Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuidas mind kõnetas Eesti Draamateatri etendus „Sinul on meretäis hirmu“. (0)

1 Hindamata
Punktid

Kuidas mind kõnetas Eesti Draamateatri etendus „Sinul on meretäis hirmu“.
Möödunud reedel käisime koos klassiga eesti Draamateatris, vaatamas etendus „ Sinul on meretäis hirmu“. Etendus oli mõeldud noortele ja rääkis noortest . Oluliseks teemaks oli muusika . Muusika oli nende noorte igapäev ja ka unistus .
Etendus rääkis kahest perekonnast, kes elasid kõrvuti. Mõlemas perekonnas oli kaks poega ja ühes perekonnas veel tütar ka. Etenduse läbivaks teemaks oli poiste elu – nende unistused muusikast ja tüdrukutest ning nende soov kuulsaks saada.
Üks perekond oli vabameelne, nad pidutsesid pidevalt. Pereisa lubas poegadel muusikaga tegeleda.
Teise perekonna isa oli väga range, ta nokkis oma poegadega iga pisiasja kallal. Reeglid olid selle kohta kuidas süüa, kuidas taldrikut hoida, uksi prõmmida ei tohtinud. Selle pere isa soovis, et pojad teeksid pidevalt tööd ja ei tegeleks muusika ja muude totrustega. Isa ütluste kohaselt laulda võis vaid saunas ja saunas tuli olla vait.
Perekonnad olid väga erinevad, samas oli neil ka sarnaseid jooni. Kumbki ei olnud jõukas, mõlemas olid oma probleemid. Muusikute perekonnas vanemad ei armastanud üksteist. Teises perekonnas oli isa despoot .
Perekondi sidus ühine saun ja nende laste sõprus.
Etendus rääkis nende tegelaste hirmudest , igal tegelasel oli oma hirm.
Teise perekonna poisid tundsid hirmu oma isa ees, isa ilmselt selle pärast, mis poegadest tulevikus saab. Kõik noored tundisid hirmu oma tuleviku ees. Ühe tegelase mureks oli see, kuidas ta „õige“
ära tunneb ja kuidas „õige“ tunneb ära tema.
Etenduse oli paar naljakat kohta, mis mulle meeldisid. Üks naljakamaid kohti oli see, kuidas töökas perekond ära saatis vanaema, kes oli liiga kauaks külla jäänud. Samuti oli naljaks see, kuidas noored autoga sõitsid, kui nad peolt tulid. Nimelt arvas autojuht laksu all olles, et on hea, et ta roolis pole. Keegi ei julgenud öelda ka, et ta on roolis. Samuti oli olid meeldejäävad muusikute perekonna isa õpetussõnad oma poegadele .
Mulle meeldisid need tehnilised lahendused, mida kasutati dekoratsioonide vahetamiseks. Ka laval olev päris auto oli plussiks. Muusikatehnika oli samuti korralik. Samuti oli pilkupüüdev hiiglaslik diskopall.
Etenduse üheks iseloomulikmaks tunnuseks oli vali muusika ja kontsertlikkus. Mind pani imestama asjaolu, et peaaegu kõik näitlejad oskasid mõnd pilli mängida või laulda. Trummar oli väga hea, teiste mängule ma hinnangut anda ei oska.
Etenduses ei meeldinud mulle osad stseenid , mille mõttest ma aru ei saanud ja mis oleksid minu arvates võinud olemata olla. Üks nendest oli peale sauna vette hüppamise stseen ja koolistseen.
Samuti häiris etendusele keskendumist tehnikamees, kes jäi silma ja minu arvates ei oleks pidanud nii nähtaval kohal olema.
Koht, kus üks tegelane tegi kehalisi harjutusi kontserdi ajal: kätekõverdusi ja tõstis sangpommi, oli väga imelik ja arusaamatu. Samuti oli seal imelikke stseene, kus see sama tegelane arusaamatutel põhjustel publiku poole tagumikulihaseid pingutas.
Kohati oli etenduses väga roppu teksti, mis ongi noortele omapärane. Mind see oluliselt ei häirinud, kuigi vanematele teatrikülastajatele võis see tekst väga häiriv olla. Samuti oli muusika nii vali, et vanemale teatripublikule see kindlasti ei meeldinud.
Kõige meelejäävam oli kahtlemata peategelase kuju, samuti vanaema.
Näitlejad mängisid erinevalt. Olid häid näitlejatöid, näiteks Märt Avandi ja Mari-Liis Lille tööd. Samas tundus, et osad ei oska mängida ja olid teksti lihtsalt pähe õppinud.
Üldiselt oli etendus noortepärane ja realistlik Tundus, et selline asi on siinsamas kuskil võimalik. Ma ei saa etenduse kohta öelda midagi eriti kiitvat – sõpradele vaatamiseks ilmselt ei soovitaks. Samas ei ole ka öelda midagi halba. Täiesti keskmine etendus oli.
Kuidas mind kõnetas Eesti Draamateatri etendus-Sinul on meretäis hirmu- #1 Kuidas mind kõnetas Eesti Draamateatri etendus-Sinul on meretäis hirmu- #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andreas Kullerkann Õppematerjali autor
Minu arvamus etendusest

