Eesti imetajad Eestis on 65 liiki imetajaid. Kas sa tunned neid? Ava http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist11.htm ja tutvu välimuse ja kohastumustega. Püüa täita tabel ja nimetada võimalikult palju erinevaid imetajate liike Millised Eesti Nimeta liigid Vasta küsimustel imetajad …. … esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane … on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral on...
ehitusmaterjal oli vaja kohale vedada ning Paldiski oli hõredalt asustatud. Peeter I käis isiklikult ehitustöödel kohal ja püüdis ehitust intensiivistada. Talle ehitati maja Väike-Pakri saarele, kus ta viibis Paldiskit külastades. Paldiski meresadama projekt ei saanud Peeter I ajal valmis ja kuigi Katariina II üritas sadamaehitust jätkata, ei õnnestunud see siiski. Kadrioru loss Peeter I ostis 1714.aastal maalapi, mis oli tuntuks saanud Kadrioruna. Ta otsustas lossi ja pargi rajada alles 1718.aasta suvel. Kadrioru lossi valmimist Peeter I ei jõudnud ise näha. Ta ööbis vaid 1721. aastal lossi tiibhoones.
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Janno Puusepp AT 109 Emajõe vasakul ja paremal küljel asuvad monumendid Essee Juhendaja: Pille Kessel Tartu 2009 Hugo Treffneri monument Hugo Treffneri kuju asub Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi lääneosas, kunagise Hugo Treffneri erakooli asukohal. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Kuju avati 25. mail 1997. aastal. Monument koosneb graniidist aluse peal olevast raamatut imiteerivast osast ning pronksist Hugo Treffneri kujust. Lähemal uurimisel saab aru ka raamatu tekstist ja sügavamast tähendusest (tekst ja motiivid on halvasti nähtavad). On püütud jäädvustada kõik see, mis iseloomustas Hugo Treffnerit ja Tartu linna - haned (teed
Ta on abielus ja tal on kaks last. Teosed Kristel Kriisa on kirjutanud kaks raamatut ning mõlemaid on väga kõrgelt hinnatud. 2010. aastal avaldas ta oma debüütromaani ,,Neetud", mis saavutas 2009.aastal Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev noorsooromaanivõistlusel III koha. Teine teos, ,,Piinatud hinged", avaldus 2012. aastal ja noppis samal võistlusel II koha. Kristel Kriisa püüab inspiratsiooni muusikast ning läbi pargi jalutamisest. Raamatu vastukaja ,,Piinatud hinged" on pälvinud enamasti positiivset tunnustust, kuid suurt arvustust selle romaani kohta ei leia kusagilt. Marko Tiidelepp kirjutab teosest, kui põnevast, mõtlemapanevast ja ladusa stiiliga nauditavast raamatust. Rohkelt head räägivad sellest ka erinevad blogijad, kes märgivad raamatut teistsuguseks, maagiliseks ja üllatavaks. Lugemiskogemus Raamatu keskmeks on Säde, Ruben ja Naatan. Säde on üksik tüdruk, kes elab üsna vaeses peres
ansambel. Aida ja talli vahele ehitati kolonnaad ja selle keskele nelja sambaga kujundatud värav.Otse väravast algas mitme kilomeetri pikkune sirge allee, mis viis Halliste Püha Anna kirku ja perekonna matmispaiga ehk Solitude juurde. Ansamblisse kuulusid teenijamajad, karjahooned, millest tähtsamad olid viina- ja õlleköök, kaks vesiveskit ja üks tuuleveski, magasiait ja menagerie koht, kus julm mõisnik hoidis oma külaliste lõbustamiseks metsloomi. Mõisnik palkas pargi kujundamiseks aedniku Johann Friedrich Semischi Saksamaalt. Pargi kujundamisele andis häid võimalusi mõisasüdant läbiv sügav org. Park laienes mööda oru külgi, oru põhjas asetsesid tiigid poolsaarte ja saartega, purrete ja paadisildadega. Samuti oli seal kaks paviljoni, millest üht on 1813. aasta paiku nimetatud Jaapani templiks ja teist Uueks templiks.Ühte oru nõlva kaevati grott. Mõistagi istutati kõikjale rohkesti lilli. Efekti mõttes toodi suvel kasvuhoonest pottidega
,, Danae" ,,Saskia Florana" ,,Öine vahtkond" Prantsuse kunst 17. saj Mansardkorrus- kõrge katuse all paiknev lisakorrus. Louis XIV jätkas Louver'ei lossi ehitamist, idafassaad- algselt pidid seda kujutama Itaalia arhitektid (Bernini), kuid nende kavad ei meeldinud kuningale, liiga maaliline ja rahutu. Töö teostasid Prantsuse arhitektid, kes eelistasid anda hoonele klassisitsliku lahenduse- paaris sambad, kolmnurkse viilu kujutised. Versailles'i loss- moodustab koos pargi ansambliga ühe kaunima ehituskompleksi Prnts. Prantsuse stiilis park-sümmeetriline park. Lossi tuntuim siseruum- peegli galerii Invaliidide kirik- tugevad klassitsismi tunnused, kuppel, paarissambad, kolmnurkviilud.
