Film „Amadeus” (1)

Filmi „Amadeus” analüüs
Tänapäeval öeldakse, et Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse. Mozart sündis 27.jaanuaril 1756.aastal Salzburgis. Ta oli väga tark juba 3-aastaselt. Just 3-aastaselt õppis ta kuulamise järgi klavessiini mängima ning 4-aastaselt õppis selgeks noodid . Juba 6-aastaselt kirjutas Mozart oma 1. sonaadi. Ta oli väga andekas laps .
Meie oma klassiga vaatasime aga filmi „Amadeus”. Film põhines just Mozarti elu algusel ja lõpul ning kuidas sai temast üks tuntumaid heliloojaid.
Film sisaldas Mozarti elu, kui ta hakkas juba 4-aastaselt oopereid ja kontserdeid kirjutama. Kuidas ta sai endale naise ning kuidas ta teenis endale elatist. Mina arvan, et ta elu oli väga raske, sest kahe päevaga ooperit kirjutada on väga suur töö. Kindlasti vajab ooperi kirjutamine väga suurt pühendumist aga kui on juba selline anne antud, siis tuleb seda targalt ära kasutada ning tuleb teha seda, mida kõige paremini oskad.
Filmis esines väga palju kadedust just Mozarti ande pärast. Väga paljud tahtsid olla tema sarnased. Sel ajal, kui Mozart oli juba 18-aastane, siis kutsuti ta Viini, et näidata Keisrile, mida ta oskab ning milleks on võimeline. Temalt telliti ooper , mis näis väga raske. Ma arvan, et ooperi kirjutamiseks läheb ikka mitmeid päevi, kui selle lõpuks valmis saad. Viinis , sealne õukonnahelilooja Salieri oli Mozartist väga vaimustuses, kui Mozart oma ooperi publiku ette tõi. Ma arvan, et ta oli ikka tõsiselt kade , et temal sellist annet pole. Mina arvan, et see, mis on jumala poolt loodud, tuleb omaks võtta ning ei saa süüdistada jumalat, et keegi on sellegist parema ande saanud. Just nagu filmis. Tol hetkel arvas Salieri, et Mozart sai kõik, mida tema ei saanud. Tema süüdistas selles ainult jumalat. Ma arvan, et see oli väga vale, et hakkata Mozartilt oma au ära võtma ning tema elu nässu keerama . Kuigi Salierit see enam ei huvitanud, sest ta oli sisimas Mozarti peale tõsiselt kade. Salieri viibis kõikidel Mozarti ooperite esitamistel, kuid viibis seal sajala. Kuna ei tahtnud näidata, et Mozart temast parem on. Ta võttis endale eesmärgi Mozarti anne hävitada ja Mozart ise hävitada. Nii ta hakkaski plaanima Mozarti surma plaanima, kuid kõik ei läinud nii nagu tema tahtis. Ta mõtles salapärase plaani, et Mozart ise endale reekviemi kirjutaks. Sellest Mozart muidugi midagi ei teadnud. Salieri maskeeris ennast väga hästi ära ning läks Mozarti juurde selles kostüümis, mida tema isa kandis maskiballil. Mozart ehmus, kui Salieri tema ukse taha ilmus. Mozarti isa suri äsja, ning Mozart arvas, et tema isa tuli teda nn „ kummitama ”. Ta võttis vastu, et teeb selle reekviemi, sest ta vajas hädasti raha. Salieri plaan oli siiski väga edukas.
Mozart oli ooperi kirjutamisest nii üle kurnatud ja väsinud, et oma enda ooperi esitamisel ta peaaegu kokku kukkus , peale seda viis just Salieri ta koju puhkama . Minu arvates ei oli see vaid üks osa Salieri plaanist, et reekviem kohe valmis saada. Ta peaaegu nagu sundis, et Mozart reekviemi lõpuni kirjutaks ning aitas teda sellega. Mozart oli nii üle kurnatud, et salapärastel põhjustel ta ka suri. Siiani pole teada õigeid põhjuseid, millesse Mozart suri.
Teatakse, et ta suri 5.detsembril 1791.aastal. Ta oli siis 35.
Mozarti looming on tänapäevani väga hästi meelde jäänud. Ta oli, on ja jääb väga mitmekülgseks heliloojaks. Tema looming haarab kõiki klassitsismi ajastu olulisemaid muusikažanre. Oma eluajal kirjutas ta kokku 600 teost.Tema looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Kaasaegsed arvasid Mozarti loomingust: “Liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud”.
Mozarti esiplaanil oli ooper, mida on kokku 17. Tähtsaimad nendest on "Figaro pulm" (1786), "Don Juan "(1787), "Cosi fan tutte " ("Nii teevad kõik")(1790), "Võluflööt"(17 91).