otsus? Hea otsus, kui neid on lihtne kätte saada, halb otsus, kui püüdmisele kulub liiga palju energiat. Kordamisküsimused 4 1 Nimeta vähemalt 3 vee füüsikalis-keemilist omadust, mis on taimede ellujäämiseks hädavajalikud. Kirjelda keskkonnatingimusi, kus need omadused muutuvad oluliseks • Neutraalne lahusti • taimekudedes turgori tekitaja – kuival perioodil • suur soojusmahutavus • suur pindpinevus Oluliseks muutuvad vee mullast kättesaamisel, vee liikumisel juurtes, tüves, lehtedes; põua ja liigniiskuse korral. 2 Mis on poikilo-ja homoiohüdriidsete taimede erinevused Poikilohüdriidsed taimed Homoiohüdriidsed taimed •Veesisaldus rakkudes muutuv •Veesisaldus rakkudes konstantne •Dormantsusperiood •Spetsiaalsed veehoiuorganellid •Enamasti saavad kätte vett ka otse •Enamasti saavad kätte vett ainult
Mittemärguvad pinnad hüdrofoobsed pinnad (metallid) >90º Kohesiooni jõud jõud osakeste vahel vedelikus. Adhesiooni jõud jõud vedeliku osakeste ja pinnaosakeste vahel. Pindpinevust reguleeritakse pindaktiivsete ainetega, mis vähendavad lahusti pindpinevust (seep, Na- ja K- fosfaadid) ja pindinaktiivsete ainetega, mis suurendavad pindpinevust. Pindaktiivsed ained ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus. Pika süsinikuahelaga molekulid, mille ühes otsas on aktiivne rühm (nt. COOH) · Alandavad pindpinevust hüdrofiilne molekuliosa nõrgendab jõudusid molekulide vahel ning vee molekulid saavad tungida väiksematesse lõhedesse ja pragudesse. · Eemaldavad mustust hüdrofiilne ots seostub vee molekulidega ja hüdrofoobne ots mustusekübekestega. · Takistavad mustuse tagasisadenemist. Vee omadused:
on väga vähe kokkusurutavad 1. Viskoossus Vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud keha liikumist (eeta), kg/m*s). Väheneb t° kasvuga. Erijuht: vedelikus võib toimuda reaktsioon (polümeriseerumine). Viskoossus takistust voolamisel st. mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini voolab, mida suurem seda aeglasemalt vedelik voolab Viskoossus määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava 1. Pindpinevus energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra(, N/m). Pindpinevus on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu pind omab teatud vabalt energiat. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada
Tulemusena 2 6 väheneb intraalveolaarne rõhk ning õhk voolab kopsudesse. Intrapleuraalne rõhk on u -0,5 kPa tavaolekus, sissehingamisel kuni -1 kPa (-3 mm Hg ja -6 mm Hg resp.) LaPlace jõud väljendab rõhku. Vedelikumullisisene rõhk P= 2x T/r, kus T on pindpinevus ja r on mulli raadius. Väikestes mullides ja ka väikestes alveoolides seega peaks olema suurem rõhk, kui vedelik on sama pindpinevusega. Vedelik alveoolide seintes põhjustab pindpinevust,mis vähendab kopsude venimisvõimet. Surfaktant vähendab kohesiivseid jõude veemolekulide vahel. Väiksematel alveoolidel on rohkem surfaktanti, nii et nende pindpinevus on väiksem kui suurtes alveoolides- see aitab eri suurusega alveoolides rõhku ühtlustada.
>moodustatakse uued virioonid >lagundatakse peremeesraku membraan (ja kest) Lüsogeenne tsükkel: viiruse genoom lülitub peremeesraku kromosoomi külge. Haigus ei pruugi avalduda. II VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED 1. Vee omadused. Kõrge sulamis- ja keemistemp (0 ja 100). Suur sulamissoojus (540 kcal/kg). Suur soojusmahtuvus (1 kcal/kg·deg). Kõrge pindpinevus. Kõrge dielektriline konstant. Maksimaalne tihedus vedelas olekus. Struktuur: sidemenurgad mitte-tetraeedrilised; vesiniksideme doonor ja aktseptor; molekul polaarne jäiga struktuuri tõttu; võimeline moodustama neli vesiniksidet molekuli kohta. Vesiniksidemed vees ja jääs. Jääs 4 H-sidet molekuli kohta elueaga ~10µs; vesiniksidemed jääs moodustavad kolmemõõtmelise võrgustiku, milles minimaalne vee molekulide arv on 6
kreekakeelsest sõnast µ (khemeia): kunst muuta `tavalisi' metalle väärismetallideks või nende sulamiteks Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsess...
loomad, herbivoorid ja karnivoorid). 32. Millal on suuremamõõduliste saakloomade püüdmine hea/halb otsus? Hea otsus, kui neid on lihtne kätte saada, halb otsus, kui püüdmisele kulub liiga palju energiat. Kordamisküsimused 4. Loeng 1. Nimeta vähemalt 3 vee füüsikalis-keemilist omadust, mis on taimede ellujäämiseks hädavajalikud. Kirjelda keskkonnatingimusi, kus need omadused muutuvad oluliseks! Suur soojusmahutavus, suur pindpinevus (turgor), neutraalne lahusti. Oluliseks muutuvad vee mullast kättesaamisel, vee liikumisel juurtes, tüves, lehtedes; põua ja liigniiskuse korral. 2. Mis on poikilo- ja homoiohüdriidsete taimede erinevused Poikilohüdriidsed taimed: Veesisaldus rakkudes muutuv, Dormantsusperiood, Enamasti saavad kätte vett ka otse läbi lehe pinna (udu), nt vetikad, seened. Homoiohüdriidsed taimed: Veesisaldus rakkudes konstantne, Spetsiaalsed
Füsa eksami konspekt 1, Liikumise kirjeldamine Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega (kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis). Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2,* Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suurusel...
väljub vedelikust e. aurustub. Temperatuuri alandades igale vedelikule iseloomulikul temp-l osakeste tõmbejõud ületavad tõukejõud ning vedelik tahkub. Moodustuvad kas kristallid või amorfse aine osakesed. Viskoossus takistus voolamisele, st mida väiksem viskoossus, seda kiiremini voolab; määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava; temp tõstmisega visko väheneb. Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpin-st püüab vedelik võtta max-lt kera kuju. Tahked ained: osa on võimalik temp. tõstmisega üle viia vedelasse ja gaasilisse olekusse, osa ainult vedelasse. Ainete ja materj omadused sõltuvad nende elementkoostisest ja struktuurist
3.2 Kapillaarnähted pinnases Kapillaarsus on füüsikast tuntud vedaliku omadus tõusta peentes torudes vi hk Joonis 3.7 Kapillaartõusu kõrgus torus piludes pindpinevuse mõjul üle vaba veepinna taseme. Seda muidugi juhul kui vedelik märgab anuma seinu. Vastasel juhul veepind alaneb. Tõusu kõrguse määrab toru raadius (vi pilu laius), vedeliku pindpinevus ja tihedus ning märgamisnurk (joon. 3.7) ja on ümmarguse toru puhul väljendatav seosega 2 Ts hk = cos (3.12) w rg 35 kus Ts on pindpinevus (N/m), r toru raadius (m), w vee tihedus (kg/m3), raskuskiirendus (9,81 m/s2) ja märgamisnurk
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE Referaat Juhendaja Õnne Rämmann Räpina 2015 Sisukord 1SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 2ELAVHÕBE.................................................................................................................3 2.1Elavhõbeda o...
Toorpiima kvaliteediklass kehtib toorpiima analüüsi tulemuste teadasaamise päevast kuni järgmise proovi analüüsi tulemuste teadasaamise päevani. PIIMA KEEMILISED JA FÜÜSIKALISED OMADUSED Piima keemilised omadused on piima tiitritav happesus ehk üldhappesus ja piima aktiivhapesus (pH) Piima tiitritav happesus. Piima happesus on eelkõige määratud piima happeliste soolade ja valkudega. Värske piim tiitritav happesus on FÜÜSIKALISED omadused nagu tihedus, viskoossus, pindpinevus, optilised omadused, osmootne rõhk, külmumis- ja keemistäpp, elektrijuhtivus, erisoojus Piima külmumistäpp on -0,520 C (-0,51 kuni -0,55C) Külmumistäpp läheneb nullile, kui piimale lisada vett. Piima külmumistäpp sõltub piima osmootsest rõhust ehk lahustunud aine molekulide hulgast piimas. Piima osmootne rõhk. Tervetelt lehmadelt saadud piima osmootne rõhk on 6,7 atmosfääri. 12.09.12 Piima võltsimine 1 Võõrvesi 2 Pesuained/ desoained (juhuslikult, tahtlikult)
Kool Uurimistöö alused Nimi Klass COCA-COLA MÜÜDID JA TEGELIKKUS Õpilasuurimus Juhendaja Koht Aasta Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus ...................................................................................................................3 1. Taustinformatsioon.....................................................................................................4 1.1 Coca-Cola ajalugu................................................................................................4 1.2 Coca-Cola retsept ................................................................................................ 5 1.2.1 Algne retsept..........................................................
moodustub kondensaat. (rõhk pole 1atm). Pressure dew point 44. Vedelike üldomadused omandavad anuma kuju; ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; ei pruugi seguneda omavahel; on väga vähe kokkusurutavad. 45. Viskoossus Vedelike takistus voolamisel(mida suurem on viskoossus, seda aeglasemalt voolab). See väheneb temperatuuri tõusuga. 46. Pindpinevus Energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks 1 pinnaühiku võrra. See on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse, st vedelikupiisk võtab kera kuju. (mullitajaga mullide puhumine) 47. Vedelike tõus kapillaarides ja pragudes. Märgav vedelik tõuseb mööda kapillaari ja pragusid ülesse. Tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega.
(läheb vedelasse olekusse) Dew point Rõhu kastepunkt- on temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu korral moodustub kondensaat. (rõhk pole 1atm) Pressure dew point 43. Vedelike üldomadused - omandavad anuma kuju; - ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; - ei pruugi seguneda omavahel; - on väga vähe kokkusurutavad. 44. Viskoossus Vedelike takistus voolamisel(mida suurem on viskoossus, seda aeglasemalt voolab). See väheneb temperatuuri tõusuga. 45. Pindpinevus Erihulk, mis on vaja vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks 1 pinnaühiku kohta. See on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse, st vedelikupiisk võtab kera kuju. (mullitajaga mullide puhumine) 46. Pindaktiivsed ained Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 47. Vesi, keemilised omadused *tihedus- 1.00 g/cm3 (+4 kraadi juures suurim) (jää tihedus 0.9g/cm3)
erinevus saavutatakse diafragma abil. 11. Taimede maksimaalse produktiivsuse kontseptsioon (H. Tooming) ja selle praktiline rakendus saakide prognoosimisel - modelleerimisel. 12. Niisutamise toime mullale (sh. toitainete liikumisele) ja mikrokliimale. Veemahutavus sõltub mulla tüsedusest, lõimisest poorsusest, jt näitajatest. Vesi imbub paremini orgaanika rohkesse ja struktuursesse mulda. Sisenenud kuiva mulda, nõrgub vesi pindpinevus ja raskusjõu mõjul allapoole, moodustades märjatud frondi. Kui vett on vähe lakkab allapoole liikumine ja sademetevesi põhjaveeni ei jõua. Mulla veesisaldus mõjutab oluliselt mullas toimuvaid füüiikalisi ja keemilisi protsesse.Sellest sõltub mulla õhu ja soojusreziim, mullas elavate mikroorganismide elutegevus ja orgaaniliste ainete lagunemine mullas.Mullavees lahustunud mineraalained muutuvad taimedele kättesaadavaks, kuid võivad jõuda ka põhjavette ja muutuda
lähiskorrastus, mis avaldub selles, et teatava, nii vedelikust kui ka selle temperatuurist sõltuva aja jooksul võngub vedeliku molekul kindla keskme ümber ning seda ümbritsevad ühed ja samad korrapäraselt paiknevad naabermolekulid. Seejärel toimub spontaanne ja kiire üleminek mingi teise võnkekeskme juurde ning seetõttu ka naabermolekulide osaline vahetumine. Nii kaasneb vedelikus molekulide võnkliikumisega aeglasem korrapäratu kulgliikumine. Pindpinevus on vedeliku pinnanähtus, mis avaldub vedeliku pinnakihi püüdes kokku tõmbuda (pinnakiht käitub pinguli tõmmatud kummikelme taoliselt). Vedeliku sees olevaid molekule ümbritsevad samasugused molekulid ja nendevahelised jõud on igas suunas ühesugused. Selle tulemusena resultantjõud ,,R'' on null. (joon. 1).Vedeliku pinna molekuli ümbritsevad osaliselt gaasimoekulid . Gaasi ja vedeliku molekulide tõmbejõud on palju väiksemad, kui vedeliku molekulide vahel. See
sfäärilised (või ringjoonelised) sekundaarlained (moodustub ka tagasilaine). Kõikide elementaarlainete kohtumispaik moodustab tasalainete puhul uue lainefrondi, mis on kõigi elementaarlainete mähispind. Lainefrondi uue asendi määrab kõigi elementaarlainete superpositsioon. 4. vool, mis on efektiivsuselt, nt soojustoimelt samaväärne niisama tugeva alalisvooluga; rahvusvaheliselt kasutatav tähis on RMS (root mean square ruutkeskmine väärtus perioodi kestel). 5. Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. 6.Kolloid (kreeka kolla 'liim' + eidos 'kuju') on kolloidsüsteemis dispersse ehk pihustunud faasina esinev aine[1][2]. Kolloidsüsteemis olevaid aineosakesi nimetatakse kolloidosakesteks. 7. Redoksreaktsioon ehk redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on
Kloroplastid annavad taimedele iseloomuliku rohelise värvuse ja neid sisaldub taime vartes, lehtedes. Tsütoskeleti funktsioonid raku tugi- ja liikumissüsteem. Tema koostisse kuuluvad valgud, mis võimaldavad muuta rakkudel oma kuju. 4. Vesi omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. Vee omadused: (organismis 65% vett, parim lahusti) Kõrge sulamis-ja keemistemperatuur (0ºC ja 100ºC). Suur aurumissoojus (540 kcal/kg e.2260 kJ/kg). Suur soojamahtuvus (1 kcal/kg·deg). Kõrge pindpinevus (72 mN/m). Kõrge dielektriline konstant (~80). Maksimaalne tihedus vedelas olekus (1,0 kg/l). Vee struktuur: Vee molekulide vahel on nõrgad vastasmõjud Jää ja vee võrdlus H-sidemed ja liikumine Jää:4 H-sidet 1 vee molekuli kohta Vesi:2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta Jää:H-sideme eluigaumbes 10 mikrosekundit (10^-6) Vesi:H-sideme eluiga umbes 10 pikosekundit (10 ^-12) 5. Vesi kui lahusti ioonide hüdratatsioon, hüdrofoobsed interaktsioonid vesikeskkonnas
hematokrit väiksem, sest erotrotsüütidel on tendents kulgeda 21 veresoone keskel, mitte aga seinte lähedal. Hematokriti kasvuga suureneb vere viskoossus. Füüsikalis-keemilised omadused. Vere tihedus 1050-1060 g/l Plasma tihedus 1024-1030 g/l Vererakkude tihedus 1089-1097 g/l Osmootne rõhk 7,4-7,6 atm Kolloidosmootne e onkootne rõhk 25-30 mmHg/0,03 atm Külmumistemperatuur -0,55° C Pindpinevus 67-77 mN/m Vere suhteline viskoossus 4,0-5,0 Vereplasma suhteline viskoossus ~1,8 Vereplasmakoostis: 90-92% vesi; 6-8% valgud; 1-2% heterogeenne koostis madalmolekulaarseid aineid Vereplasmavalgud: albumiinid – 60%, globuliinid ja fibrinogeenid – 40% koos Üks globuliinide funktsioonidest on transport, mis on spetsiifiline (albumiinide transport ei ole spetsiifiline). Näided: alfa1-globuliin transkortiin transpordib kortisooli
rõhku p , ruumala V ja temperatuuri T kujul: p V = n R T , kus n on gaasi moolide arv (n=N/V; N/Na=m/M); R=kNa- universaalne gaasikonstant. 8,31 J / (K mol) ; p1V1/T1 = p2V2/T2 p1V1/T1=const. 44. Isoprotsessid gaasist ühest olekust teise ülemineku protsess, mille korral on üks parameetritest jääv. pV/T=const kui T=const, siis isotermiline( ), p=const isobaariline( , ), V=const isohoorne ( ). 45. Pindpinevus on vedeliku pinnakihi omadus säilitada antud tingimustes võimalikult väiksemat pinda. Pindpinevusnähruse põhjustavad molekulaarsed jõud. 46. Absoluutseks (A) niiskuseks nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi grammides. A=p/V p-veeauru mass V-ruumala [A]=[kg]/[m3] Rrelatiivse (R) e. suhteline niiskuse all mõistetakse vastaval temperatuuril õhus oleva veeauru tiheduse suhet küllastunud veeauru tihedusega samal temperatuuril. R=p/px
2. Vee omadused. 1 -Vesi on hea lahusti lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Vesi moodustab vesiniksidemeid. 2 Koosneb hapnikus oksüdeerijast ja vesinikust redutseerijast 3 On suure soojusmahutuvusega. Vajab palju energiat ja soojeneda/jahtuda 4 Vesi võib auruda kõigil temperatuurides. Üleliigsest veest on võimalik lahti saada aurustumise teel. 5 Veel on suur pindpinevus, võimaldab peentes torudes kapillaartõusu. Gravitatsiooniga ei vaju alla oluline omadus. 6 Vesi neelab halvasti nähtavat valgust, seega laseb seda palju läbi. See on hea veealustele taimedele, et nad saaksid fotosünteesida. 3. Difusioon ja osmoos. Difusioon aine molekulide liikumine sealt, kus nende kontsentratsioon on suurem, sinna, kus nende kontsentratsioon on väiksem. Osmoos Lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani, et vähendada
Ehituskeemia Sissejuhatus Ehituskeemia selgitab materjalide keemiliste koostisosade tähtsust, nende olulist rolli materjalide koospüsimisel või lagunemisel toetudes anorgaanilise ja orgaanilise keemia põhimõistele LCA- elutsükli analüüs -Erinevate materjalide ja toodete hulgast valides teostatakse elutsükli hindamine, et süstemaatiliselt hinnata toote võimalikku keskkonnamõju kogu selle eluea jooksul -Aitab välja selgitada võimalused potentsiaalsete mõjude vähendamiseks ja ressursikasutuse vähendamiseks toote elus -Aitab tuvastada kompromisse, näiteks, kas mõne toote keskkonnamõju võib juhuslikult põhjustada teise keskkonnamõju suurenemise EPD toodete keskkonna deklaratsioonid -on mitmeotstarbeline avalikustamisvahend, mis pakub toote kohta standardiseeritud ja kontrollitud keskkonnateavet -eesmärk muuta toote keskkonnamõjud ja kompromissid läbipaistvaks ja võrreldavaks. Kasulik vahend toote säästvuse hindamiseks ja optimeerimiseks -pak...
Vedelikud on ained, mis voolavad raskusjõu mõjul; tekivad gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel ning tahkete ainete külmutamisel; ei ole kindlat kuju, kuid omavad kindlat mahtu. Kokkusuruttatavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Voolamine on osakeste liikumine raskusjõu mõjul üksteise suhtes. Viskoossuseks nim vedelike omadust takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Temperatuuri tõusuga viskoossus väheneb, st mida väiksem viskoossus seda kiiremini voolab. Pindpinevus on jõud, mis rakendub pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse; tingituna pindpinevusest püüab vedelku osake võtta maksi-maalselt kera kuju. Vedelik võib tahke aine horisontaalsel pinnal märjata, kui < 90 o, kui > 90o, siis vedelik ei märga substraadi pinda. Äärenurk tekib mingist punktist vedeliku ja gaasi vahelisele piirpinnale tõmmatud puutuja ja tahke faasi vahele. Kui äärenurka ei moodustu, on tegemist täieliku märgumisega.
44. Vedelike üldomadused. - omandavad anuma kuju; - ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; - ei pruugi seguneda omavahel; - on väga vähe kokkusurutavad. 45. Viskoossus. Vedelike takistus voolamisel (mida suurem on viskoossus, seda aeglasemalt voolab). See väheneb temperatuuri tõusuga. Erijuht: vedelikus võib toimuda reaktsioon (polümeriseerumine). 46. Pindpinevus. Energiahulk, mis on vaja vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks 1 pinnaühiku kohta. See on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse, st vedelikupiisk võtab kera kuju. (mullitajaga mullide puhumine). 47. Vedelike tõus kapillaarides ja pragudes. Fadh>Fkoh - Märgav vedelik, Fkoh>Fadh - mittemärgav näiteks Hg. Märgav
Eemalda üleliigne pulber talda kergelt tsikeldades. Harja jahtunud põhi hoolikalt kõva nailonharjaga, et struktuur avaneks. Ning poleeri madalakarvalise kõva nailonharjaga Vesi ei eemaldu floorita määretega töödeldud suusatallalt, vaid püsib tiheda rajapinna ja suusa vahel. Märghõõre kasvab ja libisemine väheneb. Kasutades Start Black Magic- või Start SFseeria floormäärdeid moodustub suusatallale vett ja mustust hülgav pind. Põhja pindpinevus alaneb ja libisemisomadused paranevad. Ületamatu libisemine rasketes tingimustes Mida nõudlikumad ja raskemad on tingimused, seda paremini tulevad molübdeeni poolt saavutatavad eelised esile. Määrdesegu tihedus loob toimiva kaitsekihi mustuse ja niiskuse vastu. - tavalise, alguses eriti libeda floormäärde omadused võivad väheneda distantsi jooksul vägagi kiiresti.Samas aga Black Magic libisemismäärete toime säilub pikalt.
Vee omadused: 1. Väga tugev lahusti, võimeline lahustama palju rohkem kui teised lahustid. 2. Koosneb oksüdeerija-hapniku ja aktiivse redutseerija-vesiniku aatomitest. 3. Vee molekul on polaarne. Veega saab kujundada elektrilist ümbrust. 4. Mineraalainete vahendaja väliskeskkonast. 5. Suure soojusmahtuvusega. Temp tõstmiseks vaja palju energiat. (Võimaldab stabiliseerida kk). 6. Vesi võib auruda igal temperatuuril. (Võimaldab vabaneda üleliigsest veest). 7. Veel väga suur pindpinevus (mängib rolli kapilaartõusus nt) 8. Vesi neelab halvasti nähtavat valgust e laseb valguse läbi. Difusioon – AINE molekulide liikumine sealt, kus nende konsentratsioon on suurem sinna kus konsentratsioon on väiksem. Osmoos – LAHUSTI molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani, et vähendada lahustunud aine konsentratsiooni teisel pool membraani ning seega võrdsustada konsentratsioone mõlemal pool membraane.
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga. Agregaatoleku muutumisega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Seda iseloomustab siirdesoojus, mis on võrdne üleantava soojushulga ja ainekoguse massi jagatisega, ühikuks on 1 J/kg. Kokkuleppeliselt loetakse keha poolt saadud soojushulka...
veehulgaks ; kiiruseks ajaühikus toru ristlõiget läbinud vedeliku hulga järgi on seega suhe 39 Hüdrodünaamika põhivõrranditeks on pidevuse teoreem ja Bernoulli võrrand. Mõlemad kujutavad endast mehaanika jäävusseaduste formuleeringuid hüdrodünaamika jaoks. Lihtsuse mõttes alustame ühemõõtmelisest voolamisest - voolamisest torus. PINDPINEVUS · Pindpinevus on vedeliku pinnakihi omadus, mis väljendub vastuseisus vedeliku pinda suurendavatele jõududele. Pindpinevust saab väljendada numbrilise kordaja - nn. pindpinevusteguri kaudu. See kordaja näitab, kui palju tuleb teha tööd vedeliku pinna suurendamiseks võrra: Pindpinevus tekib vedeliku sisejõudude toimel ning püüab vähendada vedelikuosakese välispinda. loomulikult on erinevatel vedelikel erinev pindpinevustegur . Ka sõltub teguri väärtus
suuremad pinged tekivad liimivuugis Viskoossus Viskoosus ehk voolavus iseloomustab liimi võimet tungida puidu sisse Selleks, et saada tugev liimivuuk, peab viskoosus sobima puidu tiheduse ja niiskusega Liiga vedel liim imbub puidu sisse ja saadav liimivuuk jääb nõrk Viskoossuse suurendamiseks lisatakse liimile täiteained (näit. puidutolm) Pindpinevus Pindpinevus iseloomustab liimi võimet pindasid kaatta (märgamine) Tööiga Tööiga on aeg, mille jooksul liim on kasutatav – aeg töösegu valmistamisest kuni kõvenemise alguseni Tõõiga sõltuv kõvendaja kogusest keskkonnatingimustest (temperatuur, õhuniiskus) Liimimisaeg Liimismisaeg on aeg liimi pealekandmisest kuni surve rakendumiseni Liimimisaeg koosneb kahest osast Avatud ja Suletud aeg . Avatud aeg
Mehaanika 4. Newtoni seadused I seadus: On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad. Järeldused: *Taussüsteem, kus see seadus kehtib, on inertsiaalne (Maa suhtes paigal või liiguvad jääva kiirusega). Ka heliotsentriline tausüst (süst., mille keskpunkt ühtib Päikesega ning mille teljed on suunatud vastavalt valitud tähtedele) on inertsiaalne. Seega, iga süst., mis liigub heliotsentrilise taussüst suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on inertsiaalne. Maa liikumine Päikese ja tähtede suhtes on kiirendusega liikumine (ringliikumine) ei ole inertsiaalne (kuigi vahel võib nii vaadelda, sest kiirendus on väga väike). *On olemas ka teissuguseid taustsüsteeme, kus see seadus ei kehti mitteinertsiaalsed taustsüst-d (keha kiirus muutub ilma, et teda mõjutaks mingi teine keha näit kui buss hakkab järsku liikuma, siis...
kontsentratsioon, lisandi kogus põhiaines (ppm, ppb). _ Keemilistest reaktiividest valmistatakse lahuseid, mille kontsentratsiooni saab iseloomustada kasutades protsendilist kontsentratsiooni, molaarsust, aine kogust (g, mg, g) lahusti massi (g, kg) või ruumalaühiku kohta (cm3, dm3). Ainete analüütilised omadused _ Aine värvus, elektromagnetkiirguse emiteerimise võime, lõhn. _ Otseselt ei ole aine analüütilised omadused tihedus, viskoossus, pindpinevus. _ Aine analüütiline omadus peab olema intensiivne - juba aine väikese koguse muutumisel, märkame aine analüütilise omadus intensiivsuse muutust. N: optiline tihedus. _ Püsivus - aine analüütiline omadus peab olema ajas püsiv ja korratav. _ Analüütilised omadused ilmnevad aine füüsikalistes parameetrite muutusena ja eekõige keemilistes reaktsioonides aine ja reagendi vahel. Reaktsioonid toimuvad teatud tingimustel: _ reaktsioonid peavad olema spetsiifilised, selektiivsed;
KEEMIA ALUSTE EKSAM 2017 PÕHIALUSED Mõisted Mateeria – filosoofia põhimõiste: kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb aineks ja väljaks Aine – kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi Mõõtmine – mõõdetava suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga) Jõud (F) – mõju, mis muudab objekti liikumist. Newtoni teine seadus: F=m*a (mass*kiirendus). Tuum – asub aatomi keskel, koosneb prootonitest ja neutronitest Elektronpilv – ümbritseb tuuma, koosneb elektronidest Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomid ...
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asuk...
y =1 -0,1 ´ (1 -x )12-7 0, 4 Halvenenud soojusvahetus reziimidel on soojusülekande teguri 2 väärtused oluliselt väiksemad kui arenenud mullilisel keemisel kuid piisavad et õieti valitud masskiiruste korral tagada küttepinna metalli töökindlus. Rõhu tõusuga väheneb pindpinevus ja soojusvahetus halveneb juba väiksemate xkr väärtuste puhul. Analoogne mõju xkr väärtustele on ka soojuskoormuste tõstmisel. Sõltuvalt katelde tööreziimist võib selline halvenenud soojusvahetuspiirkond liikuda mööda aurustusküttepinda. Piirkonna piiril, kus toimub üleminek halvenenud temperatuuri reziimidele kahjustavad metalli pidevad temperatuuri muutused, mis toovad kaasa metalli soojuslik väsimuse. Kõikumiste amplituudi vähendamiseks valitakse masskiirused
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Taime ja looma füsioloogilised erinevused. · Taimed on autotriifid, loomad heterotroofid · Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid (prototroofsus) · Taimed on erinevalt loomadest liikumatud · Taimedel on tselluloosne rakukest · Puuduvad närvisüsteem ja hormonaalne regulatsioon · Mitmeaastased taimed kasvavad kogu elu 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks peetakse 1629 van Helmonti katseid. Esimeseks taimefüsioloogiliseks tööks peetakse 17saj loodusteadlaste-eksperimentaatorite töid. Al. 1860 on TH bioloogia lahutamatu osa. 1780 tõestas Lavoisier et rakk on nii looma kui taime põhiosa. 20saj avastati palju olulist taimede kohta Calvini tsükkel, DNA I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (rasvad, vahad, t...
Lähte Ühisgümnaasium SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE Uurimistöö Autor: Martin Amor 11T Juhendaja: õp. Malle Tiideberg Lähte 2013 SISUKOR MÕISTED......................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS................................................................................................ 5 1. SEEBI AJALUGU........................................................................................... 6 2. SEEP........................................................................................................... 8 2.1. Emulgaatorid........................................................................................ 9 2.1.1. Kookoshape......................................
Tihedus, rõhk, üleslükkejõud. Gaaside isoprotsessid. Agregaatolekute muutused. Tahkes olekus on aine kas kristall (tahkis) või amorfne aine. Tahkisel on kindel struktuur, amorfsel ainel pole. Ioonkristallid, kovalentsed kristallid, metallilised kristallid, molekulaarsed kristallid(, vedelad kristallid). Vedelas olekus aine ehk vedelik on voolav, võtab anuma kuju ja pole kokkusurutav. Nagu juba eespool öeldud, annab vedelik rõhku edasi igas suunas ühtviisi. Pindpinevus - pinnanähtusega, kus vedeliku pind käitub elastse kilena. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda. Sellest tingituna püüab vaba vedeliku pind võtta minimaalset suurust. Vedelike voolavust kirjeldab sisehõõre. See väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Põhjuseks on molekulidevahelised tõmbejõud ja molekulide üleminek erineva kiirusega liikuvate vedelikukihtide vahel
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut m...
... MPa ja osmootne rõhk ...MPa 7. Leidke osmootse rõhu suurus rakus kui veepotentsiaal on ...... atm ja turgorrõhk ...... MPa. 8. Defineerige osmoos ja esitage konkreetne näide osmoosi kohta taimerakus. Osmoos on vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani difusiooni teel. Rakumembraan, läbitav vee jaoks, aga mitte vees lahustunud ühenditele. 9. Nimetage ja avaldage valemiga vedelikusammast kapillaaaris tõstev jõud ......... ja langetav jõud............ Tõstev jõud = pindpinevus * ümbermõõt = 2rTcos Langetav jõud = raskuskiirendus * pindala * vee tihedus * kõrgus = r2hg Kui need jõud on võrdsed, saab leida vedelikusamba kõrguse kapillaaris: h=14.9/r. 10. defineerige difusioonikoefitsient. Veeauru difusioonikoefitsient on kas suurem või väiksem (õige variant alla kriipsutada) kui vedela vee difusioonikoefitsient. Kui palju suurem või väiksem? 10 000x . Aine kogus, mis kindlates temp ja rõhu tingimustes difundeerub ajaühikus läbi
.19 5.5. Energiamuundumised......................................................................................... 23 6. Staatika kui liikumise erijuht.....................................................................................27 6.1. Kangi tasakaal.....................................................................................................27 6.2. Rõhk vedelikus ja üleslükkejõud........................................................................27 6.3. Pindpinevus, märgamine.....................................................................................29 6.4. Elektrostaatika, magnetostaatika........................................................................30 7. Kulgemine..................................................................................................................33 7.1. Ühtlane sirgliikumine..........................................................................................33 7.2
BIOKEEMIA test I II. VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED. 1. Vesi omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. Omadused Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur (0°C ja 100°C) Suur aurumissoojus (540 kcal/kg = 2260 kJ/kg) Suur soojusmahtuvus (1 kcal/kg·deg) Kõrge pindpinevus Kõrge dielektriline konstant Maksimaalse tihedus vedelas olekus Struktuur Jäik struktuur teeb vee molekuli polaarseks. Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta. Hapnikuaatomi kaks paardumata elektroni moodustavad kaks negatiivse laengu piirkonda. O-H side on 33% ioonse iseloomuga. VESI JÄÄ 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta 4 H-sidet 1 vee molekuli kohta
omavad kindlat mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine raskusjõu mõjul üksteise ja pinna suhtes. Viskoossus on vedelike omadus takistada osakeste liikumist üksteise suhtes, määratakse vedeliku välja voolamise kiirusega anumast läbi peenikese toru. Temperatuuri tõusuga viskoossus väheneb. Voolamist ja viskoossust mõjutavad osakeste vahelised jõud, kuju, struktuur ja mass. Pindpinevus : on jõud, mis rakendub vedelike pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpinevusest püüab vedelik võtta maksimaalselt kera kuju. Vedelik võib tahke aine horisontaalsel pinnal märjata, kui vedeliku pind on tahke pinna suhtes nurga all <90°, mitte märjata >90° ja laiali valguda (õli). Kohesiooni jõud jõud osakeste
1. Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismi...
9. Voolamine on vedeliku osakeste ühesuunaline liikumine raskusjõu mõjul üksteise ja pinna suhtes. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Vis.-i määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikest toru. Temp.i tõusuga viskoossus väheneb. Voolavus ja viskoossus sõltuvad osakeste vahelisest jõust, osakeste kujust, struktuurist ja massist. Viskoossused: vesi 20 0C-l 1,005cp; Hg 20 0C-l 1,554cp. Pindpinevus on jõud, mis mõjuv pinnaosakesele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Kui vedelik panna tahke aine pinnale, siis oleneb vedeliku käitumine kohesiooni ja adhesiooni jõududest, pindpinevusest ja tahke aine pinnaenergiast. Vedelik võib tahke aine tasasel pinnal laiali valguda, selle märjata või mittemärjata. Kui kohesiooni jõud on suuremad kui adhesiooni jõud, siis vedelik ei märga ja vastupidi. Nendest jõududest on ka tingitud vedelike liikumine kapillaarides ja pragudes. Kui
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha ...
allapoole tõmmata, täituvad kopsud õhuga. 18. Hingamisteede takistus, seda määravad faktorid. Hingamistakistuse all mõistetakse kõiki õhu kopsudesse voolamist takistavaid tegureid, mida nende füüsikalise olemuse järgi võib jaotada elast- seks ja mitteelastseks takistuseks. Elastne takistus: 14 takistus, mida avaldavad rindkere ja kopsude elastsed kiud ning alveoolide pindpinevus nende venitamisele hingamisel. See vastupanu on vaja ületada kopsude mahu muutuse (suurendamise) esilekutsumiseks. Elastne takistus suureneb, kui kopsukude või rind- kere on muutunud jäigemaks. Mitteelastne takistus: Mitteelastseks takistuseks on hingamisteede kui järjestikku ja paralleelselt ühendatud torude süsteemi takistus õhu voolamisele, kudede mitteelastne vastupanu (deformatsioon ja hõõrdumine) ning inerts, mis tuleb ületada õhu liikumapanemisel.
liivapinnaste puhul lineaarsusparameetriteks. Liivapinnaste sisehõõrdenurk suureneb tiheduse ja terajämeduse suurenemisel. Ühtlase terastikulise koostisega liivade ja ümardunud teradega liivade sisehõõrdenurk ning seega ka nihketugevus on väiksem ebaühtlase koostise ja ümardumata teradega liivadel. Savipinnaste nidususe c (cu) põhjustajaks on molekulaar-tõmbejõud ja mõnel juhul ka osaliselt pinnasepoore täitva vee pindpinevusjõud. Pindpinevus on seda suurem mida väiksemad on poorid. Pinnse varikaldenurk on nurk mis moodustub horisntaalpinna ja kergelt (ilma raputusteta) puistatud pealispinna vahel. Pinnase varikaldenurk sõltub pinnase nihketakistusest. Pudedate pinnaste varikaldenurk võrdub sisehõõrdenurgaga. Savipinnastes takistab lihet põhiliselt nidusus. 2.3.6. Normaalselt tihenenud ja ületihenenud pinnas. Normaalselt tihenenuks loetakse pinnast millele ei ole kunagi mõjunud suurem
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
võrkkestale lähemale. · Selleks, et vanni kuivatada, laseme sellest veel välja voolata. Enne väljavoolu lõppemist tekib alati keeris, mille suund on vastupäeva. Miks? 8.3. Pesemine · Miks pesuvahendid pesevad? Vihje: nad vähendavad pindpinevustegurit. · Miks märg seep on libe? · Miks vannitoa peegel läheb uduseks? · Pesemisel mõned riided tõmbuvad kokku, teised mitte. Miks? Vihjeks märksõnad: märgamine, pindpinevus, hõõrdumine. · Tuled vannist välja , hakkab jahe . Miks? Vihje: aurustumiseks on vaja juurde anda soojust. · Miks rätik kuivatab? Vihje: kapillaarsus. · Miks juuste kuivatamisel kasutatakse fööni? · Põranda kuivatamiseks hõõrume vee laiali ja paneme lapi radiaatori peale. Miks? · Miks niiskele ihule on raskem riideid peale tõmmata kui kuivale? Peaks ju olema vastupidi, st märghõõre on väiksem kui kuivhõõre? 8.4. Saun · Miks niisked tikud süttivad halvasti?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
