suhkrurooistandustes. Suhkru tootmine oli nii tulus et üks Kariibi mere saar oli väärtuslikum kui terve Kanada. Ameerikast toodi veel puuvilla ja tubakat. Orjakaubandus Istandused olid tulusad ainult siis, kui nendesse õnnestus hankida odavat tööjõudu. Selgus et aafriklased sobivad raskeks füüsiliseks tööks paremini kui indiaanlased. Lääne_Aafrikast hakati orje Ameerikasse vedama. Orjakaubandusele panid aluse portugallased. 17 sajandil liitusid ka inglased, hollandlased ja prantslased. Euroopast viidi Aafrikasse tööstustoodangut, mis vahetati seal Orjade vastu. Orjade hankimisega tegelesid kohalikud sõjapealikud. Orjad veeti laevade trümmides Ameerikasse ja müüdi seal valgetele. 18. sajandi jooksul veeti nii Aafrikast ligikaudu 6 miljonit orja, kellest umbes 10% hukkus meresõidu ajal. Euroopa kirjamehed protesteerisid selle vastu ja 18. sajandil hakkasid ka orjad oma vabaduse eest võitlema. 1791. aastal õnnestus orjadel võtta võim Prantuses koloonias,
Prantsusmaa kindlustas tugevasti piiri Saksamaaga, kuid Belgia piir jäi kindlustamata. Ei usutud sealt kaudu sissetungi. AASTA 1914 LÄÄNERINNE. 2. augustil okupeeris Saksa armee Luksemburgi ja 21. augustil tungis sisse Belgiasse. Kiiret edasitungi takistasid aga Belgia kindlused. 21.-25. VIII toimus nn. piirilahing, kus 250 km pikkusel rindel kohtusid Saksa armeed Inglise ja Prantsuse armeedega. Saksa väejuhatusel tekkis petlik mulje, et prantslased on jõuetud ning Pariisi vallutamine on lihtne. Kerge võidu lootuses loobuti Saksa kindralstaabi ülema krahv A. von Schlieffeni /sliifen/ plaanist, mööduda Pariisist põhja ja lääne poolt ning suruda Prantsuse väed vastu Lotringi kindlustuste liini. Seal need siis purustada. Prantsuse vägede ülemjuhataja oli kindral J. J. Joffre /zofr/, kes jätkas küll taganemist, kuid kindlustas pidevalt ka pealinna kaitset.Olukord oli väga kriitiline.
ometi väljus olukord kontrolli alt. Peale troonipärija tapmist nõuti Austria-Ungari pealinnas kohe sõja alustamist Serbia vastu. Kuna Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Austria- Ungaril vaja ka Saksamaa toetust. Kuna Saksamaa oli juba enne valmistunud sõjaks, ei hakatud viivitama ning andis Austria-Ungarile teada: ,,Mitte viivitada väljaastumisega." Samal ajal Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas samuti, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi, kuid Inglismaa diplomaatia jättes mulje, et saareriik jääb suurest sõjast Euroopas kõrvale. Selline hoiak julgustas Saksamaad veelgi aktiivsemalt tegutsema. 5 Sõjaplaanid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid
kaupmehed ja käsitöölised ning Prantsusmaal oli kunsti tellijaks õukond. Itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont on märgata Madalmaade maalidel vähe ning inimest ei peetud maailma keskpunktiks sel määral nagu Itaalias. Kui Itaalias tehti palju freskosid, siis Madalmaades telliti aga seevastu rohkem tahvelmaale, kus ühtki pisiasja kahe silma vahele ei jäetud. Sellise pildi vaatamine pakub palju, sest mida kauem uurida, seda enam võime sealt leida. Prantslased järgisid enamasti küll Itaalia eeskujusid, kuid portreekunstis olid nad silmapaistvalt iseseisvad. Kuulsamad meistrid olid Jean Clouet ja tema poeg Francois. Jean'i portreed olid stiililt selged, asjalikud, tõetruud ning psühholoogilised, kuid poeg Francois'i portreed sügavamad ja maalilisemad. Sakslaste maalidel on inimesed enamasti karmid,sünged, ähvardavad, kuidagi kained, kogukad ja maalähedased. Nende maalid olid
1750km Troopilineja subtroopiline kliima Turumajanduslike elementidega sotsialistlik riik, totalitaarne kompartei võim Ajude pesu Isikukultus 3 0c 25... Ajalugu 939 saavutas Vietnam eraldi riigi staatuse (vabanes hiina võimu alt). 19 saj vallutasid LõunaVietnami prantslased. 194045 Jaapani okupatsioon 2. september 1945 kuulutasid Vietnami kommunistid välja iseseisvuse 1945 75 Vietnami sõda 1954 jagunes 2ks 1964 sekkus USA 1976 taasühendati Vietnam 197584 põgenes u pool milj in maj kaose ja pol terrori eest LõunaVs 1987 maj ja pol reformid Väärtushinnangud ja kombestik Religioon: 55%budistid; 10%katoliiklased; 5% moslemid; 23% cao dai..................jpt Segunenud religioonid Esivanemate kultus
päikeseenergia Praeguseks ajaks on seal 12 nafta leiukohta 11% Kultuur Tuneesia kultuur on kujunenud umbes 3000 aastat tagasi Ajaloos on olnud Tuneesias palju erinevate rahvaste sisserännet Tuneesia kultuuri on voolinud ajaloos: roomlased, juudid, kristlased, islamistid, araablased, türklased ja prantslased Turismiobjektid El Jemi amfiteater, mis on Rooma Kolosseumi järel maailma suuruselt teine amfiteater ja on üks paremini säilinud omataolisi terves maailmas Bab el Bahr Medina linna värav, mis asub merele kõige lähemal ning seda kutsuti ,,Mereväravaks" Tunise medinas asub pealinna suurim ja PõhjaAafrika vanim mosee Suur ehk Oliivipuumosee Jami ezZituna. Legendi järgi kasvanud mosee kohal maagiline oliivipuu. El Jemi amfiteater
Tänu sellele kogunes rahvas kokku ja nad võitsid. Prantsusmaa vastu tehti koalitsioone , kuid need ei aidanud Napoleoni väed võitsid ikkagi. Prantsusmaa peavastaseks oli Euroopa enim arenenud riik Inglismaa kellega liitusid teised. Kuid Napoleonist sõjaliselt jagu ei saadud. 1805. Aasta detsebris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. 1806. Aasta oktoobris põrmustasid prantslased Preisimaa. Napoleoni tabas ebaõnn üksnes meresõjas. 1805. Aasta oktoobris häviats inglise-Hispaania ühendlaevastik inglise-Hispaania ühendlaevastik admiral Horatio Nelsoni juhtimisel Trafalgarimerelahingus Prantsuse laevastiku. 1815. Aasta juunis Brüsseli lähistel toimunud Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed. Ta oli võimul olnud sada päeva. Napoleon loobus uuesti troonist ning ta saadeti Püha helena saarele kus ta suri
Uusaeg- 17.-19- saj. Prantsuse revolutsioon jagab perioodi kaheks erinevaks- Vana kord (17.-18.saj) 17. saj- absolutism, barokiajastu. 18.saj Prantsuse valgustusfilosoofia, valitsejad muutuvad valgustatuks. 19. saj uusaeg- iseloomulik tööstusühiskonna tekkimine. Iga inimene saab ise karjääri valida.Suurim kultuurialane liikumine- rahvuslik liikumine. Suurem tähendus teadusel. Absolutislik monarhia. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Vanakord- valitseti absolutislikult Dünastiad Prantsusmaal: Bourbonide dünastia- Henry IV Merkantilism- on 15. saj Euroopas tekkinud majandusteaduse suund.Põhiargument- riigile on majanduslikult kasulik võimalikult suur eksport ja min. import. Nantes'i edikt 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV( annab usuvabaduse, tööndus edenes) poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistatiPrantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism. Absol...
