Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mehhiko ja Türgi perekonnad (0)

1 Hindamata
Punktid
Essee
Mehhiko ja Türgi perekonnad
Perekond võib tähendada iga inimese jaoks midagi erinevat. Ühele on oluline armastus, head suhted ja ühtekuuluvus, teisele aga hoopis stabiilsus, autoriteediks olemine ja kindlate reeglite järgi elamine. Selline erinevus võib olla küll riigi siseselt, kuid pigem paistab see silma just siis, kui võrrelda kahte erinevat riiki. Valisin nendeks Mehhiko ja Türgi.
Mehhiko on üks neid riike, mis on tuntud lisaks muule ka suurte perekondade poolest. Ka tänapäeval võib leida leibkondi, kus elab koos mitu põlvkonda ehk lapsed, nende vanemad, vanavanemad, onud , tädid ning nende lapsed. Mehhiklaste jaoks ongi kõige olulisemal kohal sugulased (kas siis lähemad või kaugemad) ning nendega heade sidemete hoidmine. Võrreldes Mehhiko perekonna suurust Türgi perekondadega, võib märgata mõningaid sarnasusi . Nimelt on ka Türgis küllalt levinud suured perekonnad, kus elavad mitmed põlvkonnad koos, kuid sarnaselt Mehhikoga, on ka seal muude kultuuride mõjutusel üha enam populaarsemaks muutunud väiksemad perekonnad, kus elavad vaid vanemad ja nende lapsed. Küll aga on väiksemad perekonnad pigem levinud linnaaladel. Arvan, et pole vahet, kui palju erinevad kultuurid neid riike mõjutavad, sest kindlasti jääb alles piirkondi (näiteks maapiirkonnad), mis ei lase end mõjutada, sest nende ajalooline kultuur on niivõrd sisse juurdunud. Küll aga usun, et pigem käib see väide Mehhiko kohta, sest Türgi riigina pürgib igati Euroopa külje alla ning seega omastab ka parema Euroopa kultuure.
Kui rääkida perekonnas kehtivatest reeglitest, siis mehhiklastel on see üsna kindlalt paigas. Mees on perepea ning seega on tema ülesandeks oma perekonda kaitsta ja üleval pidada samas kui kodu peetakse nii-öelda naise valduseks. Mis puutub lastesse, siis tütreid hoitakse kuni nende abiellumiseni range kontrolli all ning kui peaks juhtuma, et nad ei abiellu, võivad nad jääda elama oma vanematekoju. Üldiselt lubatakse tütardel alles nii-öelda kohtama minna, kui nad on vähemalt 15 aastased ning lisaks pidanud oma „ellu astumise“ pidu. Sarnaselt Mehhikole toimivad taolised reeglid ka Türgis. Nimelt on ka seal mees ehk isa vastutav selle eest, et perekonnal oleks turvaline elada ega peaks vaesuse tõttu kannatama ning naise õlule jääb ka Türgis kodu korras hoidmine. Välispidiselt võib tunduda, et tegemist on kahe väga sarnase peremudeliga, kuid üks erinevus neil siiski on. Mehhiklastest mehed on tuntud kui machod ehk ülimalt enesekindlad ja uhked . Sellise suhtumise ja hoiakuga haaravad nad endale perekonda puudutavate otsuste langetamise õiguse ning naine peab sellele lihtsalt alluma. Türgis on aga asi veidi leebem. Kuigi mees on ka seal perepea ning üldjuhul kõige tähtsam isik oma perekonnas, siis naisel on siiski otsuste tegemisel mehega võrdsed õigused.
Tänapäeval on abiellumine taas oma populaarsust kogumas. Küll aga ei abielluta esimesel võimalusel (täiskasvanuks saades või isegi varem vanema nõusolekuga), vaid esmalt omandatakse kõrgharidus, minnakse tööle, soetatakse oma kodu ehk lihtsalt öeldes seatakse elu korda. Nii toimitakse ka Türgis linnapiirkondades. Küll aga maapiirkondades on naiste keskmine vanus abiellumisel 17-18. See tuleneb ilmselt kas soovist parandada oma rahalist olukorda või on tegemist lihtsalt juurdunud traditsioonide ja tõekspidamistega. Olgu mainitud , et üleüldiselt võivad naised Türgis abielluda juba 15aastaselt ning mehed 17aastaselt. Vastupidiselt Türgi maapiirkondade varajastele abieludele, mõeldakse Mehhikos selle peale märksa hiljem. Naiste keskmine vanus abiellumisel on umbes 24 ja meestel isegi rohkem. See tuleneb suures osas ilmselt sellest, et mehhiklased peavad väga lugu pikast kihlusest ning enne abiellumist tahab terve perekond oma võimalikku tulevast pereliiget tundma õppida.
Rääkides abieludest, tuleb tahes-tahtmata mainida ka lahutusi. Praegusel ajal võime endi ümber märgata, et abielus probleemide tekkimisel antakse tihti alla ja lahutatakse. Igal pool see aga nii ei käi. Nimelt ei ole Türgis eriti tavaline lahutada. Isegi kui naine ei tunne end oma abikaasaga elades hästi või ilmneb muid probleeme, ei ole tal piisavalt julgust, et lahutada. Esiteks, satub lahutatud naine sealses ühiskonnas tugeva kriitika alla ning nende jaoks on lihtsam oma abielu ära kannatada. Teiseks jäävad Türgi naised õnnetusse abiellu laste pärast, et neil oleks vähemalt perekond. Kolmandaks, on sealsete naiste peamine ülesanne maja korras hoida, lapsi kasvatada ja süüa teha. Kui nüüd see töötu naine peaks lahutama , jääks ta ilma nii kodust kui ka rahast, sest tööd ta seni polnud teinud.
Mõlema riigi puhul võib täheldada, et nii Mehhikos kui ka Türgis ollakse turistide ja muude külaliste vastu äärmiselt sõbralik. Nii võibki tänaval kõndiv turist leida end ühel hetkel mõne kohaliku kodus õhtust söömas või isegi ööbimas. Türklastele jäävad silma eelkõige veidi tüsedamad inimesed, sest nad usuvad, et mida paksem on inimene, seda rohkem rikkust temaga kaasneb.
Kahjuks ei pääse üle ega ümber koduvägivallast. Artiklis " Domestic Violence Stalks Mexican Women “ toodi välja, et 1999 ja 2005 aasta vahel tapeti Mehhikos üle 6000 naise ja tüdruku. Põhiliselt on tegemist kas vägistamise, peksmise või ka emotsionaalse tagakiusamisega. Kui mõelda, et need numbrid on juba hirmuäratavad, siis Türgis on olukord päris kehv . Aastal 2011 registreeriti seal 80 000 koduvägivalla juhtumit. Põhjuseid võib olla mitmeid: esiteks nagu ka eelpool mainitud, omavad mõlemas riigis mehed üsna suurt võimu ning nende sõna maksab. See aga tähendab, et naine peab sõna kuulama ning kui ta seda ei tee, on sel omad tagajärjed. Teiseks võib koduvägivalda põhjustada ka näiteks tööpuudus ja hariduse kättesaamatus. Miks? Sest vajaliku hariduse puudus võib tähendada töötust ning see omakorda vaesust. See võib aga mõjutada inimese psüühikat, mis võib teda lükata just sellistele koledatele tegudele.
Türgi ja Mehhiko perekonnad on võrdlemisi sarnased, eriti mis puutub nende suurusesse, meeste tähtsusesse, sugulaste väärtustamisse ja naise rolli. Küll aga võib märgata teatud erinevusi nagu näiteks abiellumise vanus, Türgi naiste suurem otsustusõigus ja koduvägivalla ohvrite numbris, mis on Türgis oluliselt suurem kui Mehhikos.
Mehhiko ja Türgi perekonnad #1 Mehhiko ja Türgi perekonnad #2 Mehhiko ja Türgi perekonnad #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaisukalli Õppematerjali autor
Essee Mehhiko ja Türgi perekonnamudelitest, iseloomulikest joontest.Kasutatud perekonnasotsioloogias.

