teada milline riik millisele ja mis asjaoludel sõja kuulutas: 28.07, 01.08, 03.08, 04.08 1914 Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Serbia koolitusega terrorist viis atentaadi läbi) 28.juuni 1914. 28.07 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale (Saksamaa õhutusel) seoses Austria-Ungari troonipärija mõrvaga. 01.08 Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, kuna Venemaa keeldus mobilisatsiooni käsku tühistama (oli andnud koos Prantsusmaaga peale seda kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja). 03.08 Saksamaa kuulutas Prantsusmaale sõja. Süüdistas Prantsusmaad kavatsuses tungida Belgia territooriumile. 04.08 Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale, kuna Saksamaa rikkus Belgia neutraliteeti viies väed Belgiasse. 3. Saksamaa sõjaplaan ja selle realiseerimine: mil määral ja miks õnnestus või ebaõnnestus? Saksamaa sõjaplaani nim Schlieffeni plaaniks. Eesmärk oli vältida sõdimist ida- ja läänerindel
Lipu valget värvi nimetatakse kuninga värviks ning sinist ja punast loetakse Pariisi värvideks. Lipp kannab ka nime „Prantsuse trikoloor“. Joonis 1. Prantsusmaa riigi lipp Joonis 1. Prantsusmaa vapp 2. Riigi rahvaarv 2015. aasta andmete põhjal elab Prantsusmaal kokku 66,553,766 inimest, mis tähendab, et Prantsusmaa kuulub rahvaarvult maailmas 22-le kohale ja on rahvaarvult keskmine. Riigid, mis on 2015. aasta andmete põhjal Prantsusmaaga rahvaarvult peaaegu samad: Suurbritannia 64,088,222; Tai 67,976,405; Itaalia 61,855,120. 3. Rahvaarvu kasv Rahvaarvu kasv vahemikus 1950-2025 75000000 70000000 65000000 60000000 55000000 50000000 45000000 40000000 1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025 Graafik 1. Prantsusmaa rahvastiku kasv vahemikus 1950-2025 2
ja Navarra kuningriikide ühendamine.Hispaaniast sai väga mõjuvõimas riik Euroopas, see positisioon kestis terve 16. sajandi ja 17. saj esimesel poolel. Seda soodustasid muidugi koloniaalvaldustest tulenevad rikkused. Oma tippu jõudis Hispaania kahe esimese Hispaaniat valitseva Habsburgi ajal (Karl I 15161556 ja Filipp II 15561598). Sellesse perioodi jäävad Itaalia sõjad, Hollandi mäss, sõjaväe aktsioonid Ottomanide vastu, Inglise-Hispaania sõda ja sõda Prantsusmaaga. Hispaania Impeerium laius pea kogu Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Mehhikos, portsjonike maad ka seal, kus tänapäeval on USA lõunaosariigid, Filipiinid Ida-Aasias, Ibeeria poolsaar (kaasaarvatud Portugal Kaisa Suumann 9 IFI6001 Arvuti töövahendina alates 1580), Lõuna-Itaalia, Sitsiilia, samuti ka osad tänapäeva Saksamaast, Belgiast, Luksemburgist ja Madalmaadest
Navarra kuningriikide ühendamine. Hispaaniast sai väga mõjuvõimas riik Euroopas, see positsioon kestis terve 16. sajandi ja 17. saj esimesel poolel. Seda soodustasid muidugi koloniaalvaldustest tulenevad rikkused. Oma tippu jõudis Hispaania kahe esimese Hispaaniat valitseva Habsburgide ajal (Carlos I 15161556 ja Felipe II 15561598). Sellesse perioodi jäävad Itaalia sõjad, Madalmaade ülestõus, sõjaväe aktsioonid Ottomanide vastu, Inglise-Hispaania sõda ja sõda Prantsusmaaga. Hispaania Impeerium laius pea kogu Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Mehhikos, portsjonike maad ka seal, kus tänapäeval on USA lõunaosariigid, Filipiinid Ida-Aasias, Ibeeria poolsaar (kaasaarvatud Portugal alates 1580. aastast), Lõuna-Itaalia, Sitsiilia, samuti ka osad tänapäeva Saksamaast, Belgiast, Luksemburgist ja Madalmaadest. See oli esimene impeerium, mille kohta öeldi, et "Päike ei lähe seal looja"[viide?]. See oli avastuste aeg, tehti julgeid uurimisretki merel ja maal,
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Hispaania Euroopa turismigeograafia Pärnu 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................................................3 lk. 2. Loodus...................................................................................................4 lk. 3. Piirkond................................................................................................5 lk. 2 1. SISSEJUHATUS Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibr...
