab ta õpingud katkestama ning kogu pere jääb tema õlgadele. 1782. aasta tõi Ludwigi ellu pöörde. Tal õnnestus saada organist Neefe õpilaseks. Neefe lasi poisil end teenistustel asendada, tutvustas teda Bachi ,,hästitempereeritud
ja Katrinile lisas juurde Eesti Eurovisiooni eelvoorus silma jäänud lauljatari Maarja ja tema kooliõe, konkursil Fizz Superstar osalenud Lenna. Bändi muusikaliseks stiiliks sai pop-rokk. Esimeseks looks oli plaadifirma TopTen poolt välja antud "Nagu rockstaar", millele valmis ka muusikavideo, aga mis väga edukaks ei osutunud. Bändi kuulsus kerkis alles 2003. aastal, mil nad osalesid Eesti Eurovisiooni eelvoorus lauluga "Club Kung Fu", mis valiti ka publiku lemmikuks. Sellele järgnevalt andis bänd välja oma esikalbumi "Vanilla Ninja" ja hakkas andma kontserte üle Eesti. 2003. aasta sügisel hakkas Vanilla Ninja sisenema Saksamaa muusikaturule. Proutsent David Brandese käe alla ja plaadifirmaga Bros Music koostöös anti välja esimene rahvusvaheline singel "Tough Enough", mis osutus vägagi edukaks. Sellele järgnesid mitmed teised edukad singlid, kuni lõpuks aasta 2004 suvel anti plaat "Traces Of Sadness"
tegevus paigast. 1826 kolis Cooper oma perega Euroopasse kus ta aga ei jätnud oma raamatute kirjutamist. Talle pakuti tööd Ühendatud Riikide organisatsioonis mille ta ka vastu võttis. 1833 aastal naases Copper Ameerikasse kus ta koheselt avaldas raamatu ,, A letter to my Countryman". Tema ,,Hirvekütis" on väga hästi näha tema enda idealiseerimise. Kõik tema raamatud mis ta nüüd oli hakanud avaldama kõnelesid poliitikas. Cooper hakkas tajuma pinget autori ja publiku vahel. Oma viimased eluaastad oli Cooper Coopertownis, mis sai oma nime tema ise järgi, kuhu ta suri vesitõvesse. Teosed: · Salakuulaja (1821) · Pioneerid ehk Susquehanna allikad (1823 · Loots (1823) · Viimane mohikaanlane: jutustus aastast 1757 (1826), · Preeria (1827) · Punane rändaja (1828) · Bravo (1831) · Heidenmauer ehk benediktiinlased (1832) · Reisikirjade sari (18361838) · Rajaleidja ehk Sisemeri (1840)
kuulama. Kuna ma ise nooti lugeda ei oska ja viisi pean nii enam-vähem, olen ma alati justkui hüpnotiseeritud, kui keegi hästi laulab. Samuti ka seekord. Eriti avaldasid mulle muljet need kohad, kui laulis Eesti Rahvusmeeskoor, sest mulle nii väga meeldib, kui mehed oskavad laulda. Suur respekt on mul ka orkestri vastu. Kuigi iga pilli mängimine on õpitav, peab see ,,miski" sus eneses siiski sees olema. Suurt rõõmutunnet ning rahuldustunnet oli kuulda/tunda ka ülejäänud publiku poolt, kes lõpus naerusuil ohjeldamatult palksutasid ning saadud muusikaelamusest mõnu tundsid. Kuna ma olen harjunud enamasti teistsugust muusikat kuulama, tavaliselt rock`i, rap`i või pop`i, oli selline annus klassikalikst muusikat küllaltki värskendav. Missa oli mulle, kui täielikule võhikule, üpriski arusaamatu, sest lauldi ladina keeles ja teksti oli isegi kavaga raske järgida. Kuigi kontsert väsitas mind vahepeal ära, oli seda tore kuulata. Mis kõige tähtsam,
kuulda. Nautisin siis seda meeleolukat esinemist täiel rinnal. Inimesed olid tõusnud pinkidele püsti ja küünitasid pilke, et näha Tanelit. Lava ees seisev publik oli aga valmis Taneli lavalt alla tõmbama. See oli metsik. Veel vajaks märkimist see, et erinevalt varasematest esinemitest The suni poolt, olid nad endale taustalauljad hankinud, kelleks olid kaks tüdrukut. Esitleti korduvalt lugu "Lootusetus", mis osutus vaieldamatult publiku lemmikuks, ka kontsert lõpetati selle looga. Kui kontsert ametlikult lõpuks siis lõppes siis ega tegelikult see mõll seal veel läbi ei saanud, kuna rahuldamatu publik ei hajunud ning karjus vaid Tannuuu , Tannnuuu .. mitte keegi ei lahkunud oma kohalt nign turvamehed hakkasid oma tööga peale. Kõigest väest, kurjalt toonitades aeti publik laiali. Aga siis nägin koos sõpradega Tanelit The suni märgisega autoga lahkumas, me jooksime ja akrjusime nagu
Distsipliin ongi vastus... me peame andma oma filmidele vormi, sest individuaalne film on juba määratluse järgi dekadentlik! "Dogma 95" välistab individuaalse filmi põhimõtteliselt, pakkudes välja vääramatu seaduste kogumi, k a s i n u s v a n d e. 1960. aastal sai mõõt täis! Öeldi, et kino on iluraviga surmatud, kuigi siis alles hakkas iluravi tarbimine plahvatuslikult kasvama. Dekadentlike filmiloojate "ülim" eesmärk on publiku lollitamine. Kas me selle üle olemegi nii uhked? Kas me selle poole olemegi "100 aastat" püüdnud? Emotsioonide väljendamine illusioonide kaudu... individuaalse kunstniku vabalt valitud tüssamisvõtete abil? Etteaimatavus (dramaturgia) on muutunud kuldvasikaks, mille ümber me tantsime. Kui tegelaste siseelu pannakse õigustama filmi süzheed, on see liig keeruline ja mitte "kõrgkunst". Praegu ülistatakse, nagu ei iial varem, pealiskaudset tegevust ja pealiskaudset filmi. Tulemus on nõder
Minule meeldis kõige rohkem laul "Tuulevaiksel ööl" , mille helilooja on Jaan Tätte. Seda esitasid Hanna-Liisa Võsa, Lauri Liiv, Liisi Koikson, Lili Kirikal, Sepo Seeman kõik koos ühislauluna. Esitluse tase oli väga kõrge , sest need lauljad on väga kõrge tasemega ja oskasid laulu väga hästi väla laulda. Selle loo kuulamine tekitas minus natuke kurbe emotsioone, see pani mõtlema. Lugu oli meeldejääv, sest see meeldis rahvale väga ja seda lauldi isegi publiku tungival soovil kaks korda. Muidugi olid teised laulud samuti väga head. Ootan juba väga järgmist korda , kuna mul avaneb võimalus näha teist korda Reaalmazoori kontserdi. Grete Aare 10c 03.10.09
olevad allikad peavad olema viidetes märgitud. Lisad ...paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Esitatakse andmed ja materjal, mis põhiosas pole tekstiga haakuv. Igale lisale tuleb tekstis viidata. Lisad tuleb nummerdada. Kaitsmine Uurimistöö esitatakse juhendajale vähemalt 3 nädalat enne kaitsmist. Pärast retsensioonide lisandumist tööle annab juhendaja loa esitada töö kaitsmisele. Kaitsmine toimub avalikult komisjoni ja publiku ees. Tuleb valmistada kaitsekõne ja slaidiprogramm. Slaidprogramm illustreeritakse. Kaitsmine Kaitsmisel tuleb esitada: Teema põhjendus; Töö eesmärk; Ülesehitus; Ülevaade kasutatud allikatest; Meetodid; Eesmärgi saavutamine, järeldused. Kaitsmisel vastatakse küsimustele ja tuleb tõestada kompetentsust antud teema osas. Retsenseerimine ...on hinnangu andmine kellegi teise tööle. Retsensiooni alguses tuuakse välja:
ta Londonis ja 1726 võttis Suurbritannia kodakondsusse. Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja
Selle all kanti vastu keha liibuvat trikood. Tualeti juurde kuulus õhuke sall. KLASSITSISM MUUSIKAS Mida uut? AsutatiMuusikaühinguid, Kontserdiorganisatsioone Muusika oli mõeldud esitamiseks kontserdilaval, salongides, kodus musitseerimiseks, meelelahutuseks Muusikahariduse lai levik Muusikaõpikute väljaandmine Muusika anonüümsele publikule Publikuks nii aadel kui kodanlus Anonüümne kuulajaskond Helilooja originaalsus Publiku maitse väga erinev Muusika pidi olema slege, lihtne, meeldejääv Uus publik pidas end "paremaks", sajandi keskel hakati varasemat muusikastiili nimetama pilkenimega "BAROKK" Uued anrid Suured orkestriteosed (sümfoonia, kontsert) kammerteosed (sonaat, trio, kvartett, kvintett) Lavateosed (koomiline ooper, saksa singspiel) Valdavaks sai ilmalik ja homofooniline muusika Silmapaistvaimad heliloojad:Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludvig van Beethoven.
arvates võinud olemata olla. Üks nendest oli peale sauna vette hüppamise stseen ja koolistseen. Samuti häiris etendusele keskendumist tehnikamees, kes jäi silma ja minu arvates ei oleks pidanud nii nähtaval kohal olema. Koht, kus üks tegelane tegi kehalisi harjutusi kontserdi ajal: kätekõverdusi ja tõstis sangpommi, oli väga imelik ja arusaamatu. Samuti oli seal imelikke stseene, kus see sama tegelane arusaamatutel põhjustel publiku poole tagumikulihaseid pingutas. Kohati oli etenduses väga roppu teksti, mis ongi noortele omapärane. Mind see oluliselt ei häirinud, kuigi vanematele teatrikülastajatele võis see tekst väga häiriv olla. Samuti oli muusika nii vali, et vanemale teatripublikule see kindlasti ei meeldinud. Kõige meelejäävam oli kahtlemata peategelase kuju, samuti vanaema. Näitlejad mängisid erinevalt. Olid häid näitlejatöid, näiteks Märt Avandi ja Mari-Liis Lille tööd.
Koidu arvukate muusikalirollide seas on säravaimad peaosad lavastustes ,, Vampiiride tants" (Alfred), ,,Hüljatud" (Marius), ,,Miss Saigon" (Chris). Ta on mänginnud peaosi ka muusikalides ,,Rent", ,,Chess", ,,West Side´i lugu" ja ,,Hair" ( viimast Saksamaal ja Austrias). Koit Toome osales 2007, aastal telesaates ,,Tantsud tähtedega". Tema partner oli Kerttu Tänav. 2. Detsembril kuulutati nad tolle hooaja võitjateks. Kerttu ja Koit osutusid publiku, Luisa ja Martin zürii lemmikuks. Tal on oma fänniklubi veebileheküljel http://www.ktf.ee/. Natalja Zapevalova
Gladiaatorid peatusid autribüüni ees ja tervitasid korraldajat parema käe tõstmisega. Enne pärisvõistluse algust näidati oma oskusi nüride relvadega. See aitas kihlvedude sõlmijaid paremini hinnata võitlejate võimalusi. Seejärel vahetati relvad ja algas võitlus elu ja surma peale. Gladiaatorid võitlesid nii metsloomadega kui ka omavahel. Viimasel juhul peeti tavaliselt kahevõitlust, kus üks kandis kiivrit, kilpi ja mõõka ning teisel oli võrk ja kolmhark. Võidetu saatus jäi publiku otsustada, keisri kohalolekul oli viimane sõna temal. Väga tihti lõppes võitlus ühe osalise surmaga. Vahel korraldati ka erandlikke suuremate rühmade vahelisi võitlusi ja terveid merelahinguid selleks kaevatud tiikidel. Ühes sellises merelahingus olevat hukkunud 100 laeva 19 000 mehega. Kes püüdis end päästa kaldale ujumisega, selle tapsid keisri ihukaitseväelased. Sõdima ergutati kaldale asetatud katapultidelt heidetavate kivimürakatega. Gladiaatoriteks valiti kõige tugevamad