Sarnased õppematerjalid

Türgi kultuur ja ärietikett
8
doc

Türgi kultuur ja ärietikett

1. ÜLDINE TAUSTAINFO Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia osa nimetatakse Anatooliaks. Euroopa osa aga Traakiaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Geograafiline asukoht Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, läänest Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türgi geograafilised koordinaadid on 39°00N, 35°00E. Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Pealinn Ankara 70 586 256 (2007) ,Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%), Rahvaarv,

Teenindus ja müük
Türgi
19
doc

Türgi

TALLINNA MAJANDUSKOOL TÜRGI Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Türgi taustainfo............................................................................................................................4 1.1 Majandustase ja riigi poliitiline olukord................................................................................4 1.2 Loodus................................................................................................................................... 5 1.3 Riigipühad.....................................................................

Klienditeenindus
NAINE VANA-ROOMA ÜHISKONNAS
7
docx

NAINE VANA-ROOMA ÜHISKONNAS

juua ning naised pidid koosviibimistel alati istuma sirgelt, mitte nõjatudes) ning aitab hallata lapsi, orje ja majapidamist. Paljudes kodudes oligi perenaise ülesandeks orjade käsutamine. Ka võisid naised vabalt kodust lahkuda: minna külla ning kutsuda külalisi, käia sisseoste tegemas. Samuti said naised selle aja kohta meestega küllaltki võrreldava hariduse: vähemalt algharidus oli poistel ja tüdrukutel peaaegu sama, edasist haridust said lubada küll ainult rikkamad perekonnad ning ka siis õppisid tütarlapsed retoorika ja õigusteaduse asemel kreeka ning ladina keelt ja tantsu-, laulu ­ja lüüramängimiskunsti. Naise varaline seisund Varandusel oli Rooma ühiskonnas eriline roll ning rikkus ja heaolu tuli märgatavaks teha. Naised aga pidid balansseerima staatuse väljendamise ja traditsioonilise nähtamatuse vahel, sest avalikkuse ees silmapaistmist neilt ei oodatud. Naine pidi hoidma tasakaalu

Ajalugu
Perevägivald
11
sxw

Perevägivald

Perevägivald Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Miks on osa meestest vägivaldsed oma naiste vastu?.................4 Statistika......................................................................................4 Perevägivald ja sellega seotud müüdid ......................................5 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana. ..............................5 Koduvägivald kui inimõiguste rikkumine..................................6 Vägivallakogemus lapsepõlvest. ...............................................6 Perevägivald ja alkohol..............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda .............................

Perekonnaõpetus
Haarem
10
doc

Haarem

*Cin Kap- Vaimude Värav *kismet- saatus *sems-päike *bostanci- sultani ihukaitsja *kayik- aerupaat *Yildiz saray- täheloss *ben seviyorum seni gül, gül- ma armastan sind roos, oo roos *keyif- kaif, "ülim rahuolu või täitumus" *Hünkan sofasi- Sultanisaal *nargile- vesipiip *sazende- naismoosekant *cengi- tantsijatar *araba- kaetud vanker *bazaar- turg *yali- mereäärne villa *canta- kuld- ja hõbekantidega sametist käelotid *bahsis- almuseraha vaestele *mendil- taskurätik *hamam- türgi saun *tepidarium- puhkeruum *cibuk- väga pikk piip *masallah- lihtsalt ime *afiyet seker olsun- head isu *tesekkür ederim, sizede afiyet- head isu ka teile *cervosa- ürdiõlu *bas kain- peanaine *ikinci kadin- teine naine *ücüncü- kolmas naine *hazmedar-peavarahoidja *yenicser- sõdur *Mullah- muslimi vaimulikud *gavur- uskmatu *mufti- muslimi vaimulik * göröcü- kosjasobitaja

Kunstiajalugu
Perekonnaopetus - PEREKOND
22
doc

Perekonnaopetus - PEREKOND

Täiskasvanud inimene peaks normaalselt olema võimeline oma perekondlikke, tööalaseid ja sotsiaalseid rolle edukalt või rahuldavalt täitma, s.t. valdama mitmeid käitumismalle, mis sobivad tema rollidega. Selliste käitumismallide kohaselt tegutsemine eeldab teatud sotsiaalse oskuse olemasolu. Kasvuperekonnas omandatakse eeskuju kaudu paljusid sotsiaalseid oskusi ja mitmetele rollidele vastavaid käitumismalle. Heal tasemel võivad selleks eeskuju anda vaid hästitoimivad perekonnad. Düsfunktsionaalses perekonnas kasvanud lapse võimalused omandada normaalseid sotsiaalseid oskusi, käitumismudeleid ja rolle on tunduvalt kesisemad. rolliootus on määratud inimese kohaga perekonnas. Puuduva vanema rolli oodatakse eelkõige täiskasvanut. Eeldatakse, et uus partner võtaks vastu ka selle rolli. Rollikujutlus on ettekujutus sellest, mil viisil rolli peaks täitma. Erinevatel

Perekonnaõpetus
Haarem-Looritagune maailm-Alev Lytle Croutier
7
docx

Haarem (Looritagune maailm) Alev Lytle Croutier

sultan või ka mõni mässuline ülik paleest anda käsu igaühe tapmiseks. Paljud haaremi naistest surid noorelt. Mõrvad ja mürgitamised oli seal tavalised asjad. Neile, keda oli tappa kästud, tuli mustade eunuhhide ülem isiklikult järele, laskis naise kotti toppida, sidus kotisuu oma käega kõvasti kinni ja viis ohvri sõudepaati. Eunuhhid aerutasid kaldast teatavasse kaugusse ja upitasid koti üle parda. Igapäevaelu sultani haaremis Muistne Türgi kõnekäänd ütleb: ''Meie kodune elu peab olema müüri taga''. See on metafoor, mis väljendab kogu Osmanite ühiskonna olemust. Naised olid haaremisse sisse müüritud selle sõna tõsises mõttes. Ajaloolane Dursun Bey kirjutab: ''Kui päike poleks naissoost/türgikeelne sõna sems, mis tähistab päikest, on naissoost/, siis ei lubataks ka temal siseneda haaremisse.'' Kõike, mis juhtus haaremi müüride vahel, tsementeeris kaljukindel teadmine, et naine, kes on

Kunstiajalugu
Koduvägivald
13
doc

Koduvägivald

Koduvägivald Referaat perekonnaõpetuses 2009 Sisukord Koduvägivald......................................................................................................................................1 .........................................................................................................................................................2 Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana........................................................................................ 4 1. Füüsiline väärkohtlemine ...............................................................................

Perekonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun