Louis Hector Berloiz (0)

Louis Hector Berloiz
Louis Hector Berloiz sündis 11. detsembril 1803 . aastal ühes väikeses provintsilinnas Gote Saint- Andre ’s. Beloizi isa töötas arstina ning oli ka suur kirjanduse austaja. Hectori isa oli pojaga karm ning sundis teda iga päev Aniitk - Rooma poeetide Horatiuse ja Vergiliuse salme . Isa andis endast kõik, et Hectorist ei saaks muusikut . Ta keelas isegi pojal klaverimängu. Poisist pidi isa arvates saama arst.
Aastal 1821 alustas õpinguid Beroiz Pariisis, et õppida isa väljavalitud ametit – arstiks. Pariisi rikkalik kurluurielu, kotserdid, ooperid ja orkestrid tegid Hectori õpingud väga raskeks. Ta tahtis nautida meditsiini asemel kultuuri. Seda ta ka tegi. Eriti meeldis talle Gluck ja seda nii isiksuselt kui ka loomingult. Gluckilt saadud muljete mõjul jättis Hecor metitsiiniõpingud, mille tulemusena läks ta tülli oma vanematega, kes jätsid poja ilma materiaalse toetuseta. See tõi omakorda kaasa võlad. Ta teenis elatist flöödi-ja solfedzotundide andmisega. Samal ajal sai ta ise õpetust Le Suer’i juures kompositsiooni alal. Tihti külastas ta ooperiteatreid ning kirjutas ka ise noote .
1826. aastal astus Berlois konservatooriumi Le Suer’i komopsitsiooniklassi. Sellest ajast sai tema iidoliks C.M. von Weber . Õppides konservatooriumis pälvis ta heliloojale määratud Rooma preemia. See võimaldas Hectoril kaks aastat Itaalias ja ühe aasta Saksamaal end tasuta täiendada.
5. detsembri 1830. aastal toimus Berloize esimese romantilise sümfoonia esmaettekanne Pariisi konservatooriumi väikeses saalis. Sümfoonia kandis nime „ Fantastiline sümfoonia“ ning seda saatis suur menu . Tema sünfoonia koosnes klassikalise nelja osa asemel viiest ning sellele oli juurde lisatud sõnaline programm. Teose sisu oli autobiograafiline ning jutustas helilooja armastusest iiri laulja ja näitlejanna Harriet Smithsoni vastu, kes talle tähelepanu ei pööranud. Kusjuures 1833. aastal nad abiellusid. Berloize tõi pealtvaatajateni inetuid elunähtusi, uudseid kõlevärve, suure orkestri, ebatavalise osade aru ja monotemaatilise sisu. Selline orkestrikäsitlus on avaldanud suur mõju sümfoonilise muusika edasisele arengule.
Järgmine sümfoonia valmis aastal 1834 ja see kandis nime „ Harold Itaalias“. Inspiratsiooni sai ta mägilastest ja Byroni kirjandusteostest. See sümfoonia oli samuti autobiograafilise sisuga. Teos rääksid kaasajaga rahulolematust kunstikust, kes otsib tröösti metsikust loodusest. Tee teos oli neljaosaline.
Tema kaasmaalastest publik ei võtnud teda enamasti vastu suure vaimustusega, kuid Berloize jätkas muusika loomist suure kirega. Tema parim ooper „Benvenuto Cellini“ vilistati esietendusel publiku poolt välja. Ebaedu aga ei jätkunud, kui 1838. aastal tõi üks „Harold’i“ sümfoonia ettekandeist kaasa Paganini suure poolehoiu ning rahalise kingituse Berloizele.
Berloiz kirjutas ka teoseid 1830. aastal toimunud revolutsiooniohvrite mälestuseks. Nendeks teosteks olid 1837 . aastal kirjutatud „ Reekviem “ ja 1840. aasta valminud „Leina triumfi sümfoonia.“
Berloize saab inspiratsiooni ka suurtest kirjandusteostest. 1839. aastal loob ta Shakespeare ainetel sümfoonia „ Romeo ja Julia “ ning Goethe ainetel 1869 aastal draamatilise legendi „Fausti hukkamõistmine.“ Mõlema sümfoonia puhul lisab helilooja instrumentidele juurde inimhääled.
Kodumaal Beloize tunnustust siisi ei leidnud ning ta läks 1840.ndail aastal kontsertreisile välismaale, kus ta esines dirigendina. 1847. aastal andis ta kontserdi Peterburis, kus publik ja heliloojad osutasid Hectorile sügavat lugupidamist. 1867. aastal naases Berloize Venemaale ning ta valiti Vene Muusikaühingu poolt auliikmeks.
Kui varasemalt suhtus Berloize revolutsiooni vaimustusega, siis 1848. aastal hakkas ta suhtuma umbusuga. Tema naine suri ning ta abiellus uuesti, kuid kahjuks suri ka tema teine abikaasa ning meretormides hukkus tema poeg. Ta elas neid katsumusi väga raskelt üle ning oma loomingus põgenes ta minevikku ja vaimulikku temaatikasse. Tol ajal ilmusid tema teosed „ Troojalased “ ja „Kristuse lapsepõlv.“ Berloize suri 1869. aastal.
Kasutatud kirjandus:
Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Hector_Berlioz
Johhannes Jürisson „Heliloojad – romantikud “
John Russell Brown „Oxfordi illustreeritud teatriajalugu “