Faust- pettumus või pigem positiivne üllatus? (0)

Faust - pettumus või pigem positiivne üllatus ?
Meie koolis avanes võimalus minna koos koolikaaslastega teatrisse, ooperit vaatama. „Fausti“ etendati esmakordselt maailmas 1859 . aastal ning eestis aastal 2012. Käisime ooperit vaatamas 5. mail, Rahvusooper Estonias. Ooperi režissöör oli Charles Gounod’ ning etendus toimus kahes vaatuses . „Faust“ on tehtud Jules Barbier’ ja Michel Carré libreto Carré näidendi „Faust ja Margarita“ ning Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia „Faust“ ainetel. Antud ooperi sisu oleks olnud väga segane, kui me poleks seda varem kirjanduse tunnis läbi töödelnud. Sellegi poolest jäid mõned kohad siiski segaseks. Üldiselt oli etenduses palju emotsioone- leidus rõõmu, kurbust, viha, kirge jne.
Lugu rääkis rahutust Faustist, kes on masenduses teadlane . Faust on doktor, kuid ta arvab, et ta ei tea inimestest tegelikult mitte midagi. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (Loe: edaspidi Mefistofeles ) lepingu, et Mefistofeles ei suuda Fausti saatuse käikudelt kõrvale juhtida. Aga siiski suudab Mefistofeles Fausti palju juhtida.
Kontserdisaalis oli kaks rõdu , millest ühel oli ka minu istekoht. Üleüldse, minu istekoht oli täpselt ukse kõrval, kus vahepeal inimesed keset etendust väljusid ning minu kõrval istus veel lisaks valvur, kelle juureolekul ei julgenud ma peadki sügada. Õnneks oli vaade lavale väga hea.
Saali jõudes tegutses laval vahva kloun, kes kehastas raamatus esinenud segast tegelast, Siebelit, ning lavaaugus valmistus sümfooniaorkester . Rääkides sümfooniaorkestrist, siis mitu korda etenduse jooksul jäi minu pilk pikaks ajaks pidama orkestri tegevusele, mida oli väga põnev jälgida, sest see tundus nii vastutusrikas ja raske töö. Mõtlesin korduvalt, et mis siis küll saaks, kui näiteks näitleja valel ajal laulma hakkab, sest näiteks subtiitrid tulid vahepeal varem/hiljem. Kusjuures , kuigi tekst oli tõlgitud, jäi mulle jutt ikkagi segaseks. Dirigendi tõmblemist polnud minu kohalt väga hästi näha, kuid õnneks nägin vahepeal tema peanukki ja sõrmi.
Näitlejaid oli samuti väga põnev vaadata, kuid oli keeruline keskenduda nende liikumisele, häälele ja samal ajal lugeda subtiitreid. Mulle meeldisid näitlejate rikkalikud kostüümid, mis olid kohati päris naljakad. Näitlejate töö on kindlasti väga keeruline ning need näitlejad olid kindlasti professionaalid, sest nende töö oli väga hästi läbi mõeldud ning kogu tekst oli peas.. vähemalt nii tundus.
Muusikute esitus oli ka huvitav ning polnud sellist hetke, kus ei oleks viitsinud üldse seda kuulata. Muusika oli selge ning väljendas hästi emotsioone.
Näitlejad jooksid vahepeal laval ringi nagu segased ning siis tekkiski vahepeal tunne, et kohe-kohe kukub ta lavaauku, aga nii ei juhtunud. Kohe, kui kardinad avanesid, oli laval näha kirikut, kus inimesed istusid. Pärast teatud aega hakkas lava keerlema ning peatus, kui publiku poole oli kiriku välisseinad. Juba etenduse esimeses vaatuses langesid laest alla suured lühtrid , mis tekitas üsna võimsa tunde, kuna lavavõimalused on ülimalt tasemel.
Lavavalgustus etenduse ajal oluliselt ei muutunud, kirikus oli suurem osa ajast pigem hämar ning sünge valgus, kuid orgia ajal näiteks valgus natukene muutus ning meeleolu oli lõbusam. Samas, kui teises vaatuses Margareta suri, siis domineeris punane toon ning isegi laest alla vajunud lühtrid olid tumepunased.
Ma arvasin, et lähen teatrisse ning lihtsalt piinlen ja istun kolm pikka tundi, kuid tegelikult see nii polnud. Etenduse ajal tekkis vaid ühe korra hetk, kus ma oleksin tahtnud juba ära saada, kuid see oli ka ainult korraks, tingitud põhiliselt sellest, et ma polnud sisu eriti korralikult läbi töödelnud ning sellel hetkel tunduski kõik nii segane. Etendus oli pigem originaalne ja erakordne, sest lõviosa oma käikudest teatrisse olen tahtnud sealt kiiremas korras ära saada.
Seega arvan mina, et tegelikult on see etendus väärt vaatama minemist. Jah, kui minna kohale, kuna see on kohustuslik ning tegelikult tahtmist üldse pole, siis ei pruugita seda hinnata, kuid see fakt kehtib iga etenduse kohta. Kindlasti peab eelnevalt tutvuma sisukokkuvõttega, sest vastasel juhul on terve teatritükk väga igav.