Paul Bäumeri kiri Levivad kuulujutud vaherauhust, kuid mina ei usu neid. Miks peaksime loobume oma kodumaa kaitsmisest ning miks peaksid seda tegema prantslased? Kui kõrgemal on juba niimoodi otsustatud, miks peaks siis keegi äkki meelt muutma? Me võitleme rindel priskete prantslaste vastu, kuuleme öösiti, kuidas rongid toovad neile sõjavarustust ja konserve. Meil on vastu näidata üksnes noored nekrutid, otse koolipingist tulnud, osa pole läbinud sõjakoolitustki. Nad on kõhnad, hirmul ning sõjamunder ei istu kuidagi nende selga. Nad näevad saamatud välja. Rindel hukub neid kümme tükki ühe prantslase kohta. Nad ei
Võiks arvata, et talle ei mahtunudhinge milleski kellelegi alla jäämine. Napoleon tõestas end hea jatugeva väejuhina. Napoleon ei olnud siiski täiuslik väejuht. läks Napoleon oma 130 000 mehelise väega Venemaad rüdama, murdes esimesena rahulepingut. Napoleon jõudis Moskvani ja vallutas selle,venelased aga keeldusid alla andmast ja taganesid Venemaa põhjapoolsetelealadele, ning põletasid Moskva maatasa ja sõid Moskva toidust tühjaks.Nüüd jäid prantslased külma ja nälja kätte, ja sama teed pidi tagasi nad kaminna ei saanud, kuna ka selle olid venelased toidust tühjaks teinud. Sõjakäik Venemaale 1812. aastaIsamaasõjas ebaõnnestus täilikult. Ta armusJosephine’i ja abiellus temaga. Hakkasid levima kuulujutud, et Josephine’l on armuke jaNapoleon võttis endale samuti armukesed. Ühega neist sai ta poja. Napoleon oli Josephine’gatülis selle tõttu, et Josephine’i sülekoer
püüdsid kalu. Pärast seda kui Cristofor Calumbus 1492 aastal avastas Ameerikat. Uue riigi sisse hakkasid paljud inimesed sisse tulla. Uute asukate hulka oli kaupmehi, talupojad, käsitöölisi ja olid ka kellest Euroopa tahtis vabaneda, näiteks varastajad, röövlid jne. Uues riigis elu oli raske. Nälga, haiguste, ja epideemiate tõttu surid 2/3 tulnud inimestest. 17. sajandil Ameerika oli palju riikide kolooniad, aga 18 sajandini jäid ainult inglise ja prantsuse kolooniad. Inglased ja Prantslased kehtestasid oma kultuuri ja reegleid. See tõttu toimus seitsme aastane sõda. Kus võidsid Inglased. Prantslasted jäi ainult üks väike koloonia Canadas .Quebeci. Ameeriklased kutsusid Indiaanlasi punanakadeks, sest pidude ajas nad värvisid enda keha punaseks. Indianlased kutsusid Ameeriklasi kahvanäodeks. Esialgu kõik oli hästi. (nad olid sõbrad) Indiaanlased õpetasid kuidas tubakat suitsetama ja maiskasvamist. Nad vahetasid karunahkade, tubakad ja toidainet alkohooli ja relvi vastu.
