Ernest Hemigway elulugu (0)

Ernest Hemigway
(21. juuli 1899 Oak Park, Illinois – 2. juuli 1961 Ketchum, Idaho)
Ernest Miller Hemingway sündis 21. juulil 1899 Chicagos Oak Pargi eeslinnas oma vanaisa majas. Ta oli kuuest lapsest teine. Tema isa Clarence Edmonds Hemingway oli arst ja tulihingeline kirikukoguduse liige ning ema Grace Hall laulis kirikukooris.
Kui Hemingway oli kuuene, suri tema vanaisa ning pere kolis uude majja. See oli kaheksa magamistoaga kolmekorruseline maja, kus oli ka kabinet isa töö jaoks. Kodus valitses range kord, pühapäeviti oli keelatud igasugune lõbutsemine, selle asemel käidi kirikus. Sõnakuulmatust karistati karmilt.
Ernesti ema õpetas lastele muusikat ja loovust ning viis neid kontsertidele, kunstimuuseumitesse ja ooperisse. Ernesti isa õpetas lastele armastust looduse vastu. Talved veetis Hemingway Chicagos ja suved Beari järve ääres. Juba kaheteistkümnendaks sünnipäevaks kingiti talle tulirelv.
Hariduse omandas Hemingway Oak Parki ja River Foresti keskkoolis. Ta oli väga tugev inglise keeles, aga huvitus ka teistest õppeainetest. Ta õppis poksima, talle meeldis teisi kiusata . Hemingway kirjutas ka artikleid kooli nädalalehele.
Hemingway keskkooli aastaraamatus oli tema kohta kirjutatud nõnda: "Ei leidu kedagi, kes oleks nutikam kui Ernie."
Pärast kooli lõpetamist ei läinud Hemingway kolledžisse, vaid soovis hoopiski kirjutada või sõjaväkke astuda. Isa aga ei lubanud tal sõjaväkke minna ja nii otsustas Hemingway hakata töötama reporterina lehe „ Kansas City Star " juures. Tema töö oli kirjutada kõigest, mis toimus politseijaoskonnas, rongijaamas ja haiglas. (Õe Marcelline’i järgi oli tema ülesanne kirjutada "tulekahjudest, kaklustest, matustest ja kõigest muust tähtsusetust teistele, kogenumatele reporteritele.")
Hemingway tahtis siiski väga Esimesest maailmasõjast osa võtta. Vigase vasema silma tõttu oli armeesse võtmine suuresti ebatõenäoline, kuid Punane Rist võttis ta kiirabi autojuhiks Itaalia-rindele.
Niipea kui Hemingway Milanosse jõudis, plahvatas terve laskemoona vabrik . Tema šokeerival algatusel korjati kokku surnukehad ja kanti surnukambrisse.
8. juulil 1918, veidi peale südaööd ja kuus päeva enne tema üheksateistkümnendat sünnipäeva, tabas neid Austria suurtükiväe rünnak. Vigastatute seas oli ka Hemingway, kes oli võimeline karkudel liikuma alles kahe kuu pärast, pärast mitmeid operatsioone. Tema vigastatud jalal oli 227 armi .
Ta armus ühte meditsiiniõesse – Agnes von Kurowskysse, kes jättis ta peagi maha nende liiga suure vanusevahe tõttu.
Hemingway ülendati esimeseks leitnandiks ja autasustati hõbemedaliga vapruse eest.
1919. aasta jaanuaris saabus ta tagasi Ameerikasse ning alustas erinevate ajalehtede juures reporteritööd.
1920. aasta sügis oli olulise tähtsusega. Siis kohtas Hemingway noort neidu Hadley Richardsoni, kellega hiljem abiellus, ja kirjanikku Sherwood Andersoni , kes veenis teda minema Pariisi oma kirjanduslikke püüdlusi ellu viima.
1921. aasta sügisel sõitiski Hemingway oma naisega Pariisi. Seal tutvus ta mõjuka seltskonnaga, kelle seas olid Ezra Pound, Gertrude Stein ja Francis Scott Fitzgerald. Seda aega kajastab teos "Pidu sinus eneses ". Pariisi-perioodil ilmusid Hemingway esimesed ilukirjanduslikud teosed. Tuntuse tõi romaan "Ja päike tõuseb".
1927. aastal lahutas Hemingway Hadleyst ja abiellus Arkansase rikka maaomaniku tütre Pauline Pfeifferiga.
1928. aastal pöördus Hemingway kodumaale tagasi ning kolis Key Westi Floridas. Sel ajal ta kirjutas, kalastas, pidas jahti Aafrikas, võttis osa härjavõitlustest Hispaanias, tarbis rohkelt alkoholi ja kannatas depressiooni all. Hiljem lõppes abielu Paulinega.
Hemingway elu oli tõeliselt kirev – ta abiellus ühtekokku neli korda.
Hemingway võttis osa Hispaania kodusõjast. Pärast selle lõppu asus Hemingway elama Kuubasse Havanna lähedale. Sealse olustiku põhjal kirjutatud jutustusest "Vanamees ja meri" sai otsene tõuge Hemingwayle Nobeli kirjandusauhinna määramisel.
13. juulil 2009 teatas Slovakkia uudisteagentuur SITA, et Hemingway oli Nõukogude Liidu julgeoleku agent.
Esitatud on tõendeid, et Hemingway tegi koostööd KGB-ga. Sellest annavad tunnistust Nõukogude Liidu julgeolekuteenistuse sellealased dokumendid . Hemingway toimiku kohaselt oli kirjaniku agendinimeks Argo ja oma abi pakkus mees KGB-le ise. "Ta avaldas korduvalt soovi meid aidata," öeldakse Hemingway toimikus. Julgeolekuteenistuse kaastööliseks värvati Hemingway 1941. aastal, enne oma Hiina-reisi. 1940-ndate lõpul teatasid venelased aga, et ei vaja ta teeneid enam. "Ta ei pakkunud mingit poliitilist informatsiooni," põhjendatakse kirjaniku toimikus koostöö lõpetamist.
Oma elu lõpetas Hemingway enesetapuga, mille põhjuseks võib pidada depressiooni, mis tulenes üha süvenevast alkoholismist.