Kalevipoeg kui füüsiliselt vastupidav tegelane (0)

Kalevipoeg kui füüsiliselt vastupidav tegelane        Eestlaste rahvuseepos “Kalevipoeg” räägib impulsiivsest, uudishimulikust, lihtsameelsest ja 
ausast müütilisest tegelasest Kalevipojast. Ehkki vaimuvägeduselt ei olnud ta eriti hiiglane aga 
füüsiliselt küll, millele pannakse teoses palju rõhku ning mõjutab tegevust. Milline on 
Kalevipoeg füüsiliselt vastupidava ja suurt kasvu tegelasena, mida oli magamisasemete järgi 
umbes 100 meetrit?  “Viimne Kalevite võsu,   Kasvas kaljuks kindluselle,   Tõusis vendadest targemaks:   Tõotas ettetähendusi,   Kadunud isa kuulutusi”      Teises loos jutustas, Kalevipoja kiirest kasvamisest suureks ja tugevamaks ning targemaks kui 
teised vennad. Ta viskab suuri kive ja mängib õues kuuskedega neid koos juurtega välja 
tõmmates ning tehes puudest saksa-saanikesi “Kalevite noorem poega, Loopis merepinnal lutsu, 
korjas kaldalt lutsukive, paemurrust parajaida, Mis ehk jalga laiusella, Kolme jalga pikkusella, 
paari tolli paksusella”. Kalevipoeg kasvas peale sündi kiiresti.   “Kalevite kallim poega   kiirustelles kaugemalle tõttas eite tabamaie.   Armusoovid südamessa,   meelemõlgul kurjad mõtted karastasid kangelasta,   et ei tüdind pikil teedel,   väsind vesiradadella”.  Kalevipoeg reisib üüratu pikki vahemaid, näiteks ujub ta ema otsima Soome, kus teda tabab lein. 
Vahepeal tehes saarel vaid ühe peatuse. Sammub veel lihtsalt Pihkvasse ja tagasi. Jalutab sadu 
kilomeetreid koos raske koormaga läbi vee.  “. ​Hakkab viha vihkamaie,   / Kurja tuju kahetsema,    Miska tuiska tuuslarille 


 Surmas suuda kinni sulgend,    Keelepaelad kütkendanud,    Enne kui ta tunnistanud,    Kus on eide varju-urgas    Helde ema peidupaika.   Vilets äkiline viha        Meeletu asjaajaja.”   Kalevipojal on tõeliselt palju füüsilist jõudu, aga ta ei oska seda alati õieti kontrollida. Näiteks 
tabab teda äkkvihahoog, mida ta hiljem kahetseb, kui lööb Tuuslari surnuks, kes oli varastanud 
tema ema Linda. Tuuslar räägib, et ta küll röövis Linda, kuid ei tapnud teda, aga Kalevipoeg ei 
võta seletust absoluutselt kuulda ja tegutseb emotsioonide ajel. Võib olla tõigi Kalevipojas nii 
suure jõu välja tema sees olev viha.  “Pärast võidu-viskamista,  Vendadesta lahkumista  Võttis Kalevite poega  Valitsuse võimu kätte.  Võttis kätte adrasahad  Austelles adra-tööda,  Põllumehe põlvekesta”  Kalevipoeg on töökas ja kasutab jõudu ehitamiseks ning heal eesmärgil. Peale liisuheitmise järel 
kuningaks saamist hakkab ta maad kündma mitmeid päevi järjest. Ta käib Pihkvast üle Peipsi 
Järve laudu toomas, eesmärgiga ehitada linn, tahab üle Peipsi järve silda ehitada, mille lõhub 
siiski ära tugev torm. Soovib hea eesmärgiga enda oskusi ära kasutada, aga ta langetab 
mõningaid valesid valikuid, mis rikuvad ta plaani, näiteks taob ta ise lauakoorma puruks 
vaenlaseid rünnates ning peab minema uute laudade järele.    Suur osa sündmustikust põhines Kalevipoja rammul ja füüsisel, ning see oli temale nii õnnistus 
kui ka õnnetus. Enda jõuga sai ta palju korda saata, see oli talle kasuks ehitamisel, enda 
kaitsmisel ja pikkade vahemaade läbimisel, aga kahjuks olukordades kui kaotas enese üle 
kontrolli.