deklaratsioon) Inimesed olid seaduse ees võrdsed Muudatused riigi valitsemises ja omavalitsustes Saksamaa 1806 kontinentaalblokaadi välja kuulutamine Inglismaa vastu SALAKAUBANDUS Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi 24.06.1812 prantslased sisenesid Venemaale venelased taganesid (nurjates seega Napoleoni plaani) 07.09.1812 Borodino lahing Tagajärjed: Napoleon sai lüüa (võõrasmaa, palju vastaseid ja talvevarustuse puudumine) 2/3 Moskvast põletati maha Palju sõdureid hukkus Vene väed jälitasid prantslasi Ida-Preisimaani välja 1813
28 juunil 1914 Kuna suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Saksa sõjaplaani hakati saksa kindralstaabi Alfred von Schlieffeni järgi nimetama Schlieffeni plaaniks. See nägi ette Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta venemaa peale. Plaan 17 ,,HOOGNE PEALETUNG" Prantslaste sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida katastroofi , kui prantslased Prantsuse-Preisi sõjas lüüa said. Prantsuse saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid belgia piirile seda ei tehtud. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa- Sõjaks suhteliselt nõrgalt ette valmistanud. Armee oli küll tunduvalt suurem aga mobilisatsioon võttis aega. Ründas Ida-Preisimaad ( prantsusmaa palvel) Venemaa kokkuvarisemine 1917 aasta alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Venemaa oli maailmasõtta
asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Lisasid toidusedelisse sea-, kana- ja veiseliha ning munad, piima, või ja juustu. Hakati viljelema riisi ja nisu, kasvatama apelsini-, virsiku- ja aprikoosipuid. Uue maitseainena võeti kasutusele kaneel. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel on tuntavalt mõjutanud toidukultuuri arengut prantslased 19. sajandi keskel (tõi kaasa üldise veiseliha eelistuse, enne seda eelistas rikas eliit talleliha; populaarseks sai ka oliivõli kasutamine) ja kõige lõpuks veel ühendriiklased (kokteilid). Üldine iseloomustus Mehhiko toit võib olla äärmiselt lihtne, aga samas võib olla see ka väga keeruline. Toiduvalmistamisel kindlaid reegleid ei ole. Ilmselt tuleneb see väga laiast piirkonnast, kus kliima erinevused on suured ja samuti sellest tulenevalt tooraine saadavus
Sõdurid said loa rüüstata, kuid sellega kaasnev moraalne allakäik, samuti saabuv karm vene talv ja asjaolu, et Prantsuse vägedel oli vähe toitu ja varustus jõudis liiga hilja kohale, nõrgestasid Napoleoni kuulsusrikast armeed oluliselt. Napoleon tegi katse tungida Moskvast välja lõuna suunas, kuid Vene armee takistas seda edukalt. Kuna kätte oli jõudnud külm ja lumerohke talv, milleks kerges riides prantslased valmis polnud (kimbutasid nälg ja haigused) otsustas Napoleon koju tagasi pöörduda. Napoleon lahkus oma vägede juurest poolel teel ja kihutas otsejoones Prantsusmaale.Viimased prantslaste sõjaväe riismed ületasid Venemaa piiri 1812. aasta detsembris. Venemaa-sõjakäigu ebaõnnestumisega algas Napoleoni langus. 5 2.2. Waterloo lahing 1815
taastata jesuiitide ordu ( veel enne 1825. Aastat ajas Aleksander I jesuiidid Venemaalt alatiseks minema) ja Prantsusmaaga taastati diplomaatilised suhted, mis tipnesid 1799. Aastal võimule tulnud Napoleoni keisriks kroonimisega paavsti poolt 1804. Aasta detsembris. Enne seda oli Napoleon sõlminud Vatikaniga konkordaadi. Sõltumata Prantsusmaal toimunud revolutsioonist ja antiklerikaalsetest hoiakutest olid prantslased oma hingelt ikka veel katoliiklased. Selleks, et õnnelik olla, vajasid prantslased ja vajas korrastatud ühiskond tervikuna katoliku kirikut ja katoliku usku, mis oli ainus, mis pidi andma inimesele kindla ja eksimatu teadmise tema algupärast ja saatusest. Napoleoni nägemust maailmast, mille üle ta kavatses valitseda, kroonis religioon, mida vajati nii sotsiaalsetel kui ka moraalsetel põhjustel. Ja just seda soovis Napoleon prantslastele 1800. Aastal ka anda. Ainsaks tingimuseks seati,et kirik alluks valitsejale. Kuigi Vatikani riigisekretär Ercole Consalvi selle
Prantsusmaa seadis endale eesmärgiks vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi,kus prantslased said hävitavalt lüüa.Prantsuse-Saksa piirile rajati kindustustesüsteem,kuid Belgia piirile tugevat kindlustustesüsteemi ei rajatud.Belga piirile ei rajatud kindlustustesüsteemi,kuna arvati,et sakslased Belgia neid sealt kaudu rünnata püüavad. Prantsuse sõjaplaani hakati nimetama plaan 17.See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi mida prantslased pidasid Prantsusmaa ajaloolisteks osadeks-hõivamise ja seejärel tungi Saksamaale.Terve Prantsusmaa sõjaplaani ideeks oli hoogne pealetung! Inglismaa: Vastupidiselt teistele riikidele puudus Inglismaal iseseisev sõjaplaan.Inglismaa valmistas ette koostööks Prantsuse vägedega,toetamas nende vasakut tiiba.Prantsusmaale saadetava Inglise ekspeditsioonikorpuse suuruseks oli ette nähtud 70 000 meest,midagi oli hiljem võimalik ka suurendada. Venemaa:
kokkupõrge prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. Piirilahingus said Prantuse-Inglise väed lüüa ja rinne liikus mitusada km tagasi, jõudes Pariisi lähedale. Prantslased olid õppinud arukalt taanduma, kuid kaotasid koos sakslastele loovutatud aladega olulise osa tööstusest ja majanduslikust potensiaalist. Saksamaa otsustas muuta oma sõjaplaani et sõda kiiremalt lõpetada. Väed suunati otse Pariisi peale. Saksa väed olis lõpuks kurnatud. Prantslased koondasid viimasd reservid Pariisi alla. Prantuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma, sakslased tõmbusid tagasi, plaan oli äbi kukkunud. Siiski suutsud Sakslased uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada, kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Idarindel : Venamaa tungis Ida-Preisimaale, tõrjudes sakslaste nõrku jõude tagasi. Saksa armeele määrati uus juhtkond: etteotsa astus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai kindral Luddendorff
Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda 19. sajandi lõpul ja 20. algul hakkasid Euroopa suurriigid koonduma vaenulikesse leeridesse. Euroopas oli kolm keisririiki: Saksa keisririik (uus nähtus; 1870. toimus Prantsuse-Preisi sõda, preislased tungisid Pariisi, rüüstasid seda, Versaille'i lossis kuulutati 1871. aastal Saksamaa keisririigiks, prantslased jäid Reini äärsest alast ilma, Elsass-Lotring); Austria-Ungari keisririik (sisemiselt mäda, valitses kaksikmonarh Asutria keiser, Ungari kuningas, riigis oli palju erinevaid rahvusi; habras, ettearvamatu suur riik; nõrk) Venemaa keisririik Suurriikide vahel olid kujunenud leppimatud vastuolud (nt Saksamaa ja Prantsusmaa; võitlus kolooniate pärast; suurriikidel olid imperialistlikud ambitsioonid, mis aina kasvasid).
