Mõisteid: Valgus- kiirgus, mida inimesed näevad, tunnevad ja tajuvad. Valgusallikas-keha mis kiirgab valgust. Footon-valguseosa. Valguse peegel-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale, levib valgus tagasi esimesse keskkonda. Valguse murd-nähtus, kus valguse langedes kahe keskkonna piirpinnale levib valgus edasi teise keskkonda oma esialgset suunda muutes.Lääts- keha, mis koondab või hajutab valgust. kumerlääts-keskelt paksem kui servades,koondab valgust. nõguslääts-keskelt õhem kui servadest,hajutab valgust lainepikkus-kahe samas võnkefaasis olevate punktide vahekaug.sagedus-mitu võnget laine teeb mingis ajas(f) kiirus-kui pika tee läbib laine mingis ajas(v). Periood-aeg mis kulub lainel ühe laine pikkuse läbimiseks(T). Faas-valguslaine muutuse väärtus antut hetkel. intensiiv-kui palju energiat kannab valglain ajaühikus läbipinnaühiku.
se tu um Imeline Teadus nr 5/2011 UUS KIHT ANDIS MAALE ELU! Vastsündinud Maa Noor Maa Täiskasvanud Maa 4,6-2,3 mlrd a.t 2,3-1 mlrd a.t 1 mlrd a.t - tänapäev nõrk tugevam õhuke post- paksem post- laamtektoonika laamtektoonika, perovskiidi kiht perovskiidi kiht kontinentide kasv vedel tuum vedel tuum tahke vedel tuum
vedel välistuum (Fe, Ni), tahke sisetuum (Fe, Ni). ALL ON MAGMA, siis tardumine tardkivimiks, sealt edasi murenemine setteteks, sealt edasi settimine settekivimiteks, sealt edasi t* rõhk abil moondumine moondekivimiks, sealt edasi sulamine magmaks uuesti. Vahepeal tardkivim moondumine t* rõhk abil moondekivimiks. Settekivimite juurde lubjakivi. Moondekivimi juurde graniit ja marmor, tardkivimite juurde vulkaaniline klaas. Mandriline maakoor: paksem, u kuni 35km keskmiselt, vanem, on peamiselt kihtvulkaanid, suurem osa on inimesed uuritud kui ookeani maakoort pole nii palju uuruitud. Ookeaniline maakoor: õhemik kuni 15km, noorem, pidevalt uueneb, peamiselt kilpvulkaanid. Islandi saar, tekkis niimodi, et vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseteks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava- ja tuhamassid, millest tekkis saar. Aktiivsuse põhjuseks on see, et Island asetseb ookeani keskahelikul ning veel
Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused 1. ÜLEVAADE EESTI KLIMAATILISTEST TINGIMUSTEST 1.1. Kliimat kujundavad tegurid Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas 57º30 ja 59º50 pl vahel mereliselt kliimalt mandrilisele ülemineku vööndis. Suure geograafilise laiuse tõttu on siinsele kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja õhutemperatuuri tunduv aastaajaline kõikumine. Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna- Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhuma...
terasperfolindist tooteid mis süvistatakse krohvi sisse või paigaldatakse krohvimisel Krohvivõrk krohvi tugevndamiseks tavaliselt kasutatav perfolehtvõrk punktkeevitatud või põimitud terasvõrk või muu selleks otstarbeks sobilik võrk Masinakrohv - mördi pumba ja suruõhu abil laotatud krohv Nakkekrohv kõige alumine krohvikiht mis tagab aluse peale tulevate krohvikihtide nakke Täitekrohv nakkekihi peale tulev, kolmekihilise krohvi kõige paksem kiht, mis tasandab aluspinna ebatasasused ja toimub kattekihi alusena Vääriskrohv valmispinna moodustav krohv Õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvialuspinnale tehtav kattekrohv, seda kasutades võib alustarindi pinnamuster nähtavale jääda Polümeerne krohv Sisalsab polümeerseid sideaineid 8-11% mineraalseid aineid 79-83% kasutatakse ainlt viimistluskrohvina, neil toimub kivistumine peale vee aurumist. Krohv on vihmakindel
U e. I e. E i (pesa:pesi) c) Kujuvaheldus sõnadel on kaks kuju: vokaalkuju (nt vaese) ja konsonantkuju (nt vaes-t) d) AV-mall nõrgeneva tüvega sõnad (A-tüvi nõrgas astmes) ja tugevneva tüvega sõnad (A-tüvi tugevas astmes). VÕRDLUSASTMED: Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre i-ülivõrre Pikk Pikem Kõige pikem Pikim Paks Paksem Kõige paksem Paksim Roosa Roosam Kõige roosam - 6.Käänded Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi). Käände Küsimused, mis käändele Näide
FÜÜSIKA ARVESTUSTÖÖ (eelviimane) 5. KURSUS – 12. klass 1.Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund?- Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine. Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suund 2.Millest ja kuidas sõltub voolutugevus?-Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. VALEM: I= qnSv 3.Mida näitab voolu tugevus?- Voolutugevus I näitab, kui suur laeng q läbib ajaühikus juhi q ristlõikepinda. VALEM: I= t 4.Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist?ül- Takistus näitab, kui suurt takistatavat mõju avaldab antud keha elektrivoolule. Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuritegur...
Maa siseehitus Ookeaniline maakoor 1) moodustab maailmamere põhja 2) koosneb kivimitest, mis on tekkinud atenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku, basaltse magma tardumisel 3) selle kivimitel lasuvad süvamere setted Mandriline maakoor 1) moodustab manderid 2) koosneb mitmesugustest tard-, moonde- ja settekivimitest Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Astenosfäär kujutab endast basaltse magma tekke piirkonda; 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Kuna Maa gravit...