lauldes kellelgi sassi läinud. Samuti olid tantsud hästi välja tantsitud, kuid selle juures märkasin ma mõningaid vigu, apse ja komistusi. Kava vaadates ja esinejaid rollidega võrreldes sobis minu arvates Meribel väga hästi Sandy rolli, kuid Danny rolli oleks sobinud Uku Suviste paremini kui Priit. Lavaline liikumine ja kujundus olid põnevad ja väga nutikalt lahendatud. Publik oli väga rahul kontserdiga. Publiku seas leidus palju noori, kes aga ei osanud kõige paremini teatris käituda. Nimelt oli laulude lõppedes kuulda karjumisi ja vilistamisi, mis sobivad hästi vabaõhu kontserditele, mitte aga teatritesse. Kui see vahele jätta oli kõik väga hea. Vahepeal üle õla vaadates nägin, kuidas publik muusikale ja tantsudele vaikselt kaasa õõtsus või rütmi saatel vaikselt pead liigutas. Minule meeldis see muusikal väga. Ootan väga aega, kuna saan võimaluse seda uuesti vaatama minna
ilmselgelt oli hea bänd mille pärast kontserdile minna. Palju oli ka külalisi naabermaadest. Lõpuks tuligi lavale 30 Seconds to Mars, kõik olid väga õnnelikud. Jared Leto suhtes publikuga väga vabalt ja oli väga huvitav isiksus. Pealegi ta andis hea kontserdi selle kohta, et eelmises linnas kus ta esines oli ta raskelt haige ja ta oli mõelnud pikalt, kas jätta Eestis kontsert ära või mitte. Väga tore, et seda ei juhtunud. Ta oli publiku kõik ümber enda sõrme keeranud, sõna otseses mõttes. Kontserdi ajal ta saatis laiali palju õhupalle ja need päris kaua lendasid rahvas. Lava ees oli väga, palju rahvast, oleksin tahtnud ka olla ees, aga olen samas õnnelik, et ei olnud. See oli olnud jube ja kõik olid üksteise otsas, üks viidi ka ära kuna kukkus kokku. Paljusid tuli turgutada veega. Bänd oli tõesti hea, nad laulsid enamasti laule mida ma teadsin ja osad nendest olid mul ka peas. Laulsin nendega ka kaasa
Brams kuulub maailma võimsamate sümfoonikute hulka. "saksa reekviem"- ladinakeele tekst asendati esmakordselt , saksa keelega. Teda peetakse laululoojaks. Tema laulud sisaldavad palju looduslüürikat ja saksa rahvalaule. "ungari tantsud"-neljale käele. Ferenc Liszt- 1811-1886. 19saj üks kõige väljapaistvamaid peaniste ja üks andekamatest heliloojatest. Oli dirigent, pedagoog, muusikapublitsist. Sündis saksa keelt kõnelevas Ungari piirkonnas. Publiku ees esinema hakkas juba 9aastaselt. Muusika õpetajad olid Czerny ja Salier- õppis Viinis nende käeall ja kohtus Beethoveniga, kes mõjutas ta muusikat. Liszt on tuntud eelkõige superpianistina.1827a tabab Liszti kriis- sureb isa,ebaõnn armastuses. Eraldub sõpradest ning süveneb religioosesse müstikasse. Liszt kohtubs Paganiniga, Lisztil süttib soov saavutada klaveriga sama mida Paganini viiuliga. 1867 a. alates hakkab ta külastama Ungarit vähemalt kord aastas
Verdi aariat ooperist ,,Ernani" ja järgnevalt liitus temaga ka Oliver Kuusik, koos esitati G. Puccini duett ooperist ,,Boheem" ja sama autori aaria ooperist ,,Tosca" Pille Lille (sopran) esituses. Esitus oli väga õrn, sügav, kõrgenev ning tundeküllane. Kontserdi lõpetasid Oleg Orlovs ja Mart Madiste G. Puccini aariaga ,,Turandot" ning hiljem liitusid nendega kõik lauljad. See oli vaieldamatult sobivaim laul lõpuks, kõik laulsid hingest ning kartmatult ja võimsalt. Publiku tungival soovil aplausi läbi esitasid nad selle laulu uuesti. Kokkuvõttes koosnes kontsert väga paljudest erinevatest lauludest, mis kõik pärit ka erinevatest teostest. See ettekanne õnnestus väga hästi ning mulle meeldis, et see oli mitmekesine, ei muutunud üksluiseks ning igavaks. Sassi esinejatel midagi ei läinud ning väikesed jutuvahepalad ning naljakesed õhtujuhi poolt olid igati meeldivad ja teretulnud.
Kui palju maksab kunst? Enne Kunstiväärtuse arutamist tuleks määratleda kunsti ennast. Mis on kunst? Tänapäeval on kunst laiema tähendusega, kui see varem oli. Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus mistahes loomingulisel tegevusalal. Kitsamas tähenduses mõistetakse kunsti all kujutavat kunsti või visuaalseid kunste. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti, näitekunsti ning filmikunsti. Kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kui palju maksab kunst? Kunsti väärtus sõltub paljudest teguritest. Tähtis on kunsti puhul vanus, sihtgrupp, materjal ja palju muud. Näitekunst: tants, draama, muusika ja muud meelelahutused, mis on tavaliselt publiku tarbeks etendatud, vajavad kapitali, et oma kunsti inimestele visualiseerida ning seetõttu on ka taolise kunstilig...
