Ilves (0)

Maailmas on levinud palju erinevaid ilvese liike. Eestis elutseb Euraasia ilvese alamliik Euroopa ilves (lad k Lynx lynx lynx). Euraasia ilves on ilvestest k�ige suurem: kehtib seadusp �rasus, et mida p�hja pool ilves elab, seda suurem ta on. N�iteks elavad k�ige suuremad ilvesed Ida- Siberis , suuruse erinevused on k�ige paremini n�ha talviti , sest siis on neil seljas kohev talvekasukas. Euraasia ilveste erip�raks on see, et neil on silmatorkavalt pikad jalad. Tagajalad on pikemad kui esijalad ning seet�ttu j��b mulje nagu nad oleksid ette poole kaldu. Tugevad tagajalad toetavad nende pikka keha ning aitavad sooritada pikki h�ppeid. K�pad on ilvestel laiad ja karvased, v�imaldades neil k�ndida kohevas lumes, talviti on nende k�paalune karvkate eriti tihe. K�pad on neile lumesaabaste eest, kasulikud on need talviti k�ttides, sest aitavad ilvestel edestada v�iksemaid saakloomi. Igale k�pa ruutsentimeetrile r�hub isegi suurem��dulise isase puhul vaid 40 grammi. Huvitav on ka fakt, et 14 kilogrammise isailvese k�pad on suuremad kui 200 kilogrammise puuma omad. Paljud inimesed arvavad , et ilvestel on nii esi- kui ka tagak �ppadel ainult neli varvast, see on aga vale arusaam. Nad k�ll j�tavad endast maha ainult neljavarbalise j�lje, kuid tegelikult on ilveste esik �ppadel viis varvast. Viies varvas aga asub nii k�rgel, et ei ulatu j�lge j�tma. K��ned on enamasti sisse t�mmatud, j�lje j�tavad nad ainult siis, kui ilves kraabib, �letab libedat teel�iku v�i ronib puut�vest �les. M�ni ilves aga ei suuda ennast puut�vest �les vinnata ning seet�ttu eelistab peenemaid puid, et selle �mbert k�ppadega kinni v�tta. Ilvestele on iseloomulik ka l�hike saba, mis on ainult 15-23, maksimaalselt 30 sentimeetrit pikk. L�hike saba on neile eluliselt vajalik. Kuna ilvesed elavad tavaliselt k�lma kliimaga aladel, siis pikk saba annaks �ra palju h�davajalikku kehasoojust . Samuti oleks oht, et saba saaks k�lmav�etud, sest see lohiseks lumes. K�lmav�etud saba tagaj �rjeks v�iks olla ilvese haigestumine ja l�puks isegi hukkumine.
Enamik inimesi teab ilveseid kui suuri kasse, kellel on k�rvade otsas tuttid. Nendel karvakestel pole aga ainult esteetiline t�htsus, neil on hoopis praktilisem funktsioon. Ilvestel arenevad k�rvatutid t�ielikult v�lja 20. elukuuks . Need on 2-5 sentimeetri pikkused karvakesed , mis kasvavad elujooksul ning l�puks muutuvad halliks . Valvel olevatel ilvestel on need enamasti p�sti, kuid isastel ja hajameelsetel loomadel vajuvad sageli longu. M�ned teadlased arvavad, et karvad edastavad infot keskk�rva ning ilma nendeta ei kuuleks ilvesed pooli asju. Teised, aga arvavad, et neil on sarnane funktsioon vurrudega: aitavad tunnetada asju �mbruskonnas. Metsas, kus helid neelduvad, kuuleb ilves j�nese oksan�rimist 71 meetri pealt, lagedal v� ljal aga mitu korda kaugemalt . Ilves on hea n�ide sellest, kuidas kohastumused aitavad loomal planeet Maal ellu j��da. Esmapilgul vaid naljakad erip�rad nagu esi- ja tagak�ppade erinev pikkus, k�rvatutid jne on tegelikult ilvestele v�ga olulised. V�ib isegi � elda , et igal kehaosal on oma funktsioon ja eluline t�htsus. Kuna ilves elab ka Eesti metsades, siis on kasulik teada tema kohta huvitavat informatsiooni.