Sõdurid said loa rüüstata, kuid sellega kaasnev moraalne allakäik, samuti saabuv karm vene talv ja asjaolu, et Prantsuse vägedel oli vähe toitu ja varustus jõudis liiga hilja kohale, nõrgestasid Napoleoni kuulsusrikast armeed oluliselt. Napoleon tegi katse tungida Moskvast välja lõuna suunas, kuid Vene armee takistas seda edukalt. Kuna kätte oli jõudnud külm ja lumerohke talv, milleks kerges riides prantslased valmis polnud (kimbutasid nälg ja haigused) otsustas Napoleon koju tagasi pöörduda. Napoleon lahkus oma vägede juurest poolel teel ja kihutas otsejoones Prantsusmaale.Viimased prantslaste sõjaväe riismed ületasid Venemaa piiri 1812. aasta detsembris. Venemaa-sõjakäigu ebaõnnestumisega algas Napoleoni langus. 5 2.2. Waterloo lahing 1815
Tuntud olid keskajal ka Araabiast Hispaania kaudu Euroopasse jõudnud harf ning orel, mille erikujud (lüüria,vesiorel) olid tuttavad juba roomlastele ja egiptlastele. Sport Prantsusmaal sai tennis kiiresti populaarseks ja tõrjus 19. Sajandi lõpus välja muud sellelaadsed mängud. Peagi sai Pariis ja Prantsuse Riviera maailmatasemel tennisekeskuseks. Põhiliseks probleemiks olid seal aga väljakud, sest muru sellise kliima ja pinnase juures ei kasvanud. Prantslased lahendasid olukorra sellega, et töötasid välja savist ja liivast väljakukatte, mis on tänapäeval levinud kõikjale. Esimene turniir peeti savi-liivaväljakutel Pariisi lähedal Roland-Garros´s 1891. Võistluse koht on jäänud samaks tänaseni. Kuni 1915. aastani ei tohtinud peale prantslaste neil võistlustel keegi osaleda, kuid siis avati turniir kõigile. Esimesed turniirid olid ette nähtud vaid meestele. Naised lubati väljakutele 1897. aastast.
Turner(kuulsamaid marioniste e.mere maalijaid) 3.Marionist on mere maalija http://www.abiks.pri.ee 4.Hispaanlane Fransisco Goya ,,Ülestõusnute mahalaskmine", "Sõjakoledused" .Sakslane Caspar David Friedrich (tähendusrikkad ja tundeküllased motiivid:kloostri varemed talvel, metsasalu kuupaistel) Prantslased a)Theodore Gericault (kirglikud tunded,tramaatika,liikumine)"Meduse'i parv" b)Eugene Delacroix (vabaduse armastus),,Apolloni kaarik","Vabadus viib rahva barrikaadidele","Chopin ja Sand","Chiou veresaun", ,,Dante ja vergilius põrgus". 5.Arhidektuur jagunes: a)Historitsism(ajalooline stiil, liide neo nt.neogootika), b)ekleptika() 6.Romantismi üld: pöördus salapärase keskaja poole.kunstnikele meeldisid ka loodusrahvad, metsik
Sõjaplaan töödeldi välja kindralstaabi ülema von Schileffeni eestvedamisel. Prantsusmaa plaan oli suunata kogu jõud kindlustusele. Venemaa soovis purustada Ida-Preisimaal Saksa väed. Inglismaa aga kavatses saavutada oma eesmärgid teiste abiga, toetades oma liitlasi rahaliselt. LÄÄNERINNE algas Saksa vägede tungimisega Luksemburgi ja Belgiasse. 1914.a. augusti lõpus toimus piirilahing. Prantsuse armeed ja üks inglise armee olid sunnitud taganema. Septembris lõid prantslased pariisi tunginud sakslased tagasi lahingus, Marne'I lahingu nime all tuntud lahingus. Peale seda algas positsioonisõda. 1915 kasutasid sakslased esimest korda sõjategevuses gaasi Ypres'I lahingus. 1916 ründasid sakslased Verduni kindlust. Lahing kestis 10 kuud ja algas veebruaris. Nii Saksa kui Prantsusmaa kaotas üle miljoni mehe. Kuid võitjaks tuli Prantsusmaa kindral Petain'i juhtimisel. Peaaegu samal ajal toimus Somme'i lahing inglaste ja sakslaste vahel
Ajalugu 1. Viini kongress (millal? Osavõtjad, otsustajad, mida arutati?, tulemus). 1814-1815a suveni. Osavõtjad- 216 esindajat enamikust Euroopa riigist, peamisteks otsustajateks olid Inglismaa, Austria, Venemaa, Preisimaa, suurematest riikidest ei osalenud Türgi. Läbirääkimistel ilmnesid suuriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi ,,korrastamisel" ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Napoleoni Sada päeva lükkas aga vastuolud tagaplaanile, liitlased asusid taas Prantsusmaa vastu sõtta. Päras Napoleoni purustamist pandi paika ka sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. 2. Napoleoni sada päeva (millal? Mida tähendas? Tagajärjed) Napoleon lahkus saladuskatte all koos oma lähikondlaste ja umbes 1100 mehega Elba saaralt ja maabus 1815 a . märtsis Prantsuse rannikul .Pariisi saabudes oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagenud . Napoleon tegi uu...
USA sünd §9. õ. lk.64-70 Põhja-Ameerika hõivamine • Hispaanlased Mehhikost hõivasid Florida ja California • Prantslased tänapäeva Kanada (Quebec) 16.sajandil • Praegusele USA territooriumile tekivad püsivad kolonistide asundused 17. sajandil (Virginia osariigis Jamestown) • 1620.a. randus praeguses Massachusettis Euroopast usulise tagakiusamise eest puritaanide (protestantide) laev „Mayflower“; mille kolonistid panid aluse nn. Uus- Inglismaale. • Hollandlased rajasid 1625 Hudsoni jõe suudmesse Uus-Amsterdami, praegu kannab see linn Inglaste alad 17. sajandil 13 kolooniat • 17
Kerli Kaine 9a Arutlus Esimese maailmasõja järgseid aastaid iseloomustab demokraatia lainenemine. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides aga kehtestatud diktatuur. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur, mis on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Esimese maailmasõja põhjustas Itaaliale suuri raskusi. Itaalia keskvalitsus oli nõrk ja valitsused vahetusid pidevalt. Suurenes tööpuudus, mis tekitas rahutusi. Karmides tingimustes tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud, keda hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Par...
Eriti aktiivselt tegutses Prantsusmaa vastu suunatud sõja organiseerimisele Austria, kes kaasas ka Preisimaa. 1792.a algul sõlmiti omavaheline liiduleping ühiseks tegutsemiseks. Prantsusmaal algas siis aktiivne töö võitluseks välisvaenlaste vastu. 1792.a kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja, kus Preisi armee tungis Prantsusmaale. 1792.a juulis pöördus Seadusandlik Kogu rahva poole ja tuhanded vabatahtlikud astusid sõjaväkke. 1792.a suve lõpus alustasid Prantslased vastupealetungi. Prantsuse väed tungisid Madalmaadesse, Itaaliasse ja Saksamaale. 1793.a moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland omavahelise liidu Prantsusmaa purustamiseks. Sellega pandi alus 1.Prantsumaa-vastasele koalitsioonilsõjale. Prantslastel tuli taas kaitsele asuda. 1793.aastal kandus sõjategevus uuesti Prantsusmaale. 1793.a septembris algas Prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung, mis lõppes sissetungiga Hollandisse
Carlos Ruiz Zafon, Hispaania kirjanik on kirjutanud, et ainuke arvamus, mis siin ilmas tõeliselt kanda on kinnitanud, on eelarvamus. Arvatakse, et taevas on armastajad prantslased, tantsijad hispaanlased, pankurid belglased, kokad itaallased, politseinikud inglased ja kõike organiseerivad sakslased. Igasugused stereotüübid on tänapäeval hell ja tundlik teema, sest alati varitseb neist rääkijat või kirjutajat oht saada vääriti mõistetud. Sageli hakatakse talle ette heitma eelarvamuste propageerimist. Palju kergem on identifitseerida käitumist, mis kipub kinnitama stereotüüpe, selle asemel et leida kust viimased on alguse saanud. Stereotüübid on säilinud ja edasi kantud mitmesuguste kommuniktasiooni vahenditega: igapäevane suhtlus, kultuurilised naljad, fraasid ja arvamused endast, uudiste sõnastused ajalehtedes, multikad, filmid, telereklaamid, peaaegu kõik kommunikatsiooni tegevused võivad sisaldada ilmset või varjatut ster...
5 Romantism Hispaanias Hispaanias oli romantismi tekkepinnaseks ühiskondlik ummikutunne. Oodati lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust. Ka Francisco Goya (1746-1828) hindas valgustajate ideid ja pidi oma kodumaa majanduslikku seisu masendavana tajuma. Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. Kui Napoleoni väed Hispaaniasse tungisid, sattusid Goya-taolised haritlased traagilisse vastuollu. Masendus süvenes veelgi, kui prantslased hispaanlaste sissisõjale terroriga vastasid. Goya töödes, mis neid sündmusi kajastavad, väljendub õudus ja pessimism ("Ülestõusnute mahalaskmine" ja graafiliste lehtede sari "Sõjakoledused"). Piltide meeleolule vastab dramaatiline, kontrastiderohke heletumedus. Francisco Goya ''Sõjakoledused'' 6 Kasutatud Materjalid: http://en.wikipedia.org/wiki/Francisco_Goya http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism http://en
Samuti lagunesid Esimese Maailmasõja tulemusena impeeriumid: Saksamaa, Austria- Ungari, Osmanid, Venemaa. Kukutati dünastiaid: Hohenzollerid, Habsburgid, Osmanid ning Romanovid. Vaatamata sellele, et rindejoon liikus väga vähe ning inimkaotused olid suhtelised samad Saksamaaga võrreldes võitis sõja Antant, kuhu kuulus ka Prantsusmaa. Versailles' rahuleping kaitses väga suuresti ka Inglismaad ning tema huve. Suurel määral oli Läänerindel sõdijateks prantslased. Inglasi, ja sõja lõpupoolel liitunud ameeriklasi võiks nimetada pigem abistajateks. Prantsusmaa oli peamine nõuete dikteerija ning tulemusena sai riik Saksamaalt Elsass-Lotrigi ning kaotajad maksid võitjatele suuri kahjutasusid. Kuid tegelikult Esimese Maailmasõja suurimaks võitjaks oli USA. Nende hiline sõttaastumine tähendas riigile väikeseid kaotusi. Pealegi oli sõjarinne neist tuhandede kilomeetrite kaugusel ning see ei mõjutanud suuresti riigi majandust (vähesel määral
võiduga, mille järel palus Venemaa rahu sõlmimist. Napoleon uskus, et saavutas ammuse eesmärgi-püsiva liidu Venemaaga. Kuid Venemaale oli see sunnitud sammuks. Asjad läksid pingeliseks kui Venemaa tõstis tollitariife ning rikkus kontinentaalblokaadi mille Napoleon rajas. Lisaks sellele ei saanud Venemaa oma lüüasaamisest üle. Pingete kasvades hakati valmistuma sõjaks. Napoleon koondas kokku suure armee. Kuid paraku see talle võitu ei toonud. Prantslased ei olnud valmis selleks mis neid ees ootas, talvised ilmaolud kui ka toidupuudus laastasid armee kiiresti, samuti venelaste kavalused. Napoleon pidi taganema ja lõpuks pagema. Lühikese ajaga suutis Napoleon uue armee kokku kutsuda ja saavutas paar hiilgavat võitu,kuid liitlasväed vallutasid Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta saadeti asumisele Itaalia ranniku Elba saarele, kus ta sai eluaegse valduse. Talle jäi keisri tiitel ja määrati iga-aastane pension.
Lollo rosso Päritolu Lollo rosso on vahemere päritolu Tõelised selle kultuuri kummardajad on hollandlased ja prantslased kellede toiduratsioonis on ta esikohal. Käesoleval ajal on ta laialt levinud köögiviljakultuur eri maades, kus on pehme jahe ja niiske kliima. Vitamiinide sisaldus Toiteväärtus: Kiudainerikas, sisaldab K- ja C-vitamiini Ta sisaldab karotiini, vitamiine B1,B2,B6,C,PP,P,E,K, Retseptid Fetasalat 200 g Grüne Fee Lollo Rosso salatit 1 karp kirsstomateid või 4 väiksemat tomatit 0,5 tk Grüne Fee kurki 1 dl musti kivideta oliive 1 purk õlis säilitatud fetajuustu 1 pisike sibul
põlvili suruda majandusblokaadiga, kuid ka see ei õnnestunud. Ta sai sellest aru ja lõpetas Inglismaaga sõdimise, mis näitab et ta oli hea kaotaja ja teadis, kunas tasub edasi minna. Napoleon ei olnud siiski täiuslik väejuht. Kuulsas Borodino lahingus läks Napoleon oma väega Venemaad ründama. Napoleon jõudis Moskvani ja vallutas selle, venelased aga keeldusid alla andmast ja taganesid Venemaa põhjapoolsetele aladele. Nüüd jäid prantslased külma ja nälja kätte, ja sama teed pidi tagasi nad ka minna ei saanud, kuna ka selle olid venelased toidust tühjaks teinud. Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ja loobus troonist 1814. aastal. Liitlased saatsid ta Vahemeres olevale Elba saarele. Sealt Napoleon põgenes ja marssis ustava väe saatel ühtki lasku tulistamata Pariisi ja valitses keisrina veel 100 päeva. Waterloo lahingus Napoleoni vägi purustati. Ta loobus teist korda troonist ning suri Inglismaa vangina Saint Helena saarel
-1934. a Prantsuse kommunistid ja sotsialistid kirjutasid alla Tegevusühisuse paktile: kommunistidele anti luba teha sotsialistidega koostööd -1936. a jaanuaris moodustasid kommunistid ja sotsialistid Rahvarinde -aastatel 1936-1938 oli Prantsusmaal võimul Rahvarinde valitsus, 1938. a koostöö lagunes Välispoliitka: -tahtis olla oluline, selleks arendas koostööd 1920ndatel aastatel Ida-Euroopas, eriti Poolaga ja Väikese Entente'iga (Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Jugoslaavia) -1923. a prantslased hõivasid Ruhri, ei saanud hakkama see oli nende välispoliitiline läbikukkumine, mis tõi kaasa USA mõju kasvu -põhitendents oli välispoliitikas kindlustunde saavutamine Saksamaa suhtes, mille pärast 1925. a Locarno konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt -garanteeriti Versailles' rahuga määratud Prantsuse-Saksa piir -lepingut garanteerisid Suurbritannia ja Itaalia, st kui üks pool rikub piiri, siis Suurbritannia ja Itaalia sekkuvad nende poole, kelle kahjuks piiri rikutakse
Dawesi plaan: oli Ameerika Ühendriikide rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt Esimese maailmasõja sõjavõlgade kättesaamiseks. Aastail 19231924 tutvus komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ning tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Briandi-Kelloggi pakt 1928: oli esimene rahvusvaheline leping, mis keelas liikmesriikidel sõjapidamise üksteise vahel. See oli lühike dokument, mis koosnes kahest artiklist ning milles ei olnud määratud sanktsioone pakti tingimuste mitte...
17.september NSV Liit okupeerib Poola idaala. 30.november Punaarmee ründab Soomet (Talvesõda) 1940 12.märts Soome ja NSV Liit sõlmivad rahu, Soome loovutab Karjala kannasse. 9.aprill Saksamaa vallutab Taani ja Norra, Taani kapituleerub. 10.mai Saksa väeosad tungivad Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse. Winston Churchill saab Suurbritannia pea- ja sõjaministriks. 15.mai Holland kapituleerub 28.mai Belgia kapituleerub 29.mai- 3.juuni Britid, prantslased ja belglased evakueerivad väeosade isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10.juuni Itaalia kuulutab Prantsusmaale sõja 14.juuni Pariisi langemine 15.- 28.juuni NSV Liit okupeerib Balti riigid. 22.juuni Saksamaa okupeerib üle poole Prantsusmaast, okupeerimata lõunaosas tegutseb Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 28.juuni Kindral Charles de Gaulle paneb Londonis aluse liikumisele ,,Vaba Prantsusmaa''. August- Sept
Veel üks oluline Euroopa rahvaste kujunemisprotsess oli põhjustatud slaavlaste poolt. Rahvasterändamise ajal asusid nad tänapäeva Poola, Slovakkia, Valgevene, Tsehhi ja Ukraina aladele, tuumikalaks oli Dnepri ja Visla vaheline maa. Slaavlaste riikide teke või lihtsalt tugevnemine, alul Vana-Vene, hiljem näiteks Novgorodi riigi, käis paralleelselt ristiusustamisega, nii nagu Skandinaavias või frankidelgi. Nende riikide loomine algas samuti umbes 1000 aastat tagasi. Prantslased, Prantsusmaa; sakslased, Saksamaa; skandinaavlased, Taani, Rootsi, Norra, Island; slaavlased, ... Nimekiri läheks koletu pikaks. Nagu näha, on varakeskajal tõepoolest hiigelsuur roll Euroopa suurrahvaste ja riikide väljakujunemises.