kontekstis. Aastal 1992 kirjutas ta Kontserdi viiulile ja orkestrile, mille lõplik versioon kanti ette 1993. Kontserdis võib märgata Ungari rahvameloodiaid, Bulgaaria tantsurütme ja vihjeid keskaja ja renessanssmuusikale, selle viiulipartii ulatub aeglasest tempost ja mahedast toonist tuliste ja nurklike karakteriteni. Ligeti tundis hästi serialismi põhimõtteid, aga ta leidis, et see talle ei sobi. Tema meelest tekkis publiku ja helilooja vahel lõhe ning ta arvas, et kõlalise tulemuse arvelt ei saa struktuuri üle tähtsustada. Erinevalt mitmetest teistest heliloojatest polnud Ligetil kindlat kompositsioonimeetodit, selle asemel oli tal teosest nägemus ja kujutlus. Kölnis elektronmuusikastuudios tehtud eksperimendid (nende hulgas ka kaks teost:Glissandi ja Artikulation) on avaldanud mõju, sest tema helikeeles võib leida elektroonilist muusikat meenutavaid tekstuure
Inspiratsiooni sai ta mägilastest ja Byroni kirjandusteostest. See sümfoonia oli samuti autobiograafilise sisuga. Teos rääksid kaasajaga rahulolematust kunstikust, kes otsib tröösti metsikust loodusest. Tee teos oli neljaosaline. Tema kaasmaalastest publik ei võtnud teda enamasti vastu suure vaimustusega, kuid Berloize jätkas muusika loomist suure kirega. Tema parim ooper ,,Benvenuto Cellini" vilistati esietendusel publiku poolt välja. Ebaedu aga ei jätkunud, kui 1838. aastal tõi üks ,,Harold'i" sümfoonia ettekandeist kaasa Paganini suure poolehoiu ning rahalise kingituse Berloizele. Berloiz kirjutas ka teoseid 1830. aastal toimunud revolutsiooniohvrite mälestuseks. Nendeks teosteks olid 1837. aastal kirjutatud ,,Reekviem" ja 1840. aasta valminud ,,Leina triumfi sümfoonia." Berloize saab inspiratsiooni ka suurtest kirjandusteostest.
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Anita Tkatsenko 8k "Eesti Draamateater" Referaat Tallinn 2014 2 SISUKORD 1TEATRI AJALUGU........................................................................................................ 3 2EESTI DRAAMATEATRI LAVASTAJAD...........................................................................5 2.1Merle Karusoo..................................................................................................... 5 2.2Hendrik Toompere Jr........................................................................................... 5 2.3Uku Uusberg....................................................................................................... 6 2.4Ingomar Vihmar.................................................................................................. 6 KASUTATUD ...
kaasahaaravamad laulud, mis olid valdavalt ka inglise keelsed. Samuti jäi hästi meelde kiire improvisatsioonipala, kus muusikud mängisid seda, mis neile pähe tuli. See kinnitas taaskord esinejate loovust ja instrumentide valdamise kõrget taset. Kontsert oli minu jaoks päris erakordne ja meeldejääv. Ilmselt seepärast, et ma ise igapäevaselt jazzi ja kontserdil kõlanud lugusid ei kuula, oli tegu uudse kogemusega, meeldiva vaheldusega tavapärasele. Arvan, et see ei jätnud kedagi publiku seast külmaks, ka neid kogenumaid kuulajaid, kelle jaoks kontserti formaat võis olla pisut tavapärane. Siinkohal soovitaksingi järgmisel korral lisada paar eriefekti, et publikus tekiks lisaks kõigile teistele tuntud emotsioonidele ka üllatus. Isiklikult jäin aga selletagi väga rahule ja loodan taaskord mõnele Jazzkaare või veel parem isegi Richard Bona enda kontserdile jõuda. Keili Helekivi
. vähemalt nii tundus. Muusikute esitus oli ka huvitav ning polnud sellist hetke, kus ei oleks viitsinud üldse seda kuulata. Muusika oli selge ning väljendas hästi emotsioone. Näitlejad jooksid vahepeal laval ringi nagu segased ning siis tekkiski vahepeal tunne, et kohe- kohe kukub ta lavaauku, aga nii ei juhtunud. Kohe, kui kardinad avanesid, oli laval näha kirikut, kus inimesed istusid. Pärast teatud aega hakkas lava keerlema ning peatus, kui publiku poole oli kiriku välisseinad. Juba etenduse esimeses vaatuses langesid laest alla suured lühtrid, mis tekitas üsna võimsa tunde, kuna lavavõimalused on ülimalt tasemel. Lavavalgustus etenduse ajal oluliselt ei muutunud, kirikus oli suurem osa ajast pigem hämar ning sünge valgus, kuid orgia ajal näiteks valgus natukene muutus ning meeleolu oli lõbusam. Samas, kui teises vaatuses Margareta suri, siis domineeris punane toon ning isegi laest alla vajunud lühtrid olid tumepunased.
Bongiovanni enda sõnul aga on näidendi tegelik teema teatri ja näitlemise võim, mida laval sageli vihjetena edasi üritatakse anda. Katariina Unt edastab kujutlust ühest naiselikkuse sümbolist väga elavalt ja omapäraselt. Ta on üheks tugitalaks tervele etendusele, kuna tema käes on täielik kontroll. Tema suudab muuta teisi tegelasi enda ümber, muutes sellega tegelikul ka osa maailmast. Ta juhib justkui teatrit, millesse kaasatud on ka publik. Tegelaste pöördumine publiku poole oma mõtete või mõtteteradega mängib juba kõige selle juures oma osa. See kui külalistemajja saabuvad kaks naisnäitlejat on alus sellele, kui Mirandolina aru saab, et ka tema oskab näidelda, kasutades teda jumaldavaid mehi ära. Mirandolina ei ole kunagi oma tundeid pealtnäha väga tõsiselt võtnud ning kui naistevihkajast külaline temas seda muudab, ei taha naine seda kõike algul uskuda, kuid
Kesktelevisiooni ning üleliidulisse raadioasse, kus vene heliloojad hakkasid talle lugusid kirjutama. 80.aastate Nõukogude suurim lemmik. Tema salvestustega on avaldatud rohkesti heliplaate kodu- ja välismaal. 1980ndatel sai ta rahvasuus hüüdnime "Kremli ööbik", kuna esines ja salvestas palju Venemaal ja mujal tollases NSV Liidus ning suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli venekeelne. Alates 1980-ndate aastate lõpust pöördus taas Eesti publiku poole nii muusiku kui ka nt suuremate rockkontsertide ja -festivalide esinejana. Laulukonkurssid Rostockis (1972) Vilniuses (1974, kus anti talle kõik auhinnad, mis üldse ühel lauljal oli võimalik saada) Kahel aastal Sopotis (1975 zürii eripreemia ja 1979.a III preemia) Ansamblid Virmalised Kristallid Kustas Kikerpuu ansambel Radar Lainer Kristallid 1967. aastal alustas oma muusikukarjääri Olav Ehala popansamblis Kristallid. Koosseis: Olav Ehala (klahvpillid, saatevokaal)
lauljat ja Jelenat ennat. Ta mängis osades lauludes ka ise klaverit. Tavaliselt hakkab ta sellistel hetkedel nutma, ka see kord polnud erandlik. Ta laulud on lihtsalt niivõrd südamlikud, et terve saal ei suuda pisaraid kinni hoida ja kõik nutavad koos temaga. Jelena teeb omapäraseks see, et ta ei meigi ennast kontserditeks peaaegu mitte kunagi. Samuti esineb ta tavaliselt pikas seelikus ja paljajalu. Väga armas on seda vaadata, inimene ei saavuta publiku armastust oma välimusega, vaid oma talendiga. Ja tõesti, seda tal on, kuna isegi minul, noorel inimesel, kes ei kuula iga päev sellist muusikat,oli väga huvitav seda kontserdit kuulata. Väga meeldisid tema lood, mis olid pühendatud isale ja emale, isale ikka veel eriti. Osades lugudes, nagu näiteks loos . , tunnen ära ennast ja oma isa. Ja kui hakata sellele pikemalt mõtlema, mida ikkagi hakkad tegema tema kentserdi ajal, jookseb silme eest läbi terve elu ja tuleb nutt kurku.