RAHVUSVAHELISED SUHTED MAAILMASÕJA EEL · Suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste riikide nõrgendamisest · Eriti selged vastuolud oli Inglismaa ja Saksamaa vahel. Inglise prantsuse lähenemine: · Inglismaa arendas suhteid Prantsusmaaga, sest Saksamaa muutus liiga mõjuvõimsaks. · 1904 aprillis sõlmiti Inglise-Prantsuse kokkulepe, millega sätestati Ingglise tegevusvabadus Egiptuses ning Prantsusmaa Marokos. Lepingu salajases osas jaotati omavahel koloniaalvaldusi, nähti ette Egiptuse ja Maroko iseseisvuse kaotamine ja kolooniavaldusteks muutmine. · See liit oli Saksamaale ohu märgiks ja Berliin püüdis tulutult Vene-Prantsuse liidusuhteid lõhkuda. Maroko kriis (1905-1906):
Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava
Algasid sisesõjad. 3)Euroopa rahvad ja riigid. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa: riigikord, majandus, sise- ja välis- ja koloniaalpoliitika. Oska võrrelda, leia imperialismi ilminguid. Austria-Ungari, Hispaania, Itaalia:riigikord, peamised probleemid. Inglismaa: Parlamentaarne riigikord. Turumajandus-riik ei sekku majndusellu. 1906. a loodi Leiboristlik partei töölisklassi olukorra parandamiseks. Liberaalne partei tahtis kompromisse koloniaal tülides Saksamaa ja Prantsusmaaga Maroko pärast, Venemaaga Iraani pärast. Liberaalid surusid läbi home rulei-Iirlaste kehtestatud nõudmised inglastele, millega Iirimaale anti autonoomia. Liberaalid kuulutasid sõja vaesusele, esitati parlamendile revolutsioonilne eelarve, hakati rahastama sotsiaalprogramme. Ehitati uhkeid sõjalaevu et olla sõjaliselt tugev. Kehtestati 8 tunnine tööpäev ja miinimumpalk. Leiboristlik Partei sai tähtsuselt teiseks parteiks konservatiivide kõrval. Prantusmaa: Liberaal demokraatlik reziim
Lähte Ühisgümnaasium Otto von Bismarck Referaat Koostas: Elo Lättemägi Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2011 1. OTTO VON BISMARCK 1.2. SISSEJUHATUS Otto von Bismarck, kelle kodanikunimi oli Otto Eduard Leopold von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Ta sündis Pommeris Euroopa jaoks olulisel ajal, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik. Ajaloo tahtel sai just Bismarcikist see poliitik, ...
loomeperiood;’’Othello’’ III loomeperiood. 14. Prantsusmaa – Mis oluline? Ooperižanrid? Giocome Meyerbeer? Grand Opera-kõige tähtsam,suur ooper,5 vaatust,lauljad,koorid,balletistseenid.Pariisis oli ka koomiline ooper.19.sajandi esimesel poole Prantsuse grand opera väljapaistvamaks heliloojaks oli Giacomo Meyerbeer, kelle tuntuim ooper on ’’Hugenotid’’. 15. Saksamaa – Mis oli teisiti võrreldes Itaalia ja Prantsusmaaga? Esimene romantiline Saksa ooper?Olulised nimed? Prantsuse ja Itaalia ooperiga võrreldes oli Saksamaa ooperielu halvas seisukorras,kuna sakslastel polnud piisvalt häid ooperisoliste ning lavastamiseks algupäraseid oopereid(tõlgiti Itaalia ja Prantsusmaa oopereid).Esimeseks romantiliseks Saksa ooperiks peeatakse E.T.A Hoffmann-’’Undine’’.Olulised nimed: Carl Maria von Weber,E.T.A Hoffmann,Richard Wagner. 16. Richard Wagner – Mis oluline? Juhtmotiiv
1707 – 1709 töötas ta vaheaegadega muusikuna markii Francesco Ruspoli alluvuses. Töökoht, kus puudus pidev palk, eeldas ilmaliku kantaadi kirjutamist igaks pühapäevaks. Lisaks nendele komponeeris Händel Ruspolile veel oratooriumi "La Resurrezione" ja kolm ladinakeelset motetti.Peale Rooma ja Firenze jõudis Händel nelja aasta jooksul käia ka Veneetsias ja Napolis. Itaalias oldud aastad olid Händeli karjääri jaoks otsustavad: Itaalia oli koos Prantsusmaaga Euroopa kultuuri keskpunkt. Siin kohtus ta kõikide tuntud itaalia heliloojatega: Alessandro ja Domenico Scarlatti, Antonio Cladara, Arcangelo Corelli, Bernardo Pasquini, Antonio Lotti, Quirino Gasparini, Antonio Vivaldi, Tomaso Albinoni ning Giacomo Antonio Pertiga. Mitme teosega, nagu ooper "Agrippina" ja oratoorium "La Resurrezione", saavutas ta erakordse edu. Händel saabus Itaaliasse andeka, aga toore heliloojana ning lahkus sealt viimistletud ja suure oskustepagasiga kunstnikuna.
Andaluusia - oliivi- ja puuvillakasvatus. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu, oder, mais, riis. Hispaania on suur viinamarjakasvatuse ja veinitootmise maa. Oliivõli toodangult on ta maailmas esikohal. Olulised on ka sealiha- ja piimatoodang. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Kasvatatakse ka erinevaid kodulinde. Märkimisväärne on kalandus. Hispaanial on koos Prantsusmaaga Euroopa Liidu suurim kalalaevastik. Vastavalt WTO 2010. aasta andmetele, oli Hispaania maailma 17. kaupade eksportija ja 12. importija. Teenuste kaubanduses oli Hispaania 7. kohal eksportijana ja 9. importijana. Hispaania olulisimad ekspordi- ja impordipartnerid on EL liikmesriigid. 2009. aastal eksporditi Euroopa Liidu liikmesriikidesse, eelkõige Prantsusmaale, Saksamaale, Portugali, Itaaliasse ja Suurbritanniasse 68,3% Hispaania ekspordist. Väljastpoole EL-
riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasi- kindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. · 1893 sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. · 1902 Salajane neutraliteedileping Itaalia ja Prantsusmaa · Inglismaa pidi parandama suhteid Venemaa ja Prantsusmaaga. · 1903 Edward II edukas visiit Prantsusmaale · 1904 Prantsusmaa ja Inglismaa sõlmisid Antanti. (Entende cordiale) (Jagasid mõjusfäärid Aafrikas ja Aasias; Briti kohustus Prantsusmaad abistama; hakati planeerima ühist sõjategevust Saksamaa vastu) · 1907 kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias. Sõprusleping. · Sõjablokid olid eelduseks sõjaalguseks.