napi ja napa) napp Jäin napilt lennukist maha. Seade kinnitub iminapaga esiklaasile. (nuku ja nuki) nukk Vend ehitas mulle nukumaja. Sõrmenukid hakkasid eile valutama. (reie ja reisi) reis Tal on tugevad reielihased. Pärast pikka reisi on hea jälle kodus olla. roog (roa ja roo) Eelroaks on täna värske salat. Pilliroo katus on imeilus. (serva ja servi) serv Pargi auto tee serva. Kaia servis täna paremini kui ta vastane. siili ja siilu) siil Siilike sööb õuna ja joob vett. Pintsaku siil tuli õmlusest lahti. 2. Kõik need sõnad on täielikud homonüümid: kõik sõnavormid langevad kokku, aga tähendus on erinev. Leia nende sõnade erinevad tähendused! aru: I kuiv rohumaa; II mõistus, taip 1. hanguma: I kõvastuma; II hanguga tõstma 2. hari: I sugemis- v
Arvestuslik töö imetajatest ja roomajatest Imetajad kordamisküsimused arvestuslikuks tööks 1. Nimetage Eesti looduses elavate imetajate seltsid ja teadke liigid igas seltsis. 2. Mitu imetajate liiki elab Eestis? 3. Eesti imetajate eluviis, toitumine, pojad (metskits, metssiga, põder, ilves, hunt, rebane, karu, mäger, saarmas, kobras, ameerika naarits, metsnugis, hall ja valgejänes, kährikkoer, rebane, pringel, hallhüljes, suurkõrv) 4. Kes Eesti imetajatest magavad talvel? 5. Võrdle imetajate koljusid - näriline ja kiskja (kobras või rott ja hunt), putuktoiduline ja kiskja (siil ja rebane, sõraline ja kiskja (metskits ja ilves), putuktoiduline ja näriline 6. Tunne imetajate koljusid vastavalt tehtud tööle tunnis (imetajate õppekogumik koljude lühimääraja natmuseum.ut.ee kodulehel saadaval) 7. Tunne Eesti imetajad välimuse järgi (fotod) 8. Millised imetajad on Eestis looduskaits...
kontrastimine. basiilika (ld. basilica > kr. basilike stoa kuningakoda) keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis. Antiik-Kreekas olid basiilikad ametniku või kõrgema tegelase eluruumideks, Vanas Roomas turu- või kohtuhooned, varakristlikul ajal kujunesid kirikuhooneteks. bellevue (pr.) /hääldus: belvü:/ kaunis vaade, kerge tornikujuline ehitus või paviljon pargi kaunil ja avaravaatelisel kohal; lõbu- ja puhkeloss. belt (ingl.) maastikuparki ääristav puistu teega. belvedere (it., 'ilus vaade'; pr. bellevue), arhitektuuriliselt eriti valitud väljaaade köitvale maastikule, 2 Koostanud: Kadi Karro [email protected]
da Mercogliano (ta ei olnud moodsaima Itaalia suuna arhitekt) ja tema sugulane Piero da Mercogliano. Oma aja kauneimaid prantsuse aedu, kus sisaldus sama aja Itaali aiakunstiga koos ka palju vana-aegseid Itaalia jooni (ehitus toimus samal ajal kui Villa Madamaet ja Vatikani Belvedre aeda rajati Itaalias). 2. Tähtsaim ja selgepiirilisem kanalaed oli Vallery lossi aed. arhitektuurilt keskaegne, asetses järsul nõlval, pargi ja aiaga, mis moodustas omaette arhitektuurilise terviku. · Kanalaed oli kaitsefunktsiooniga.,ümbritseti isegi kinluslosside aia-alad ja olid läbinisti dekoratiivse tähendusega,samuti kastmis ülesandega.. kanalaed oli prantuse aia spetsialiteet ja seeläbi püüti seda tõlgendada kui stiliseeritud jõemaastiku. Erilise tähenduse said kanalid, kuji need toodi aia sevast keskele, nagu Vallerys.
kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Pronkskuju autoriks on Terje Ojaver. Kindral Laidoneri plats 1933. aastani oli Kindral Laidoneri platsil turg, mis kolis üle tema praegusele asukohale. Vabanenud väljak, kuhu juba 1904. aastal oli istutatud 4 tamme, kujundati pargiks. Pargi keskele purskkaevu paigutati August Vommi poolt modelleeritud "Poiss kalaga". Kindral Laidoneri nime sai endine Suurturg 1934. aastal. Skulptuur "Jooksja" Viljandis, Ranna puiestee ääres, skulptoriks Riho Kuld, arhitektiks Ülo Stöör. Monument avati 1990. aastal ümber Viljandi järve jooksu auks. 1928. aastal alguse saanud jooksuvõistlusest on kujunenud iga-aastane traditsioon, kus osalejaid üle Eesti ja kaugemaltki. 1. mail toimuva üle
Suvel, kui kool oli lõppenud teenisid poisid visalt raha kolhoosis, põllutöödel. Viiendale klassile pakuti välja võimalus minna pealinna klassi ekskursioonile ning klass valis ekskursiooni lõbustusparki. Lõbustuspargis aga kohtuti hoopis oma dzuudovastastega Tallinnast. Tallinna dzuudopoisid arvasid, et nad jälitasid vaenlaste spiooni, kuid Vilgumäe poiste abiga tehti kindlaks, et tegu on tõelise kunstnikuga, kes otsis endale sobivaid modelle.Lõbustus pargi aeg oli täis saanud ja poisd läksid joostes bussipeale ja sõitsid tagasi Vilgumäele JANNO PÕLDMA Sündis 7. novembril 1950 Tallinnas Alates 1973.a. töötab "Tallinnfilmis". Alustas operaatori assistendina, seejärel töötas operaatorina. On filminud üles umbes 20 joonisfilmi 1991.a. debüteeris "Tallinnfilmi" stuudios nukufilmi "Vennad ja õed" rezissöörina. On kirjutanud lasteraamatu "Dzuudopoisid" - 1985. On kirjutanud mängufilmi stsenaariumi