Teisipäeval, 1. oktoobril, toimus Pärnu Kontserdiamajas Pärnu Linnaorkestri 20. hooaja avakontsert. Pärnu Linnaorkester tegutseb alates 1994. aastast. Pärnu Linnaorkestri koosseis kontserdil oli järgmine: Dirigent: Jüri Alperten I viiul: Kristel Eeroja-Põldoja (kontsertmeister), Anu Mänd, Eeva-Liisa Ehala, Mait Milli, Pirgit Rea, Maire Varma, Ida Teppo, Evelin Tammiku II viiul: Epp Saar, Tatjana Günter, Kaia Muttik, Irina Aitai, Anna-Liis Näksik, Edeliis Pütsepp Vioola: Anneliis Lindre, Mari Aasa, Hanno-Mait Maadra, Küllike Küünarpuu Tsello: Kristjan Saar, Heli Sommer, Marina Peleseva, Irina Matveus Kontrabass: Tiit Pärtna, Meeme Saareväli Flööt: Anna Kelder, Anne Kann, Eneli Hiiemaa Oboe: Guido Gualandi (Itaalia), Kristi Volmer Klarnet: Edmunds Altmanis, Aivo Luhaoja Fagott: Kulvo Tamra, Tarmo Velvet, Rene Sepalaan Metsasarv: Rait Erikson, Jan Pentsuk, Hanno Kedik, Cornelia Mägila, Arvi Sommer Tenor: Mati Turi Trompet: Karl Vakker, Rai...
tragöödia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud; 5) eksodos, viimane episood. Komöödia · Kujutati tuntud tegelasi ebatavalistes ja naljakates olukordades · Tihti kujutati päevasündmusi ning pilgati ka jumalaid · Tunnuseks tegelaste madaldamine · Tekst oli teravmeelne ja sisaldas palju nilbeid nalju Võistlus · Igal aastal korraldati Ateenas 2 korda tragöödia- ja komöödiavõistlusi · Publiku ette astusid 3 komöödia ja 3 tragöödia autorit · Selleks ajaks peatati äritegevus ja lasti vangid vabaks · Kõige enam võitsid Aischylos ja Sophokles · Auhinnad olid rahalised Koor · Ülesandeks oli orkestral laulda ja tantsida · 12 15 lauljat ja tantsijat tragöödias · Kuni 24 lauljat ja tantsijat komöödias Näitlejad · Kelle mäng publikule ei meeldinud, seda loobiti vahel toiduga või isegi kividega
Cicero neli kõnet Catilina vastu loetakse tema retoorilise loomingu tipuks. Kõne on üles ehitatud ja tugineb inimese süvapsühholoogia tundmisele ja tema väärtushinnangutele Rooma Vabariigis. Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Kõned Cicero kõnedes kajastuvad filosoofilised tõekspidamised, kõnede ilmestamiseks kasutatud stiilivõtted, publiku koosseisu ja kõne temaatikat arvese võtvad rõhuasetused ning variatsioonid teevad neist iseseisvad kunstiteosed. Retoorikaalased teosed Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore" ("Kõnemehest", 55 eKr), milles autor loob haritud kõnemehe ideaalkuju; "Brutus" (46 eKr), mis käsitleb Rooma kõnekunsti ajalugu; "Orator" ("Kõnemees", 46 eKr), milles Cicero arutleb parima kõnestiili üle, õigustades seejuures iseenda valikuid.
com (29.aprill kell 14.14) 3 Samas 4 http://www.jazzkaar.ee/programm/2017/grandbrothers-saksamaa-sveits/ (29.aprill kell 14.16) 5 Samas 6 Samas muusikaga hästi kokku. Laval olid erinevad intensiivsed ja puhtad värvid, kuid läbivateks toonideks olid valge ja punane. Esinejate tase oli väga hea. Oli näha, et nad olid elevil, kuid samas närveerisid tehniliste lahenduste õnnestumise pärast. Samas oli ka aru saada, et esinejatele meeldis mida nad laval tegid ning nautisid ennast ja publiku tähelepanu. Kontserdi meeleolu oli rõõmus ja vaba ning inimesed nautisid seda, mida Grandbrothers’id laval pakkusid. Põhjusel, et esinejatel on suhteliselt väike esinemiskogemus, tegid nad palju kohmakaid nalju. Ma arvan, et kõik palad olid hästi esitatud ning pealtnäha ei ebaõnnestunud ükski teos. Mulle meeldis, kuidas duo publikuga suhtles. Nad selgitasid oma klaveri ja arvuti ülesehitust ning nende sõnul läks nii mõnigi helisid tegev haamrike katki. Ometigi on
sisse langema. Sellest tulenevalt üks asi, mis kipub juba nooruses külge jääma, on laste mitte saamine. Ei väärtustata uue elu loomist nii nagu seda peaks kuna nooruses on nähtud, millised lapsed on ja võibolla on hirm selle ees ja ei viitsita ka lapse jaoks piisavalt enda aega pühendada. Õnneks levib selline mõtteviis vaid vähestel, aga me ei tea ette, mis tulevikus saab. Käies kuskil kontserdil või ooperis ja visates kiire pilk publiku sekka, siis on märgata kohe enamjaolt vanemat põlvkonda, mis tegelt ei näita noorte kultuuri suhtumise üle erilist midagi, sest samamoodi kultuursel üritusel nagu laulupeol on terve laulukaare alune kooliealisi lapsi täis, kes laulavad suure heameelega. Kõik oleneb millise üritusega on tegemist ja ''asi on maitses''. Küllap saab siinkohal välja tuua põlvkondade vahelise erinevuse väärtushinnangute suhtes.
