dt 1 - ( ) 1 - ( )2 c c 3) A.ensteini relatiivsusprinsiip? Mitte mingisugused füüsikalised katsed ja vaatlused ,mida tehakse inertsiaalsüsteemi sees ,ei võimalda määrata selle liikumiskiirust. Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate füüsikaliste protsesside kirjeldamisel samaväärsed 4) Keha massi ja energia ekvikvalentsus(E=mc2)(kas keha mass muutub soojenedes?) E=m0c2 nim keha paigalseisu energiaks. See on keha koostisosade vastastikuse seose ja sisemise liikumise energia. Keha relativistlik mass on ühtlasi tema koguenergia mõõt. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused, kui uks neist kasvab ,siis kasvab ka teine ja vastupidi. 5) Mida nim: Tuiklemiseks? Pulseeriva amplituudiga harmoonilist võnkumist kus liidetavateks on 2 samasihilist võnkumist mille sagedused on lähedased nim tuiklemiseks. Tuiklemist kasutatakse muusikariistade häälestamisel.
kus võrdetegurit nimetatakse hõõrdeteguriks. 75.Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? Maksimaalse hõõrdejõu puhul nim. pinna kogureaktsiooni kaldenurga normaalist hõõrdenurgaks. tan = Maksimaalse hõõrdejõu puhul on pinna kogureaktsiooni võimalikud asendid koonilisel pinnal. Hõõrdejõud omab maksimaalset väärtust libisemisel. 76.Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Hõõrdejõud omab paigalseisu puhul suurust vahemikust: 0 T N 77.Millega võrdub veeretakistusmoment? Veerdetakistus momenti tähistatakse valemiga: M r = æN ja ta vastab piirjuhule,millal veeretakistus on maksimaalne. 78.Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul? Paigalseisva keha puhul võib veeretakistusmoment omada väärtusi vahemikus:
Newtoni teise seaduse järgi on kehale mõjuv jõud võrdeline keha massiga ning võrdeline ja ühesuunaline kiirendusega, mille keha jõu toimel omandab. · Jõu mõõtühik SI-süsteemis on njuuton (N). Jõud 1 N annab kehale, mille mass on 1 kg, kiirenduse 1 m/s². 3)Mis on inerts? · Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inertsinähtusega seostatavad mõisted on inertsus ja inertsimoment. 4)Mida tähendab vastastikmõju kompenseerumine? · Jõud vedelikes ja gaasides, mis on vastassuunaline raskusjõule. impulss kiiruse ja massi korrutis. Newtoni I seadus Vastastikmõju puudumisel või nende kompenseerumisel on keha, kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus Keha kiirendus on võrdeline temale
Maksimaalne hõõrdejõud ei olene kokkupuutepinna suurusest, vaid ainult nende pindade materjalist ning füüsikalistest tingimustest (temperatuur, niiskus, siledus) · Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? · Maksimaalse hõõrdejõu väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Võrdeteguriks on hõõrdetegur. See on suunatud vastassuunas potentsiaalsele liikumissuunale. · Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Hõõrdejõud paigalseisu puhul on vahemikus 0 Fh µN 4 · Millega võrdub veeretakistusmoment? Normaalreaktsioonil võrdub veeretakistusmoment normaalreaktsiooni N ja r korrutisega. (r näitab, palju normaalreaktsioon tsentrist nihutatud on. · Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul? Vahemikus nullist kuni maksimaalse veeretakistusmomendini. · Mida nimetatakse keha raskuskeskmeks
loodus täis elu 2) Monaadi tajumuste ja kehade liikumiste vahel olemas täielik harmoonia, mis vallandavate põhjuste süsteemi ja lõpp-põhjuste süsteemi vahel on algusest peale ette määratud 3) Ei sünni mitte midagi sellist, mille puhul asju piisavalt tundes ei oleks võimalik mõista alust, mis on küllaldane otsustamaks, mispärast läheb just nii ja mitte teisiti 4) Aine iseenesest on nii liikumise kui paigalseisu, see- ja teistsuguse liikumise suhtes ükskõikne, temas ei ole võimalik leida liikumise ja veel enam ühe kindla liikumise põhjust 5) Järelikult on vaja küllaldast põhjust, mis ise enam muud põhjust ei vajaks, mis peaks asuma väljaspool juhuslike asjade rida ja asetsema substantsis, mis oleks põhjus või paratamatu olemine – kannaks endas oma olemasolu põhjust, vastasel juhul ei oleks ju küllaldast põhjust, s.o põhjust, millel võiks lõpuks peatuda
Ajend Austria- Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.06.1914 Osapooled Antaat (prantsusmaa, suurbritannia, venemaa) Keskriigid (saksamaa, türgi, bulgaaria, austria-ungari) Sõja piirkonnad Põhiline sõjategevus on siiski Euroopas. 2 põhilist rinnet: 1)läänerinne- saksamaa, prantsusmaa, belgia piir. Läänerinne on püsiv, suuri muutusi ei toimu. 2)idarinne- saksamaa, venemaa, austria. Idarinne on liikuv rinne, ei toimu paigalseisu. Liigub järjest ida poole. 3) sõda merel ,atlandil (saksamaa-inglismaa) , vahemerel (inglismaa- türgi vahel) Olulisemad lahingud * Marni 1914- prantslased peatavad sakslaste sissetungi, algab kaevikusõda * Gallipoli 1915- inglased üritavad türgilt edutult vallutada. Mustamere väinad *verdun 1915- sakslaste ebaõnnestunud soov läbi murda prantsuse kaitseliidust *soome 1915 inglaste ebaõnnestunud soov läbi murda saksa kaitseliinist. Tankide kasutusele võtt