Eriti meeldis talle Dolores Haze , ta lausa jumaldas teda. Ta abiellus isegi Doleorese ehk Lolita ehk Lo emaga,proua Hazega, keda ta tahtis (mõtles) mitmeid kordi ära tappa , et ta saaks Lolitaga üksi olla ning et keegi neid ei segaks. Aga lõpuks suri proua Haze ja Humbert sai Lolita oma meelevalda, kuid siiski jäi tast ilma kui tüdruk rööviti(?) haiglast. Proua Haze. Proua Haze oli rahulik kuid natuke kannatamatu,edvistaja, paksem, unistaja. Prua Haze lasi ennast ära võrgutada Humbertil , kuna Humbert oli hea välimusega käisid linna peal juba ammu jutud , et nende , proua Haze ja Humberti, vahel on midagi ning muidugi proua Hazel polnud selle vastu midagi kuna proua Hazele Humbert meeldis.Muidugi kirjutas proua Haze Humbertile ka armastuskirja ,kus ta rääkis mehele oma tunnetest. Aga kui lõpus sai naine aru missugune mees on , ühesõnaga leidis naine Humberti päeviku,
Huvitaval kombel ei esine peaaegu üldse kuuvärinaid sügavusel 300 kuni 600 kilomeetrit. Mõlemat tüüpi kuuvärinate epitsentrid koonduvad vaid paari Kuu piirkonda. Kuuvärinaid tekitavad ka kraatrite külgedelt allaveerevad kivid ja pinnale langevad meteoriidid. Kunstlike kuuvärinaid tekitati programmi "Apollo" käigus, kukutades kasutatud maandumismoodulid Kuule. Kuu ja Maa siseehitusel on väikseid sarnasusi ja suuri erinevusi. Kuu koor on paksem kui Maa koor, ulatudes 70 kilomeetrist nähtaval poolel 150 kilomeetrini tagaküljel. Koore erineva paksusega on ilmselt seletatav ka Kuu esi- ja tagakülje erinev välimus, kuna paksema koore tõttu ei pääsenud laava tagaküljel välja. Koore all on mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. Seismiliste piki- ja ristlainete erinevus näitab, et Kuul on poolvedel tuum. Tuuma suurus pole täpselt teada, tema raadiuse hinnangud ulatuvad 100 kuni 400 kilomeetrini. Ta arvatakse koosnevat rauast
a - tainatüki kaal b-kuumtöödeldud toote kaal. küpsemiskadu: · Küpsetamiskaost sõltub toote väljatulek.Mida väiksem on küpsetuskadu,seda suurem on väljatulek. · küpsetuskao moodustavad : -vee auramine -süsihappegaasi ja alkoholi eraldumine. -koorukese kuivamise kadu osalisel söestumisel. Küpsetuskao suurust mõjutavad : · küpsetuse temperatuur ja kestvus-mida pikem aeg ja madalam temperatuur,seda suurem on auramine ja tekib paksem koorik.Tooted kergemad ! · Küpsetamise viisist -ahju põrandal ja plaatidel küpsetade on kadu suurem kui vormitoodete puhul · Toodete kaal - Väiksematel toodetel suurem kadu · Ahju niiskuse sisaldusest - kõrge niiskuse sisaldus vähendab kadusid. · Ahju ehitusest-suurema mahuga ahi suurendab kadusid , õhu konvektsioon suurendab kadusid. · Toodete koostisest-toorainete niiskuse sisaldus ja omadused.
Kilpi meenutav mägi, lamedad nõlvad, lai põhi. * Kihtvulkaanid Järskude nõlvadega mägi, mille moodustavad vahelduvad laava ja tuha kihid. * Lõhevulkaanid Maalõhe kaudu suurele alale valgunud laavast tekkinud lame kuhik. -3- Vulkaanipursked: Pursketüübid: Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukama iseloomuga - magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ja ei pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, lõõm- ja vulkaanilise tuha pilved, aga ka erineva koostisega laavavoolud. Plahvatuslik vulkanism on omane eelkõige vulkaanidele, mida toitev magma on segunenud ränirikkama mandrilise koore materjaliga. Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks. Tüüpilisel juhtumil on plahvatuslik vulkanism seotud subduktsioonivöönditega. Kõige
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Peeter Tamm ATMOSFÄÄR Maateaduste alused õppegrupp: LF-3 Lektor: Jaan Jõgi ATMOSFÄÄR Maakera ümritseb õhukiht, mille paksus on umbes 36 000 km. Õhukihi paksus on muutuv:poolustel on ta õhem, ekvaatori kohal paksem. Õhk on gaaside mehaaniline segu, peamiselt on õhus lämmastikku 78%, hapnikku 21%, argooni on umbes 1% ja muid elemente umbes 1%. Õhus leidub veel veeauru, kuni 5% mahu järgi, mitmesuguseid tahkeid osakesi (soola-, jää kristalle, lumehelbeid, tolmu). Põhiliselt õhutemperatuuri vertikaalse jaotuse alusel eraldatakse 5 kihti ja 4 vahekihti, mis on toodud algjärgnevas tabelis: Troposfäär Kõrgus 0-10 km.Sisaldab ligikaudu 80% kogu maakera ümbritsevast
Kui nüüd see töötu naine peaks lahutama, jääks ta ilma nii kodust kui ka rahast, sest tööd ta seni polnud teinud. Mõlema riigi puhul võib täheldada, et nii Mehhikos kui ka Türgis ollakse turistide ja muude külaliste vastu äärmiselt sõbralik. Nii võibki tänaval kõndiv turist leida end ühel hetkel mõne kohaliku kodus õhtust söömas või isegi ööbimas. Türklastele jäävad silma eelkõige veidi tüsedamad inimesed, sest nad usuvad, et mida paksem on inimene, seda rohkem rikkust temaga kaasneb. Kahjuks ei pääse üle ega ümber koduvägivallast. Artiklis "Domestic Violence Stalks Mexican Women" toodi välja, et 1999 ja 2005 aasta vahel tapeti Mehhikos üle 6000 naise ja tüdruku. Põhiliselt on tegemist kas vägistamise, peksmise või ka emotsionaalse tagakiusamisega. Kui mõelda, et need numbrid on juba hirmuäratavad, siis Türgis on olukord päris kehv. Aastal 2011 registreeriti seal 80 000 koduvägivalla juhtumit
nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. 2. Uduvikerkaar ja selle tekkimine · Tekib uduse ilmaga, kui päike paistab läbi udu piisavalt hästi, et tekitada täisvarjusid. · Niisiis saab udukaart näha selge taevaga uduga päikese vastas · Uduvikerkaar on tavaliselt valkjas, harva kerge punaka või sinaka varjundiga ning tekib sageli enne udu hajumist · Tähele võib panna, et udukaare alumine osa on tugevam ja paksem, kuid ülemine osa nõrgem. See on seotud udu tihedusega ning kui paljudelt piisakestelt valgus vaatlejani jõuab. · Udukaar tekib nagu vikerkaargi valguse peegeldumisel ja murdumisel piiskades, kuid ühe olulise erinevusega: difraktsioon mõjutab udukaare välimust oluliselt . · Difraktsioon tähendab lainete paindumist tõkete taha ning mida lühema lainepikkusega on lained, seda väiksemad peavad olema objektid, täpsemalt ligikaudu samas
Tekke järgi: Varingu, rusukalde, erosiooni. 5. Mäetipp on suletud pinnavorm, Ta koosneb Piiratud nõlvadest ja jalamijoontest. Mäehari on avatud kahest suunast, ühendatud on pikk tippude kogum. 6. Geosünklinaal: Maakoore väljavenitatud kujuga liikuvad alad, Mood mandrite ja ookeanide üleminekupiirkond. Georiftogeen, On ookeanikoore liikuvad alad Ookeanitüüpi maakoore lahknemine ja kiire horisontaalne liikumine Maakoor on tavalisest tunduvalt paksem. Rohkelt vulkaane ja maavärinaid. 7. Ranniku profiil Õpik lk 25 8. Maailmamere profiil 9. Hüdrogeensed reljeefikujundavad protsessid: Liikuva jää ja vee energia: Tuulelainetus, Murdlainetus, hoovused, looded, Jää teke ja liikumine, 10. Geoloogilised välisjõud: Voolav vesi, lainetus, liustike liikumine, tuule tegevus, Ka inimtegevus, Maismaal on valdav, kulumisprotsess, Meres on kuhjumisprotsess. 11
määramine töötava armatuuri üle. Kaitsekihi paksuse valik sõltub projekteeritava konstruktsiooni väliskkeskkonna agressiivsusest, tulepüsivuse tagamise mõttest ja konstruktsiooni planeeritava elueast. Kaitsekihi paksused on rangelt määratud standardis ning projekteerimisel peab väga hoolikalt jälgida just seda parameetrit, kuna sellest sõltuvad konstruktsiooni eluiga ja töökorrashoid. Üldiselt, mida paksem on kaitsekiht, seda turvalisem on olukord antud elemendile, korrosiooni kartav armatuur betooni sees on sügavamale rajatud ning kemikaalidele ja veele raskem kättesadav. Minu arust, see piirang on samuti väga tähtis, sest kui insener annab elemendile väiksema väärtuse, kui on ettenähtud standardi järgi, siis konstruktsioonis võivad tekkida ebasoovitatavad lagunemised, tulepüsivus jääb väiksemaks, see tähendab kandevõime avariiolukorras
Nahk Pille Javed Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Nahk Nahal on mitmeid funktsioone: 1. Katteelund 2. Osaleb soojusregulatsioonis 3. On verevarulaks 4. Puutemeeleelund 5. D- vitamiini tootja Naha kihid Täiskasvanud inimese nahk on 1,5 – 2 ruutmeetrit. 1. Epidermis e. marrasnahk 0,05 – 0,2 mm 2. Dermis e. koorium e. pärisnahk 0,5 – 1,5 mm 3. Subkuutis e. nahaaluskude Naha paksus ilma aluskoeta 1-4 mm Kõige paksem jalataldadel Kõige õhem silmalaugudel ja õnnaldes Ilma nahaaluskoeta on nahk kehakaalust 5% Koos nahaaluskoega võib ulatuda kuni 25% Naha derivaadid 1. Näärmed, eritavad peamiselt vett, NaCl, väikestes kogustes rasvhappeid ja uureat 1. Merokriinsed higinäärmed – osalevad soojusregulatsioonis, on üle keha, eriti palju peopesades, jalataldadel 2. Apokriinsed higinäärmed – kaenlaaukudes, suguelundite ümbruses, päraku ümbruses 2
õhukest fooliumit rebenemast. Paberi ja fooliumi baasil aurutõkkeid ei ole soovitav paigaldada niisketesse rumidesse, kuna paber mängib õhuniiskusega ja aurutõke võib selle käigus rebeneda. Samuti ei tohi fooliumit, mis on katmata kilega, kasutada kokkupuutel märja betooniga. Selline kooslus hävitab fooliumi väga kiiresti ja kogu konstruktsioon ei vasta enam ettenähtud tingimustele. Kõige universaalsem aurutõke on kile, mida paksem see on, seda parem. Tavalise kile puhul tuleb arvestada sellega, et hapnikuga kokkupuutel kile vananeb kiiresti ja võib hävineda seinas isegi 20 aastaga. Seetõttu kasutatakse sertifitseeritud aurutõkkekiledel vananemiskindlust tõstvaid lisandeid, mille kasutamise kohta on tehtud "kolmhargi" kujuline märge tootel ja sinna juurde trükitud vastavus ehitusnormile. Vastavalt normidele on ette nähtud kile eluea garanti 50 aastat. Erinevatel
pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 5060 m. Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikese veeväljaga Väinameri ja Liivi laht erinevad hüdroloogiliste tingimuste poolest tunduvalt Saaremaast läände jäävast merest ja Soome lahe lääneosast. Neis on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri ja -taseme kõikumised, väiksem soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes on vete selgepiiriline kihistumine madala soolsusega (57) pindmiseks ja suhteliselt soolaseks süvakihiks (umbes 8). See takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist (veevahetust), mille tõttu paljud hüdroloogilised, keemilised ja bioloogilised protsessid avalduvad neis kihtides erinevalt. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-
