Esimene Maaimasõda, Venemaa kokkuvarisemine (0)

Esimene Maailmasõda
Esimese maailmasõja põhjused:

• Vastuolud maailma suurvõimude vahel (Prantsusmaa ja inglismaa / Saksamaa )
  
• Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas (Leidis et selleks tuleb purustada Prantsusmaa)
  
• Alahinnati ohtu – Suurriikide vaitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt
  
• Sõda romantiseeriti- Leiti et sõda on romantiline ,ülev ja hiilgav . Oodati põnevusega sõda.
  
• Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon - polnud organisatsiooni kes oleks kiiresti suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi.
  
• Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia - Otsekui ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeoleku poliitikat. Võtmeküsimus oli see et kui kiiresti keegi jõuab oma väed mobaliseerida.
  

Maailmasõja ajend : Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28 juunil 1914
Kuna suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid. Saksa sõjaplaani hakati saksa kindralstaabi Alfred von Schlieffeni järgi nimetama Schlieffeni plaaniks. See nägi ette Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta venemaa peale.
Plaan 17 –„HOOGNE PEALETUNG “ Prantslaste sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida katastroofi , kui prantslased Prantsuse-Preisi sõjas lüüa said. Prantsuse saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid belgia piirile seda ei tehtud.
Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus.
Venemaa- Sõjaks suhteliselt nõrgalt ette valmistanud. Armee oli küll tunduvalt suurem aga mobilisatsioon võttis aega. Ründas Ida-Preisimaad ( prantsusmaa palvel )
Venemaa kokkuvarisemine
1917 aasta alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Venemaa oli maailmasõtta sekkunud ülepeakaela, selles osalemine käis talle üle jõu. Süvenevast kriisist andsid tunnistust järgmised nähtused:

• Rahutused sõjaväes- 1917 aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud üle 6 miljoni sõduri. Vilets varustamine ja suured kaotused tekitasid armees käärimist.
  
• Majanduslik kaos - Venemaa majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. 1917 aasta alguseks oli majandus tööjõu ja tooreainepuuduse, transpordi ja kütusekriisi tõttu suurel määral halvatud . Suurtemates linnades oli oodata näljamässe.
  
• Keisrivõimu autoriteed langus. – Õukonnas võtis maad moraalne laostumine . Selle sümboliks sai „pühamees“ Grigori Rasputin , kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka kaisri ustavate toetajate seas.(rasputin tapeti - midagi ei muutunud)
  
• Rahulolematuse üldine kasv- Venemaad lõhestasid rahvuslikud vastuolud. Aktiveerus töölisliikumine. Sõda oli venemaa elu segi paisanud.
  

Veebruarirevolutsioon - Puhkes veebruari lõpul, selle ajendiks sai Petrogradi(peterburi) vilets varustamine toiduainetega. Rahutused kasvasid üle avalikuks vastuhakuks, sõjavägi läks ülestõusnute poolele üle. 27 veebruar 1917 oli võim ülestõusnute käes. Nikolai 2 proovis revolutsiooni maha suruda rindelt toodud vägedega, kuid need kas läksid ülestõusnute poole üle või peeti kinni. Nikolai 2 sai aru , et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3 märtsil 1917 alla Riigiduuma Ajutise Komitte ette valmistatud aktile, millaga ta loobus troonist ja andis võimu üle nimetatud komitee moodustatud Ajutisele Valitsusele.
Kujunes välja kaksikvõim venemaal.
Oktoobrirevolutsioon - Ajutine valitsuse autoriteet nii madalale langenud , et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased , kellel polnud lootust demokraatlike valimiste teel võimult (eriti ainuvõimule) tulla. Teised parteid riigipööret ei kavandanud, üritades võita demokraatlikel valimistel. Kuid valimisi nad ära oodata ei jõudnudki.