Etenduse autor on Anton Tšehhov ja lavastaja Uku Uusberg. Näidend on kahes vaatuses ning peaosa rollides mängivad Indrek Sammul, Aivar Tommingas (külalisena), Guido Kangur, Mait Malmsten, Maria Peterson (külalisena), Ülle Kaljuste, Liisa Saaremäel, Harriet Toompere, Raimo Pass, Kristo Viiding ja legendaarne Ita Ever. Vaatemäng oli tohutult kaasahaarav, sest see oli võimsalt etendatud, justkui oleks ise laval kaasa löönud. Näitlejad sulandusid oma rolli imelise kergusega ja haarasid publiku endaga kaasa, rahvast sai sündmuskäikude tunnistaja. Mulle väga meeldis vaadatud etendus, sest tegelaskujud olid huvitavad ning tore oli jälgida probleemi, mida loo arenedes hakati lahendama. Lavastus oli traditsiooniline ja tõi vaatajateni üsnagi realistliku ja tõetruu jutustuse. Negatiivseid muljeid mul etendusest ei jäänud. Näitlejate osavust oli imeline vaadata ja seda sai aru ka pealtvaatajate süvenemisest. Igal tegelasel oli midagi sarnast oma osatäitjaga. Välimus ja hääl
Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ühisosa. Etendus lavastuse ühekordne esitamine, variant.
Kõigeks selleks polnud muud tarvis, kui mõne näitleja suusõnalist teadet või tahvlit vastava kirjutisega, kuna muu osa vaatajate fantaasia pidi täiendama. Sinine vaip laes tähistas päeva, must ööd. Ainus materiaalne kultus laval olid näitlejate kostüümid. Nende peale kulutati harukordseid summasid, millega võrreldes näiteks autorite tasu oli naeruväärne. Naised tol ajal näitelaval ei esinenud, nende aset täitsid noored mehed ja poisikesed. Publiku köitmine neis tingimustes nõudis näitlejailt suurt meisterlikkust. Londoni esimese alalise teatri ehitas tisler ja harrastusnäitleja James Burbage, kelle poeg oli hiljem Inglismaa parim näitleja. Teatrimaja ehitati 1576 ja oli tuntud lihtsalt kui "The Theatre" ("Teater"). See oli ümmargune puuhoone. Hiljem ehitas sama meister ka teisi sama projektiga teatrimaju: "Eesriie", "Roos", "Luik", "Saatus", "Lootus"; neist kõige kuulsamaks sai "The Globe" ("Gloobus")
4. Tempode puhul armastati suuri äärmusi 5. Dünaamika on nüansside rikas 6. Huvi vanamuusika vastu 7. Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 8. Huvi rahvamuusika vastu 9. Tähelepanu keskmesse tõusi programmiline muusika 10. Pillid said tänapäevase kuju Zanrid 1. Ooper 2. Soololaul 3. Sümfooniline poeem 4. Kammerlikud väiketeosed klaverile 5. Klaveritranskriptsioonid 6. Operett Ooper 19.sajandil Ooper oli 19.sajandi põhi zanr. Publiku huvi oli tohutu. Ooperi pealinnaks oli Pariis, kus olid kõige paremad tingimused ooperite ettekandmiseks. Ooperite ainestik pärines antiikajaloost ja mütoloogiast. Tunti huvi ajaloo, looduse ja inimtunnete vastu. Oopereid kirjutti tellumustööna. 1. Itaalia ooper. Impressrio osatab teatri, koostab trupi ja tellib ooperi.Itaalias on aasta jooksul kolm hooaega ehk stagione´t, mis kujunesid välja 17.sajandi teisel poolel.
Kolooniatest saadav rikkus voolas Euroopasse, et rahuldada kõrgklassi üha aplamaks muutuvaid ambitsioone. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Portugalikeelne sõna barocco tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Vastandina renessansi harmoonialisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna (17. sajandi filosoofi Rene´ Descartes´i rajatud afektiõpetus inimese tundeseisundeist). Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusika sisemine areng. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas.
kõrvaltegelase silmade läbi.Absurdiilmeline draama näitab neid osalistena sündmustes,mille tähendust nad ei mõista ja mille üle neil pole vähimatki võimu. Jerzy Grotowski-poola lavastaja,tegeleb teatri olemuse sõnastamisega."Vaese teatri poole".Teater võib loobuda kõigest peale näitleja.Näitlejakeskne.Teater on tõelus. Ta püha näitleja ül on oma tõelise ja tervikliku mina tunnetamine ning absoluutselt siiras avamine.Näitleja jäägitu eneseavamine publiku ees on ohver,mis peab vaatajas esile kutsuma tungi siiruse ja hingelise puhastuse poole. Eksistentsialistlik draama.J.-P.Sartre-tegelane loob oma valikutega ennast ise.Vorm- klassitsistlik tradits."Kärbsed","Kinnine kohus".A.Camus essee ,,Sisyphose müüt"(absurdifilosoofia),näidendid"Arusaamatus","Piiramisseisukord","Caligula". Alateadvus,Freud,Einstein,ettearvamatu,muutlik inimene,teatri taasteatriseerimine,teater vabaneks kirjanduse köidikutest
valitsused andsid mehhiko kunstnikele suuri riiklikke tellimusi. Sotsialistlik suunitlus leidis ka USA kunstis 1930. aastatel rohkesti pooldajaid. Kriis, deprekas, fasismi tõus, Hispaania kodusõda muutsid paljud haritlased vasakpoolse ideoloogia pooldajateks. Seetõttu näis mehhiko kunst hästi sobivat eeskujuks USA monumentalistidele. Mitmed mehhiklased töötasid ka ise USA-s, kuid nende teoste ühiskondlikest ideedest püsivama tähendusega oli ameerika kunstnike ja publiku harjutamine julge, euroopalikust realismist erineva vormikeelega. 4. Saksamaal ja Nõukogude Liidus keelustati avangardistlik kunst 1930. a alguses. Võimud õhutasid viha, mida harimatud inimesed on tundnud kõige uue ja võõra suhtes, samal ajal esitlesid võimud ennast kui rahvusliku kultuuripärandi kaitsjaid. Saksamaal oli avangardivastane võitlus avalik, Nõukogude Liidus mõnevõrra hiilivam, aga jõhkram. Ei keelatud mitte ainult oma loomingu väljapanek, vaid ka loomine
Rapla Vesiroosi Gümnaasium. OLÜMPIAMÄNGUD TEGIJA: Kristel Merilain KLASS:6b klass KOOL:Rapla Vesiroosi Gümnaasium KUUPÄEV:15.09.08 RAPLA 2008 Olümpiamängud Vanas Kreekas. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. 1)Mis Aladel Võisteldi? Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Olümpiakava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid
kirjaniku Gaston Leroux' 1909-1910 järjejutuna ilmunud romaani Le Fantóme de l'Opéra lavaversioonidest. Kokku loetakse lavamugandusi kolmekümne ringis, lisaks filmid, balletid, teleseriaalid, koomiksid. Tallinnas etenduv The Phantom of the Opera on üks varasemaid ingliskeelseid ,,Ooperifantoome". Esimeste seas on ka 1976.a inglise näitekirjaniku ja teatridirektori Ken Hilli oma, mis pärast avaetendusi unustusse vajus kuni aastani 1984. Siis toodi publiku ette uus versioon, mille sõnad olid Hilli, muusika Verdi, Gounod', Offenbachi jt oma. Seda nägi ka Andrew Lloyd Webber. Räägiti, et Webber toob koos Hilliga ,,Ooperifantoomi" välja West Endis. Seda ei juhtunud. 1986 esietendus Londonis ja 1988 New Yorgis Webberi enda ,,Ooperifantoom". Hilli versioon tuuritas aga esmalt USAs ning teeb seda maailmas tänaseni. 1980ndate keskel lõpetasid oma ,,Ooperifantoomi"ameerika helilooja ja luuletaja
huvitava teosega, mis parandas mu tuju sellest kontserdist märkimisväärselt. Lemmik lauluks sellel kontserdil sai mulle lugu nimega ,,Üksteist peab hoidma". See oli kõige südantsoojendavam lugu, mida ma selle kontserdi ajal kuulsin. Ma arvan, et publik jäi kontserdiga samuti rahule, kuid väikestel lastel, kelle õde või sugulane laval laulis, muutus enesetunne pärast paarikümmet minutit rahutuks, nad hakkasid oma vanemate süles siplema ja tõmbasid aegajalt publiku tähelepanu lavalt endale. Lõppkokkuvõtteks ei kahetse ma kohe kindlasti, et ma sellele kontserdile läksin, sest tore oli kuulata eesti keelseid laule ning näha ka välismaist koori. Selline ühistöö näitab, et muusika ühendab erinevaid piirkondi ning isegi, kui keelt ei mõisteta, tehakse lauldes üksteisele vajalikud asjad selgeks.
Barokk ( 17 saj. 18 saj. I pool ) 14.03.07 Barokk võrsus 16 saj teisel poolel Itaalia hilis renessansist. Barokk tuleneb sõnast barroco (portukaali k.) tavatu, ebakorrapärane, kummaline. Ebakorrapärane oli ka ühiskonna elu mis oli vastuoluline ja täis pingeid. Kõikuma löönud usk kirikusse, rohked sõjad ja ülestõusud tekkitasid inimestes ohutunde ja ebakindluse. Muusikat ja kunsti iseloomustab: rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokk muusikas sai publiku emotsionaalne mõjutus vahend. Barokki muusika oli õukonna keskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamis objektiks arenes kontsert stiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusikud töötasid õukonna kapellides, kiriku kapellides ja ooperi teat...