2.7. Mille poolest erinevad mullaprotsessid parasviiiitme okasmetsas ja ekvatoriaalses vihmametsas? P6hjendage. 3m- SIIPP Pi)OUi]NBJAIERB 1. erinevus: vihmametsas toimub suurem murenemine :rml $ 2ffi1 kuna vihmametsas on kõige paksem E 2r{01 d 18001 Pdhjendus: E rrml 3 1?nnj o -::I murenemiskoorik. Seal on see tingitud sademete rohkusest, s(l 4p
tõttu sajab pinnale rohkem vett, kui ära aurab, ning soolasemat vett Läänemerre lihtsalt ei pääse. Ookeanivesi, soolsusega 30...35 promilli, seguneb Kattegatis Läänemere magedama veega ning seetõttu ei pääse Läänemerre soolast ookeanivett. Läänemere veereziimi kujundavad Taani väinadel toimuv veevahetus ning mageda vee juurdevool jõgedest. Läänemeres on nõrgemad lained, väiksem soolsus, suuremad veetemperatuuri-ja taseme kõikumised, läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avamerel. 4 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 5 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 6 http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri 7 http://www.annaabi.com/balti-meri-m14621.html 2.3 Liigestus ja hoovused 2.3.1 Liigestus Läänemeri jaguneb kolmeks suureks laheks põhjas Põhjalaht ehk Botnia laht, lõunas Liivi laht ning idas Soome laht
Maapinnani jõudnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima! Ometi säilib maakeral pidevalt negatiivne laeng suurusjärgus 100 000 kulonit! Põhjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas eespoolnimetatule vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on kihtpilvedes ja kihtsajupilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfääris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse võib koguneda märkimisväärselt suur elektrilaeng. Sõltuvalt pilve suurusest tekib välk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Milline on pikselöögi mõju inimese organismile? Äikesenoolest tabatul on tüüpilistel juhtudel rohked verevalumid ja põletushaavad. Pikselöögi tagajärjel seiskub tihti süda
järgi nimetatud märtsikuud. Lõplikult korraldati kalender ümber Caesari korraldusel 1. sajandi eKr keskpaiku, kui asendati kuukalender päikesekalendriga. See kalender kehtib tänapäevani ja on tuntud kui juuliuse kalender. Roomlaste rõivastus ning toit Kreeklaste ja roomlaste igapäeva riietus (vastavalt kitoon ja tuunika) oli lõikelt ja välimuselt sarnane: üle õlgade heidetud riidetükk, mis ulatus põlvini. Kreeklastel oli paksem üleriie himation, roomlastel sarnast polnud, kanti lihtsalt mitut tuunikat üksteise peal. Kreeklastel mingit pidulikumat riietust polnud, küll oli aga roomlastel tooga. See oli poolringikujuline rõiva tükk, mis pandi selga nii, et parem käsi jäi vabaks. Jalatsitena kasutati peamiselt sandaale. Tavalised ning natuke vaesemad roomlased kustutasid nälga leiva ja jahust valmistatud pudruga. Vahel oli menüüs ka puu- või juurvilju. Jõukamatel ning kõrgemaseisuslikel oli toiduks
pehmenemistemperatuuriga pigi, kuigi seda on raskem kedrata. Mesofaasilise pigi kiududel on kõrgem pehmenemispunkt kui isotroopse pigi kiududel, seega saavad nad stabiliseerimisprotsessi läbida kõrgemal temperatuuril, mis teeb selle protsessi kiiremaks. Mesofaasilise pigi kiudude stabiliseerimiseks on vaja vaid mõningased minutid, samas kui isotroopse pigi kiudude stabiliseerimiseks on vaja tunde. Mida pikem on stabiliseerimise aeg, seda paksem on kiudude väliskest - see on stabiliseeritud osa. Stabiliseerimine aeglustub, kui see jõuab kiu sisse. Kaheastmelist stabiliseerimist kasutatakse, et ära hoida kiudude kokkukleepumist peale karboneerimist. Selle tarbeks kantakse kiududele enne stabiliseerimist ka kolloidgrafiiti. Peale stabiliseerimist karboneeritakse pigi kiud kuumutades neid erinevates kuumustsoonides 700-2000°C juures. Selleks, et takistada oksüdeerumist lõplikes
Kivisisalikud on Eestis oma levila põhjapiiril ning on meil üsna haruldased. Neid leidub vaid Lõuna- ja Põhja-Eestis, saartelt pole aga kivisisalikke leitud. Nad toituvad väikestest selgrootutest - mardikatest, ritsikatest, röövikutest, ussidest ja ämblikest. Kivisisalikud talvituvad suvistes urgudes, talveks topitakse uru avad lehtedega kinni. Et kivisisalik hukkub temperatuuril alla - 4,9 °C, siis peavad urud olema küllalt sügavad. Mida paksem lumi maad katab, seda väiksem on külmumisoht. Sigimisperioodi ajal elab paar ühes urus ning neid võib näha koos päikese käes lesimas. Mai alguses või juuni lõpus muneb emasloom taimestikuvabale ja liivasele alale 6...16 muna ning kaevab need madalasse auku. Munade arengu kiirus sõltub oluliselt suvisest ilmastikust - kuivadel ja kuumadel suvedel on areng tunduvalt kiirem kui jahedatel ja vihmastel ning seetõttu võib see kõikuda 40...90 päevani.
firniks) tihedusega umbes 0,6 g/cm3. Sellele voolav sulamisvesi ja vihamvesi tihendavad firne veelgi, sellest kaovad poorid ja ta muutub liustikujääks tiheduseda 0,850,9 g/cm3. Raskusjõu mõjul hakkab liustik liikuma. Selleks, et toimuks liikumine laugel nõlval, peab jää paksus olema 6065 m, kuid kallakul piisab nihkumiseks vaid mõnemeetrisest paksusest jääst. Jää on plastiline ja liigub kihti. Mida paksem on jää, seda kiiremini jõuavad edasi temast väljapressitud liustikukeeled ja seda kaugemale need ulatuvad. Sooja põhjakihiga liustik saab kiiremini hoo sisse kui tugevasti külmunud liustik. Jääaeg Eestis Kui lugeda jäävaheajaks praegusest soojemat aega, on selle põhjal Eestis viimasel aastamiljonil olnud väheamlt 7 jääaega, kuigi kindlaid tõendeid on ainult 3'st ja neid kutsutakse Sangaste, Ugandi ja Järva jääajaks.
• Korki saadakse korgitamme puu koorest, mis kõige enam leidub Vahemere metsadest. • Puid ei võeta maha, vaid võetakse puult koor maha. • Esimene kord võetakse koor maha 25 aastaselt puult, millel on vähemalt 60 cm ümbermõõt. • Iga 9-12 aasta jooksul saab uuesti koore maha võtta. • Ühelt korgitamme puult saab korki koguda kuskil 12 korda. Puu eluiga on 150-250 • Korgi kogumine toimub täielikult käsitsi. • Kooritakse vaid koore pindmine paksem kiht, säästmaks puud kuivamise eest. • Kooritakse kuni punaka värvusega n.ö emakooreni, emakoorest hakkab kasvama uus korgikiht • Alles jäetakse vähemalt 20% korgitamme koorest. • Korgil on antimikroobsed omadused. • Suurepärane isolatsiooni omadused, mis tagab minimaalse soojuskao • Kork tulekindel, hea heliisolatsiooniga, lihtne hooldada ja käitub ka loodusliku putukatõrjevahendina (sisaldab suberiini).
asub keratiini- asuvad juuksesibula piirkonnas. rakkudest koosnev Toodetud melaniin ladustatakse korteksi medulla. Seda rakkude hulka keratiniseerumisprotsessis, ümbritseb paksem mis annab juustele värvi. On olemas kolme kiht, korteks ja erinevat tüüpi melaniini: feomelaniin, kõige peamist kihti, eumelaniin, trihhosideriin. Lõplik juukse- mis määrabki värv on nende kolme loodusliku pigmendi
Bakteritoksiin: eritab mürkaineid, inimestele ohtlikud (patogeensed bakterid) Millised organellid bakterirakus puuduvad? kõik organellid, millel ON membraan, puudub bakteril Spoori moodustamine on kaitsekohastumus st sporualtsioon toimub ebasbivates tingimustes. spoori mõõtmed on muutunud- ainevahetus on minimaalne (aeglustunud) -tsütoplasma väiksem (veesisaldus väiksem) -kest paksem -spoorid hävitab steriilimine (kasutatakse meditsiinis ja lihakonservides) Raku tähtsus: lagundajad (igasugu organismide – ka surnud organismide ja jäätmete lagundajad) seejärel tekib muld (mulla teke) osalevad aineringes (lämmastikuringes) mügarbakterid varustavad taimi lämmastikuga inimestele tekitavad hambaauke (bakterid toituvad suhkrust. piimhapet lagundab) haigustekitajad(põletikud, tuberkuloos,katk, düsenteeria, salmonella) -antibiootikumid ei aita viirushaiguste vastu
Raamat on A3 formaadis, seetõttu on pildid eriti suured ja kirevad ning kergesti arusaadavad. 4) "Üllatav loodus" Mark Carwardine Suur paks raamat annab endast kogu ülevaate kõige kõigematest kõige kestvaim armuhammustus; kõige venivam keel; kõige rohkem jalgu; pikimad mürgihambad; kõige ohtlikum kõrvetaja; kleepuvaim nahk; parim elektritajuja; kummalisim poksija; surmavaim sülitaja; suurim suu; kõige kunstipärasem kosimine; kõige paksem kiskja; raskeim puuasukas; kõige varasem laulja; kõige kohutavam tapja; teravaim kuulmine; väledaim vastsündinu; kõige nupukam tööriistategija; kõige entusiastlikum ühiselu; pikim ränne ja palju muud. Kokkuvõttes võib öelda, et raamat räägib loomariigi üllatavamatest võimetest, liikumisest, kasvust ja perekondadest. 5) "Seda kuuske peab kuulma" Aili Paju, Arne Ader Raamatus on hästi tabatud pildid looduses olevatest lindudest, loomadest ja taimedest ning nende
,,Elektrimaterjalid" kokkuvõte Gaasidest kasutatakse isoleermaterjalidena enim õhkuu, lämmastikku ja elegaasi. Kõige sagedasemat kasutust leiab õhk, mis on isolaatoriks näiteks õhuliini juhtmete ja mitmesuguste muude pingeseadmete osade vahel. Õhk on samal ajal ka õhklülitites ka elektrikaare kustutajaks. Kõrgepingeseadmetes on voolujuhtivate osade vahekaugus suur. Vesinik leiab kasutust väikese tiheduse ja suure soojusmahtuvuse tõttu suurte elektrimasinate jahutamisel. Inertgaase kasutatakse hõõg- ja gaaslahenduslampide täitmisel. Heeliumi kasutatakse enamasti vedelas vormis, et madalal temperatuuril ülijuhtivat keskkonda saavutada. Elegaas, mille elektriline tugevus on õhu omast 2,5 korda suurem, leiab laialdast kasutust gaasisolatsiooniga jaotlates, trafodes ja võimsuslülitites. Gaasisolatsiooniga 110kV jaotla maht on vastava õhujaotla mahust lausa 5 ... 10 korda väiksem. Elegaasi probleemiks on juba 600 k...