kohtumine aasta esimeses pooles). 20. Hiina oli alates 1927 aastast koguaeg sõjas. (27-36;36-45;46-50) peale sõda, 1949 tuli võimule Mao Zedong ja Hiinast sai kommunistlik riik. Kkuid suhted nsvl'ga olid halvad hiina ei tahtnud neile alluda, ei usutud et konflik läänega oli vajalik või et demokraatia ei või eksisteerida koos kommunismiga. Hiina tegi koostööd USAga 21. Vietnami sõda oli 1945-1954. Sõda prantsusmaaga, peale mida 1954 sekkub usa, peale seda 1957-1975 usa vs nsvl sõda. Sarnane korea olukorraga, ei teatud miline riik, põhi nsvl ja lõuna usa, kuid põhi võitis ja tänaseni on vietnam kommunistlik. Sõda oli usale läbikukkumine. Üldiselt oli sõda julm, verine ja sellega käisid kaasas ülemaailmsed protestid (hipid). 22. vietnami sõja tagajärjel levis aasias kommunism nt laos, kambodza (genotsiidid), mis olid just seotud sõja kaotusega 23
1) Maailm 20saj. alguses. Suurriigid: USA, Jaapan, Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa. · Tahtsid saavutada võimalikult suurt mõju kogu maailmas. · Hoolitsesid vähe arenenud rahvaste eest(levitada tsivilisatsiooni saavutusi). · 1905 Norra saab iseseisvaks · 1909 hakkab kujunema Lõuna-Aafrika Vabariik. · Suurirrigid jõuvad imperialismi. · Amerrika areneb kõige kiiremini. 20 saj alguse märksõnad ühiskonnale: · Kiire linnastumine. · Teaduse ja tehnika kiire areng · Globaliseerumine. · Väga erinevad sotsiaalsed liikumised. Tehnika areng: · kujuned oluliseks sõjas(Saksamaa) · laevad, ärijuhtimine, ajakirjandus · info levis kiiresti · maailm oli kättesaadavam · kiire linnastumine · autode massiline tootmine(USA ford) Globaliseerumine: · konkurentsi tug...
Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. 1793.a. hukati kuningas Lous XVI ja võimule tulid jakobiinid. Jakobiinid kehtestasid diktatuuri - piiramatu vägivalla 1794.a. 27. juuni toimus riigipööre ja algas jakobiinide võimu langus. 1795.a. võeti vastu uus põhiseadus, kus täidesaatva võimu organiks sai direktoorium ehk valitsus, seadusandlikku võimu teostas ikka Seadusandlik Korpus. 1797.a. sõlmisid koalitsioonimaad Prantsusmaaga Campoformio rahu. 1799.a. 9.novembril toimus riigipööre Napoleoni juhtimisel, mis lõpetas Prantsuse revolutsiooni. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, algas konsulaadiajastu. Revolutsiooni ajal toimusid mitmed uuendused: · uus ajaarvamine - revolutsioonikalendri kasutamine · meetermõõdustiku ja kümnendsüsteemi kasutuselevõtt · uuendused moes · kõnetlusvormideks said "kodanik", "sina" · moraali kujundamine, kiriku mõju vähendamine Revolutsiooni posit
sajandi lõpp & 18. sajandi algus ) ; Prantsuse filosoofid imetlesid kõiges Inglismaad. Tavaliselt peetaksegi valgustusest rääkides silmas seda liikumist, mis tekkis Prantsusmaal. Prantsuse valgustajad hiilgasid vaimuka vestluse, kirjade kirjutamise, käsikirjaliste bülletäänide väljaandmisega, ajakirjandusega ja igat liiki trükisõna alal Encyclopedie massivsetest köidetest kuni Voltaire'i pamflett- hõrgutisteni. ( 17. sajandi lõpp & 18. sajandi algus ) ; Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et Saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus peamiselt pietismist( luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust.) ( 17. sajandi lõpp & 18. sajandi algus ) Valgustusajastu tähtsaimad esindajad olid: · T
Pindala:504 782 km2 Riigikeel: hispaania Rahvaarv: 40,7 miljonit Rahaühik: euro (EUR) Hispaania vapp Hispaania lipp Hispaania tutvustus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament. Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli: katalaani keel (catalan) kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) kasutusel Baskimaal;
Iirimaal ja pikim jõgi on Severn (354 km), mis voolab läbi Walesi ja Inglismaa lääneosa. Enamikus paikades on suvi üldiselt jahe ja talv pehme, vihma sajab aastaringselt. 1.1 LINN JA MAA Suurbritannia on rahvarohke riik. London on üks maailma suurimaid kultuurikeskusi. Ühendkuningriigis on ulatuslik teedevõrk ja arvukalt kiirteid ning Londoni Heathrow´i lennujaam on maailma kõige tihedama rahvusvahelise liiklusega lennujaam. Alates 1994. aastast on Inglismaad Prantsusmaaga ühendanud La Manche´i väina alt läbi ehitatud Eurotunnel. 2 1.2 TÖÖSTUS JA PÕLLUMAJANDUS Loodusvarade hulka kuuluvad nafta- j a maagaasivarud Põhjamere all. Arvukad jõed annavad vett nii joogiks kui põldude niisutamiseks. Suur osa maast on üles haritud, kasvatatakse nisu, suhkrupeeti, kartuleid ja rapsi. Loomadest peetakse piimakarja ja lambaid, aga ka sigu ning kodulinde. Tootvast tööstusest on esindatud lennuki- ja
*Rahvusvaheliste institutsioonide puudumine (ei olnud, mis oleksid võinud korraldada suurriikide juhtide kohtumist jms) 2) Esimese maailmasõja ajend?! 28.06.1914 tappis serbia rahvuslane, Gavrilo Pricip, A-U troonipärija Franz Ferdinandi. 3) Saksamaa, Venemaa ja Inglismaa sõttaastumine. Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 1.08. 1914, kuna Venemaa ei tühistanud mobilisatsiooni.. Kuna Inglismaa oli seotud liitlaslepetega nii Venemaa kui ka Prantsusmaaga kuulutab ta sõja Saksamaale. Inglismaa peamiseks sõtta astumise põhjuseks oli Belgia neutraliteedi rikkumine! 4) Itaalia, Bulgaaria, Türgi ja Rumeenia I maailmasõjas?! Bulgaaria sõttaastumisel kolmikliidu poolel aitas purustada serbia sõjaväe, Türgi astus ka sõtta kolmikliidu poolel, Kaukaasias venemaaga sõdis, Dardanelli väinade juures inglastega. 1915. aastal astus enne kolmikliitu kuulunud Itaalia sõtta Antandi
Poola alistati kahe nädalaga ning peagi kuulus NSV Liidu koosseisu ka Leedu. 1939. aasta novembris algas NSV Liidu-Soome vaheline Talvesõda, kus Soome suutis küll säilitada iseseisvuse, kuid pidi Venemaale loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeriti NSV Liidu poolt Baltimaad ja Rumeenialt võeti ära Bessaraabia. 1940. aastal alustas vallutusi ka Saksamaa. Hitleri võimu alla langesid Taani, Norra, Belgia, Holland ja Luksemburg. Alguse sai sõda Prantsusmaaga, kus sakslased jäid peale. 22. juunil aastal 1940. sõlmiti Compiegne metsas Prantsusmaa-Saksamaa vaheline vaherahu, mille kohaselt läks kaks kolmandikku Prantsusmaast Saksa alla, kusjuures ühel kolmandikul Prantsusmaal oli juba Saksa-sõbralik valitsus. Sõda Inglismaa vastu Peale Prantsusmaa vallutamist oli Suurbritannia ainus Saksamaa-Itaalia vastu võitlev riik. Hitleri plaan Suurbritanniasse
Antillid, ABC-saared ja New York. Üksikuid kauplemispunkte oli mujalgi, näiteks Jaapanis, Indias ja Aafrikas. 17. sajandi jooksul suurenes Hollandi elanike arv 2 miljonile, kuid juba sajandi keskel oli Hollandil 16 tuhat kaubalaeva. Napoleoni sõdade ajal vallutas Napoleon I Hollandi ja muutis selle 1806 oma vasallriigiks, mida valitses tema noorem vend Louis Bonaparte. Kuna Louis püüdis riigi valitsejana lähtuda hollandlaste, mitte oma venna käskudest, liitis Napoleon1810 Hollandi Prantsusmaaga. 1815 kuulutas Viini kongress Hollandi iseseisvaks kuningriigiks. Esimeseks kuningaks sai Willem I ja kõik ülejäänud Hollandi monarhid on tema järeltulijad. Alates 30. aprillist 2013 on Hollandi kuningas Willem-Alexander.
Lõputute pealetungidega ei saavutanud Nõukogude Liit midagi vaid kaotas suurel hulgal mehi. Stalin saatis uusi vägesi ja Soomlased oli meeleheitel neil oli laskemoon otsakorral ning nad poleks enam kaua vastupidanud, nad olid viimsel piiril. Soome vastuhaka paljastas Punaarmee suured nõrkused ja see oli eelkõige häbistav Nõukogude Liidule. Inglismaa ja Prantsusmaa saatisid Soomele abivägesi ja see tähendas, et sõja jätkamisel Soomega satub Stalin konflitki Inglismaa ja Prantsusmaaga ja seda tahtis Stalin vältida. 1940 aasta 13. Märtsi hommikul sõlmis Soome Moskvaga rahu. Punarmee kaotas ligi miljon meest surnute ja haavatutena soomlasi hukkus 21 000 ning 44 000 sai haavata. Stalinile avaldus Talvesõda muljelt kuna ta ali mees kes austas ainult toorest jõudu. Rahu mis oli saavutatud oli kahel põhjusel raske, esiteks tuli Soome kagunurgas nõukogude liidule loovutada kümnendik Soome territooriumim, teiseks lubati Nõukogude Liidul lubati Hankosse sõjaväebaas rajada
Kuigi allkirjastati leping, mis keelas vahele sega, siis diktaatorid eirasid seda. Itaalia ja Saksamaa varustasid Francot, Rahvarinnet aitas NSVL. Hispaanias tegelikult katsetasid suurriigid oma relvasid ja jõude. 1937a-ks kontrollisid Franco väed suuremat osa Hispaaniast. 1939.a kevadel hõivasid nad Madridi ja 1.aprillil samal aastal kuulutas Franco end diktaatoriks. 5. Müncheni leping Saksamaa soovis Tšehhoslovakkiat rünnata, kuid neil oli kaitseleping Prantsusmaaga ja kautselt oleks jälle kogu Euroopa sõjas. Inglismaa peaminister tegutses selles suunas, et sõlmida uus leping. 29.sept 1938 sõlmisid Inglismaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigi puutumatuse. Selle lepinguga oldi rahul ja Tšehhoslovakkia alistus. 6. Molotovi-Ribbentropi pakt 23.august 1939 sõlmiti suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSVL
Komitee(le comite du surete generale). Algas jakobiinide diktatuur/terror.nad viis läbi põllumajandusreformi, Endised feodaalkohustused tühistati.kõige vaesemad said tasuta maad.nii muutusid talupojad maaomanikeks ja tootjaiks. 1793.a. sai valmis demokraatlikum konstitutsioon-valitsev reziim-vabariik. 17. septembril 1793 võttis Konvent vastu dekreedi vabariigile ohtlike inimeste, nn "kahtlaste" arreteerimisest. Oktoobris võeti vastu teine dekreet, mille kohaselt tuli arreteerida Prantsusmaaga sõjaolukorras olevate riikide kodanikud. Cité saarel paiknev La Conciergerie, kus vange enne hukkamist hoiti, sai rahvasuus nime GILJOTIINI EESKODA (L'ANTICHAMBRE DE LA GUILLOTINE). 16. oktoobril viidi siit tapalavale kuninganna Marie-Antoinette. Tapeti ka tema õde ja Louis XV favoriit-madame du barry.tapeti ka Philippe egalite ja Lvaoisier,Madame Roland ja Petion,Bailly ja Barnave(pallimängu vande koostaja).Lyioni linna saatis konvent saadiku Fouche, Toulonis Barras
Saksamaal. Kriisi aitasid leevendada ka juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reeguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud. Osad asumaad olid dominioonid (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa) st, et nad omasid laialdast omavalitsust (sisuliselt sõltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus, parlament, kohtussüsteem; riigipeaks oli Inglise kuningas). Koos Prantsusmaaga oli Inglismaa 1920.aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike PRANTUSMAA Peale I maailmasõda toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Prantsusmaast sai industriaalriik. Suur majanduskriis algas Prantsusmaal võrreldes teiste suurriikidega tunduvalt hiljem (1933.a.) ning jäi venima. Selle põhjuseks oli Prantsuse valitsuste suutmatus ette võtta radikaalsemaid (ja samas ka ebapopulaarseid) samme kriisi leevendamiseks- näiteks maksude tõstmist.
· Andaluusia - oliivi- ja puuvillakasvatus. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu, oder, mais, riis. Hispaania on suur viinamarjakasvatuse ja veinitootmise maa. Oliivõli toodangult on ta maailmas esikohal. Olulised on ka sealiha- ja piimatoodang. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Kasvatatakse ka erinevaid kodulinde. Märkimisväärne on kalandus. Hispaanial on koos Prantsusmaaga Euroopa Liidu suurim kalalaevastik. . Vastavalt WTO 2010. aasta andmetele, oli Hispaania maailma 17. kaupade eksportija ja 12. importija. Teenuste kaubanduses oli Hispaania 7. kohal eksportijana ja 9. importijana. Hispaania olulisimad ekspordi- ja impordipartnerid on EL liikmesriigid. 2009. aastal eksporditi Euroopa Liidu liikmesriikidesse, eelkõige Prantsusmaale, Saksamaale, Portugali, Itaaliasse ja Suurbritanniasse 68,3% Hispaania ekspordist. Väljastpoole
USA ei soovinud Jaapani liigset tugevnemist, misstõttu võtiski rahulepingu sõlmimise oma ülesandeks, sest vastasel korral oleks Jaapan saanud oma võimu alla kogu Mandzuuria. Sellepärast jagas USA esimest korda. Sõjaliste liidete tekke Suurbritannia oli sõjaliselt (sõjalaevastik) maailma võimsain riik. 19. Ja 20. Saj vahetusel tekkisid konfliktid koloniaal valduste pärast Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaaga. Venemaa ja Suurbritannia huvid ristusid Afganistaanis. Vastuolud Venemaa ja Prantsusmaaga Aasias ja Afrikas lahendata 1904 sõlmitud lepingutega. Nii kujunes SB, Venemaa ja Prantsusmaa sõjalispoliitiline blokk(Antant). Antant oli suunatud Saksamaa vastu, kes oli asunud ehitama sõja laevastikku ja raudteeliini, mis on tuntuks saanud BBB Berliin, Fosforus, Bakdat. Kavatsusega laiendada raudteeliine Egiptusesse ja Indiasse.
Liiduga ja Soome riigi ametlik neutraalsus. Kuigi sõjaliselt võimas naaberriik mõneti piiras Soome majanduse arengut, siis võrreldes Idabloki-maadega võimaldas Soome säilitatud iseseisvus saada põhjanaabril lõpuks globaliseerunud riigiks. 1970ndate alguseks jõudis Soome SKT inimese kohta sarnasele tasemele Jaapani ja Ühendkuningriigiga. Tänapäeval on Soome kõrgelt industrialiseeritud segamajandusega riik, mille SKT ühe inimese kohta on pea samal tasemel Prantsusmaaga. Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja metallitööstus. Soome oli üks üheteistkümnest riigist, mis liitusid eurotsooniga 1. jaanuaril 1999. Rahaühik mark asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks. Soome tunnistati kõige konkurentsivõimelisemaks riigiks kolm aastat järjest. Nokia oli seejuures telekommunikatsioonisektori tähtsaimaks osaks. Aastatel 1998-2007 aitas Nokia kaasa Soome majanduskasvule 25% ulatuses. Viimastel aastatel
Ka kardeti oma võimu pärast. Suurimad sõjalised saavutused: 1. Prantsusmaa kontrolli alla läks Lääne-Saksamaa 100 väikeriiki, moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit 2. purustas Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus 3. alistas Preisimaa 4. alistas Venemaa Tilsiti rahu. 3. Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Enamik Euroopa riike sõltus Prantsusmaast. Osad alad olid Prantsusmaaga liidetud (nt Madalmaad, Saksamaa läänealad, mõned Itaalia alad), teised alad olid sõltlased (Hispaania, Saksa alad Reini liit, Itaalia jne) või liitlassuhetes (s.t. sunnitud prantslaste tahtele alluma, nt Austria, lühikest aega ka Venemaa). Allutatud aladele pani Napoleon valitsema oma sugulased ja sõbrad/ustavad kaaslased. Napoleon oli loonud Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi Euroopas, millest
1792.aasta kevadel kuultati sõda Austriale.Sõja algus oli edutu.Prantsusmaa väed said mitmes lahingus lüüa ja Preisi armee tungis prantsusmaale.1792.aasta kevadel pöördus seadusandlik kogu rahva poole ülekutsega ,,Isamaa on ohus".Populaarseks sai C.J.Rouget de Lisle loodud laul ,,Marseljees" 1792.aasta suvel alustasid prantslased vastupealetungi ja purustasid nii Preisi armee kui ka austerlased.Prantsuse väed tungisid edasi Madalmaadesse,Saksamaale ja Itaaliasse.Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga. 6. Kuidas muutus inimeste igapäevaelu revolutsiooni ajal? Revolutsiooni ajal tehti palju muudatusi.Endine kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga.Aasta jagati kaheteistkümneks kuuks igas kuus 30 päeva.Vanade mõõtude asemel võeti kasutusele meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel.Revolutsiooni kalender kehtis prantsusmaal 1805.aasta lõpuni.Suured muutused toimusid ka moe vallas.Muutus ka soengumood.Püüti vähendada kiriku mõju. 7
Rahvusvahelised suhted XX sajandil Rahvusvahelised suhted Keskriigid Antant 1879 Saksamaa + 1893 Venemaa + Austria-Ungari Prantsusmaa 1904 Inglismaa + 1882 + Itaalia Prantsusmaa - 1902 + Türgi 1907 Venemaa + Inglismaa 1905 Venemaa kaasamise katse I maailmasõja eelsed kriisid 1905 I Maroko kriis 1911 II Maroko kriis 1912-1913 I Balkani sõda Serbia, Bulgaaria ja Montenegro vs Türgi 1913 II Balkani sõda Serbia, Montenegro, Türgi, Kreeka ja Rumeenia vs Bulgaaria Sõja algus 28. juuni 1914 atentaat Sarajevos 23. juuli Austria-Ungari ultimaatum Serbiale 28. juuli Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1. aug Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 3. aug Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale 4. aug Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale Kokku osales 34 riiki, sõjategevus üle maailma Pariisi rahukonverents · 1...
usaldust juurde. 11. Välispoliitika - välispoliitiliseks sihiks oli Versailles' rahulepingu revideerimine ja SuurSaksamaa ülesehitamine, mis nägi ette kõigi sakslastega asustatud alade aga ka osa IdaEuroopa alade liitmise Saksamaaga. Selle poliitika elluviimine algas Saksamaa lahkumisega 1933. aastal toimunud desarmeerimise konverentsilt ja ka Rahvasteliidust. Mitmed lepingud mis tulid kasuks saksamaalne nt Müncheni sobing, mittekallaletngileping prantsusmaaga, Rapallo leping Venemaaga jne. 12. Valmistumine sõjaks, sõjalised liidud samal ajal kui lääneriigid hoidusid sõjast ning püüdsid seda igal juhul vältida, valmistusid diktaatorlikud riigid sõjaks. Venemaal oli eriti suur ettevalmistus, tal oli tanke ja lennukeid kokku rohkem kui teistel kambapeale. Samuti tellis Saksamaa Nsv liidult relvasid ning ka Saksamaa oli valmistunud hästi. Sõjaliselt liitunud olid Saksamaa ja
ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. d) Suessi kriis 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu(seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks, seega väljus konfliktist võitjana tema. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga
ajal kiiresti suurenesid) ja Napoli (Sitsiilia) kuningriigi, mis hõlmas Itaalia lõunosa. 1519 valiti keisriks. 1526 läksid Habsburgide võimu alla ka Tsehhi (Böömimaa) ja Ungari (suur osa Ungarit oli tegelikult türklaste käes). Karl V eesmärgiks oli Üle-Euroopalise monarhia loomine ning kristluse ühtsuse taastamine katoliiklikul kujul. See viis ta paratamatult konflikti oma iseseisvust säilitada püüdvate riikidega, eelkõige Prantsusmaaga, ja protestantlike saksa vürstidega). Konflikt Prantsusmaaga avaldus kõige tervamalt Itaalia sõdades (mis algasid küll juba enne Karl V võimuletulekut). Konflikt protestantidega aga peamiselt keisririigisisestes ususõdades. Lisaks sattus Karl V paratamtult konflikti pealetungiva Osmanite (Türgi) impeeriumiga, mis vastustas ühtse kristliku Euroopa impeeriumi teket; lisaks pretendeerisid Habsburgid ja Osmanid samadele aldele idas (Balkan ja Doonau alad). 2. Itaalia sõjad 1494 - 1559
Kehtis sõjaväe kohustus. Tal õnnestus moodustada elukutseline tugev sõjavägi, mis oli ka ustav. Aga aja jooksul muutus sõjavägi halvemaks ja seotus Napoleoniga kahanes. Ta tahtis purustada oma vastased ükshaaval. 11 12 24.03.08 1810-1811 oli Prantsuse keisririik oma võimsuse tipul. Oli rajatud uus poliitiline süsteem (vallutuste tulemusel). Prantsusmaaga olid otseselt liidetud Madalmaad, Itaalias osa, Barcelona alad ja Illüüria provintsid. Prantsusmaast sõltusid Hispaania, Itaalia, Sveits, Lääne- Saksamaa ja Varssavi hertsogiriik. Nendel valitsesid tema lähisugulased. Prantsusmaa liitlased olid Taani, Austria Keisririik, Venemaa (kuni 1812). Sõltumatuteks olid jäänud Portugal, Suurbritannia, Rootsi ja Türgi. Aladel, mis olid Prantsusmaaga otseselt liidetud või mis sõltusid toimus ühiskonna moderniseerimine
ohutu vorm tollase Prantsusmaa olude arvustamiseks. Montesquieu peateos on 1748. aastal avaldatud "Seaduste vaim", millest juba kahe aasta jooksul ilmus koguni 22 trükki. Raamat tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ja see etendas olulist osa riigiteooria kujunemises, hiljem aga mõjutas paljude maade riigikorda (isegi kuni nüüdisajani välja). Valgustaja rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõike asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener (1635-1705), silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust
arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Saksamaa pindala on 357 023 km².(4) 3 Figure 1 (Saksamaa kaart) KLIIMA KLIIMA
· ''Don't waste bread! Save two slices every day and defeat the 'u' boat.'' Inglise plakat, mis kutsus inimesi säätma leiva, et saksa allveelaevu võita. 1917 · Saksa sõjaplaan Schlieffeni plaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist ning vägede suunamist Venemaa vastu · Prantsuse sõjaplaan plaan 17 nägi ette pigem enda kindlustamist (õpituna Prantsusmaa- Preisi sõjast) ning seejärel sissetung Saksamaale · Inglismaal sõjaplaan puudus koostöö Prantsusmaaga · Venemaa oli nürgalt ette valmistanud mehi palju viletsa varustusega · Austria-Ungari arvestamine 5 rindega: lõunasse Serbia vastu natuke ja Venemaa vastu suurem. Saksa toetuseda arvestamine. 4
luua uus kord parlamentaalne suur rahvahulk Pariisis asuva Bastille'i monarhia. Asutava Kogu liidriteks said vangla juurde ning hõivas selle. abbé Sieyés ja krahv Honoré de Vanglaülem ja kaks monarhile kuulekat Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Euroopa Prantsusmaaga vaenujalal. Asutava Kogu alguspäevil ka Jean- Riigil säilisid diplomaatilised suhted Silvayn Bailly, kellest sai peagi Pariisi vaid kolme riigi: USA, Taani ja linnapea Rahvuskaart kodanike Sveitsiga. Monarhistide jaoks sai relvastatud organisatsioon, kuningas uueks Prantsusmaa kuningaks aga andis end peale Bastille vallutamist Louis XVI poeg, keda hakati nimetama rahvuskaardi hoole alla. Rahvuskaardi Louis XVII-ks. 1795. aastal suri ka
Viini kongressi tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimisel Juba enne Pariisi vallutamist leppisid tähtsamad kuuenda koalitsiooni liikmed kokku diplomaatilise kongressi kokkukutsumise küsimuses. Viini Kongress algas septembris 1814, samal ajal, kui Napoleon viibis Elbal esimeses pagenduses. Viini kongress töötas edasi ka pärast Napoleoni põgenemist Elbalt, samuti tema lõpliku lüüasaamise hetkel Waterloo all. Läbirääkimistel ilmnesid suurriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi korrastamisel ei olnud välistatud uute sõjaliste konfliktide puhkemine. Napoeleoni Sada päeva lükkasid aga erimeelsused tagaplaanile ning liitlased asusid taas ühiselt Prantsusmaa vastu sõdima. Pärast Napoleoni lõplikku purustamist pandi paika sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. Osavõtjariikide esindajad hakkasid Viini saabuma septembris 1814.: · Austria delegatsiooni juhtis vürst Metternich, kuid tunda oli k...
tegeleda eraettevõtlusega, riik jättis enda kätte majanduse võtmelülid suurettevõtted ja pangad. Talupoegadel lubati omada isiklikku majapidamist. Hiina juhtkond lubas igalühel teenida niipalju, kui ta ise jaksab. 8. Mõisted: Gollist nimetati Prantsusmaa presidendi Charles de Gauelle'i pooldajaid, keda peeti vastupanuliikumise kangemaseks. Gaollism on poliitiline filosoofia, mis on tuletatud de Gauelle'i vaadetest, kuid ei piidru ainult gollistlike parteide või Prantsusmaaga. Selle põhimõtteks on tugevalt tsentraliseeritud riigi loomine ja säilitamine ning soovimatus võtta endale rahvusvahalisi kohustusi rahvuslike huvide arvel. Marshalli plaan majanduslik kokkulepe, mille kuulutasUSA riigisekretär G. Marshall välja 1947. aasta juunis. See oli sõjas kannatanud Euroopa riikide rahalise abistamise kava. Sellega taotles USA turumajanduse säilitamist. Abiprogrammi põhipõhjus oli ka sõjajärgse Euroopa kaitsemine ähvardavast kommunismist.
· Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see asub; naaberriigid; asend merede suhtes. Saksamaa asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. · Iseloomusta riigi kuju. Kuju poolest on Saksamaa iseäraline. Läänepool on väga haruline ning idapool on lohk. Põhjast on Saksamaa poolsaarte rohke ning lõunas on kolm lohku väljapoole. · Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised koordinaadid.
