Tiiva plaan tiiva kuju ehk vaadet ristisuunas(ülaltalla/ülevaltalla) 1. Ristkülikukujuline plaan on ristkülik, kõige lihtsam ehituslikult. Puuduseks on suur takistus suurematel kiirustel ja ka suur induktiivtakistus. Alguspäeva lennukitel ja ka mõnel üksikul üle helikiiruslennukil. 2. Trapetsiline tiiva plaan on trapets. Kõige levinum tiivaplaan tüüp kaasajal. Väiksem takistus suuremal kiirusel ja ühtlasem tõstejõujaguenemine pikki tiiba ja väike induktiivtakistus. See on keeruline aga see tasub ennast ära. Esineb ka komibinatsioone kus keskosa on trapertsiline ja tiivad on trapetsilased, kuid erineva kujuga. 3. Elliptiline- tiiva plaaniks on ellips. Alahelikiirusel head omadused. Sellel tiival on kõige ühtlasem tõstejõu jaotus tiival. See on keerukas, mistõttu seda enam ei kasutata väga palju aga, seda kasutati jõudsalt II maailmasõja ajal. 4
kuna sebrad on tänu oma teravatele meeltele peamiselt nägemisele ja kuulmisele võimelised neid hädaohu eest õigel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb harilikult juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende ühistest varssadest.Nagu teised hobuslasedki, toitub sebra rohust. Vahel närib puukoort, näksib ka lehti, pungi ja puuvilju. Rohtu murrab ta kõigepealt teravate lõikehammastega, seejärel peenestab purihammastega. Söömisele kulub sebral iga päev pikki tunde. Seejuures jälgib ta pingsalt ümbrust, ega pole mõnd kiskjat lähenemas näha. Territooriumid, kus sebra elab, on sageli äärmiselt kuiva ja palava kliimaga. Sebra on siiski suutnud niisuguste ebasoodsate tingimustega kohaneda ta on võimeline veeta läbi ajama koguni kolm päeva, kuna joogikohtadeni jõudmiseks peaks ta läbima küllalt pikki vahemaid.Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. Saba on 45-50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg
kogu hingest anda endast kõik, kuid eriti märkimisväärseid tulemusi ei saavutanud. Muidugi oli Juulius teinud küll suure edasimineku võrreldes selle ajaga kui ta esmakordselt õpetama asus. Nüüd võttis Juulius oma tööd kui pühapäevast tegevust, ta nautis ja armastas seda. Liina ja Valeerius olid selleks ajaks kodust vanemate juurest lahkunud. Juulius Kilimit oli kõikide aastatega palju saavutanud. Tal oli hea töökoht, armastav naine, lapsed, maja.Peale pikki pühendunud aastaid sai Juulius lõpuks tunnustuse mida ta nii kaua oli igatsenud ja oodanud. Talle pakuti kooli inspektori kohta. Juulius oli sügavalt liigutatud ja õnnelik. Õpilaste autoriteet tema vastu tõusis. Peale kõiki raskeid aastaid austati teda rohkem kui iial varem. Ja Juulius Kilimit oli õnnelik. Ta oli auahne, kuid ta ei lugenud seda ise eriti suureks paheks. Miks ei olekski pidanud Juulius olema õnnelik ja auahne. Kõik need aastad oli ta koolis töötanud, au mida ta
muudeti selle retseptuuri suupärasemaks magusaine, vanilli, kaneeli ja munade lisamisega. Ka ei läinud kaua aega taipamaks, et kuumalt maitseb jook veelgi paremini. Siinkohal on sobiv ka märkida, et sokolaad oli esimene stimuleeriv jook, mis Euroopasse jõudis. Tee ja kohvi tundmaõppimiseni jäi veel terve sajand. Sokolaadijoomine saavutas peagi grotesksed mõõtmed nii Hispaanias kui ka Mehhikos, kus oli kiiresti tekkinud kohalik hispaania kogukond. Pärast pikki ja ägedaid vaidlusi kirikuga jäi lõpuks võit neile, kes väitsid sokolaadi olevat mitte söögi, vaid joogi, mis andis vabaduse juua sokolaadi ka paastu ajal. Hispaanias kaitsti sokolaadijoogi valmistamise oskusi võrdselt riigisaladustega ning nii pääseski jook teistesse Euroopa kuningakodadesse alles aastakümnete pärast, peamiselt kuninglike abielude kaudu. Hispaania lihtrahvani ei jõudnud sokolaad veel niipea, seda juba ainuüksi hinna tõttu
vahendite kasutuselevõtt · Inimeste ja kariloomade tootlikkuse langus surmade, vigastuste või psüühiliste traumade tõttu Tsunamid Seismilisi ookeanilaineid on minevikus ekslikult kutsutud mõõna-tõusu laineteks. Tegelikult ei ole need kaks nähtust seotud. Tänapäeval nimetatakse seismilisi ookeanilaineid tsunamideks (jaapani keeles "sadama lained"). Tsunamide all mõistetakse tavaliselt väga kõrgete laineharjadega ookeanilainete seeriaid, mis läbivad pikki distantse. Tegelikult võivad tsunamid tekkida ka järvedes. Ookeanides võib tsunamide kiirus ulatuda üle 800 km/h. Tsunami lainete kõrgus kallaste läheduses on keskmiselt 9 meetrit, kuid kõrgeimad võivad ulatuda ka 30 meetrini. Miks tekivad ja mis vormis esinevad Tsunamid tekivad põhiliselt tektooniliselt tekkinud maavärinatest, mille tugevus on suurem kui 6,5 palli ja fokaalkaugus madalam kui 50 km. Siiski ei ole kõik veealused maavärinad tsunamide tekitajad
tumedate kulmudega naine naine. Naised kandsid juukseid vabalt lahtiselt. Pidulikel puhkudel kaunistati juuksed ehetega. Kaunistusteks olid lindid või kullatud metallist võrud. Kõrgemast seisust naised kandsid sõlme ja seda kaunistati pärlite või vääriskividega. Moes olid mitmesugused põimitud patsid. Noored neiud kandsid meelekohtadel patse. Naised, olenemata seisusest, olid kohustatud katma pead, nii nagu kirik nõudis. Kuni meheleminekuni võis tütarlaps kanda pikki lahtisi juukseid, mida hoidis koos pea ümber seotud pael või võrk. Abielus naised punusid vahel oma juuksed kahte patsi, need keerati kõrvade kohale kokku ning kinnitati valge lindiga, mis kattis lauba, soengu ja lõuaaluse. Kõrgemast seisusest daamid kandsid selle peal veel pärga. Naiste peakatte lisandiks kanti peent läbipaistvat vuaali või allalangeva sleifiga, mille tootmise poolest oli kuulus Reimsi piirkond. Habet mehed ei kannud, kuid vuntsid olid pikad. 6.Renessanss
Pikad tihedad ripsmed kaitsevad silmi kõrvetava päikese või jäise pakase eest. Liivatormi ajal laskub kaamel nahksetele põlvemõhnadele, tõmbab kõrvad peadligi, suleb silmad ja suu ning peaaegu täielikult ninasõõrmed. Nii ei satu tema hingamisteedesse liiva ega tolmu. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia). Kaamel sobib kõrbeeluks paremini kui enamik maailma loomi. Et tema seljaküürus on rasvavaru, suudab kaamel söömata ja joomata läbida pikki vahemaid. Rasvavaru kasutab ta toidu- ja veepuudusel. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114 liitrit vett. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kaamel). Toidu suhtes on kaamel vähenõudlik. Vähetundlike limasnahkade ja vähetundliku keele tõttu võivad kaamelid süüa ka
Eestlaste elamistingimused kujundas jääaeg Maa ajaloos on esinenud pikki jääaja perioode, mil kliima on nii külm, et liustikud laskuvad alla mägedest ning katavad suure osa maismaast. Viimane jääaeg algas 2 miljonit aastat tagasi ja lõppes alles 10 000 aasta eest. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Eesti ajal on olnud 4 jääaega. Liustik , mis jääajal Eestimaad kattis oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette kujutada, milline raskus
Tänapäeval on käibel kolm tõeteooriat: tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria ja tõe koherentsiteooria. Kas nendes leidub ka tõde? Seda me ei tea, sest need on jälle kellegi arvamused tõest. Tõde on tänapäeval raske leida. Kõik tahavad minna lihtsamat teed ja öeldakse seda, mida hetke olukorras vaja. Tõesti mõnes olukorras on vaja inimest toetada. Tõde võib olla valus ja seepärast jäetaksegi see ütlemata. Tõde on raske selgitada ja sellepärast toimub pikki vaidlusi, aga kellel on õigus? Õigus on suhteid reguleeriv normide kogum. Õigust määrab tavaliselt kohus, kui on millegagi seadusega vastuolus hakkama saadud. On olemas ka endakohus, kus otsused tulevad hetkeliselt ja võivad olla traagilised. Kohtus on kohtunik, kes otsustab mis on õige ja mis vale. Õigus võib ka nii jääda vahepeal sellele, kes tegelikult valetab. Kohtuniku võib mõjutada hingeline seisund või näiteks kogemused teatud juhtumiga ja nii võidakse õigust
Vaalad kasvavad väga kiiresti. Pooleaastane vaalapoeg on 16- 17 meetrit pikk. Vaalad ei ela kuigi vanaks. Nende hiiglaste elu kestab 20- 40 aastat. Nende loomade elu lühendab vaalajaht. Inimene kütib vaalu rasva pärast. Rasva on vaalal väga palju, suurel sinivaalal koguni 50 tonni. Keskmiselt saab vaalast umbes 10 tonni rasva. Peale rasva tarvitatakse ka liha ja vaalakiuseid. Vaalad ei püsi aasta vältel üheainsas kohas. Toitu otsides rändavad nad pikki vahemaid. Kunagi võis vaalu kohata kõigil meredel. Nüüd on neid rohkesti ainult lõunapoolsetes vetes. Põhjapoolsetel meredel jääb vaalu järjest vähemaks. Mitme liigi kohta on kehtestatud osaline või täielik jahikeeld. Kasutatud Kirjandus 1. Dorling Kindersley "Looduse Entsüklopeedia" Tallinn 1999 2. http://www.miksike.ee/lisa/3klass/1L AHEME/vaal2.htm 3. Eneke nr. 4, lk. 145
eest sageli puu otsas. Seda ei pea täiskasvanud anakonda aga tihti tegema, kuna peale inimeste pole just palju olendeid, kes on küllaldaselt tugevad selleks, et võitluses anakondaga edu saavutada. Anakonda võimsaim vaenlane on jaaguar. TOITUMINE Anakonda saagiks langevad harilikult hirved ja pekaarid, eriti aga suured vee ligiduses elutsevad närilised: aguutid, pakad ning kapibaarad. Ta püüab ka vees elutsevaid loomi, vahel koguni kaimankrokodille. Anakonda passib pikki tunde kaldaäärses madalas vees, kus loomad joomas käivad. Anakonda ründab siis, kui ohver vee kohale kummardub, haarates oma teravate hammastega tavaliselt kinni jäsemest või kaelast ning tõmmates ohvri vette. Kui tal see õnnestub, on ohvri saatus otsustatud. Harilikult uputab anakonda saaklooma ära, et säästa end kägistamise pingutustest. Nagu kõik boalased, kägistab anakonda ohvri oma kehakeerdudega. Iga kord, kui ohver välja hingab, tõmbab anakonda
Rohe-kärnkonn 7.klass Välimus § Meie ilusamaid konni § Helehallil, oliivjal seljal on erineva kujuga tumerohelised kuni mustad laigud ning oranzid või punased täpid, mida vanem on konn, seda suuremad on laigud § Kõht on valge, mustade täppidega § Nahk on krobeline § Kehaehituselt on sale § Kohmakas ja väheliikuv, pole suuteline tegema oma lühikeste tagajalgade abil pikki ja võimsaid hüppeid d it Ma s te r tex t style s Click to e Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text s Second level tyles Third level Fourth level Fifth level M a s te r te x t sty le s Click to edit Second level Third level
Minu tulevane elukaaslane Iga inimene vajab enda kõrvale kedagi. Laps sirgub üles oma ema ja isa kõrval, keda nad väga vajavad. Täiskasvanuks saades, hakatakse tihtipeale otsima enda kõrvale inimest, kellega koos saaks oma pere luua, otsitakse tulevast elukaaslast. Olen näinud palju olukordi, kus paarid on väga õnnelikud, nad elavad koos juba pikki aastaid, puudu on veel täielik sidumine üksteisega, see on abielu. Paljud paarisuhted algavad ilma igasuguse pikema ettemõtlemiseta: kaks inimest lihtsalt leiavad teineteist, meeldivad üksteisele. Lõõmatab armuleek ja kirglikest kohtumistest saab märkamatult alguse kooselu. Aeg aga veereb, nädalatest saavad kuud ning ka tekkinud suhe areneb omasoodu edasi, lausa tahtmatult. Hea ja tugeva suhte korral on laste sünd üsna tavaline, ja tundubki, et pere on nagu
Jah, nuta ! Pisar siiralt valguv head tõotab ikkes rahvale; kord rahva naeratused olgu, mis tasuvad su silmavee. George Gordon Byron 1 ERINEVUSED George Gordon Byron Aleksander Puskin Luuletuste pikkus · Enamus pikad või · Enamus lühikesed poeemid luuletused · Vähem lühikesi · Vähem pikki luuletusi luuletusi Luuletuste sisu : 1.) Patriotism Patriorism ei avaldu otseselt Patriotism avaldub sünnimaa vastu vaid ( Nt. ,, Tsaadajevile") lapsepõlve elukoha, Sotimaa vastu. 2.) Armastus Kirjutab pigem Kirjutab pigem positiivselt,
Mirjam Pikki 10 b. Renessans! Renessans jaguneb minu jaoks kaheks: kirjandus ja kunst. Mõlemad on väga tähtsaks ja ilma nendeta ei saaks. Renessans on üldiselt muutnud meie kõigi elu ja peaksime olema väga tänulikud kirjanikudele ning kuntsnikele, kes sel ajal elasid. Renessansi ajaga tuleb mulle meelde kohe kirjandus ja loomulikult ka kuulsamad kirjanikud ja nende teosed. Nüüd ma räägingi kuulsamatest kirjanikest ja nende teostest sellel ajal:
pidupäevadel, taldrikuid asendasid suured leivaviilud, söödi näppudega ja näppe ning suud pühiti laudlinasse, midagi imelikku polnud ka selles, kui nina sinna nuusati. Sellel ajal kulus kangast riiete valmistamiseks mitu korda rohkem. Riided olid mitmesuguste kaunistustega, maani ulatuvad ja laiad. Meeste kuubedel olid omapärased käised; need olid laiad, mõnikord puhvitud või siis varruka otstest laienevate varrukatega. Mehed kandsid pikki sukki ja põlvpükse. Kaasavõetud pudi-padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud. Mehed hakkasid kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades. Linnaelu juhtis raad, turuplatsil asus raekoda, kus töötas ja tegutses raad. Nad otsustasid kõiki
täisealiseks saamise piiri 3-aasta võrra. Nii alkohol on kuulunud sajandeid Põhjamaade üheks kultuuri osaks, sääraseid avaldusi võib vabalt pidada kultuuriliseks diskrimineerimiseks, mis põhiseaduse järgi on keelatud. Nii kaua kuni Eesti Vabariigist ei kao korruptsioon, valitsejate ennast ülistav loba ja õigusriigiks pidamine vaid põhiseaduse järgi on kõik endine. Eesti pole veel õigusriik, kui vaadata hetkel toimuvat, kuid loodetavasti on lähiajal näha pikki hüppeid selle suunas. Tuleb vaid loota muutustele.
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud mitmeid pikki jääaja perioode, kus mägedest tulevad suured liustikud alla ja katavad suured ma aalad. Nii on jushunud ka Eestiga, kuhu tuli jää skandinaavia mäestikest. Preagu elame me kahe jääaja vahelisel perioodil, mis on soe ja elamiskõllik. Eesti alad said jääst täiesti puhtaks tegelikult alles 13 000 11 000 a eKr. Kuid siiski on jääaja mõjusid tunda ja näha tänapäevani nii maasikus kui ka inimestes.
Tänapäeval ei saa kuhugi tööle, kui sul pole vastavaid pabereid või kogemusi. Et kusagile kandideerida, peab omama tugevat CV, et läbi lüüa kanditaatide seas ja muidugi ka tööandja silmis. Töökohti on erinevaid. On ameteid, kus peab istuma laua taga ja täitma pabereid (nagu näiteks sekretärid), või siis päevast-päeva sõitma ringi autoga (näiteks taksojuhid), kohtuma erinevat inimestega ja vahest tuleb ette võtta pikki tööreise välisriikidesse. Ükski amet pole lihte. Mõned õpivad mitu aastat, et saada endale amet hea sissetulekuga. Mõtle, et sa suled silmad ja kui ma küsiksin: kas tänane elu on selline, mida sa armastad ja see on töö, mida sa kirega teha tahad? Kui saad endale vastata ,,jah", siis oled läbi hammustanud maailma suurima saladuse kuidas õnnelikult elada ja võiksid seda ka teistele kuulutada
ristiusu nii meelsasti vastu. Puudu jäi lihtsalt ühtsest juhist ning jõudude kokku koondamisest vastase vastu. Välissõdalaste selja taga oli võimas ladinakeelne Rooma-Katoliku kirik, millele kuulus tol ajal Euroopa üks suurimaid võime. Võidukas ja suure armeega ordu sai pidevalt katoliku kirikult täiendusi. Eestlased olid ümber piiratud ning abiväge ei olnud loota, tundus, et võit on lootusetu ning oli ainult aja küsimus, mil peab võõrvägedele alistuma. Pärast pikki ja kurnavaid võitlusi vandusid eestlased alla ning sellega oli ühtlasi ordurüütlite ülesanne täidetud Baltimaad olid võtnud üle ristiusu. Kokkuvõtlikult, eestlaste vaprast vastuhakust ainuüksi ei piisanud, sest ühtse riigi ja välisabi puudumine, vaenlaste rohkus, relvastuse ja oskuste mitterahuldav olemasolu ning vastaste ülekaal oleks eestlased varem või hiljem murdnud. Henry-Mario Hallik
Iga hääl on oluline ja iga inimene kes tahab, et oleks hea elu peaks minema ja andma oma hääle. Mulle endale meeldib demokraatia kuna siis on inimesel võimalus teha nii mõndagi, ennast arendada, vabalt reisida , tutvuda uute ideedega. Kõigil on võimalus teha oma firma , mida kunagi ei olnud üldse võimalik lihtsalt ise teha. Nüüd peab olema lihtsalt tahet ja pealehakkamist. Demokraatiat peetakse ka riigi alustalaks aga õeldakse seda, et kui vundament on tugev siis maja püsib ka pikki aastaid. Aga kas meie riigi alustalad on piisavalt tuegvad, kas me tunneme ennast enda riigis hästi. Arvan , et meie riigis see veel päris tugev ei ole, on veel arenguruumi küllalt, kuna Eesti riik on veel küllaltki noor, ja jõuab alles areneda. Loodan ja arvan, et kunagi minu lapsed või lapselapsed saavd tunda Eesti riigis täiielikku ja tugevat demokraatiat.
siis saab tema ka. Ta ei talunud mõtet ,et Andresel olid tulevikuga suured plaanid ja ta püüdles nende poole. Pearu oli väga salakaval ja suutis Andresele alati krutskeid teha . Oma tahtmise sai ta alati pettes ja valetades, kasutades ebaausaid võtteid. Näiteks kohtus kui taheti õiglus jalule seada ,aga Pearu suutis ennast välja vingerdada valega ja ta jäi peale . Purjuspeaga oli Pearu hoopis teistsugune. Kui muidu Andresega läbi ei saadud, siis kõrtsist tulles peeti alati Andresega pikki vestlusi, milles enamasti oli Pearu kõnelev osapool. Kõrtsis purjuspeaga oli Pearu see , kes tahtis Andresega ära leppida. Kuid sellest ei tulnud midagi välja , sest alati viis see uue tüli ja uue kohtukullini. Vargamäel ei läinud läbi see ,et Pearu üritas hakata Andrest väljasööma . Pearul see ei õnnestunud, sest Andrese elu oli Vargamäe ja kõik sellega seonduv. Pearus tekitas see kadedust , et Andresel on olemas kõik- kaunis naine ja suur tahe,et midagi korda saata.
kirjutas ,,Nõia tütre'' Järjest enam hakkasid ilmuma Liivi vaimsed ebastabiilsused 1894. aastal põletas ta oma käsikirju Sama aasta märtsis toodi Liiv Tartu närvihaiglasse, kus kirjanik põdes läbi vaimuhaiguse (katatoonia) kõige raskema järgu Liiv pidas ennast ühe haigushoo ajal isegi Poola kuningaks Järgnevad 8 aastat elas Liiv algul vanemate juures, hiljem aga vaheldumisi sugulaste juures Rändas pikki vahemaid viletsas riietuses (ükskõik millise ilmaga) Alles 1903. aastal hakati ta luuletusi taas trükis avaldama 1904 1905 elas kirjanik Tartus, samuti Laiusel, Tallinnas, Raplas Kirjaniku vaimne seisund halvenes järjest Lisaks haigestus ta kopsutiisikusse, millesse ta ka 1.detsembril 1913 suri Ta maeti Alatskivi kalmistule Liivi püst Pilt Liivist aastal 1903 Ahjutuba Elutuba http://koolimaterjalid.blogspot
5.Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat katseliselt tuvastatavat laengu väärtust. 6.Mis tekitab elektrivälja? Elektrivälja tekitavad kas elektriliselt laetud osakesed (elektrilaeng) või ajas muutuv magnetväli . 7.Mida väidab Coulomb’i seadus? Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõududega, mis on võrdelised laengute suurustega ja pöördvõrdelised nende vahelise kauguse ruuduga ning osakestele mõjuvad elektrilised jõud on suunatud pikki laenguid ühendavat sirget. 8.Kuidas defineeritakse elektrivälja tugevust? Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. 9.Milline on e-vektori suund? E-vektori kokkuleppelise suuna määrab elektrivälja tugevuse definitsioonis sisalduv sõna positiivne. Kuna kahe positiivselt laetud keha vahel mõjub tõukejõud, siis on positiivse laenguga keha poolt tekitatud elektrivälja tugevus vektorina suunatud sellest kehast eemale. 10
Muusika ja aariate valik oli lausa suurepärane. Leidus lõbusaid ja energirohkeid esitlusi, aga oli ka tõsisieid ja süngeid. Muidugi oli artiste näitlemis oskus suurepärane ja nad oskasid teha nii lõbusat kui ka tõsisemat häält. Minu lemmik artistiks oli Kadri Kipper, kuna temas hõngus soovi laulda ja samuti oled tal mõnusad aariad, mis sobibid suurepäraselt kokku tema häälega. Ta hääl oli väga laiaulatuslik ja samuti suutis ta välja kanda pikki noote. Minu lemmik aariaks oli Wolfgang Amadeus Mozarti teosest ,,Võluflööt" Papagena ja Papageno duett, seda esitas sakslanna Sarah Nagel ja see esituses oli vaja väga head diktsiooni ja see oli tal ka olemas. Üldiselt ma usun, et Jaakko Ryänen on oma lauluklassi hästi õpetanud aga samas usun, et neil on ka piisavalt arenemisruumi, aga ma leian, et igal inimesel peaks arenemisruumi olema. Kontsert oli hea ja soovitan minna kõikidel kuulama, kes tahab teada,
Kalevipoeg kasvas peale sündi kiiresti. “Kalevite kallim poega kiirustelles kaugemalle tõttas eite tabamaie. Armusoovid südamessa, meelemõlgul kurjad mõtted karastasid kangelasta, et ei tüdind pikil teedel, väsind vesiradadella”. Kalevipoeg reisib üüratu pikki vahemaid, näiteks ujub ta ema otsima Soome, kus teda tabab lein. Vahepeal tehes saarel vaid ühe peatuse. Sammub veel lihtsalt Pihkvasse ja tagasi. Jalutab sadu kilomeetreid koos raske koormaga läbi vee. “.Hakkab viha vihkamaie, / Kurja tuju kahetsema, Miska tuiska tuuslarille Surmas suuda kinni sulgend,
Koorunud kilpkonnapojad on vaid 5 cm pikkused. Merikilpkonnad elavad kuni 300 aastaseks. Hispaania looduskaitseorganisatsiooni andmetel läbis Aurora nimeks saanud kilpkonn 6000 kilomeetrit. Aurora avastati Kanaari saartelt. Kilpkonnauurijad panid talle saatja külge ja lasid ta tagasi loodusse. Teadlased jälgisid kilpkonna liikumist satelliidi abil ning avastasid, et see veeloom on jõudnud Kariibi mere idaossa.Teada on, et merikilpkonnad on võimelised väga pikki vahemaid läbima. Tavaliselt lähevad nad oma sünnipaika tagasi paljunema. Hispaania uurijad arvavad, et Aurora on sündinud Ameerikas. Aurora on ebatavaline selle tõttu, et ta on esimene Kanaari saartelt avastatud kilpkonn, kelle teekond üle Atlandi ookeani on dokumenteeritud.Üks merikilpkonn ujus viie kuuga üle Atlandi ookeani.
vga oluline oli prisorjuse kaotamine 19. sajandi esimesel poolel. sellele lisandus hoogne seltsiliikumine. eestlased ppisid koosolekut, protokolli ja arveraamatut pidama, magasiaida vilja le rehnungit pidama ja balloteerima. balloteerima- kuulikeste abil hletama. 20. sajandi alguseks oli eesti rahvas uueks iseseisvuseks kps. 24. veebruar 1918 Eesti sai iseseisvaks-kui bolevikud pealetungivate saksa vgede eest pgenesid, kuulutas pstekomitee rahvaste enesemramise iglusele tuginedes. prast pikki vaidlusi otsustati loobuda eeesti NSV iseseisvaks kuulutamise mttest ja taastada 1918. aastal rajatud ning 1940. aastal okupeeritud eesti vabariik. 20. augustil 1991- eesti vabariik kuulutati taasiseseisvaks. paberil eksisteerinud eesti vabariik sai taas valitsuse, piirid ja peagi ka oma raha. 28. juuni 1992- lemnukogu ja eesti kongressi valitud phiseaduse assamblee koostas uue phiseaduse. 7. riigikogu valiti 1992. aastal. eesti riikluse andmed prinevad juba muinasajast.
autobiograafiliste sugemetega romaanis "David Copperfield" (1849/50) ja raamatutes "Kõle maja" (1852) ja "Rasked ajad" (1854). 1858. aastal jättis Dickens oma naise maha ja astus salajasse vahekorda noore näitlejanna Ellen Ternaniga. Sellest ajast alates elas Dickens Kenti krahvkonnas Rochesteri lähedases Gad's Hilli mõisas Chathami ligidal. Tema hilisesse loomingusse kuuluvad "Jutustus kahest linnast" (1859) ja "Suured lootused" (1861). Dickens tegi pikki loengureise, aastatel 1867/68 ka USA-sse. Tema viimane teos kriminaalromaan "Edwin Droodi mõistatus" (1870) jäi lõpetamata ja on ärgitanud paljusid kirjanikke järge kirjutama. Charles Dickens suri 9. juunil 1870. aastal Gad's Hillis ajurabandusse ja maeti tema tahte vastaselt Westminster Abbeysse kirjanike matmispaika Poet's Corner. Teosed: · "Pickwick-klubi järelejäänud paberid" (18361837, eesti keeles 1948) · "Nicholas Nickleby elu ja seiklused" (1837-1839)
2. Otsin paar olulist fakti.(eriline)
Sõda sai tuntuks kaevikusõjanas, seda eelkõige läänerindel. Sõjas hukkus 9 miljonit inimest, mis on
väga suur arv ning nagu esimeses vastuses juba mainisin kasutati esimest korda keemiarelva,
milleks oli gaas ning toimus ka esimest korda pommitamine lennukitelt.
3. Miks ja kelle mõjutusel läksid poisid sõtta?(Paul ja klassivennad, Näide)
Poisid läksid sõtta nende klassijuhataja Kantorek mõjutusel, kes pidas neile pikki loenguid ning
poisid lõppuks vabatahtlikult oma nimed paberile kirja panid. Inimesed ja isegi nende klassijuhata
ei teadnud tegelikult,mis sõjalahingus toimub, kõike hoiti salajas ning suurtest inimkaotustest ei
räägitud sõnagi. Inimene kes ei tahtnud kaasa minna, sai siiski niivõrd mõjutatud, et ta lõpuks
ikkagi otsustas nime kirja panna ja lahingusse minna.
Näide raamatust: <
vett. Tänu sellele suurenes ka auruveduri kasutegur. Lisaks küttesüsteemi uuendamisele oli Stephenson kasutanud eri suurusega rattaid, milledest vaid esimesed suuremad rattad olid vedavad, teised rattad olid väiksemad ja mõeldud vaid raskuse hoidmiseks. Miks on auruveduri küsimused üldse olulised ja termodünaamikaga seotud? Auruveduri näol on tegemist ühe esimese soojusmasinaga. Sellel on meie ajaloos tähtis koht, sest milline masin oleks veel suutnud nii pikki maid läbida kui rong, ühtlasi oli see ka mugavam kui nt hobuvankriga sõit. Termodünaamikaga on soojusmasinatel väga palju seost. Termodünaamika tegelebki just soojuse kui energiaülekandevormi ja selle tööga ja siseenergiaga seoses olemise uurimisega. Seega on aurumasin just kõige tüüpilisem termodünaamilise süsteemi näide. Aurumasina töö käigus muutub soojusenergia sisuliselt tööks, mis paneb rattad liikuma. Sest sooja annab ju tegelikult vaid kütteahi ja ka see nõuab
sünkroonne vestlus: otsesuhtlusprogrammid MSN, Skype, Gtalk jt; virtuaalreaalsused ja mängumaailmad; jututoad; ka e-post); 4) grupisuhtlus (valdavalt asünkroonne ja otsesuhtlusest anonüümsem polüloog, nt foorumid, teemaportaalid, postiloendid, veebipõhised õpikeskkonnad, ettevõttesisene kommunikatsioon jt); 5) veebipõhised suhtlusvõrgustikud (nt Facebook, Orkut jt) Mida on arvutisuhtlus keelele kaasa toonud? ● Teksti saab mitmeid kordi ja kiiresti teksti parandada, pikki tekstiosi kergesti ümber tõsta, tõsta lõike kergesti ühest tekstist teise jms. ● Saab kasutada erinevaid märke või pilte. ● Arvuti on toonud kaasa mõned uued kirjalikud teksti- ja suhtlustüübid: e-mailid, netikommentaarid, MSN dialoogid, jututoad, Twitteri minitekstid, kollektiivse kirjutamise (wiki- kirjutamine) jms. ● Mahupiirang, mitmed tekstitüübid (SMS, Twitter) lubavad ainult väga lühikesi saadetisi, millesse kirjutaja peab oma
000 0.001 0.001 Kokku: 1 prts omahind km-ta 1 prts omahind km-ga Tehnoloogia: Pikitud veiseliha: 1. Mugulsibul, kaalikas ja porgand pesta, koorida. 2. Köögiviljad ja suitsuliha tükeldada suuremateks kangideks, mugulsibul väiksemateks lohkudeks. 3. Lõigata fileerimisnoaga veiseliha pikki kiudu lõiked nii, et köögivilja ja suitsuliha kangid mahuvad liha kiudude vahele. 4. Pikitud liha maitsestada, pakkida fooliumisse ning lasta külmikus ,,tõmmata'' ½ - 1 tund. 5. Küpsetada eelsoojendatud ahjus 180°C juures 1-1 ½ tundi. Kartuli-kaalikavorm: 1. Kartulid ja kaalikad pesta, koorida ja viilustada 2. Kartuli ja kaalikaviilud maitsest kergelt soolaga ning tõsta kihiti portsjon vormidesse. 3. Kartuli, kaalika viilud valada üle rõõsa koorega
paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja ülejäänud osale libisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Uisu- ehk vabastiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Ka Eestis on olnud ja on siiani murdmaasuusatajaid- need on järgmised: Meelis Aasmäe, Herbert Abel, Laura Alba, Kein Einaste, Erkki Jallai, Vello Kaaristo, Rando Kaljuvee, Marko
5.Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Elementaarlaenguks nimetatakse vähimat katseliselt tuvastatavat laengu väärtust. 6.Mis tekitab elektrivälja? Elektrivälja tekitavad kas elektriliselt laetud osakesed (elektrilaeng) või ajas muutuv magnetväli . 7.Mida väidab Coulomb'i seadus? Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõududega, mis on võrdelised laengute suurustega ja pöördvõrdelised nende vahelise kauguse ruuduga ning osakestele mõjuvad elektrilised jõud on suunatud pikki laenguid ühendavat sirget. 8.Kuidas defineeritakse elektrivälja tugevust? Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. 9.Milline on e-vektori suund? E-vektori kokkuleppelise suuna määrab elektrivälja tugevuse definitsioonis sisalduv sõna positiivne. Kuna kahe positiivselt laetud keha vahel mõjub tõukejõud, siis on positiivse laenguga keha poolt tekitatud elektrivälja tugevus vektorina suunatud sellest kehast eemale. 10
siis saab tema ka. Ta ei talunud mõtet ,et Andresel olid tulevikuga suured plaanid ja ta püüdles nende poole. Pearu oli väga salakaval ja suutis Andresele alati krutskeid teha . Oma tahtmise sai ta alati pettes ja valetades, kasutades ebaausaid võtteid. Näiteks kohtus kui taheti õiglus jalule seada ,aga Pearu suutis ennast välja vingerdada valega ja ta jäi peale . Purjuspeaga oli Pearu hoopis teistsugune. Kui muidu Andresega läbi ei saadud, siis kõrtsist tulles peeti alati Andresega pikki vestlusi, milles enamasti oli Pearu kõnelev osapool. Kõrtsis purjuspeaga oli Pearu see , kes tahtis Andresega ära leppida. Kuid sellest ei tulnud midagi välja , sest alati viis see uue tüli ja uue kohtukullini. Vargamäel ei läinud läbi see ,et Pearu üritas hakata Andrest väljasööma . Pearul see ei õnnestunud, sest Andrese elu oli Vargamäe ja kõik sellega seonduv. Pearus tekitas see kadedust , et Andresel on olemas kõik- kaunis naine ja suur tahe,et midagi korda saata.
tüvede ja liidete dusi. Nende tähendus on tavaliselt kergesti kirjeldatav. Tüved de ja liidete kombineerimis- Sellele küsimusele on raske vastata, sest abil saavad lauses esineda täiesti iseseisvalt, ilma et neile liituks teisi võimalused eesti keeles siiski eesti keel sõnamoodustus võimaldab luua tüvesid või liiteid. nii suured, et nende abil saab üsna pikki sõnu. 2. Tuletusliited väljendavad üldist (abstraktsemat) tähendust, sõnavara pidevalt uute sõnade- Igapäevastest sõnadest on suhteliselt pikad allmaaraudteejaam ja väikeautolammutus- mis on raskesti kirjeldatav. Näiteks tuletusliite -ta (vaha-ta-ma, ga täiendada.
aastal alustas Carl Gustaf armeeteenistust nii mere- ja maaväes kui ka õhujõududes. Hiljem jätkas kroonprints hoolikat ettevalmistust oma tulevaseks ametiks. Uppsala ja Stockholmi ülikoolides õppis ta majandus- ja riigiteadust, sotsioloogiat ning ajalugu. Lisaks sellele viis ta end lähemalt kurssi rahvamajandust, tööstust, riigikorda ja diplomaatiat puudutavate küsimustega. Samuti pidi ta õppima, kuidas võtta lastelt vastu lilli ning kuidas kuulata pikki ja igavaid kõnesid. Kroonprints pidas oma parimaks sõbraks vana kuningat, kelle surm 15. septembril 1973. aastal tegi 27- aastasest mehest tol hetkel maailma noorima monarhi. 1973. aasta suvel õnnestus ühel fotograafil pildistada kaht uhkes Porsches istuvat noort inimest: kroonprintsi ja täiesti tundmatut tumedapäist kaunitari. See noor naine oli saksa-brasiilia päritolu Silvia Renate Sommerlath. 1971-1973 töötas neiu Müncheni suveolümpiamängude
võttis eeskuju kirjakeele arendamisel soome Näited: ,,Väike õigekeelsus-sõnaraamat", kirjutas keelest, leidis vanakirjaviisi olevat tarbetult mitu kooliõpikut, tema süsteemid siiani kasutusel keeruline 1838. a asutas Faehlmann : Õpetatud Eesti EKS i keelekonverentsid(4) eesmärgiks Seltsi fikseerida kirjakeele normid Eesmärk: I 1908. a Tapa keelekonverents eelistada pikki · Aidata kaasa eesti keele, rahvaluule ja vokaale eestikeelse kirjasõna levikule II määrati kindlaks h-ga algavad sõnad · Ühtse eesti kirjakeele kujundamine III rahvaste nimed väikse algustähega, riikide nimed suurega IV 1911. a üldised küsimused, mis puudutasid sõnavara- , morfoloogia- ja
erakonnad. Algas n.n. "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. 1936. aasta rahvahääletuse tulemusena loodud Rahvuskogu võttis 1937.a. vastu uue põhiseaduse. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. Mis temast sai ? 1940. aastal küüditasid nõukogude okupatsioonivõimud Konstantin Pätsi koos perekonnaga Venemaale. 1941. aastal ta arreteeriti ja viibis mitmes vanglas, kus ta 18. jaanuaril 1956 aastal, pärast pikki ja ränki vintsutusi Kalinini oblast Burasevo vanglas suri. aastal maeti Konstatin Päts auavaldustega ümber Tallinna Metsakalmistule. Kronoloogia Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918-12.11.1918 Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 Riigihoidja 03.09.1937-24.04.1938 Vabariigi President 24.04.1938-17.06.1940
liivakivi kivimite tüübid; tardkivimid tekivad vahevöö kivimite ülessulamisel, magma kristalliseerumisel tekib basalt, graniit settekivimid maapinnal murenenud kivimitest tekib lubjakivi ja liivakivi moondekivimid kõrgetel tempraturidel kristalliseeruvad tardkivimid ja settekivimid mineraalide koosluseks. Tekib gneiss laamade liikumine; maismaa laamade põrkumine; laamade nihkumine, moodustavad pikki sirgeid murrangujooni. Kogunenud pingete äkiline vabanemine tekitab maavärinaid. ookeanilise ja maismaa põrkumine; kui ookeaniline laam põrkub mandrilise laamaga, sukeldub see mandri alla ja sulab. Kerkiv suland aine tungib läbi mandrilise laama ja moodustab vulkaane ookeani laamade põrkumine; kui kaks ookeanilist laama põrkuvad, siis sukeldub tihedam ja raskem teise laama alla. Sukeldunud laam sulab ja tõusev kivim moodustab saare laamade eraldumine
Jääkarud on ka suurepärased ujujad nad võivad ujuda kuni 10 km/h. Vette nad libistavad end või hüppavad pea ees. Sukelduvad nad lahtiste silmade ja suletud ninasõõrmetega. Vee all on nad võimelised olema kuni 2 minutit. Veest väljudes raputatakse otsekoheselt kasukas kuivaks. Paljunemine Jääkarude paaritumisaeg langeb peamiselt aprillikuusse. Sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Oktoobris novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid.Samal ajal sünnivad ka pojad, ema ise aga hakkab parajasti talveunne langema. Talveund magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee. Sündides on pojad 450 kuni 900 g kaaluvad rotisuusused karvata, pimedad ja kurdid. Umbes kolmekuustena läheb ema poegadega esimest korda jahile.
Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid: desoksüribonukleiinhape (DNA) ja ribonukleiinhape (RNA). Vastalt sellele on ka kahesuguseid monomeere - DNA ehituses on desoksüribonukleotiidid ja RNA koostises ribonukleotiidid. Lihtsustatul võib aga mõlemaid kutsuda nukleotiidideks. *Nukleiinhapped jaotuvad DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape). *Kõik nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest, nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. * Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist :1) 5-süsinikuline suhkur (pentoos), [DNA-s desoksüriboos ja RNA-s riboos] 2)lämmastikalus, 3) fosfaatrühm DNA ehitus 1. DNA esmane struktuur nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2. DNA sekundaarstruktuur DNA levinuim esinemisvorm (biheeliks ja kaksikspiraal) 3
Õnneks ei ole me veel Eestis näinud koolivägivalla kõige mustemaid vorme.Kuid siiski on koolivägivald meie riigis olemas.Just hiljuti kajastati seda teemat televisioonis saates ,,Pealtnägija",kus noor naine räägib enda koolipõlves kogetud läbielamisest ning häbist.Teda narriti koolis haisukotiks,kuna ta elas maal vanavanematega ning tal ei olnud normaalseid pesemisvõimalusi.Asja tegi hullemaks see,et ise on selles kõiges süüdi.Need läbielamised mõjutasid tema elu pikki aastaid peale kooli.See on ehe näide sellest,mis tagajärjed võivad olla sellisel tegevusl. Oskus inimest märgata on iseenesest inimlikult lihtne,ent seda teha on millegi pärast raske.Inimest tuleb võtta kui teekaaslast või sõpra,kellega käime päevast päeva samu radu.Tuleb jätta kõrvale üldistamine ning sildistamine,sest sellise tegevuse tagajärjed võivad olla hoopis tõsisemad,kui algul tundub.Iga inimene on omamoodi eriline ning meie,kes elame
Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge karvastu on väge tihe, karvad katavad ka jalataldu. Jääkarul on saagi haaramiseks väga teravad küünised. Toitumine Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid, ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes. Hülgeid jahtides teeb ta pikki retki üle paakjää. Kui hüljes veepinnale hingama tuleb, tapab jääkaru ta käpahoobiga. Sigimine Väljaspool paaritumisperioodi on jääkarud eraklikud loomad. Jääkaru pojad sünnivad oktoobris-novembris maismaal emakaru tehtud lumekoopas, kus emakaru hakkab parajasti talveunne langema. Talveund magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee. Harilikult sünnitab emakaru 2 abitut ja tillukest poega. Kui pojad on kolmekuused, lähevad nad emaga jahile
Euraasia ilves on ilvestest kige suurem: kehtib seadusprasus, et mida phja pool ilves elab, seda suurem ta on. Niteks elavad kige suuremad ilvesed Ida-Siberis, suuruse erinevused on kige paremini nha talviti, sest siis on neil seljas kohev talvekasukas. Euraasia ilveste eripraks on see, et neil on silmatorkavalt pikad jalad. Tagajalad on pikemad kui esijalad ning seetttu jb mulje nagu nad oleksid ette poole kaldu. Tugevad tagajalad toetavad nende pikka keha ning aitavad sooritada pikki hppeid. Kpad on ilvestel laiad ja karvased, vimaldades neil kndida kohevas lumes, talviti on nende kpaalune karvkate eriti tihe. Kpad on neile lumesaabaste eest, kasulikud on need talviti kttides, sest aitavad ilvestel edestada viksemaid saakloomi. Igale kpa ruutsentimeetrile rhub isegi suuremdulise isase puhul vaid 40 grammi. Huvitav on ka fakt, et 14 kilogrammise isailvese kpad on suuremad kui 200 kilogrammise puuma omad.
külge kleepunud ja see päästis ta elu." ,,Vägivald on tore asi!"kiitles Zdanov,võttis võileivalt kilu ja peksis seda rihmaga. ,,Lähme jah!Ma näitan sulle Leninit.Tule,tule!"Ta võttis lõdiseval Ribbentropil käest kinni ning vedas mausoleumi.Seal lebaski surnud Lenin.Ribbentrop värises nii,et käekell jäi seisma. Koos Nõukogude võimuga saabusid Eestisse ka nuhid.Küll neid oli palju! Pikki ja peenikesi,pakse ja lühikesi.Aga oli ka tillukesi keelekandjaid,need pugesid hambaharjale ja vahtisid sulle suhu.Mõni maskeerus imikuks,kräunus vankris, aga kui sa teda lohutama läksid,tõmbas sipupükstest fotoaparaadi ja jäädvustas su mikrofilmile. ,,Mees,kes teadis ussisõnu" Raamat muistsest Eestist,mis on langenud võõrvõimu kätte Lugu räägib eestlastest,kes kolivad metsadest külla elama
Antoinette hukati 1793. aastal. Marie Louis Antoinette XVII Jakobiinide võimuletulek · Jakobiinid astusid Prantsusmaa poliitikasse 1793. aastal. · Jakobiinid tulid võimule kui Prantsusmaal oli suur sise- ja välispoliitiline kriis. · Zirondiinid muutusid üha ebapopulaarsemateks ning selle kasutasid ära Jakobiinid · Jakobiinid üritasid revolutsiooni päästa. Sankülotid Sankülotid olid Prantsusmaal vabariigi pooldajad. Sankülotid kandsid pikki pükse. Sankülotid astusid zirondiinide vabameelsele majanduspoliitikale vastu. Sankülotid olid patrioodid, armastades Prantsusmaad ja töödates selle heaks. Sankülotid Revolutsiooni lõpp Revolutsiooni lõpul muutusid rojalistid järjest aktiivsemateks, rojalistid üritasid Prantsusmaal monarhi taastada. Napoleon Bonaparte kogus populaarsust, ta oli ennast varemgi näidanud positiivselt, surunud maha rojalistide mässukatsed ja olnud eeskujulik väejuht.
Retseptoorne edastavad välikeskkonna infot raku sisemusse. Regulatoorne hormoonid, lüstoonid osalevad geeni aktiivses regulatsioonis. Kaitsefunkts. moodustuvad veres antikehad,katkvalgud, vere hüübimisvalgud. Liikusmisfunkts. valgud osalevad liikumises. Energeetiline funkstsi. Nt. Insuliin, hemoglobiin, amülaasm lihasvalk. NUKLEIINHAPPED on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid( moodustavad pikki ahelaid). Koosneb: viiesüsinikuline suhkur( pentoos), lämmastikahel, fosfaatrühm. DNA(desoksüriboos) on bipolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. A- adeniin, G- guaniin, T- tümiin, C- tsütosiin. Biheeliks koosneb kahest ahelast, esineb komplementaarsus. DNA ÜLESANDED. * päriliku info säilitamine suudab tekitada täpselt samasuguse molekuli. *osaleb pärilikke tunnuste avalduses e valgu sünteesis
Santo Dominogo poole. Poole peal kohtasid nad teist ekspeditsiooni mille eesmärgiksoli asustada Darién alad. Seal oli Francisco parem käsi Vasco Nuñez de Balboale. Tema esimene ekspeditsioon Lõuna-Ameerikasse sai alguse Panamast. Sealt leidis ta endale partneri Diego de Almagro. Lood Hernán Cortésest ja tema edukusest õhutas hispaanlasi Lõuna –Ameerikasse ,et sealt kulda ja hõbedat leida aastail 1524-1526 tegid Pizarro ja Almagro kaks reisi pikki Lõuna-Ameerika rannikut. Kuid karmid loodus olud ja pärismaalaste rünnakud sündisid neid tagasi minema. Kuid teisel korral nägid nad inkade linna kus oli palju hõbetat ja kulda. Nüüd oli Pizarro kindlaim kui kunagi varem ,et leidub veel linnu nagu neid mida Hernán Cortésest oli näinud ja mis tasuvad vallutamist. Peale seda mida Pizzarro nägi läks ta isiklikult tagsi Hispaaniasse ,et kuningaga rääkida. Ta palus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