sarkoplasma. Sarkolemmi all on tuumad. Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid(kahte liiki- aktiini ja müosiiniflamendid). 57. Lihase ehitus: ????? koosneb vöötlihaskiudude kimpudest, ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Endomüüsium- õhuke sidekoeline kest, mis ümbritseb lihaskiude Perimüüsiumiga-Lihaskiukimpe kattev sidekoelise ümbris. Epimüüsiumiga- kõige paksem sidekoelistest kattekihtidest, seob lihaskiudude kimbud terviklikuks lihaseks. Annab lihastele kuju. Lihaste abiseadeldised: Sidekirmed – õhukesed kõõlusmembraanid (üksikute lihaste ja lihasrühmade ümber) Sünoviaalpaun – kohtades kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes. (lihaste all väikesed padjakesed, kus peal lihased liiguvad) Kõõlustupp- üla- ja alajäsemete pikkade kõõluste ümber Fibroosne plokk- silma koobas
piim Inokuleerimise 9.40 9.40 9.40 aeg Termostateeri 9.45 9.45 9.45 mise algus Kultiveerimist 40o 40o 40o emperatuur Kalgendumise 13.15 12.45 12.45 algus Laborist 11.40 11.40 11.40 lahkumise aeg Konsistents Veidi paksem, Jogurt on Jogurt on laborist kuid võrreldes hakanud hakanud lahkudes teiste piimadega muutuma muutuma vedelam. paksemaks. paksemaks. Külma pandud 15.00 15.00 15.00 Lõpp Kalgendunud Kalgendunud Kalgendunud konsistents Lõpp pH 4,87 4,71 6,68 Tabel 2
rabamuldadeks; Neid iseloomustab 30 cm paksune turbahorisont mille all on gleihorisont. Paepealne muld: Levivad Põhja- ja Lääne-Eestis kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal; Väga õhukesed, kuid samas kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega; Väga kivised ja põuatundlikud; (Neid püütakse tänapäeval säilitada loodusli u taimkatte all) Rähkmuld: Levivad peamiselt Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont;Iseloomulik on kõrge huumuse-, toitaine- ja paemurendi sisaldus;Keskmise tootlikusega muld; Kohtades kus on säilinud looduslik taimkatte, levivad neil puisniidud ja salumetsad. Millest koosneb muld? Muld koosneb liivast, veest, savist, õhust, bakteritest ja huumusest. Mulla organismid moodustavad 5%, Õhk 20%, Vesi 20%, Orgaaniline aine 10% ja Mineraalne aine 45% Mis on mullaprofiil? Mullaprofiil on mullahorisontide läbilõige. Taimeliikide arv Eestis.
suhetesse. Sel ajal kui Pärsia koos spartalastega vallutas kreeka linnu, tugevnes teiste Kreeka linnade vastupanu ning aastal 371 eKr tegi teebalased Sparta ülemvõimule lõpu. 7. Muistsete kreeklaste kõige tavalisem riideese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie himation. Pükse kreeklased ei kandnud, jalatsitena kasutati peamiselt sandaale. Söödi palju puu- ja köögivilju, eriti küüslauka ja kala, mida söödi nii soolatult, värskelt kui ka kuivatatult. Liha söödi põhiliselt jumalatele ohvreid tuues. Joodi kitse- ja lehmapiima, peamine jook oli aga tublisti lahjendatud vein. Sümpoosionid oid kodused pidusöögid. Külalised kogunesid sõpruskonna ühe või
Töövahendid: katseklaaside komplekt Sademete teke Katse 1. SO42– ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. CuSO4 + BaCl2 → BaSO4 ↓+ CuCl2 Ba2+ + SO42- → BaSO4 Katseklaasi tekkis valge piimjas BaSO4 sade, mis ei lahustu. Katse 2. Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH 3·H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al2(SO4)3 + NH4OH → 2Al(OH)3 ↓ + 3(NH4)2SO4 Al3+ + OH- → Al(OH)3 Katseklaasi tekkis paksem piimjas Al(OH)3 sade. Katse 3. Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO 42- ioone sisaldavat lahust. Pb(NO3)2 + K2CrO4 → PbCrO4 ↓ + 2KNO3 Pb2+ + CrO42- → PbCrO4 Tekkis kollane puruline PbCrO4 sade, mis ei paistnud läbi. Hüdrolüüs Katse 4. Võtta ühte katseklaasi 1 ml Al2(SO4)3 lahust, teise sama palju Na2CO3 lahust. Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka). Al3+ + H2O → AlOH2+ + H+ CO32- + H2O → HCO3- + OH-
Täielik peegeldumine esineb valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast hõredama keskkonna piirpinnale.Teatud langemisnurgast alates kaob murdunud valguskiir ja valgus peegeldub täielikult tagasi. Väikseimat langemisnurka, mille korral esineb täielik peegeldumine, nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks. Läbipaistvast ainest keha, mis oondab või hajutab valgust nimetatakse läätseks. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõugsläätsedeks. Kumer on keskelt paksem, koondab valgust. Nõguslääts on keskelt õhem, hajutab valgust. Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse läätse kerapindade kskpunkte ühendavat sirget. Läätse optiliseks keskpunktiks 0 nimetatakse läätse keskel optilisel peateljel asuvat punkti. Paralleelse valgusvihu koondumise kohta läätse optilisel peateljel on hakatud nimetama fookuseks. Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega
2 (võileiva) tüüpi komposiitmaterjalile. Mööblitööstused defineerivad laminerimist kui plaadi katmist kas melamiini** või laminaadi kihiga. Kui sai toodud ära mööblitööstuste poolt defineeritud sõna ,,lamineerimine", siis toome ära ka nende poolt defineeritud sõna ,,laminaat". Seega laminaat on paksem mööbliplaadi viimistusmaterjal, kui melamiin ja ta koosneb mitmest vaiguga immutatud paberist. Alumistes kihtides kasutatakse tavaliselt odavama fenoolformaldehüüdvaiguga immutatud pabereid. Näide "sandwichi" tüüpi komposiitmaterjalist Töölauaplaatide valmistamisel kasutatakse peamiselt rull-laminaati paksusega 0,33 mm. Kuid söökla- ja koolimööbli ning teistel juhtudel, kus nõudmised lauaplaadile on veel
võisid olla sirged või kaarduda sisse- või väljapool. Mõnikord jäeti sarved ka okste harudest. Pulli sarved olid lühemad ja jämedamad kui lehmal, pull ise lehmast suurem ja toekam. Vahel lõigati eristamiseks lehma kõhu alla rist ja pullile kolmnurkne sälk. Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 3 Seaks võeti parajalt ümmargused oksajupid. Prunnakam siga oli ilusam. Isegi sea kõhualust ei lõigatud siledaks. Las olla paksem. Ainult sea ninaots vooliti teravaks, et tal oleks mõnusam tonkida. Hobuse jaoks valiti sobivalt kõver või oksaharuga puuoks hobusepuu. Hobuse kõige tähtsam tunnus oli keerus kael. See tõusis tavaliselt kõrgele püsti ja oli kehast peenem. Kaela otsa lõigati kõrvadega pea. Mõnikord pandi hobusele ka pulkjalad alla ja takust saba taha. RAHVARIIDED Tänapäevast erinev oli ka talurahva riietus. Meile on see tuntud rahvarõivaste nime all. Igal Eesti kihelkonnal olid oma rõivad.
valgusvihk jääb aga endiselt paralleelseks. Peegeldab valgust suunatult. o Valguse peegeldumisseadus: = § Valguse murdumine o Murdumine valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piiripinnal. o Murdumisnurk nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. o Kumerlääts keskelt paksem, koondab valgust. o Nõguslääts keskelt õhem, hajutab valgust. o Fookus punkt, kus pärast läätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk (tähis: F). o Fookuskaugus läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus (tähis: f). o Optiline tugevus läätse fookuskauguse pöördväärtust (D=1/f).
4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. o Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. o Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. · Litosfäär = ülemine vahevöö + maakoor.
Nõu kaetakse tihedalt kaanega ja hautatakse mõõdukas kuumuses, kuni kalad on pehmed (umbes 2530 minutit). Lauale antakse koos hautamisleemega või valmistatakse sellest hele kalakaste. Keetmiseks on kohasemad haug, koha, tursk, kaptenkala, forell ja teised suuremad kalad. Väiksemad kalad lagunevad keetmisel ja sobivad rohkem hautamiseks ja praadimiseks.Kalu võib keeta tervelt, suuremate fileetükkidena, portsjontükkidena, kalarullidena. Suuremad kalad ja paksem filee pannakse keema soolaga maitsestatud külma või leigesse vette, väikesed kalad ja kalatükid kuuma vette. Otstarbekohane on kasutada spetsiaalset restiga kalakeedunõu; selle puudumisel asetatakse kalad keema puhta marliga, mille abil saab keedetud kala veest välja võtta, ilma et ta laguneks. Vesi peab kalu parajalt katma; lisatakse ka tükeldatud maitsevili, pipart, loorberilehti ja pisut äädikat või kurgimarinaadi. Viimased on eriti vajalikud tursa, säga, lutsu
Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef
· http://www.kesk.ee/files/menu//2007083002510000yldplane eringu_seletuskiri.pdf Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti keskkohta tähistavrahn ja endine matmispaik "Kalmemägi", · Aluspõhja moodustavad Siluri karbonaatsed kivimid (lubjakivid, merglid, dolomiidid). · Pinnakattena on levinuim saviliivmoreen, harvem liivsavimoreen. Põltsamaa jõe orus leidub saviliiva ja liivsavi, madalamatel aladel madalsooturvast. Pinnakatte paksus on valdavalt 2-5m, paksem on see moreenküngastel(suurematel üle 10m) ja Põltsamaa jõe orus. · Piirkonnas kaevandatakse lubjakivi, kruusa ja turvast. · Tähtsaim maavara on lubjakivi, mida kaevandatakse Rõstlas (AS Graniit). Paasi kasutatakse killustiku tootmiseks. Jätkates praegust kaevandamistempot, ammendub Rõstla karjäär 10-12 aasta pärast. · Umbusi savi leiukoha teadaolevad varud on 10 milj m3. Savikihi paksus on 3,5 m. Siluri ajastu
EKSAM Milleks on ofsetmasinatel niisutussüsteem? niisutusaparaat on ettenähtud trükivormi vaheelementide (mitte- trükkivate elementide) ühtlaseks või valikulikuliseks niisutamiseks Niisutussüsteem ofsettrükis peab tagama ühtlase ja stabiilse niisutusvee kandmise trükivormile. Samuti peab võimaldama juhtida värvi ja vee tasakaalu trükiprotsessis Milliseid niisutussüsteeme teate? Niisutussüsteemid piiritusega Kileniisutus Niisutussüsteemid niisutusvee viimisega värviaparaati Katkestatud niisutuse etteandmise süsteemid Pideva niiskuse etteandmisega seadmed Pihustitega niisutussüsteemid niisutusaparaadid otsese niisutamisega e. konvntsionaalne, ja kaudse niisutamisega, kus niisutusvedelik pääseb trükivormile värviaparaadi kaudu. Niisutussüsteemid Niisutusvedeliku järgi: *piiritusega töötavad *veega töötavad Niisutusvee ülekande viisi järgi : *Kontaksed *Ilma konktaktita Millistest osadest...