Sarnased õppematerjalid

RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016
35
doc

RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016

pikemas ajaks püsima. Uurimistöö teemaks on ,,Rakvere Teatri publikumagnetid aastatel 2014 - 2016". Kuna uurimistöö tegemist on alustatud 2017. aastal, siis kolmeaastaseks ajavahemikuks oli otstarbekas võtta aastad 2014-2016. Antud teemat ajendas uurima põhjus, et selgitada välja publiku arvamus selle kohta, kas teater on kaduv kunst ja kaob kohe ära, või jäävad mõned etendused pikemaks ajaks publiku südamesse ja mällu. Kui mõni etendus ja näitleja jäävad teatrikülastajale pikemaks ajaks meelde ning ajaendavad ka peale etendust mõtlema üldinimlikke probleemide üle, siis võib öelda, et etenduse mõju ei kao kohe. Lähtudes uurimistöö eesmärgist on autor püstitanud tööle järgmised uurimisülesanded. selgitada välja Rakvere Teatri parim etendus ja parim näitleja publiku arvates; uurida publiku eelistusi etenduste zanri kohta;

Eesti teatri ajalugu
Tõde ja Õigus
5
docx

Tõde ja Õigus

Tõde ja Õigus Kahel nädalavahetusel järjest meeli köitnud ,,Tõe ja õiguse" neljas osa viis mõttele, et tuleks üles märkida ka ülejäänud Vargamäe suurprojektist veel meelespüsivad mälestuses, mälestused, mis eelmisest suvest veel päris selgelt meeles seisavad, kuid samas teadagi haprad kaduma on. Kõigepealt II osa Kukenoosi aidas, etendus ise oli Linnateater ja Nüganen oma tuntud headuses. Imestasin, et kuigi ma nägin seda lavastust esimest korda vist aastal 2006, oli see mul väga selgelt meeles, just sisu ja stseenide väljanägemise poolest, nii et enamust lavastuse sisust ma mäletasin ja võisin ette aimata, mis seal nüüd toimuma hakkab. Küll aga oli huvitav vaadata näitlejate mängu, eriti neid osasid, kus osatäitja vahetunud oli. Eelkõige muidugi see põhjus, miks üldse lavastust vaatama sai

Kirjandus
Olav Ehala elulugu
19
doc

Olav Ehala elulugu

..........................................................................20 8. KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................21 9. LISAD................................................................................................................22 SISSEJUHATUS 2 31. juuli 1950 sündis Eesti üks tuntumaid heliloojaid ja pianiste Olav Ehala (sõpradele Olku), kes juba varases nooruse seadis oma sammud muusika maailma. Laulud nagu ,,Rahalaul", ,,Kodulaul" ja muidugi ,,Päikeseratas" on peas ja südameis kõigil noortel ja vanadel. Olavi tee keerulisse muusikamaailma algas juba noores eas, kui ta 34 aastaselt näitas üles huvi klaveri vastu. Me kõik teame, et Olav Ehala on väga heal tasemel helilooja, aga et Olav Ehala on peale laulude

Muusika
Üldine teatriajalugu I sügis
24
doc

Üldine teatriajalugu I sügis

Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist ­ teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses ­ vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku.