1618 oli indiaalastele selge, et valged kujutavad ohtu ha üritasid organiseerida nende väljaajamist. Ebavõrdsus: tulirelvad vs vibu, nooled ja tomahookid. Indiaani hõimud said aru omavahelise koostöö hädavajalikkusest ja püüdsid hakata looma ühtset indiaani riiki. Pealik Metakometi juhtimisel alustati sõda, hävitasid üle 10 eurooplaste linna, kuid pealik sai surma ja indiaanlaste vastupanu hääbus. Ameerika rahvuse kujunemine Kolonistid olid inglased, hollandlased, prantslased jne. 1790 moodustasid 60 % valgetest inglased, see tähendab kõige rohkem mõjutusi Inglismaalt(riietus, keel, mööbel, kirjandus). Ajajooksul tekkid inimestel kokkukuuluvus tunne, mille aluseks peetakse ühtset haridussüsteemi. Igas üle 50 elanikuga linnas pidi olema kool. 1636 pandi alus Harvardi ülikoolile. 1701 Yale ülikool. Benjamin Franklini eestvedamisel hakati ette valmistama kolooniate liidu loomist. Liidul oleks olnud oma valitsus ja peapresident
Nagu teada, Napoleoni hilisemad vallutused ulatusid Venemaani välja, kuigi, ta pidi leppima kaotusega. Rahva võim on tugev ja rahvaga peab arvestama. Võiks öelda, et kuningas Louis VXI on oma saatuses ise süüdi, poleks kehtestanud liiga kõrgeid makse, oleks ehk rahvas rahumeeli makse edasi maksnud. Arvan et kõikjal Euroopas oli tol ajal töörahval raske põli (suured koormised, palju tööd) kuid keegi ei julgenud oma riigijuhile vastu hakata, kuni tegid seda prantslased. Julgus lõpuks hukata oma kuningas on väga julge samm, kuid see näitab vaid tugevust, inspiratsiooni ja suurt vaimu, lootes et on tulemas parem tulevik, ehk siis nende loosungi järgi: "Vabadus, võrdlus, vendlus". Idee poolest oleks ühiskonnas siis kõigil võrdsed koormused, võrdsed õigused, puudub diskrimineerimine, oleks ideaalne riik. Mina ise arvan et Prantsusmaal oli tol ajal väga suur võim ja suurem osa Euroopast kartis
35 aastat, kokku 80.59 aastat. Need andmed näitavad, et tegemist on arenenud riigiga, sest naiste eeldatav eluiga on ca 5 aastat kõrgem kui meestel. Samuti on väga kõrge üldine keskmine eeldatav eluiga, mis näitab riigis on meditsiin väga kõrgel tasemel. 3. Linnastumine 2005. aastal elas Prantsusmaa linnades 76,7% rahvastikust. 1975. aastal oli Prantsuse linnades elamas 72,9% rahvastikust, 2015. aastaks prognoositakse näitajaks 79%. Nendest andmetest võib järeldada et prantslased kolivad üha rohkem ja rohkem linnadesse elama, praeguseks elab juba linnades kolmveerand elanikkonnast. Prantsusmaa suuremad linnad on jagunenud ühtlaselt Prantsusmaa pinnale. Prantsusmaa suurimaks linnaks on pealinn Pariis, kus elab kitsalt võttes elab Pariisis 2 100 000 elanikku, kuid "Suures-Pariisis" elab kokku umbes 12 067 000 inimest. Marseille on elanike arvult Prantsusmaa teine linn ja suuruselt kolmas linnastu. Linnas elab 795 600 elaniku, kuid linnastus 1 604 550 elaniku
Välksõda e Blitzkrieg 1. sept 1939. aastal kelle 4.45 Sks tungis Poola. Välksõja leiutas inglane Liddell, kuid seda kasutas Sks, mitte In. Sp, et paljud In juhid olid kindla, et hobune ei tohi sõdadest välja jääda, pigem on masinaväed lisadeks ratsavägedele. Sõjakäik Poola kestis kokku vaevalt 5 nädalat, lõppedes Varssavini jõudmisega. Poolakad olid vaprad, kuid nad olid ilmselges vähemuses. Pr, kellel oli 2x rohkem ratassõidukeid ning kelle tankide arv ületas Sks omasid, langes 6 nädalaga 1940. aastal. Sõjavangi langes 1,8 mln Pr sõdurit, kellest mln sai sunnitööliseks Sks-l. U pooled andsid ennast ise vangi Petaini teate relvarahu taotlemise peale. Miks Pr kaotas? Lidelli meelest ei taibanud Pr ei taibanud nende endi uue tehnika olemasolust. Pealegi olid tankid väikeste soomusdiviisidena. Mõni diviis saadeti liiga hilja välja Pr kindralid olid asjatundmatud. Reageering Sks plaanimuutusele (minna läbi ,,läbimatute" ...
Indoeuroopa rahvad ja Hetiidi riik. · Indoeurooplased on Euroopa ja Aasia rahvad, kes räägivad indoeuroopa keeli (nt. Venelased, sakslased, prantslased). Pärinevad Musta mere ja Kaspia mere äärsetelt aladelt, millelt nad hakkasid liikuma umbes aastal 2000 eKr Euroopa aladele. Tegelesid nad kariloomade kasvatuse ja põlluharimisega. Hiljem segunesid indoeuroopa hõimud põlisrahvastega ja Väike-Aasias, tänapäeva Türgis tekkis esimene suurem riik Hetiidi suurriik. · Nimelt, aastal 1700 eKr ühenati sealsed maa-alad ühtseks riigiks, mille pealinn oli Hattusa. · Hetiidi kuningad polnud niisama tähtsad kui Mesopotaamia kuningad või Egiptuse vaaraod. Riiki valitses kuningas nõustajate abil. · Esimesena ajaloos hakkasid kasutama indoeurooplased sõjavankreid ning see tagas neile võidu vaenlase üle. Selle rahva sõjaväes istus sõjavankris kaks meest üks laskis nool...
Iseseisvuse poolelt võitles FLN Alzeeria rahvusliku liikumise (MNA) vastu. Organisatsioon OAS võitles nii FLN-iga kui ka Prantsuse valitsusega. Kui prantsuse sõjavägi käivitas kampaania, millega Alzeeria oleks tehtud täielikult Prantsusmaa osaks, siis nende ,,avaliku korra operatsioon" muutus kiiresti täie-mõõduliseks sõjaks. Alzeerlastel oli nüüd ainult iseseisvumise eesmärk. Neid toetasid ka Araabiamaad ja ülemaailmsed anti-kolonistlikud ideed. Prantslased arutasid samal ajal ,,Prantsuse Alzeeria" teema üle: kas jätta nii nagu on, läbi rääkida kompromiss iseseisvuse ja täieliku integratsiooni vahel Prantsuse vabariigis või lubada täielik iseseisvumine. FLN suutis konflikti Prantsusmaaga tuua linna tänavatele ja kutsusid üles üleriigilise üldise rünnaku ja pommide paigaldamist avalikesse kohtadesse. Alziiri lahing algas 30. september 1956, kui kolm naist paigaldasid pomme kolme erinevasse asukohta kaasaarvatud kesklinna
keisriks. 4.Miks paavstide autoriteet hakkas nõrgenema? Sellepärast, et Prantsusmaal hakkas kuningavõim üha tugevnema ning Prantsuse kuningas tahtis kirikut enda valdusesse, eriti vastumeelne oli talle see, et kirikumaksudena kogutud raha riigist välja paavsti kuuriale saadeti. Seetõttu puhkes tüli paavsti ja kuninga vahel. 5.Mida tähendas Paavstide Avignoni vangipõli? Avignoni loss kuulus paavstidele. Avignonis elas järjestikku 9 paavsti, kes olid kõik päritolu prantslased. Itaallastele paavsti lahkumine ei meeldinud, nad nim. paavsti eemalviibimist Avignoni vangipõlveks. 6.Võrdle frantsisklaste ja dominiiklaste ordut? Frantsisklaste ordu rajas Franciscus Põhja-Itaalias, kes oli jõuka kaupmehe poeg. Mungad kandsid halli munga rüüd mistõttu nim. neid hallideks vendadeks. Nad pidid olema vaesed, käima paljajalu ja hankima elatist kerjates või lihtsate töödega. Dominiiklaste ordu rajas hispaania aadlik Dominicus. Nad kandsid musta rüüd ning neid nim
suutsid and uutel positsioonidel vastase pealetungi peatada, kuni mereni ulataval kaevikuteliinil algas positsioonisõda. Paljud sõdurid hukkusid ning kaotati väga palju aega, kuid eesmärki ei saavutatud. 4. a) Mis on positsioonisõda? Sõda, mis toimus kaevikus, kus rinne püsis pikka aega paigal, sest sõjategevus oli dünaamiline - oodati vastast. b) Kas eesmärk saavutati? Ei saavutatud - lõppkokkuvõttes võitsid prantslased. Sakslaste kompaniiülemad ning pataljonikomandör olid surnud, laskemoona ja toidu defitsiit. Samuti oli järel vaid 1/5ndik meestest. Sakslased ei suutnud prantslasi võita. Lahingul ei olnud otsest tulemust - sõdivad osapooled jätsid lahinguväljale kokku miljon langenut. 5. 1918-1920 kodusõja intensiivne periood. 1) Veebruarirevolutsioon 26. 02. 1917 2) Oktoobripööre 24. - 25. 10. 1917 3) Veebruarirevolutsioon oli kõige tähtsam, sest see oli ajendiks kõikidele järgnevatele
9.HTML dokument - html keeles kirjutatud dokument .(html käsud 10 tükki ) 10. veebileht - serveri kettal olev html dokument . 11. kodulehekülg = veebileht . 12. veebiprogram - serveri kettal asuv programmi fail . 13. PHP - programeerimiskeel , millega luuakse veebi programme . 14. URL - veebi dokumendi aadress . 15. domeen - lõik aadressis , millega määratletakse ära rühma serverite asukoht . ee -eesti ; venemaa - ru , su ; lt - leedu ; fin - soome ; poola -pl , prantslased - fr ; com - kommertslik ; org - organisatsioon , mil - sõjavägi , cov , edu , uk . 16.http - hyper tekst transfer protokol 17.ftp - file transfer protokol - failide transportimiseks mõeldud protokoll . 18.veebilehitseja - kohalikus arvutis töötav programm , millega saab lugeda veebi dokumente . firefox , opera , google chrome , internet explorer , safari , netscape . 19.Java - programeerimis keel , millega käsutatakse kohalikku arvutit . 20
mänguväljakule. Kuid tema lesk ja pärija, Ranavalona esimene, hüüdnimega "Verejanuline", kirglikult ei salinud kõike vahaza (valge), ta tagakiusas misjonääre ja nõudis enda kümnete tuhandete Madagaskari omaduste sundkonfiskeerimist kasutades selleks julmi ja leidlike meetodeid. Aastal 1890 antsid Britid Madagascari üle Prantslastele ning said vastutasuks Zanzibari. Prantslased jõudsid Antananarivosse (nüüdsesse pealinna) 1895 ja muutsid 1895-ndal aastal saare ametlikus kolooniaks. Prantslased surusid küll alla kohalikku keelt Malagasy- t, aga samas ehitasid saarele teedevõrgustiku ja laiendasid haridust ja kaotasid orjuse. Pahameel Prantsuse kolooni vastu kasvas kõigil ühiskonna tasanditel ning selle vastu oli 1920 aastaks moodustunud rahvuslik liikumine. Streikide ja meeleavalduste tippuks oli 1947 aastal toimunud mäss, mille Prantslased maha surusid peale 80 000 inimese tapmist mässu liidrid saadeti eksiili (maalt välja - pagulusse). Rahvuslus ja sõltumatus (pilt)
Peale troonipärija tapmist nõudis Austria-Ungari pealinnas kohe sõja alustamist Serbia vastu. Kuna Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Kuna Saksamaa oli juba enne valmistunud sõjaks, ei hakatud viivitama ning andis Austria-Ungarile teada: ,,Mitte viivitada väljaastumisega." Samal ajal Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas 4 samuti, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi, kuid Inglismaa diplomaatia jättes mulje, et saareriik jääb suurest sõjast Euroopas kõrvale. Selline hoiak julgustas Saksamaad veelgi aktiivsemalt tegutsema. Sõja algus Saksamaa võttis Venemaa ja Prantsusmaa avaldusi sõjakuuletusena, esitades Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsiooni tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas
Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhjapoolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaan ehk plaan 17 seadis eesmärgiks vältida Prantsusmaa-Preisi sõjas kogetud katastroofi. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealt kaudu ründavad. Sõjaplaan ise nägi ette lõunapool asuvate Lotringi ja Elassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Oldi valmis koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba. Venemaa oli võrreldes teiste Euroopa riikidega suhteliselt nõrgalt ette valmistanud. Armee oli küll suur aga viletsalt varustatud
Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhjapoolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaan ehk plaan 17 seadis eesmärgiks vältida Prantsusmaa-Preisi sõjas kogetud katastroofi. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealt kaudu ründavad. Sõjaplaan ise nägi ette lõunapool asuvate Lotringi ja Elassi hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Oldi valmis koostööks Prantsuse vägedega, toetamaks nende vasakut tiiba. Venemaa oli võrreldes teiste Euroopa riikidega suhteliselt nõrgalt ette valmistanud. Armee oli küll suur aga viletsalt varustatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