suuruse positiivse laengu. Maapinnani judnud positiivne laeng peaks kiiresti maapinna negatiivse laengu kompenseerima! Ometi silib maakeral pidevalt negatiivne laeng suurusjrgus 100 000 kulonit! Phjus on selles, et lisaks maapinna poole suunduvale voolule kulgeb samas piirkonnas eespoolnimetatule vastassuunas kulgev vool, mis tugevneb just pilvise ja sajuse ilma korral. Nimelt on kihtpilvedes ja kihtsajupilvedes laetud osakesi umbes sada korda rohkem kui pilvedeta atmosfris. Mida paksem ja ulatuslikum on pilv ning mida suuremad on selles sisalduvad veepiisad, seda suurem on pilve laeng. Pilve sisse vib koguneda mrkimisvrselt suur elektrilaeng. Sltuvalt pilve suurusest tekib vlk, kui temasse on kogunenud 10...100 kuloni suurune elektrilaeng. Positiivne laeng paikneb 7...10 kilomeetri krgusel maapinnast, kus valitseb 20...30-kraadine pakane. Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, krgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...10 C. Pilve
- paremat bronhi ületab vena azygos - vasakul bronhil “ratsutab” aordikaar KOPSUD – PULMONES Jäljendid - südame - aordi - vena azygos’e - söögitoru Pinnad - apex + basis - facies costalis - facies medialis - facies diaphragmatica - margo anterior + posterior + inferior Pulmo dexter - diafragma kõrgema asendi tõttu lühem ja südame asümmeetrilise asendi tõttu laiem, paksem ja mahukam - mahtude vahekord vasaku kopsuga on 11:10 Kopsuvärat – hilum pulmonis - mediaalpinna keskosas - radix pulmonis – kopsujuur -> väratit läbivad selle elemendid: peabronh, pulmonaal- ja bronhiaalveresooned, lümfisooned ja närvid - Vasak kops: ees ülal: pulmonaalarter ees all: ülemine ja alumine kopsuveen taga keskel: peabronh - Parem kops: kõige kõrgemal: ülasagara bronh
Tortillat valmistati algselt maisi või nisu jahust.Tortillasid täidetakse tavaliselt Euroopas liha,kala ja köögi- ning aedviljadega.Näiteks Hispaanias tähendab sõna tortilla Omletti. Mehikko tortilla on valmistatud spetsiaalselt valmistatud maisi jahust.Tortillat on valmistatud mehikko piirsetel aladel alates kolumbuse eelsest ajast.Tänapäeval valmistatakse tortillat nisu jahust.Mehikko tortillal on erinevad tekstuurid:mais(terad) versioon on veidi paksem ja heartier tekstuuri samal ajal kui nisu versioon on vähem lihtsalt katki tänu oma kõrgele gluteeni sisaldusele. Lavass Lavass on õhuke ja pehme Armeenia päritoluga lameleib, mida meil müüakse riidetüki kombel kokkulapatuna kilepakendis. Mõnikord on müügil ka õhukese pätsi kujuline, samuti lavasi nime kandev leib, kuid kõik alljärgnev käib just õhukese lavashi kohta. Lavasitaolist leiba tuntakse ka Vahemere idapoolsetes regioonides, Iraanis ja teisteski Kaukaasia riikides
mõlemas suunas. Kuigi see on paremini ühiseid kui lihtne süles kuus pardal rinnus, mille tulemuseks ühine on ikka veel väga vastupidavad ja Viking kummutid näitab tihti metallist tugevdada rihmad. Korrusel rinnal istub ühine lõigatud lõpuks lauad. Viking kummutid tehakse tavaliselt olla hea kõrgus istme ja võidi kasutada sõudmise pingid Viking warships.8 Paljud Viking kummutid sõitsid kummutid ja tavaliselt kaaned, mis on lohkus välja paksem plangud, et nad on kaardus heita vihma ja ilm. Väheseid ellujäänud Viking kummutid olen leidnud, kuigi mõnikord rauast sõjalaevad on kaunistatud tinatatud küüned. Viikingid nikerdatud palju punkte puit (laevad, kirikud, kelgud, voodid, toolid), nii et see on mõistlik, et kummutid ka kaunistatud nikerdamist, kuid mul ei ole tõendeid sel ajal. Ilma vastupidiseid tõendeid, madal reljeef või lahti lõigata nikerdamist näivad olevat asjakohased teenetemärgi Viking rinnus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