Üldine teatriajalugu
Türgi rahvaste kultuur - materjal
45
docx

Türgi rahvaste kultuur - materjal

10 Eriti on tal õnnestunud naiste kujud, kelle hulgast tõuseb esile ,,Pajuarõki" kangelane Nuria. 11 Kahe noore naiskolhoosniku konfliktist. Üks neist, eesrindlane, võitleb oma brigaadiga kollektiivse puuvillakorjamise eest. Teine on harjunud töötama iseseisvalt. Ent kui ta astub kolhoosi, suudab eesrindlane panna ta kollektiiviga arvestama. 12 Partisanide võitlus mussavatistide, dasnakkide, gruusia mensevike vastu. 13 Peategelane rahvalik parteijuht. preemia 1950, vene k 1950, eesti keeles 1951 Tõlgitud enam kui 20 keelde), romaan ,,Suurvesi" 14, romaan ,,Hommik"15, ,,Mustad kaljud"16 (1954-58). Tuntud ka jutustuse ,,Komissarid"17 poolest. Apseron (1948) Romaani kandvaks tegelaseks on külapoiss 17-aastane Tair, kes on sõbra Dzamili kutsel läheb Bakuuse naftat puurima. Tair igatseb saada naftakangelaseks, kellest kirjutaks tollane ajakirjandus.

Ajalugu
Üldine Teatriajalugu II
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

asja iseennast. Romaan ,,Lõks" oli palju kaalukam ja värvikam, lavale kandes kaotas see midagi oma sisukusest. Lõpuks selgus, et näidendid olid lisaks uuele ja ootamatule ka kõik see vana, millega melodraamade publik oli väga harjunud. Oli tegevuse pingeline arendus, efektsed situatsioonid, oli melodramaatiline pahategija. Tingimata lurjus jälitab oma ohvrit, kes oli puhtuse ja headuse kehastus. Romaanis lahti seletatud kuidas see mõjutab inimese saatust, kui toodi lavale, siis muutus melodramaatilisteks motiivideks. Siin ei olnud enam keskkonna mõju, inimese saatus kujuneb õnnetuks, kuna keegi kuri inimene tahab temaga arveid õiendada ­ kurja inimese tahe. Kõik need naturalistlikud kaklusstseenid olid tegelikud trikid, atraktsioonid. Niisiis ­ võetakse romaan ja melodramaatiline käsitlus. Teatri soov imeb endasse naturalistliku romaani.

Üldine teatriajalugu
Üldine Teatriajalugu I
38
doc

Üldine Teatriajalugu I

See on vastuolus tema enda eluga. Cervantes oli oma loomingus üli pessimistlik. Igatses vanu aegu taga. Juba 17.saj algul hakkab kaduma elu külluse ja kirevuse, rikkuse tunne. Reaalsus muutub üha painavamaks. Lope üritab oma näidendites jäädvustada elu ennast. Tema järeltulija on de Molina ­ maailm hakkab kaotama oma reaalsust. Faabula tormiline areng, arvukad ümberriietumised, altvedamised jne. Selles maailmas näeme kuidas reaalsus jääb ilma oma konstantsuse. Kõige oleva illusoorsuse rõhutamine, kaob usk vankumatutesse tõdedesse. Barokilik maailma tunnetus hakkab maad võtma. 2) Cervantese teatrivaated. ,,Don Quijote" autor. Cervantes oli Commedia erutita ja kolme ühtsuse reeglite pooldaja. Cervantese ideaaliks oli nn õige komöödia ­ nõuded keelele ja zanripuhtusele. Ülev süzee nõudis ülevat keelt. Teiste hulgas kiitis ta ka noort Lopet ja tema draamateoseid. Mõne aasta pärast

Üldine teatriajalugu
Rändavate Pükste Õeskond
47
rtf

Rändavate Pükste Õeskond

perekonna legendaaarne ärimees - ma kujutasin teda vähemalt 185cm pikkusena. Ta ei ole pikk. Ta on pisike. Umbes minu pikkune. Ta kannab pakse pruune villasest riidest pükse, kuigi siin on üle miljani kraadi kuuma, ja valget särki millel tõmblukuga krae. Tema kingad on kreemikast vinüülist. Ta on sellisel vanamehelikult moel veidi kopitanud ja maksalaiguline. Vanaisa on väga häbelik. Ma tunnen, nagu peaksin neid paugupealt armastama. Kuid kuidas seda teha ? Sa ei saa ennast sundida kedagi armastama, ega ju ? Ma hoolitsen pükste eest hästi. Ja ma tunnen sinust puudust. Ma tean , et sa ei mõista minu üle karmilt kohut põhjusel, et ma üks jõmpsikas olen, sest sa arvad minust alati paremini, kui ma ära olen teeninud. Oled mulle väga kallis. Lena. 1.2.4 Pole olemas sellist asja nagu rõõm kogu perele. ( Jerry Seinfeld ) Leena üritas maalida päikeseloojangut. Kuid

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun