Merikilpkonnad (0)

Merikilpkonnad
                             Liis Laul
                      Eliisa    Raag
Sisukord.
  Merikilpkonna  tunnused.
  Merikilpkonnade  toit.
 Merikilpkonna levik.
 Merikilpkonna pesitsemispaigad
 Merikilpkonna püük.
 Merikilpkonnade  poegimine .
 Ridli tunnused.
 Ridli toitumine.
 Ridli poegimine.
 Lisa.
Merikilpkonna tunnused.
 On voolujooneline  ovaalne  
sarvkilbistega kaetud 
kilprüü.
  Loivad  ei mahu kilbi sisse, 
kael   mahub  osaliselt.
 Selja-ja kõhukilp on 
omavahel ühendatud.
 Eesloivad on tagumistest 
pikemad.
 Loibadel on  2 nüri küünist.
 Kilprüü kuni 1 meeter pikk.
 Seljakilp on  punakaspruun .
Merikilpkonna toit.
 Nad söövad kalu ja 
selgrootuid .
 Söögiks on ka 
krabid ,limused ja 
mõned veetaimed.
  Kilpkonnad  suudavad 
olla väga kaua ilma 
toiduta .
 Mõned liigid ei liigu 
kiiresti ja seetõttu nad 
ei saa oma saaki 
püüda.
Merikilpkonna levik.
 Kilpkonni leidub 
troopilistes 
meredes.
 Nad on levinud 
Nõukogude Liidu 
vetes.
 Neid võib kohata 
Barentsi 
meres,Kaug-Ida 
Peeter Suure lahe 
ning Musta mere 
edelarannikul.
Merikilpkonnade 
pesitsemispaigad.
 Merikilpkonna 
pesitsemispaigad on 
laiali paisutatud 
mööda paljude saarte 
ja mandrite rannikut 
nii  troopikas  kui ka 
sellest väljaspool.
 Ameerika Atlandi 
rannikul pesitseb ta 
kuni Virginiani välja.
Merikilpkonnade püük.
 Liha eriti maitsaks ei 
peeta.
 Mune süüakse igal 
pool.
 Kui merikilpkonna 
püüda, siis tema 
arvukus väheneb.
 Merikilpkonna kurnad 
säilivad harva ja ta 
arvukus on kõvasti 
langenud,eriti 
viiekümne aasta 
jooksul.
Merikilpkonna poegimine.
 Munemise aeg on eri 
piirkondades erinev.
 Emane kaevab 
tagajalga-
     dega pesa ja täidab 
selle ümmarguste 
munadega.
  Muneb kuni 150 
muna,nahkse  kesta-
ga,munad kuni 5cm läbi-
mõõduga.
 1-2 kuu pärast kooruvad.
Ridli tunnused.
 Hallikas oliivne kilp, 
mis on ümar.
 Tema kilprüü ei ole 
pikem kui 80cm.
 Ta on merikilpkonnaga 
väga sarnane.
 On levinud Atlandis ja 
Vaikses ookeanis.
 Ta on veel levinud 
Euroopa rannikul.
Ridli toitumine.
 See liik hoidub 
tavaliselt 
rannikuvetesse ja 
toitub 
krabidest,limustest ja 
veetaimedest.
 Ridlile meeldivad ka 
selgrootud , kes elavad 
peamiselt merevee 
põhjas.
Ridli poegimine.
 Sigimisperioodil 
rändavad nad 
parvedena munemis-
paikadesse.
 India ookeanis kestab 
sigimisperiood augustist 
jaanuarini,munetakse 
90-140 muna.
 Ridli mune korjatakse 
Lõuna- Aasia  ja Kesk-
Ameerika läänerannikul.
Lisa.
 Maailma suurim  merikilpkonn  elab soojades ookeanides ja on kuni 2 
meetri  pikkune . Merikilpkonnad tulevad munemiseks üksildastele 
meresaartele ja jätavad oma munad liiva sisse. Koorunud 
kilpkonnapojad on vaid 5 cm pikkused. Merikilpkonnad elavad kuni 
300 aastaseks.
  Hispaania  looduskaitseorganisatsiooni andmetel läbis Aurora 
nimeks saanud kilpkonn 6000 kilomeetrit. Aurora avastati  Kanaari  
saartelt. Kilpkonnauurijad panid talle saatja külge ja lasid ta tagasi 
loodusse. Teadlased jälgisid kilpkonna liikumist satelliidi abil ning 
avastasid, et see  veeloom  on jõudnud  Kariibi  mere idaossa.Teada 
on, et merikilpkonnad on võimelised väga  pikki  vahemaid läbima. 
Tavaliselt lähevad nad oma sünnipaika tagasi paljunema. Hispaania 
uurijad  arvavad, et Aurora on sündinud Ameerikas. Aurora on 
ebatavaline  selle tõttu, et ta on esimene Kanaari saartelt avastatud 
kilpkonn, kelle  teekond  üle Atlandi ookeani on dokumenteeritud.Üks 
merikilpkonn ujus viie  kuuga  üle Atlandi ookeani.

Document Outline

• Slide 1
• Sisukord.
• Merikilpkonna tunnused.
• Merikilpkonna toit.
• Merikilpkonna levik.
• Merikilpkonnade pesitsemispaigad.
• Merikilpkonnade püük.
• Merikilpkonna poegimine.
• Ridli tunnused.
• Ridli toitumine.
• Ridli poegimine.
• Lisa.