Kuid Churchill pidas kirjutamist, loomulikult poliitika järel, oma põhiliseks tegevuseks. Temalt ilmus neljaköiteline teos "Maailma kriisid", kus ta kajastab Esimese maailmasõja ajalugu ning monumentaalne teos oma esivanemast- "Marlborough´ elu ja aeg". 1. septembril 1939. aastal tungisid saksa väed Poolasse- II maailmasõda, mida Churchill oli nii selgelt ette näinud, oli alanud. Kaks päeva hiljem kuulutas Suurbritannia koos Prantsusmaaga Saksamaale sõja. Briti peaminister Neville Chamberlain nimetas Churchilli taas admiraliteedi esimeseks lordiks. 1940. aaasta aprillis ründas Saksamaa Norrat ja Taani, järgmisel kuu 10. päeval, kui Saksamaa võttis sihikule Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa, sai 66aastasest Churchillist Suurbritannia peaminister. Hiljem on Churchill kirjutanud:" Ma tundsin nagu oleksin jalutanud koos saatusega, et kogu mu senine elu oli vaid ettevalmistus selleks tunniks". Augustis ja septembris kulmineerus
a. Suessi kriis 1952.aasta riigipöördega läks võim rahvuslastest ohvitseride kätte, keda juhtis G.A.Nasser. Egiptusest sai sotsialistlik islamiriik. Uus valitsus tahtis tööstuse arengu kiirendamiseks rajada Niiluse jõele Assuani elektrijaama. Kuna lääneriigid ei andnud laenu, siis riigistas Egiptus 1956a. juulis lääneriikidele kuulunud Suessi kanali. See halvendas suhteid kanali seniste omanike Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kes planeerisid sõjalist väljaastumist. Neid toetas Iisrael. Oktoobris 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr. Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks, seega väljus konfliktist võitjana tema. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr.
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks
Veelgi hullemaks tegi asja noor Saksa keiser Wilhelm II, kes loobus Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Selline tegevus sundis Venemaad ja Prantsusmaad ühist keelt leidma. 1893. aastal sõlmiti liiduleping, millega kohustusid kallaletungi korral teineteist aitama. Muidugi ei meeldinud see Wilhelm teisele ning ta üritas Nikolai II veenda sellest loobuma. Siiski see nii ei läinud. Venemaa ja Prantsusmaaga ühines ka Inglismaa, et tasakaalustada võimuvahekorda Euroopas. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale erakordselt õnnestunud visiidi, mille tagajärjel nende suhted hakkasid paranema. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Entente Cordiale e. Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistama Prantsusmaad kõigis tarvilikes administratiivsetes,
2) Konrad Adenauer- Saksamaa Liit-Vabariigi kantsler. Koos kristlike demokraatidega juhtis Saksamaad hästi. Oli korralik ja viisakas poliitik, ta maine oli hea ja ta sisendas saksa rahvasse usku, et see mis oli juhtunud varem nende kõigi süü läbi (Hitler ja jamad) saab kõik korda, kui nad koos oma riigi eest vaeva näevad. Saksamaa majanduslik olukord paranes USA rahalise abi ja sakslaste töökuse tulemusel. Välispoliitiline saavutus oli leppimine Prantsusmaaga, kellega olid ammu halvasti läbi saanud. See oli ka vajalik ühtse Euroopa tekkeks. Ta visiit de Gaulle’i juurde oli selle tunnistuseks. 3) Berliini müür ehitati 1961.aasta augustis lääneliitlastele kuuluva Berliini ja Saksa DV-le kuuluva Berliini vahele. Enne müüri ehitamist Saksa DV inimesed põgenesid L-Bst. NSVL ei tahtnud sellist asja lubada ning sellepärast ehitasid nad müüri. 4) 1.Hrutšov ja Kennedy 2. 1962.aastal toimunud kriis Kuubas e Kuuba kriis. 3.Kuuba kriis,
Referaat Georg Friedrich Händel Koostaja: Doris Koddala Elva Kaugõpe 2016 1 Daatumid: Georg Friedrich Händel Georg Friedrich Händel [georg friidrihh hendel] oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727. aastal Briti kodakondsuse. Sündis: 23. veebruar 1685, Halle, Saksamaa Suri: 14. aprill 1759, London, Suurbritannia Haridus: Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg (17021703) Vanemad: Georg Händel, Dorothea Händel Õed-vennad: Karl Händel, Johanna Christiana Händel Elulugu 2 Halle ja Hamburg Georg Friedrich Händeli isa Georg Händel oli tunnustatud habemeajaja, kirurg ja Saksi-Weißenfelsi hertsogi õukonnaarst. Helilooja ema Dorothea Taust pärines kirikuõpetaja perekonnast. Taust oli Georg Händeli teine naine ning tulevase helilooja sünnihetkel oli Georg juba ...
Ja embavad sõprade käed. Me iha on näha, et kõik oleksid head. Ei vaenu, ei sõda! Majandus Riigi kõige olulisemaks haruks Sloveenias on saanud tööstus ning paljude euroopa riikide on süvenenud head kaubandussidemed. Sloveenia peab kaubavahetust peamiselt Euroopa Liidu liikmesmaadega, eriti Saksamaa , Itaalia, Austria ja Prantsusmaaga. Tehakse ulatuslikke koostöid mitme riigiga. Üha enam riike on huvitatud Sloveenia majandusest ja nad soovivad arendada koostööd. Suurimad kapitali mahutused on seni tulnud Austriast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Itaaliast.Sloveenia tööstus on viimased aastakümned oluliselt muutunud. Varem oli metalli- ja tekstiilitööstus, kuid lähiminevikus hakkas keemia- ja autotööstus edukalt arenema. Ühtesid Sloveenia tähtsamaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