muusikapublitsist. Ta sündis saksa keelt kõnelevas Ungari piirkonnas, tema isa oli vürst Esterhàzy juures ametnik ja tegutses ka harrastusmuusikuna. Kuigi Liszt oli väga uhke oma Ungari päritolu üle, ei õppinud ta kunagi õieti ungari keelt rääkima, küll aga valdas perfektselt saksa keelt, millele koolis lisandus prantsuse keele oskus. Liszti pianistivõimed avaldusid varakult ja 9- aastaselt esines ta esimest korda publiku ees. Ta äratas kohe tähelepanu ja grupp Ungari aadlikke oli nõus toetama tema muusikaõpinguid Viinis, kus tema õpetajateks olid Czerny (klaver) ja Salieri (kompositsioon). Sel ajal kohtus Liszt Beethoveniga sündmus, mis jättis talle unustamatu mulje. Hiljem püüdis Liszt astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu, kuna ta oli välismaalane. Küll aga õnnestus tal õppida eraviisiliselt teooriat ja kompositsiooni. Alustas ka
probleemid. Lavastuse sisuline pool mulle väga meeldis. Kuigi olen seda varem televiisorist näinud ja põhimõtteliselt teadsin kogu sisu, oli siiski väha huvitav tegevuste käiku jälgida. Nagu ma juba eespool mainisin oli muusikali lavastajaks Ain mäeots. Minu arvates sai ta oma ülesannetega suurepäraselt hakkama. Näitlejate valik oli hea. Samuti oli õnnestunud ka lavaline ja tehnikaline pool. Tore oli see, et tegevus toimus nii laval, lae all ja ka publiku seas. Lavateose muusikaliseks juhiks ja dirigendiks oli Tarmo Leinatamm. Minu arvates sai ka tema oma ülesannetega kenasti hakkama orkester mängis väga ilusasti, ei olnud liiga valju ega vaikne ning ka solistid laulsid hästi. Muusikali kunstnikuks oli Riina Degdjarenko, videokunstnik Esko Rips ning valgustuskunstnik Palle Palme. Etenduse kunstiline pool oli minu arvates väga hea, eriti meeldisid mulle see videoline osa. See sobis hästi kokku lavaga ja tekitas nagu
1836 a. loodusteaduste professori ja botaanikaaia direktori kohale asunud A. Bunge töötas seal 1867. aastani. Ta oli väljapaistev botaanik, uuris praeguste Iraani ja Iraagi alade floorat, aga korraldas ka retki Eesti-, Liivi- ja Kuramaa taimestiku tundmaõppimiseks Järgmise direktori M. Willkommi (1868-1874) ajal korrastati kogusid kasvama taimesüstemaatilise jaotuse kohaselt ja varustati taimed esimest korda nimesiltidega publiku jaoks. 1874-1895 oli direktoriks E. Russow, turbasammalde uurija, esimesi, kes kasutas taimede kirjeldamisel mikroskoopilisi tunnuseid. Temaga koos töötas ülemaednik C.Bartelsen.Peale Bartelseni tuli N. Kuznetsovi 1895-1915 uueks direktoriks, kelle käe all toimus mitmeid uuendusi, ja taime taksonite arv küünids kümne tuhandeni.Järgneval perioodil vaheldusid juhatajad üsna sageli - N. Popov 1915-1917, M. Tswett 1917-1918, P. Claussen 1918, H. Riikoja 1918- 1919, F
nad julgevad alati vabalt kõike kommenteerida). Kas grupis on liidreid? Kuulajate meelestatus Kultuuritaust, väärtushinnangud ,,Mis minul sest kasu on?" on oluline küsimus kuulaja jaoks Miks nad sinu ettekannet kuulavad? Miks neid see teema huvitab? Kas osalete vabatahtlikult???? (töötaja keda nt kohustatakse osalema, võib olla mitte positiivselt meelestatud). Mida kuulajad juba antud ainest teavad? Kas publiku hulgas on eksperte? Kas publik on kuulanud samal teemal ka teisi esinejaid? Miks nad on sinu teemast huvitatud? Kas nad saavad aru teemaga seotud erialakeelest? Kas nad juba teavad sinu seisukohti? Kas nad arvavad et teavad sinu teemast? Kust nad on varem selle info saanud? Kas neile on tuttav sinu lähenemine ja suhtumine temasse? Kodutöö 5 asja mida ma õppisin loengus ,,Suuline eneseväljendus" 1. Esinemine kursusetöö kaitsmisel ja esinemishirm.
traditsioonidega võimlemist. Tänaseks on Miss Valentinest saanud võistlused, mis on tuntud kogu maailmas. Võistlused on seotud Valentini päevaga, sest see annab üritusele atraktiivsust ja igaaastane võistlus on ,,kindlalt paigal" Valentini päeva läheduses. Võistluste põhieesmärk on propageerida sporti ja võimlemist läbi sõpruse ja headuse. Ürituse algaastatel osales 23 naaberriiki ja tase oli küllaltki nõrk. Aasta aastalt kasvas osalejate arv ja tõusis publiku huvi. Osalejariikide arv on mitmekordistunud. Korraldajate põhiülesanne on hoida võistlusi kõrgetasemelisena, et Eesti publik saaks näha võimlemise maailmaparemikku. Läbi aastate on võistlustel osalenud sellised kuulsad võimlejad nagu: mitmekordsed maailma ja euroopameistrid ning olümpiamedalistid Natalja Lipkovskaja, Zarina Gizikova Venemaalt,Anna Bessonova Ukrainast,Venemaa 2000 ja 2004 aasta olümpiakulla võitnud naiskond, paljud teised euroopa ja maailmameistrid.
Filmis esines väga palju kadedust just Mozarti ande pärast. Väga paljud tahtsid olla tema sarnased. Sel ajal, kui Mozart oli juba 18-aastane, siis kutsuti ta Viini, et näidata Keisrile, mida ta oskab ning milleks on võimeline. Temalt telliti ooper, mis näis väga raske. Ma arvan, et ooperi kirjutamiseks läheb ikka mitmeid päevi, kui selle lõpuks valmis saad. Viinis, sealne õukonnahelilooja Salieri oli Mozartist väga vaimustuses, kui Mozart oma ooperi publiku ette tõi. Ma arvan, et ta oli ikka tõsiselt kade, et temal sellist annet pole. Mina arvan, et see, mis on jumala poolt loodud, tuleb omaks võtta ning ei saa süüdistada jumalat, et keegi on sellegist parema ande saanud. Just nagu filmis. Tol hetkel arvas Salieri, et Mozart sai kõik, mida tema ei saanud. Tema süüdistas selles ainult jumalat. Ma arvan, et see oli väga vale, et hakkata Mozartilt oma au ära võtma ning tema elu nässu keerama. Kuigi Salierit see enam ei
Ferenc Lizst(1811-1886) oli 19 saj. väljapaistvam pianist,andekas helilooja,pedagoog ja muusikapublitsist.Tema pianisti võimed avaldusid väga varakult. 9-aastaselt esines ta suure publiku ees ja grupp Ungariaadlike oli nõus toetama tema õpinguid Viinis. Üheks oluliseks punktiks tema loomingulisel kujunemisel oli kohtumine viiulivirtuoosi Paganiniga. Liszt tahtis saavutada sama klaveril, mis Paganini viiulil.Ta muutis oma esinemised täielikuks showks.Oma talendi tõestamiseks kirj ta hulga klaveriteoseid. Tema käe ulatus oli 2 oktavit.37-aastaselt loobus oma pianisti karjäärist, asus tööle Weimari õukonna muusika juhina. 54 a asus elama Rooma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
