Karud (0)

1 Hindamata

karud
Liilia ehrlich
4.Klass
Karude liigid
pruunkaru
Grisli
Jääkaru
bariba
Prillkaru
malai karu
kaeluskaru
Pruun karu
KehamõõtmedTüvepikkus 160...250 cm
K1
e5
Kehamass150...250 kg
h0 Arvukus EestisÜle 500
a...
m2 Koht ökosüsteemisKaru on tippkiskja, keda ohustab ainult
a5
s0
inimene
s
k
g SigimineJooksuaeg on enamasti aprillist juulini. See
on nii pikk muutuva pikkusega latentsperioodi tõttu.
Tiinus vältab tavaliselt 7...9 kuud. Pojad sünnivad
jaanuaris. Ühes pesakonnas on tavaliselt 1...2 (harva
kuni 5) abitut poega.
Pruun karu pildid
Grisli
Grislil ei ole looduslikke vaenlasi.
Ta ei elutse ühel kindlal kohal, vaid väldib hoopis teisi enda liigi esindajaid.
Ka muude loomadega võitleb ta harva.
Sügisel söövad grislid palju, et koguda rasva talvekuudeks, kuna nad magavad talveund.
Päikeselistel päevadel ärkavad nad üles ja hakkavad jahti pidama
. Talveuneks lähevad nad koopasse, kaljulõhedesse või kaevavad maa sisse koopa.
Kohe pärast koopast väljumist vajavad nad toitu.
Karu sööb peale liha ka metsmarju ja puuvilju.
Grisli on kõigesööja.
Samuti on nad võimelised tundma ära korjuse lõhna ligi 25 km kauguselt.
Suuri loomi jahib ta ainult siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad.
Isasloom saab suguküpseks 4-aastaselt ja emane 3-aastaselt.
Nad ühinevad paaridesse juunikuus. Tiinus kestab 180-250 päeva.
Pojad on sündides umbes 20 cm pikkused, pimedad, hambutud, peaaegu paljad ja kaaluvad umbes 450-700 grammi.
Karupojad lahkuvad peale kuue kuu möödumist koopast. Siis ei anna ema neile enam piima, vaid õpetab neid jahti pidama.
Ema ettevaatlikkusest hoolimata langevad vahel grislipojad vanade ja üksikute isakarude ohvriks.
Esimese talve veedavad karud ema koopas, vahel isegi rohkem. Grislid elavad kuni 30 aastat vanaks.
Grisli
jääkaru
Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni,
kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu
25000 jääkaru.
Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese.
Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge karvastu on
väge tihe, karvad katavad ka jalataldu. Jääkarul on saagi haaramiseks väga teravad küünised.
Toitumine
Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid, ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes.
Hülgeid jahtides teeb ta pikki retki üle paakjää. Kui hüljes veepinnale hingama tuleb, tapab jääkaru ta
käpahoobiga.
Sigimine
Väljaspool paaritumisperioodi on jääkarud eraklikud loomad. Jääkaru pojad sünnivad oktoobris-novembris
maismaal emakaru tehtud lumekoopas, kus emakaru hakkab parajasti talveunne langema. Talveund
magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee. Harilikult sünnitab emakaru 2 abitut ja tillukest poega.
Kui pojad on kolmekuused, lähevad nad emaga jahile. Jääkaru pojad mängivad üksteisega tihti. Mäng
muudab jääkarupojad tugevaks ja osavaks. See on harjutuseks iseseisvaks eluks. Noored karud maadlevad
tihti lumes, suud lahti, näidates oma teravaid hambaid. Emaga elavad nad umbes 2 aastat.
Jääkaru
Karud kassid ja koerad

.PPT Laadi alla originaalfail 10 lk · .ppt · 13 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liilia1230 Õppematerjali autor

saad teada natuke karudest.
4. klass, slideshow

karud karu

Sarnased õppematerjalid

odt

Jääkaru - Antarktika

jääkarud eraklikud loomad. Jääkaru pojad sünnivad oktoobris-novembris maismaal emakaru tehtud lumekoopas, kus emakaru hakkab parajasti talveunne langema. Talveund magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee. Harilikult sünnitab emakaru 2 abitut ja tillukest poega. Kui pojad on kolmekuused, lähevad nad emaga jahile. Jääkaru pojad mängivad üksteisega tihti. Mäng muudab jääkarupojad tugevaks ja osavaks. See on harjutuseks iseseisvaks eluks. Noored karud maadlevad tihti lumes, suud lahti, näidates oma teravaid hambaid. Emaga elavad nad umbes 2 aastat. Jääkarud olid peaaegu välja suremas, sest neid kütiti nii naha kui ka liha pärast sportlikust huvist. Paljud neist said surma ka siis, kui nad läksid linnadele liiga lähedale. Ka nende põhitoitu hülgeid kütiti palju. Et jääkarusid päästa, viidi paljud neist linnadest eemale. Mitmed maad nõustusid jääkarusid kaitse alla võtma. Nüüd elab looduses palju rohkem jääkarusid

Geograafia

doc

Pruunkaru (Ursus arctos)

Pruunkaru (Ursus arctos) Pruunkaru on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast, keelikloomade (Chordata) hõimkonnast, imetajate (Mammalia) klassist, kiskjaliste (Carnivora) seltsist. Ta on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Veel 30 aastat tagasi oli karu levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Kunagine levila hõlmas kogu põhjapoolkera metsavööndi ja ulatus otsapidi stepivööndini välja. Kaasajal on ta enamikus Euroopa riikides kadunud, olles säilinud veel vaid suurematel metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Veel leiab teda peale Ida-Euroopa Siberist ja Skandinaavia poolsaarelt ning Põhja-Ameerikast.

Etoloogia

docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

ka lehtepuudevõrsete, kui ka okaspuude võrsete söömist).  Lumerohketel talvedel sööb otra ja rapsi. Hirv (Cervus, aga pole ainuke) Punahirv  Punahirv jaguneb paljudeks alaliikideks.  Kõige seksapiilsem loom meie looduses.  Seda looma on maailmas levitatud rohkem kui ühtegi teist imetajaliiki.  Eluiga on 14-15 aastat.  Üliväärtuslik jahiuluk. Temaga samaväärne on karu. Välimus  Moodustunud sarvekroon. Sp on ta paljudes keeltes õilishirv.  Sooline dimofism – isasloomad on emastest oluliselt suuremad.  Isaslooma kaal: 200-300kg, emasloom ei kaalu üle 100kg. See on seotud seksuaalkäitumisega.  Hirvel ei ole vasikast peale mingeid sarvi.  1,5-aastasel kasvavad sarved pähe. (keskmine 35cm).  Sarved kasvavad kevadel, mis tähendab seda, et ilmastik ei mõjuta tema sarvede arengut

Bioloogia

doc

Eesti imetajad

Kolme või nelja järglast esineb väga harva. Vasikad toituvad emapiimast umbes pool aastat. Muud toitu hakkavad nad tarvitama juba kolmandal elunädalal. Eluiga - Põdra keskmine eluiga looduses on 5–12, maksimaalselt 22 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Emasloomad elavad enamasti kauem kui isasloomad. Vaenlased - Põdra suurimaks vaenlaseks on inimene, kes kütib põtra liha ja trofee saamiseks. Looduslikke vaenlasi on põdral küllaltki vähe. Peamisteks vaenlasteks on karu ja hunt. METSKITS (Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukond, metskitse perekond, sõraline. Välimus - Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Sokud

Loodus

doc

Eksami kordamisküsimused

Seda peaks tegema selleks, et jahikõlvikutele rohkem ulukeid ära mahuks. See on jahimeeste huvides. Ulukihooldeviise on palju, kuid tähtsamad on: Lisasöötmine selleks viiakse metsa või mujale ulukite elupaikadesse sööta. Seda tehakse enamasti talvel, kui loodusliku toidu kättesaadavus on halb. Sööda paigutamiseks ja kättesaamiseks ehitatakse mitmesuguseid rajatisi. Lisasööta saavad kanalised, jäneselised, metssiga, metskits, hirv ja karu. Söödapõldude rajamine söödapõldudelt leiavad ulukid toidulisa põhiliselt vegetatsiooniperioodil, s.o. ajal, kui enamasti pole puudust ka looduslikust toidust. Seega rajatakse neid pigem ulukite suunamiseks, et vähendada põllukahjustusi ja hõlbustada jahti. Söödapõllud rajatakse metsadesse, külapõldudest eemale. Levinud kultuurid on raps, söödakapsas, rukis, kaer, nisu, hernes. Haabade langetamine peaks toimuma novebmrist aprillini ja kokkuleppel maaomanikuga.

Ulukibioloogia ja jahindus