Arhitektuurimuuseumi retsensioon Olen päris tihti külastanud Eesti Arhitektuurimuuseumi, kuid kordagi pole käinud seal giidiga. Just seetõttu oli külastus veelgi huvitavam. Minu meelest on väga põnev vaadata makette ning võrrelda neid päris ehitistega. Üheks minu lemmikuks sealt oli Tallinna linna makett, kus võis näha väga hoolikalt tehtud tööd. Külastuse üllatusmomendiks sai kindlasti veel avamata näituse, urbanistliku pargi konkursitööde vaatamine. Ka sealt leidsin omale mõned lemmikud. Rosenbaumi näitus tekitas kindlasti majade äratundmisrõõmu ja uusi teadmisi nende majade kohta, millest ma igapäev mööda kõnnin. Treubluti maja (Draakoni galerii) Jacques Rosenbaum, Pikk 18, 1909-1910 Selle maja juures kasutas Rosenbaum esmakordselt juugendi vormikõne ning dekooriga
Must vares Liis läks uude kooli. Seal, aga ei olnud klassi suhtlemine selline nagu eelmises koolis. Näägeldi üksteise kallal ja olid teatud kambad, kes omavahel suhtlesid. Ühe poisiga (Sethiga) ei suhelnud keegi ja teda noriti, kuna ta elab lastekodus ja ta on neeger. Liis, aga teadis kohe, et ta tahab selle poisiga tuttavaks saada. Kui õhtul Liis läbi pargi kodu poole läks ilmusid ta teele kolm meest. Liis kartis, sest ta oli kuulnud, et millalgi oli siin üks tüdruk vägistatud. Äkki ilmus välja Seth, kes lõi mehed oimetuks ning sellega päästis ka Liisi. Järgmine päev koolis ei teinud Seth temast väljagi ja vaatas nagu alati tühja pilguga aknast välja. Mõni päev hiljem toimus koolis disko, neil oli oma klassis klassikaaslastega väike istumine. Ta jõi vaid ühe klaasi veini, kuid ta jäi sellest nii purju
Puhkamisvõimalused Ida-Virumaal Ida-viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaa Leningradi oblastiga. Toila Spa Hotell Toila Spa asub väga ilusas kohas, nimelt kõrgel merekaldal, Toila-Oru pargi vahetus läheduses.Spa hea asupaik ja maja täis häid erinevaid teenuseid, annavad parima võimaluse puhkamiseks ning kaunis merevaade turgutab vaimu ja loovust. Lisaks ilusale loodusele ja kosutavale rahule ja vaikusele pakub Toila Spa Hotell erinevaid puhkepakette ja konveretside korraldamise võimalusi. Ning pikema puhukse nautijale pakub Spa tervisepakette, mis sisaldavad lisaks majutusele ja toitlustusele ka protseduure ning ujula, sauna ja jõusaali kasutust
Ka loodusesõpradel on siinkandis, mida vaadata: mitmekesised maastikud alustades Balti klindist koos selle jugadega ja lõpetades sooradadega. Eriti tahaksin esile tõsta Soome lahe lõunakaldal piki Pühajõe kallast paiknevat väikest alevikku, maalilise loodusilu kehastust, kordumatut Toila kuurorti. Toila aleviku pärliks on Toila-Oru park, mida peetakse õigusega üheks Jõhvi ümbruskonna kaunimaks paigaks. Igal aastaajal kauni pargi, tema alleede, allikate ja mitmekesise taimestiku hunnitust ilust on võimatu mitte vaimustuda. Kuid Jõhvi linna ümbritsevatel aladel torkavad eriti kevadel pärast lume sulamist kohe silma tühjad, üles harimata ja külvamata põllud. Nende hulga põhjal võib aimu saada riigi toetuse tasemest, õigemini öeldes isegi põllumajandustootmise kasvutempo langusest
Narva ehitistest tooksin välja kaupmeeste hoonete baroksed raidportaalid, kuid kahjuks need hävisid teises maailmasõjas, taastati vaid Narva raekoda. Vene barokk algas peale seda, kui Eesti liideti Venemaa koosseisu. Peeter I hakkas arendama Tallinna ja Paldiskit, kuna need olid headeks sadama kohtadeks. Märkimisväärseim ehitis on Kadrioru loss, mis ehitati Katariina I-le. Lossi autoriks on itaallane Niccolo Michetti, ta kujundas prantsuse stiilis pargi. Kasutatud kirjandus: Tiiu Viirand „Kunstiraamat noortele“ Jaak Kangilaski „Üldine kunstiajalugu“ http://vana.verska.ee/kool/Opetus/Kunstiopetus/Barokk%20Eestis.pdf Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu 11.klassile“ Karl Johan Leichter
3 2006. aastal soovis abilinnapea Olga Sõtnik väga, et Harju tänava haljasala muudetaks kiiresti esinduslikuks haljasalaks, kus igaühel oleks midagi teha. Peaasi, et varemed, mida ta linna häbiplekiks nimetas, kaoks (Otti 2006). Harju tänava haljastus teostatigi Ülle ja Urmas Grisakovi huvitava arhitektuurse idee järgi, mille põhielemendiks on kasutada pargi rajamiseks kinnistul varem asunud hoonete mahulist kubatuuri, mida on võimalik näidata tellingulaadsete konstruktsioonidega. Selleks ehitati tänavaäärseid maju tähistav pergola moodi sõrestik, mis haljastati ronitaimedega. Maapinnal markeerivad liigendatud terrassipinnad, sillutis, muru ja konteinerid haljastusega samuti kunagisi kinnistupiire. Muinsuskaitse seisukohalt on haljastuse rajamine Harju tänavale igati tervitatav otsus.
Suur osa elurajoone auvad linna ida pooleses ääres, lääne poolne linna osa kuulub rohkem tööstuste alla. Joonis 2. Ruumilise struktuuri olemus kaasajal Rohe ja haljasalad Joonis 3. Kohtla-Järve rohealad Kohtla-Järvel asuv park on hea koht ajaveetmiseks, pargis on ka tiik, milles saab suviti ujumas käia. Pargis asub ka linna kultuuri keskus, pargis on renoveeritud istumisalad, tiigi ümbrus, pargi teed. Pargis asub ka välijõusaal ning laste mänguväljak. Suur osa rohealast kuulub aga kahjuks tööstustele. Linnas on ka väiksemat sorti park, mille keskel on monument. Kõige sagedamini rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavad alad Joonis 4. Kõige sagedamini rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavad alad Kõige sagedamini kasutatav ala on linna park, mis algab juba linna keskelt. Kus asub välijõusaal ja
Tööd iseloomustavad loodusvormide allutamine geomeetrilisele vormile. Perioodi tippteosed: "Kitarrimängija", "Tütarlaps mandoliiniga", "Willhelm Uhde portree", "Akordionist" Sünteetilise (kubismi) kunsti periood (19121919), iseloomulikud on kollaaz ja paberi lõikus. Perioodi tippteosed on: "Kitarr ja viiul", "Muusikariistad", "Itaalia tüdruk", "Naine tugitoolis", "Arlekiin viiuliga". 20. sajandi suurkunstnik suri 8. aprillil 1973 ning maeti Vauvenargues pargi surnuaeda. Matuste juures oli kummaline, et tema oma lapsi ei lastud osalema neil peiedel. On isegi teada Pablo Picasso elu viimased sõnad. Need kõlavad drink to me, mis peaks eesti keelde panduna tähendama `jooge minu heaks'.
helisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit. Arhitektuur Rokokooajastu keeras uue lehekülje ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn Inglise park sellise pargi idee pärines Hiinast. Püüti jätta mulje vabast puutumata loodusest. Olid olemas grotid. Inglise pargistiili loojaks oli aiakunstnik ning arhitekt William Kent. Rokokoo arhitektuur on suunatud sisekujundusele. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Nendeks olid seintel asetsevad ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus
1979 arvati park UNESCO maailmapärandi hulka . 6 Loodusolud Horvaatia lääneosas valitseb vahemereline kliima , samas kui ülejäänud riigi kliima on suhteliselt kontinentaalne ning talved on külmad . Kliimale on iseloomulik soe kuiv suvi ja niiske pehme talv . Horvaatia suur väärtus on põlised pöögi- ja segametsad . Siin võib kohata karusid ja hunte, kes mujal Euroopas on peaaegu kadunud. Metsad on pargi kaitsmise seisukohalt ülimalt tähtsad, kuna muidu hakkaks dolomiitne kaljupinnas kiiresti erodeeruma ja täidaks pisikesed järved kiviklibuga. Järvede kristallselge vesi on väga soodne elupaik rikkalikule vee-elustikule, sealhulgas jõeforellile, keda kalda lähistel vees võib näha suurte parvedena. Taimestik on lopsakas ja liigirikas . 7 Majandus
Iseseisev töö kunstiloos 1. Kirjelda esitatud näidet kasutades barokkarhitektuuri iseloomulikke jooni! Santa Susanna kirikul Roomas on tüüpiline barokk-kiriku fassaad. Barokkarhitektuur taotleb rahutust ja vormide mitmekesisust, barokiga käsikäes käib vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine, lootes neid muuta paremini mõistetavaks ja kaunimaks. Santa Susanna kirikut iseloomustab iseseisev rikkalik, pidulik dekoratsioon, ilma suuremate liialdusteta.. Arhitektuuris on kasutatud renessanssile iseloomulikke paarissambaid, kus üks eendub teisest. Fassaadi kaunistavad nisid, skulptuurid ja petikaknad. Nissidesse paigutati skulptuure. Väga iseloomulikusk detailiks on niinimetatud murtud viilud. Ehitise alumist laiemat ja ülemist kitsamat korrust ühendavad tervikuks voluudid. Teokarpi meenutava voluudi motiiv on barokkornamendis väga armastatud. Barokkarhitektuuri üldmulje on üsna rahutu. 2. Kirjelda ...
KUMU ehk Eesti Kunstimuuseum Esiteks tahan kohe ära mainida, et mulle tohutult meeldib KUMU asukoht. Eriti mõnus on jalutuskäik läbi pargi ning karge õhk, mis lööb mõttet selgeks ning meeled kunstile avatuks. KUMU hoone on suurepärane kunsti väljapanekuks. Juba eemalt tekitab selle olemus paraja aukartuse ning ega sisenedes see tunne ei kao. Fuajee on avar ja suursugune, ent vastupanuks on väljapanekute ruumid suhteliselt väikesed, tekitades intiimse kuid pingelise õhkkonna, kus mõtted suunduvad rännakutele, mis aitavad mõista kunstnikku ja tema teoseid. Olen ennegi KUMUs käinud, mistõttu sealsed
Eesti pisiimetajad Autor: Harilik siil *okkaid keskmiselt 16 000 Click to edit Master text styles *armastab vaheldusrikkaid elupaiku - Second level metsaservi, leht- ja segametsi, Third level Fourth level puisniite, parke, aedu, kalmistuid Fifth level *meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. *ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. *pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. *suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal, talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Orav Click to edit ...
koduõpetaja diplomiga. Ta elas kasinat elu, jäi elu lõpuni üksikuks ja tal ei olnud lapsi. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega „Postimehe” toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alles 75. sünnipäevaks 1939. aastal sai seni ühest üürikambrist teise kolinud Anna Haava Tähtvere pargi lähedal Koidula tänavale isikliku korteri, mille kinkis talle juubeli puhul Tartu linnavalitsus. Ta oli Eesti NSV rahvakirjanik 1954. Anna Haava esimene luuletus ilmus aastal 1886.Kui 1886. aasta suvel suri Lydia Koidula, ilmus Postimehes varjunime „Üks Eesti neiu“ all luuletus „Koidulale“. See oli Anna esimene trükis avaldatud luuletus. Edaspidi ilmusid tema luuletused pseudonüümi Anna Haava all.
Viktor Karrus "Vilja riigile" (õli) Adamson - Eric "Laulupidu" (õli) Valerian Loik "Protestilaul" (tempera,õli) Ilmar Malin "Lenin" (õli,kollaaz) Johannes Saal "Metropol" (õli) Johannes Saal "Nõuame rahu" (õli) Edgar Viies "Põlenud linn" (raud,keevitus) Johannes Saal ,,Metropol" 14. KUMU arhitektuur üldiselt on väga moodernne. Ehitisele on omane vormijulgus. Hoone on suur ja avar. KUMU harmoneerub iidse Kadrioru pargi intiimsusega. 15. KUMU projekteeris soomlane Pekka Vapaavuori, kes võitis rahvusvahelise konkursi. Muuseum avati 17. veebruaril 2006. Aastal 2008 võitis Kumu Euroopa aasta muuseumi tiitli. 16. Meie üldmulje KUMUst oli väga hea. Meile meeldis see, et maalid ja skulptuurid olid mitme korruse peale ära jaotatud. Üleval olid suunamärgid, nii et suurt eksimis võimalust polnud. Hoone ise oli suur ja avar, et inimestel oleks lihtsam liikuda. Kohati oli muuseum nii suur, et ei leidnud
koos. Servad mis on füüsilised, omavad palju suuremat mõju, kui visuaalsed. Nad võivad kohati olla barjääriks. Näiteks: Aed mõjub meie jaoks konkreetsemalt, kui näiteks puude allee. Merepiir mõjub üldiselt väga aktiivselt ja vahel ka väga selgelt. Näiteks: Jersey sadama alal oleval ranajoonel on viibimine rangelt keelatud. Meie pankrannikud. Tänavad mõjuvad tihti piirina, mis eraldavad kahte ruumi ja samas ka ühendavad neid. Näiteks: Pärnu mnt. mis eraldab Tammsaare pargi südalinnast samas ka ühendab neid. Piirid või ääred võivad käituda tihti kui rajad. Ääred võivad olla ka suunajad. Piirkonnad Rajoonid on suhteliselt suured piirkonnad, kuhu võib kujutluses siseneda ja millel on teatud ühine karakter. Piirkond erineb alati ümbritsevast alast. Kui liikumisteede süsteem on ebaselge, siis piirkond hõlbustab orienteerumist. Rajoonid on osad linnast, millel on ühene või identifitseeritav karakter.
Eesti Maaülikool Mehis Rebane Tartu Ülikooli Botaanikaaed Referaat Juhendaja: Toomas Laidna Tartu 2013 Üldandmed Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. 1810. a
3. Itaalia skulptor ja arhitekt - Lorenzo Bernini. 4. Louis XIV lasi rajada jahilossi kohale suurejoonelise Versailles lossi. 5. Versailles loss - oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see ehitis endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju. Lossi tuumikuks on kolmekorruseline, pikaksvenitatud ehitis, mis kolmest küljest piirab suurt esindusõue, peahoonest hargnevad külgtiivad. Üks lossi sadu meetreid pikkadest fassaadidest on pööratud pargi poole. Seal laiuvad mustriliselt kujundatud lillevaibad, purskkaevudega basseinid, roheluse taustal helendavad antiikainelised kujudegrupid. Kiirtevihkudena eemalduvad lossi juurest fantastiliselt geomeetrilisteks pugatud puudega alleed. Sarnaselt kujundatud parke on hakatud nimetama nn. prantsuse parkideks. Lossi rangele välisilmele vastanduvad rikkalikult kaunistatud siseruumid, eriti just Peegligalerii. 6
Tema järglastest kasvab Agali arboreetumis suur rühm 1976. aastal istutatud puid, mille keskmine kõrgus on umbes 9 m. Järvselja dendropargi juures taimlas kasvab veel üks harilikule männile poogitud puu. 5 Mäksa pargis kasvav vana mänd on sama päritolu kui Rõkka puu (Kastre mõisa koosseisus olevad Järvselja metsad ja Mäksa mõis kuulusid Xix sajandi lõpul Nikolai v. Essenile). Hummuli pargi musta männi kõrgus on u 26m. Tartus Koidula tänavas kasvab u 60-aastane puu, veel on u 40-aastaseid puid Tartu Puukoolis Rõõmu teel ja kaks puud Rahu tänaval. Vanu musti mände kasvab veel Pärnu kesklinnas, juba 1925. aastal märkis A. Rühl sealsete puude vanuseks 25 aastat ja kõrguseks 19,5 meetrit. Loode-Pärnumaal Varbla pargis kasvavad 3 puud, millest suurima kõrgus 2003. aasta suvel oli 21,5 meetrit ja diameeter 64cm
Kubism ja Pablo Picasso 20. Sajand on kunstiajaloos omamoodi revolutsiooniline murdepunkt. Kunst arenes tormiliselt ning muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea 400 aasta jooksul. Looduslähedasele ja realistlikule maailmaatele tekkis juurde teine, kunstniku eneseväljendusele, tema tunnetele ja meeleoludele toetuv vool. Sellisele väljendusrikkusele panid aluse postimpressionistid, kes olid omamoodi vahelüliks vana ja nn moodsa kunsti vahel. Sellist progressi kunstivallas vöib seletada tohutute muudatustega inimüõhiskonnas- kirik oli taandumas oma juhtpositsioonilt, teadusele oli avatud köik teed, ühiskond urbaniseerus ja moderniseerus peadpööritava kiirusega, moodi tulid erinevad parateadused, -religioonid ning arusaamad. See köik möjutas inimeste hingeelu, andis neile motivatsiooni kujutada seda, mida kunstnik ise tahab, mitte seda, mida ühiskond vöi religioon nöuab. Teravalt kajastusid kunstis ka...
Nimetamisväärsed on Kaiavere ja Elistvere parkmetsad. Viimases asub Elistvere loomapark Allikas: http://www.estonica.org/est/lugu.html? menyy_id=586&kateg=2&alam=69&leht=2 Kaitstavate loodusväärtuste kirjeldus Vooremaal asub 20 looduskaitseobjekti: 10 parki, 5 puud ja puudekogumikku, 1 arboreetum ja 4 rändrahnu. Enamik parke on rajatud 18. saj. lõpust 19. saj. keskpaigani. Huvipakkuvaima kompositsiooniga on Saare, korrastatuimad Kuremaa ja Luua park. Elistvere pargi baasil rajatud loomapark, kus tutvustatakse eelkõige kodumaiseid loomaliike ning loodust tema mitmekesisuses, on kujunenud populaarseks turismiobjektiks. Vooremaa põhilisteks pinnavormideks on rööbiti ja rühmiti esinevad voored, mis on esindatud künnistena (nõlvade kalle alla 10º) ja seljakutena (nõlvade kalle üle 10º), ning nendega samasuunalised vagumused. Teised pinnavormid (oosid, mõhnad, orud) on väiksema osatähtsusega, kuid mitmekesistavad voorestiku loodusolusid ja
Puud olid suured ja rohelised, ilus pikk rohi, kaugemal oli väga kena ja sinine meri. Merest eemal oli suur karussell. Ühel öösel juhatas üks kummaline hääl Jane ja Michali loomaaeda. Loomaaed oli väga suur ja ilus. Loomaaias oli palju kõnelevaid loomi: üks suurem, teine väiksem. Puurides olid loomade asemel inimesed, kes olid jäänud loomaaeda liiga kauaks. Paar päeva peale Mary Poppinsi lahkumisest läksid Jane ja Michael suurde parki, kus olid ilusad rohelised puud. Pargi keskel oli väike järv, kus ujusid pardid ja luiged. Pargis oli palju rõõmsaid lapsi. Pargis oli päikseline ja kena. Mary Poppins, Jane, Michael, John ja Barbara käisid ka poodides. Ühel päeval käisid nad vanas piparkoogipoes. Poes oli tolmune ja kõhe, aga piparkoogid oli seal väga head. Sammuti käisid nad lihapoes. Lihapoes oli väga ilus ja puhas. Seal oli müüjaks punase ja ümmarguse näoga väga uudishimulik lihunik.
Nii sees kui väljas on mida uurida ja uudistada, isegi kui tartu botaanikaaed on baltikumi väikseim.Kuid alati suurus ei loegi, vaid tunne, mida see koht tekitab.Samuti rikastab see ümbritsevat linnapilti, mis on on olnud muutustes läbi aegade. Rääkides muutustest, tuleks peatuda botaanikaaia ajalool ja teha põgus tagasivaade millegi ilusa algusele, mis on tänaseni meid teenimas. Tartu Ülikooli Botaanikaaed asutati 1803 aastal linna serva praeguse Tiigi tänava pargi peale.Kõige selle taga oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse.Maa iseenesest oli ennem kuulunud krahvinna A. Rosenkampffile, kes aga otsutas kinkida selle ülikoolie.Esimesed aia planeere tööd tegi J.A. Weinmann, ülemaednik.Põhijaotus püsib tänaseni sama nagu see oli botaanikaaia algus aegadel. 1810. a. oli taimede nimestikus juba 4360 liiki. 1811. aastal valiti loodusteaduste
Suur Kanjon Marianne Kangur Mis on kanjon? Kanjon on piklik, kitsas ja sügav järskude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Tekkeks vaja: Aluspõhjas kergesti erodeeritavad kivimid (pigem sette- kui kristalsed kivimid) Seinte püsimiseks vaja , et kanjoni alaosas paljanduksid pehmemad kivimid kui ülaosas. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal. Kanjoni moodustumist soodustab see, kui jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest. Aeglane murenemine on omane eelkõige neile piirkondadele, kus on vähe sademeid. Suur Kanjon Click to edit Master text styles Second level Third level Maailma tuntuim kanjon Fourth level...
I kategooria kaitseloomad Ebapärlikarp Kõre Rohe-kärnkonn Väike-laukhani Merikotkas Madukotkas Väike-konnakotkas Suur-konnakotkas Kaljukotkas Kalakotkas Väikepistrik Rabapistrik Rabapüü Niidurüdi Tutkas Kassikakk Habekakk Siniraag Euroopa naarits II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jõekarp Eremiitpõrnikas Väike-punalamesklane Männisinelane Mustlaik-apollo Säga Tõugjas Harivesilik Mudakonn Kivisisalik Järvekaur Sarvikpütt Hüüp Väikeluik Laululuik Soopart Merivart Kirjuhahk Väikekoskel Kanakull Väikehuik Naaskelnokk Mudanepp Rohunepp Mustsaba-vigle Kivirullija Väikekajakas Tõmmukajakas Räusktiir Tutt-tiir Alk Krüüsel Sooräts Karvasjalg-kakk Jäälind Roherähn Valgeselg-kirjurähn Laanerähn Nõmmekiur Randkiur Luha-sinirind Põld-tsiitsitaja ...
hakata.Alan alustas uurimist sellest, et helistas politseis töötavale sõbrale ja küsis kuhu nemad on uurimisega jõudnud. Ta sai teada ,et peale Namitski ei olnud politseil kahtlusaluseid,kuid teda ei saanud ilma asitõenditeta jaoskondagi tuua.Mõrva aeg jäi kuskile poole kaheteist ja kaheteist vahele. Mõrvapaigalt leitud relv on ilma seeria nubriteta ja tuvastamatu, sellel on ka poolik sõrmejälg , kuid seda ei saanud otsida andmebaasist. Alan otsustas järgmiseks minna Tradeside pargi kõrval elavate inimestega rääkida. Enamus naabrid ei olnud midagi kahtlast näinud , väljaarvatud üks vanaproua, kes oli öösel näinud ühte musta hummerit mööda kihutamas. Nubrimärki ei suutnud ta enda kehva silmanägemisega tuvastada. Kokkusattumus on see, et Namitski sõidab ka tavaliselt mustas hummeris, ning päev hiljem oli see puhastusse viidud. Alan otsustas veel igaks juhuks küsitleda Nataljat ega tema tea kes Lanale halba soovis, kuid tema küll ei teadnud kedagi
Ernest Hemigway (21. juuli 1899 Oak Park, Illinois 2. juuli 1961 Ketchum, Idaho) Ernest Miller Hemingway sündis 21. juulil 1899 Chicagos Oak Pargi eeslinnas oma vanaisa majas. Ta oli kuuest lapsest teine. Tema isa Clarence Edmonds Hemingway oli arst ja tulihingeline kirikukoguduse liige ning ema Grace Hall laulis kirikukooris. Kui Hemingway oli kuuene, suri tema vanaisa ning pere kolis uude majja. See oli kaheksa magamistoaga kolmekorruseline maja, kus oli ka kabinet isa töö jaoks. Kodus valitses range kord, pühapäeviti oli keelatud igasugune lõbutsemine, selle asemel käidi kirikus. Sõnakuulmatust karistati karmilt.
Mõningaid pildinäiteid .. Pildid tehtud Tallinnast, täpne asukoht teadmata. Kes tunneb ära? Monteeritav puitelamu 1921. aastast pärit, tööstusnäitusel Tallinnas. Inseneriks H. Reier. Pilt Tsirkus: Vanemad tallinlased mäletavad veel Lenini, tänase Rävala puiestee ja Kaubamaja tänava nurgal trollipeatuste juures asunu puust tsirkust. 20. sajandi esimesel kümnendil asus puust tsirkusehoone Uuel turul, tänase Tammsaare pargi kohal. See periood jäi aga lühikeseks.Ajaloolise Sibulaküla südameks olid sajandi eest Rävala puiestee kohal kulgenud Väike-Tartu ja Väike-Pärnu maantee, mis said kokku tänase Solarise keskuse juures. Järgemööda kerkisid ka teised piirkonnad uued hooned. 1958. aastal valmis Eesti Energia peahoone koos elumajaga Estonia puiestee 1, kaks aastat hiljem avas uksed Tallinna kaubamaja, Tööstusprojekti hoone sai valmis 1963. aastal. Samal aastal avati ka
tugipiilaritele. Seina keskosas on horisontaalsed ehistahvlid, millel on kujutatud väänlevaid taimornamente ning rosette. Ballisaali parketi muster on sümmeetrilises kooskõlas saali võlvistikuga- see kujutab tähtvõlvi projektsiooni põrandale, mille muster moodustab roseti. Seinal on nisid, mis meenutavad hiinapäraseid uksekaari. Kaarte servad on kaunistatud sakiliste motiividega ja rosettidega. Saali ühel küljel on kõrgel asetsev siserõdu. Pargi suunas avaneva läänekülje keskel on üsna lai ja kõrge astmikfrontoon, mille ees on ka rõdu. Alakorrusel asub veel mauri dekooriga inglise stiilis kabinet (kuhu ma ei pääsenud) ning tumeda puitviimistlusega inglise stiilis söögituba, mida kutsutakse ka jahisaaliks. Seal peetakse isegi praegusel ajal jahipidusid. Seintel on hulganisti loomanahku ja sarvi. Seinapaneelid ulatuvad sama kõrgele kui uksed ning on tehtud tumedatest puitlaudadest ning
Carl Robert Jakobsoni poolt asutatud "Sakala" ajalehel oli aastail 1878-1882 900 kirjasaatjat ning üle 4500 tellija. Sealt liigume adasi ''Poisst kalaga'' vaatamis väärsus juurde, umbes kell 12.00: 2."Poiss kalaga" Kindral Laidoneri platsil asuv Poiss kalaga oli 1933. aastani Kindral Laidoneri platsil turg, mis kolis üle tema praegusele asukohale. Vabanenud väljak, kuhu juba 1904, aastal oli istutatud 4 tamme, kujundati pargiks. Pargi keskele purskkaevu paigutati August Vommi poolt modelleeritud "Poiss kalaga". Kindral Laidoneri nime sai endine Suurturg 1934. aastal. Sealt liigume edasi veetornini, lähme ka veetorni sisse: 3. Viljandi Vana Veetorn Teatud reservatsioonidega võib puhasvuuk-tellisehitiste alla paigutada ka 30 meetri kõrguse vana veetorni Laidoneri platsi servas. Torn pärineb 1911. aastast ning on üks vanemaid seda liiki ehitisi Eesti väikelinnades
eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud on horisontaalsust. Prantsuse pargi iseloomustus Üks lossi sadu meetreid pikkadest fassaadidest on pööratud pargi poole. Seal laiuvad mustriliselt kujundatud lillevaibad, purskkaevudega basseinid,
Padise kloostril. Kus siis elasid ja teenisid jumalat oletatavad Kolga vaimulikud vennad? Kas on mõni endine vaimulike vendade hoone või ruum hiljem kasutust leidnud majandusotstarbel? Kuid kabel pidi ikkagi olema ka majandusmõisas, sest igapäevaseid palvusi pidasid ka ilmikvennad /Markus 2009/ ja selleks nad vaevalt Kuusallu sõitsid. 6 Soomerootslasest maastikuarhitekt Norrman, kes Kolga mõisa pargi põhjal oma diplomitöö tegi, toob ära 1586. aasta nimistu loetelu ära osaliselt, kui ühe olulise täiendusega: ta mainib "Mõisas oli ka suur kivimaja, mis ilmselt oli sel ajal varemetes". Sellest kirjutan pikemalt peatükis 3. Seega oli Kolgas mitu kivist keskaegset hoonet, mis kõik on kuhugi ära kadunud. Samuti pidi olema kuskil läheduses ilmikvendade kabel ja matmispaik. Rahvapärimus ütleb matmispaiga olema
PALGALEHT 1200 1000 800 Palk EURO 600 Preemia lisatasu 400 200 0 Liiv Tamm Mets Käsk Kali Meelis Õigi TÖÖTAJAD Palgaleht Nr. Nimi Palk Preemia lisatasu Tulumaks Sünnipäev Tööle astumine 1 Liiv 700 699,99 70 278,46 12.10.1975 14.07.2011 2 Tamm 100 100 10 13,86 10.02.1962 12.03.2000 3 Mets 10 50 1000 0,00 2.03.1985 23.02.2010 4 Käsk 800 50 80 165,06 15.12.1944 23.02.2010 5 Kali...
KEILA 2009 Historitsism Tallinna arhitektuuris Autor: Rauno Väli Juhendas: T. Veisalu Sissejuhtatus Historitsism on 19. sajandi kunstivool. Arhitektuuris jäljendatakse ajaloolisi stiile nagu näiteks: neogootika, neorenessanss, neobarokk ja neoromaanika. Sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris kujunes historitsism välja 1820. - 1830. aastatel. Historitsism jaguneb elektitsimiks, tuudorstiiliks ja kroonuhistoritsismiks. Tallinnas on silmapaistvaimad näited Kaarli kiri, Oleviste kirik ja Nevski katedraal. Peakiriku Aleksander Nevski ajalugu ja kulg Aleksander Nevski katedraal ehitati XIX sajandi lpus igeuskliku elanikkonna initsiatiivil vabatahtlike annetustest, mis koguti kokku kogu impeeriumist. Annetuste kogumiseks ja katedraali ehitamiseks moodustati spetsia...
Anija looduskaitsealad. Ortofoto Mõõtkava 1:24871 Leppemärgid Tee lühike ülevade looduskaitseobjektidest Vaata linke EELIS 12 8. Anija küla kultuurimälestised Mõõtkava 1:10154 Kultusekivid - 4 Anija mõis 18-19.saj Anija mõisa karjakastell 18-19.saj Anija mõisa peahoone 18-19.saj Anija mõisa kuivati 18-19.saj Anija mõisa ait 18-19.saj Anija mõisa aednikumaja 18-19.saj Anija mõisa park 18-19.saj.Anija mõisa pargi piirdemüür, 18-19.saj. 13 9. Anija küla mullakaart Mõõtkava 1:20308 Koosta mullatüüpide seletus (üldista mullatüübid) http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/muldade_tabel.pdf Anija külas on ülekaalus järgmised mullad: M - madalsoomullad R rabamullad K - rähkmullad Go- leostunud gleimuld 14 10. Anija küla põllumassiivid
Saate valida, kas mängida vooru golfi, minna külastada krokodill talu, käia parve sõidul, võtta reisi läbi vihmametsade ja isegi lennu üle Victoria Fallsi. Võite lihtsalt lõõgastuda, pildistada ning nautida maastikku ja metsikut loodust. Kultuurisündmused mööda teed hõlmavad külaskäikku käsitöö külla ja õhtul traditsioonilise hõimu- tantsu. Hinnad kõik vaatamisväärsuste reisid, ekskursioonid, giidid, mängu pargi sissepääsutasu ja Safari reisid tuleb lisada hinnale. Nii palju pakkuda, auru Safari Pride poolsaar on tõesti ületamatu. Mis oleks parem kogemus Aafrika südames ja kuldajal rongiga reisimises? Nii et kõik pardale ja täiskäigul puhkusele! Arina Ivanova Maardu Orumetsa9-1 indeks74111 tähitult
Kõik esemed on võimalikult kurvilise joonega. Puust nikerdatud kaunistuste kõval kasutati pronksist kaunistusi. Laudade plaadid ja kappide uksed tehti intarsia tehnikas kasutatakse eri värvi puidu vineeri, millest liimitakse pilt kokku, pannakse plaadile, lihvitakse, lakitakse. Kasutatakse veel pärlmutrit, kilpkonna- ja elevandiluud, kulda ja vääriskive. Aiakujundus Prantsuse aiastiili aluseks on range geomeetrilisus ja sümmeetria. Lossi juurde suunduv peatee jagab pargi kaheks sümmeetriliseks osaks. Kõik kõrvalteed ristuvad peateega. Puudele ja põõsastele anti pügamisega arhitektooniline kuju. Sellised pargid oli kõigi Euroopa losside juures, eeskuju võeti Versailles'st. Tihti võis aias olla ka veekogu. Hispaania maalikunst Diego VELAZQUEZ (1599-1660) Tema loomingut läbib humaansus ja tõetruudus. Loomulikult pidi maalima kuningliku perekonna liikmete portreid, need pidid olema esinduslikud ja kaunid. Esinduslikkust pole
Seltsid ja näiteliikumised kerkisid meeletult üle Eesti. Aja möödudes loodi juba järgmine innukas tegutsev "Estonia" selts ning 1881.Võru Kandle Selts, kel tänu neile arenes teater Lõuna-Eestis. Esimesteks kutselisteks liikumisteks said 1906 Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla. Aasta 1910: Tallinna uus Saksa Teater on valmis, vasakul paistavad äsja alanud Estonia teatri ehituse kivid. Paremal, praeguse Tammsaare pargi kohal keeb elu Uuel turul. Foto Estonia arhiivist. Kokkuvõte 19. sajand oli Eesti teatrikunsti arengus tähtis ja sündmusterikas aeg, 1870-1880 aastatel kerkis eestisse üle 100 uue mängupaiga. Kõik, kes sattusid esimeste Eesti esinduslike teatrite lavastajateks, juhtideks pidasid kindlasti eeskuju sümboliks samust baltisakslaste poolt rajatud Tallina linnateatrit, sest see oli nende noorusaegade esimeseks teaterliku huviorbiidiks. 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