vaadeldakse ainult sääraselt fikseeritud taustsüsteemis suhtes. Sellega järgitakse relatiivsusprintsiipi, millest tuleneb, et ei ole olemas absoluutset liikumist. Et absoluutselt liikumatut taustsüsteemi ei ole olemas, siis on iga mehaaniline liikumine suhteline. Taustsüsteemi on võimalik fikseerida lähtudes taustkehadest, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteemi valikust sõltub ka see, kas tegemist on liikumise või paigalseisuga. Paigalseisu vaadeldakse füüsikas liikumise erijuhuna. Liikumise kiirus Kiiruse absoluutväärtuse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundis. Kiirust mõõdetakse ning liikumist iseloomustatakse osalt selle kaudu, kui suur (SI-süsteemis meetrites mõõdetav) vahemaa läbitakse kindla (SI- süsteemis sekundites mõõdetava) ajavahemiku jooksul. Et liikumine võib toimuda eri suundades ning liikumise suund võib muutuda, siis on liikumise iseloomustamiseks tarvis teada ka liikumise suunda
siis ei pruugi ju seda teada ka laps ise. Kui nii Rootsis kui ka Soomes on programme, mille abil gümnaasiuminoored saavad tehnikavaldkonna spetsialistide tööga lause mitme kuu jooksul tutvuda, siis Eesti on selles vallas Põhjamaadest väga maha jäänud. Toomas Hendrik Ilves ütles Eesti Vabariigi 96. aastapäeva kõnes vihjates haridusele, et „mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi“. Tänapäeva inseneri- ja tehnikaspetsialistide põua juures ei saa Eesti endale lubada paigalseisu. Kui tehnoloogia areneb valguskiirusega, peab reforme nägema ka haridus. Tähtis on asetada rõhk õigele ainevaldkonnale, mõeldes just eelkõige tuleviku peale ning jätkusuutlikele lahendustele. Selleks, et kahekümne aasta pärast ei oleks koolitunnistused tänapäevastega äravahetamiseni sarnased, tuleks juba täna püüelda targa riigi poole.
2)Ühtlaselt kiireneva sirgjoonelise liikumise korral liigub keha sirgjoonelisel trajektooril kusjuures tema kiirendus on muutumatu. ÜTLASELT MUUTUV LIIKUMINE –on masspunkti või keha mehaaniline liikumine ,mille korral kirendus on konstantne. 3)KÕVERJOONELINE LIIKUMINE –on punktmassi või jäiga keha liikumine mille korral kiirus vektori siht muutub a=dv/dt=d/dt*v*T(tau)=dv/dt*(tau)t+*dT(tau)/dt 4)NEWTONI SEADUS 1-iga keha säilitab oma olekut kas paigalseisu või ühtlaseliikumine kujulseni kuni temale mõjuvad jõud seda olekut ei muuda NEWTONI SEADUS 2-iga keha puhul on kiirendus võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline tema massiga NEWTONI SEADUS 3-Kaks keha mõjutvad üksteist jõududega mis on suurusselt võrdsed ja vastassuunalised IMPILSUSI JÄÄVUSE SEADUS –Suletud süsteemis on kõigi kehade impulside summa jääv
Aeglustuva ringliikumise korral oleks tangentsiaalkiirenduse vektor suunatud kiirusvektorile vastupidises suunas. -tihedus ,V -maht , F-resultantj õud , p-rõhk , s kaarepikkus , u kiirus 22. Newtoni I seadus. Newtoni I seadus (inertsiseadus). Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehad või need mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. 23. Inerts. Inerts keha võime säilitada oma liikumist või paigalseisu. Ilma teiste kehade mõjuta pole võimalik muuta vaadeldava keha kiirusvektori moodulit ega suunda. 24. Galilei katse masside võrdlemiseks. Galilei katse masside võrdlemiseks. Laua kohale on tõstetud püssirohuga täidetud toru, mille üks ots on suletud kivikuuliga, teine mõõtmetelt ja kujult sama suure raudkuuliga. 25. Mass. Tema ühik. Mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Massi mõõtühikuks SI-s on üks kilogramm (1 kg)
Situatsiooniülesanne ADIDAS vs NIKE 1960-ndatel ja 1970-ndate algus oli jooksjatel ainult üks sportjalatsi valik: Adidas. Saksa firma Adidas valmistas võistlussportlastele kergeid ja vastupidavaid jooksukingi. 1972.a.Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamiseks hakati kasutama kängurunahka, täiustati naelkingade nailonvoodrit ning jooksukingadele võeti kasutusele vahetatavad naeltallad. Tänu toodete kõrgele kvaliteedile, uuendustele ja toodete mitmekesisusele saavutas Adidas 1970-ndate keskel rahvusvahelises konkurentsis domineeriva positsiooni. 1970-ndatel aastatel alanud kehakultuuribuum tabas Adidast ootamatult. Miljonid aktiivse spordiga mittetegelenud inimesed hakkasid äkki huvi tund...
paikapanek. Liigse töökoormuse probleemi korral tuleks töötajal juhi poole pöörduda, et ajakava ning ülesanded üle vaadata. See nõuab head ajaplaneerimisoskust. Tuleks üle vaadata, millised tegevused on kõige tähtsamad ning millised on ,,ajaröövlid". Teine võimalus on juba kohe alguses paika panna (töötaja värbamisel), et millised tööülesanded võtavad asjatult aega ning saaks näiteks suunata abilistele, sekretäridele. Et karjääri edenemise paigalseisu töötajatele ei jääks, tuleks neid edutada järk-järgult. Lisaks peaks töötajatele selgitama pidevalt ka organisatsiooni võimekust, seisu, arenemisvõimalusi ning töötajate rolli selles. Oleks veelgi parem, kui oleks paigas mõned kindlamad kriteeriumid, mille järgi töötajaid edutada. Muidugi mängib rolli siin ka ,,kriteeriumivälised" tingimused, näiteks kui töötaja on teinud silmapaistvat tööd mingis valdkonnas, mis toob organisatsioonile kasu või tõstab mainet.
Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise
Sealt kogutud muljed peegeldusid tema maalides, kus on antiikrõivaid kandvad figuurid. 1920. aastate alguses lõi Picasso figuure, millele andis liialdatud suurusega anatoomia. Tema piltidel esinesid nüüd hiiglaslike kehade ja tihti väikeste peadega inimesed. Ent just selle liialduse kaudu kujunes Picassol mitte ainult uus isiklik pildikeel, vaid ta suutis vormimoonutustega edastada ka sisulisi tähendusi, näiteks figuuride energilist liikumist või täielikku paigalseisu. 1921. astal sünnitas Olga neile ühise poja. 1925-1934 Sürrealism Picasso püüdis vormi ja sisu teineteisest üha selgemini lahutada. Neil aastail tegeles Picasso intensiivselt ka skupltuuriga, kasutades selles vallas omandatud kogemusi ka maalides ja joonistustes. Picasso ehitas traadist ja plekist konstruktsioone ning vormis pronksist päid ja figuure ning, nagu tal tavaks, kandis nähtu maalile üle. Sel ajal avaldas Picasso eraelu tema kunstile väga selget mõju. Olgaga olid
Proportsioon määrab elementide suuruse ja paiknemise. Heade proportsioonide näiteks on kuldlõike reegel. 3/5=5/8 ehk väiksem osa suhtub suuremasse nii nagu suurem kogu tervikusse RÜTM motiivide või detailide korrapärane või korrapäratu kordus ajas, ruumis, pinnal või protsessis. Üks motiiv võib täita pinda erineva rütmiga. Rütmivahelisi kaugusi nimetatakse intervallideks. STAATILINE KOMPOSITSIOON kompositsioon, mis väljendab paigalseisu STILISATSIOON vormiüldistus, detailidest loobumine SÜMMEETRIA terviku asetus, kus keskteljest või pildi keskpunktist võrdsel kaugusel asuvad osad on ühetaolised või peegeldavad üksteist. SÜZEE- teose sündmustik. Nt. ajaloo- ja olustikumaal ZANR- liik või liigid, mis erinevad väljendusvahendite poolest. Nt. portree, natüürmort, maastik TEEMA- ainestik, valdkond, millest kunstnik oma töö teostab. Nt. sõjateema
MEHAANIKA · Füüsika tegeleb loodusnähtuste uurimisega. Staatika- uurib kehade tasakaalu või paigalseisu meie valitud taustsüsteemis. Kinemaatika- käsitleb liikumist geomeetrilisest vaatepunktist uurimata nende kehade liikumise põhjuseid Dünaamika-uurib kehade liikumist nende rakendatud jõudude toimel Mehaanika- tegeleb kehade mehaanilise liikumise uurimisega ning selle põhiülesanne on keha asukoha määramine mistahes suvalisel ajahetkel. · Kehade liikumine on tema asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes mingi aja vältel
ainult sääraselt fikseeritud taustsüsteemi suhtes. Sellega järgitakse relatiivsusprintsiipi, millest tuleneb, et ei ole olemas absoluutset liikumist. Et absoluutselt liikumatut taustsüsteemi ei ole olemas, siis on iga mehaaniline liikumine suhteline. Taustsüsteemi on võimalik fikseerida lähtudes taustkehadest, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteemi valikust sõltub ka see, kas tegemist on liikumise või paigalseisuga. Paigalseisu vaadeldakse füüsikas liikumise erijuhuna. Liikumise kiirus Pikemalt artiklis Kiirus Kiiruse absoluutväärtuse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundis. Kiirust mõõdetakse ning liikumist iseloomustatakse osalt selle kaudu, kui suur (SI-süsteemis meetrites mõõdetav) vahemaa läbitakse kindla (SI-süsteemis sekundites mõõdetava) ajavahemiku jooksul. Et liikumine võib toimuda eri suundades ning liikumise suund võib muutuda, siis on liikumise
õnnestunud rahvusvahelise turunduspartneri abil jõuda näiteks ka tihedale USA turule Eestis toodetud viinaga, näiteks ühe Eesti väikelinna nime kandva kaubamärgiga -- "Türi Vodka". Kergetööstus Üks suuremaid harusid toiduainetööstuse järel -- kergetööstus, millest peamise osa annab tekstiili- ja rõivatootmine, ahenes 1990. aastate algul tooraine- ja müügikanalite ümberkorraldamise tõttu, kuid hakkas 1990. aastate keskel uuesti kosuma. Pärast vahepealset paigalseisu aastatel 19981999 on tekstiilitootmine aastas suurenenud 1020%. Peamiselt suurenes puuvillase riide, sukkade, sokkide ja vaipade toodang. Ka rõivatootjate toodang on viimastel aastatel jätkuvalt kasvanud suuremate eksporttellimuste tõttu. Eesti riidematerjali ja kodutekstiili mahud on kasvanud nii mitmetel Lääne-Euroopa riikide turgudel kui USAs. Ka rõivatootjad on liikunud naabermaade turgudele. Suuremad rõivavalmistajad on
ajavahemike tagant. Peale selle võib aja mõõtmisel võtta võrdluse aluseks ka muutumatu kiirusega kulgevad protsessid. Aega mõõdetakse kellaga. 10. Liikumine- Liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutust ajas teiste kehade suhtes. 11. Liikumise suhtelisus-Liikumist saab tähele panna ja uurida, kui võrreldleme erinevate kehade paiknemist ruumis. Üksiku keha korral ei saa liikumise või paigalseisu kohta otsust teha. See, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana, tähendab, et liikumine on suhteline. 12. Liikumise üldmudelid- Kulgemine, pöörlemine, kuju ja/või mahu muutumine, võnkumine ja laine. 13. Kuidas oskame eristada ainelisi objekte ja väljasid- Looduses vaadeldavad looduslikud ehk füüsikalised objektid eksisteerivad kahes erinevas vormis. Osa neist, näiteks kivid, pilved, mobiiltelefonid ja sipelgad, on ainelised.
Hõõrdejõud mõjub nii paigalseisvatele kui liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõnda teist liiki jõud, siis jääb iga keha hõõrdumise tõttu lõpuks seisma. Hõõrdejõud mõjub alati piki kehade kokkupuutepinda ja on suunatud vastupidiselt (võimalikule) liikumise suunale. Hõõrdejõu suurus sõltub rõhumisjõust – mida tugevamini kehdi kokku suruda, seda rohkem konarused haakuvad. Hõõrdejõud liigitatakse: 1) Seisuhõõrdejõud – võimaldab kehade paigalseisu ja kohalt liikuma hakkamist 2) Liugehõõrdejõud 3) Veerehõõrdejõud (alati väiksem kui liugehõõrdejõud, kui on tegu samade kehadega) FH = μmg μ - hõõrdetegur, ilma ühikuta sõltub kokkupuutuvate pindade karedusest ja materjalist, tuntud materjalide jaoks mõõdetud ja tabelitesse kantud V ELASTSUSJÕUD Elastsusjõud on jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ning mis on alati suunatud vastupidiselt deformatsiooni
Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. Newtoni I seadus (inertsiseadus). Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehad või need mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Inerts keha võime säilitada oma liikumist või paigalseisu. Ilma teiste kehade mõjuta pole võimalik muuta vaadeldava keha kiirusvektori moodulit ega suunda. Mõnede kehade liikumiskiiruse muutmiseks on vaja intensiivsemat mõju kui teistel. Näiteks täislastis kaubarongi kiirendamine on tunduvalt raskem kui tühja rongi kiirendamine, samamoodi on ka täislastis rongi pidurdamine raskem kui tühja rongi pidurdamine. See tähendab, mõned kehad on inertsemad kui teised. Kui keha on inertsem, s.t
Valgustajate ideoloogia pooldajad toetasid klassitsismi. Klassitsismil on kindlad vormitunnused. Antiikkunsti eeskujude järgimine. Suurim huvi antiikkunsti vastu algas Euroopas 18. saj II pool (classicus esmaklassiline). Kunstis väljendus see stiilina, mida nimetatakse klassitsismiks, Inglismaal ja Prantsusmaal neoklassitsism. Klassitsist kaldub olemasolevat maailma pidama parimaks kõikidest võimalikest, naudib paigalseisu, stabiilsust. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsistlik ARHITEKTUUR oli antiikarhitektuurist inspireeritud. Selles stiilis ehitisi ehitati üle kogu Euroopa. Ehitati kirikuid, esindushooneid, mõisaid, isegi triumfikaari. N: Madeleine'i kirik Pariisis näeb välja antiiktempel, on kristlik kirik, aga pole aknaid. Mitmete esindushoonete, kirikute juures kasutati fassaadi puhul antiiktempli otsaseina ja ülesehituse puhul kuplit. N: Pariisi Pantheon
kuld. Materiaalne põhjus on see, millest see asi koosneb. Formaalne põhjus määrab ära asja olemuse. See on näiteks maja kavand, mida on vaja eelnevalt realiseerida. Kui maja kavand oleks teistsugune, siis seda me peaksimegi majaks. Teiste asjade puhul on neil vorm. Näiteks tassi puhul on tal oma vorm, mis teeb temast tassi. Kui tal oleks taldriku vorm, siis ei peaks me teda tassiks vaid taldrikuks. Liikumispõhjus on liikumise ja paigalseisu lähtekoht. Sellest kohast saab alguse asjaga toimuv muutus. Maja puhul on liikumispõhjuseks ehitustöölised, ehk need kes hakkavad maja kavandi järgi looma. Eesmargipõhjus on see, millepärast see asi eksisteerib. Asju luuakse mingil eesmärgil. Maja puhul on eesmärgiks pikaajaline vajaduste rahuldamine. Inimene ehitab maja, et seal saaks mugavalt elada. III alateema Filosoofia on eriline teadus, mis erineb teistest ja tegeleb sellega,
massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 4 2. NEWTONI ESIMENE SEADUS Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus - Kui mingile kehale ei avalda mõju teised kehadvõineedmõjud tasakaalustuvad,siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Inerts - keha võime säilitada oma liikumist või paigalseisu. Ilma teiste kehade mõjuta pole võimalik muuta vaadeldava keha kiirusevektori moodulit ega suunda. Mõnede kehade liikumiskiiruse muutmiseks on vaja intensiivsemat mõju kui teistele. Näiteks täislastis kaubarongi kiirendaine on tunduvalt raksem kui tühja rongi kiirendamine, samamoodi on ka täislasti rongi pidurdamine raskem kui tühja rongi pidurdamine. See tähendab, et mõned kehad on inertsemad kui teised. Kui keha on inertsem, see tähendab tema vastupanu katsetele kiirust muuta
arenevad, lainetavad, tunglevad, lõptmatud, kaunid, kirglikud jne.) Klassitsismi/Romantismi võrdlus Ülistavad oma aega Arvavad et halvim aeg elamiseks Ranged reeglid Hakatakse reeglite vastu mässama Mõistus, kui maailma alus Ei usu mõistusesse vaid tunnetesse Metsik loodus on kole Ülistavad metsikut loodust Vihkavad lõptmatust Naudivad lõpmatust Usuvad paigalseisu väärtusesse Igatsus fantaasiamaadesse, tulevikku ja minevikku Mida tõi romantism muusikasse uut? Suurenes väikevormi tähtsus Väikepalad koondatakse tsüklitesse Iseloomulik on vormivabadus Soololaul muutub populaarseimaks zanriks Oluline on programmilisus(kindel pealkiri ja sisu) Tihe seos teiste kunstiliikidega(eriti kujutav k. ja kirjandus) Autobiograafilised teosed
Põhjuseks. Aristoteles Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult. Peituv võimalikkus rakendub tegelikuks -- see tähtsam, kuigi järgneb ajaliselt võimalikkusele. Kogu maailm on pidevas liikumises, mis avaldub põhjusliku vastasmõju kaudu. Aristoteles määratleb oma filosoofias 4 küsimust põhjuste õppimisel. Need on materiaalne põhjus ehk see millest asi on; Formaalne põhjus ehk see mis see üldse iseenesest on; Liikumispõhjus ehk põhjus kui liikumise ja paigalseisu lähtekoht ning Eesmargipõhjus ehk see, millepärast asi eksisteerib. Näiteks Kuju. Selle materiaalseks põhjuseks on vask, millest ta tehtud on; formaalseks põhjuseks on kunst; liikumispõhjuseks siia saab tuua kujutegemise kunsti ning eesmärgipõhjuseks on kas või nauding või sisustus. 2. Millised erinevad põhjuslikkuse vormid on Aristotelese järgi olemas? selgitage seda maja näite varal. Vorm, mateeria võrreldes, on see, mida ei saa nii lihtsalt muuta, vaid seda peab eelnevalt
või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Et tegu on kogu füüsika seisukohalt äärmiselt olulise momendiga, anname ka Newtoni originaal-formuleeringud: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. (6) Newtoni panus optikasse Sama innukalt, kui kõigel muudel aladel, pööras Newton suurt tähelepanu ka optikale. 1666.
põhieesmärgiks on andmete kogumine järelduste tegemise jaoks 68 kvalitatiivne parameeter-otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist 69 mõõtmine-füüsikalise suuruse võrdlemine teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega 70 mõõtetäpsus ehk suhteline viga-absoluutse vea ja mõõteriista näidu suhe protsentides 71 mehaanika-uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi 72 jõupaar-lihtsustamata staatika element, moodustub kahest vastassuunalisest, kuid piki erinevaid sirgeid mõjuvast jõust 73 aeg-füüsikaline suurus , mida saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada
Dominandil on 4 seadust: 1) keskse asendi seadus - doneerib see, mis on keskel 2) hulga seadus - domineerib see, mida on palju 3) mõtestatud osa seadus-domineerib see, mida on palju 4) kvaliteedi seadus- domineerib see, mis on kõrgema kvaliteediga · Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastasmõju. · Dünaamika on muusikas helitugevus ja selle muutumine. STAATILINE KOMPOSITSIOON kompositsioon, mis väljendab paigalseisu Harmoonia on õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. Disharmoonia on Harmoonia vastand. 3.6. ORNAMENTIKA PÕHIALUSED SÜMMEETRIAKS nimetatakse terviklahendust, kus pinna keskpunktist või teljest võrdsel kaugusel olevad osad on ühetaolised. Sõna "sümmeetria" on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest "syn" ja "metros" ning tähendab võrdset mõõtu ja tasakaalu.
Koolifüüsika formuleeringus: 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni originaal - formuleeringud: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt. Liikumise ja selle põhjuste üle murdsid pead
liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt Kepleri seaduseid ja täpsustas neid ning seletas taevakehade liikumise tähtsamad häiritused, Maa pretsessiooni ja looded. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks: Newtoni 1. seadus Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Igapäevaelus saame seda seadust kinnitada vaid paigalseisu osas. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist takistavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. Newtoni 2. seadus Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3. seadus Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Seega mehhaanikas mõjuvad jõud alati paarikaupa. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil peab tingimata leiduma mingi teine keha, millele mõjub samasugune, kuid vastupidine jõud. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal
kaunistus arhitektuuris, tarbekunstis või raamatukujunduses. PINNALINE KOMPOSITSIOON valdavalt kahemõõtmelisel pinnal(lõuendil, paberil), kus ruumi sügavust kujutatakse erinevates kultuurides erinevalt. RÜTM motiivide või detailide korrapärane või korrapäratu kordus ajas, ruumis, pinnal või protsessis. Üks motiiv võib täita pinda erineva rütmiga. Rütmivahelisi kaugusi nimetatakse intervallideks. STAATILINE KOMPOSITSIOON kompositsioon, mis väljendab paigalseisu STILISATSIOON vormiüldistus, detailidest loobumine SÜMMEETRIA terviku asetus, kus keskteljest või pildi keskpunktist võrdsel kaugusel asuvad osad on ühetaolised või peegeldavad üksteist. TELGSÜMMEETRIA telgedest või punktist ühel kaugusel olevad motiivid ühtivad, pöörlevad punkti või telje ümber. Kasutatud materjalid Douet, C. Valerie "Joonistamine. Nõuandeid, nippe ja soovitusi kunstnikelt" Kirjastus Egmont, 2005
Dünaamika Dünaamika on mehaanika osa, milles uuritakse kehade liikumise põhjusi. Loodi 17. sajandil. Selle looja on Isaac Newton (1642-1727) 1. Newtoni esimene seadus. Küsimus: Milline on keha loomulik liikumisolek? (kui talle ei mõju teised kehad) Maapinnal asuva keha loomulik olek on paigalseis. Ideaalsetes tingimustes liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal. Newtoni I seadus (esialgne sõnastus): Iga keha säilitab paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise oleku, kuni ja kuivõrd kehale mõjuv jõud seda olekut ei muuda. Newtoni I seadus ei kehti kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Inertsus on keha ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigaoleku säilimise omadus. Inertsus on keha omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub teatud aeg. Keha inertsust iseloomustav suurus on mass. Massi mõõtühik on gramm. Inertsiaalsüsteemid on taustsüsteemid, milles kehtib Newtoni I seadus.
Kursi tugeval muutumisel ebasoodsas suunas tuleb otsida alternatiivi analoogsete hankefirmade seast kodumaal või muudes välisriikides. 9.2. Sisemistest nõrkustest tulenevad ohud. 9.2.1.Hoida ära ülekoormatus - kui klientide arv on algul plaanitust oluliselt suurenenud, võtta tööle täiendavalt inimesi. 9.2.2. Hoida üleval meeskonnatöö vaimu - tubli töö eest peab saama tunnustust. 9.2.3.Vältida paigalseisu ning soodustada arengut - pidevalt koguda infot erinevate võimaluste, kursuste ja teenuste kohta. Vajadusel leida lahendusi uuenduste teostamiseks. Viia pidevalt läbi täiendkoolitust. 9.3.Laenuandjatega seotud riskid ja garantiid. Laen saadakse 1,5 aastaks summas 200 000 EEK perioodi intressiga 15%. Laenu garanteerib Soome-poolne partner. 10. FINANTSID 10.1.Planeerimissüsteem. Süsteemi raamiks on :
Koolifüüsika formuleeringus: 1 Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2 Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3 Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni originaal - formuleeringud: 1 Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2 Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3 Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt
Elektromagnetväli Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Mehaanika Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi (jõudude mõjumist). Mehaanika põhiseadused töötasid välja Galileo Galilei ja Isaac Newton. Kuni 19. sajandini arvati, et kõik füüsikalised nähtused on seletatavad mehaaniliste protsessidega. Tänapäeval on teada, et paljudes füüsika valdkondades on oma seaduspärasused, mis ei taandu mehaanikale, ning et
) pindade töötlusest, puhtusest 2.) kokkupuutuvatest pindadest, nende materjalist. Hõõrdejõud- tekib kehade vahetul kokkupuutel ja on alati suunatud piki kehade kokkupuutepinda. Seisuhõõrdejõud- alati võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatava jõuga. Liugehõõrdejõud- ligikaudu võrdne maksimaalne seisuhõõrdejõuga. Tekib, kui keha öibiseb mööda teise keha pinda. Kiirendusega liikuva keha kaal- sõltuvalt kiirenduse suurusest on keha kaal paigalseisu kaalust kas väiksem või suurem. Impulss- keha kiiruse ja massi korrutis. Suund ühtib (keha liikumis)kiiruse suunaga. (kg m/s) Impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv. Suletud süsteem- suletud süsteemi moodustavad niisugused kehad, mis mõjutavad ainult üksteist ning neid ei mõjuta süsteemivälised kehad. Kehad mõjutavad üksteist
Jõusüsteemi moodustavad mitu ühele ja samale kehale rakendatavat jõudu. Kui üht jõusüsteemi saab asendada teisega, ilma et keha seisund muutuks, siis on tegemist ekvivalentse jõusüsteemiga. Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne ainult üks jõud , siis nimetatakse seda jõudu resultandiks Fres, mida on võimalik leida näiteks rööpkülikuaksioomi korduval kasutamisel.. Tasakaalu all mõistetakse mehaanikas keha paigalseisu teiste kehade suhtes. Staatika- mehaanika haru , mis uurib jõusüsteemide omadusi ja nende tasakaalu. Põhiülesanneteks on jõusüsteemi taandamine ja jõusüsteemi tasakaalutingimustega. Jäiga keha mudel- vaatleme keha justkui deformatsiooni ei esineks. Jäika keha nimetatakse vabaks , kui tema liikumine pole millegagi takistatud. Tasakaaluaksioom- kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal mõjusirgel võrdvastupidised F2=-F1. Nt
S F- resultantjõud (kõikide jõudude summa) V l- jõuõlg =h S 1. paigalseisu hõõrdejõud – paigal seisvate kehade vahel 2. liugehõõrdejõud – kui vähemalt üks kehadest liigub 3) p=ρhg 3. veerehõõrdumine – hõõrdejõud on kordades väiksem Kang- kõva keha, mis võib pöörelda ümber oma liikumatu telje. Suurendus Difusioon- erinevate ainete iseenestik segunemine Ovaal- ellips
Essee "Printsess de Cléves" Kursuse raames lugesin kuut teost. Lope de Vega "Tantsuõpetaja", Pedro Calderóni "Nähtamatu daam", Dante Alighieri "Vita Nova", Michel de Montaigne'i "Esseed", Cervantese "Koerte kõnelus" ja Madame de la Fayette'i "Printsess de Clèves". Mu tähelepanu äratas just viimane teos, sest loenguid kuulates jäi meelde, et see on psühholoogiline romaan ja kuna mind huvitavad inimestevahelised suhted otsustasin sellest essee kirjutada. Tegemist on silmapaistva renessansiaegse teosega, sest Fayette on suutnud Henry II ajastut hästi edasi anda, kuigi ta ise elas alles aastaid hiljem. Kirjanik oli krahvinna, kes kuulus kõrgseltskonda ning tänu sellele ilmselt nägi ja teadis õukonnaelu erinevaid külgi. Tema teost lugedes kerkivad silme ette elegantsed daamid ja vaprad hertsogid. Ma arvan, et Madame de la Fayette'i ajastul oli "Printsess ...
at 2 at 2 x = x0 + v0t + s = v0t ± v 2 - v02 = ±2as 2 2 1.2. Dünaamika (Sissejuhatuseks) Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastasmõju. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Isaac Newtoni poolt formuleeritud seadust. Need seadused on: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Inimkeeli oleksid need sõnastatud nii: 1
Teadlased, kes muutsid maailma referaat Koostanud: Katarina Kiiver 9.klass Sinimäe, 2009 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) Sisukord Teadlased, kes muutsid maailma.............................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 .............................................................................................................................................3 Marie Curie.............................................................................................................................3 Galerii ................................................................................
Kõik Newtoni seadused (ka ülejäänud kaks, mida käsitleme järgnevalt) kujutavad endast tõdesid, mis on saadud katselisel teel. Selles peitubki nende tähtsus. Et veenduda selles, et inertsiseadus on saadud põhimõttelisel teel, mitte kogemusest, süveneme inertsiseaduse mõttesse ja kõrvutame seda nende kujutlustega, mis varem eksisteerisid elektrilaengute seaduste kohta. 10 Newtoni järgi ei tule inertsi all mõista lihtsalt paigalseisu fakti või jõudude puudumisel toimuva ühtlase liikumise fakti, vaid mingisugust igale massile omast visa püüdu säilitada paigalseisu või ühtlast sirgjoonelist liikumist. Seni, kuni kehale ei mõju mingi jõud, ei saa ,,inertsi visadus" arusaadavalt avalduda milleski muus kui selles, et keha püsib paigal või jätkab liikumist ühtlaselt ning sirgjooneliselt. Kui viia keha paigalseisust välja või sundida teda liikuma või pidurdame teda
Fh - hõõrdejõud [1N ] Fh = µN µ - hõõrd etegur N - toereaktsioon [1N ] 7. Liugehõõrdejõud Liugehõõrdejõud tekib siis, kui kokkupuutuvad pinnad liiguvad teineteise suhtes. Liugehõõrdejõud on ligikaudselt võrdne maksimaalse seisuhõõrdejõuga. 8. Kiirendusega liikuva keha kaal Kui keha liigub kiirendusega, siis sõltuvalt kiirenduse suunast on keha kaal paigalseisu kaalust kas väiksem v suurem. Kui keha liigub kiirendusega üles, on keha kaal P = m( g + a) Kui keha liigub kiirendusega alla, on keha kaal P = m( g - a) Kui keha kiirendus on vaba langemise kiirendusega risti, on keha kaal P = mg ' , kusjuures g' = a 2 + g 2 Kui a=g, on tegu vaba langemisega keha on kaaluta olekus ( P=0 ) Nt liftiga sõites, raketiga lennates, kiirendusega liikuvas autos sõites 9. Mis on impulss? Tähis, ühik
suund võib muututa, nim seda ühtlaseks V=S/T, Kui kiirendus on kiirusega samasuunaline, on liikumine kiirenev 3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted o Mass (+ mõõtühik)nim füüsikalist suurust, millega mõõdetakse keha inertsustKG o Inerts (+ inertsus) Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. ,Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta o Inertsiaalne taustsüsteemtaustsüsteemi milles kehtib Newtoni I seadus o Jõud (+ mõõtühik)füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusel muutub nende liikumishulk(tähistatake Nnewtonit) Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised)
Füüsika 8.kl Päikeses muundub vesinik heeliumiks, ta on üks tähtedest. Planeedid alates päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päikesesüsteemia kehade tõmbejõud tagab süsteemi terviklikkuse. Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemisasendiga risti. Võnkumiseks nim liikumist, mis kordub teatud ajavahemiku järel, keha läbib sama tee edasi-tagasi. amplituudasend on pendli asukoht, kus liikumise suund muutub ja pendel hakkab tagasi liikuma. Võnkeperiood (T)-ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks (s). T=t/n t-aeg n- võngete arv Võnkesagedus (V)- mitu täisvõnget teeb keha ühes ajaühikus (Hz). V=1/T amplituud on keha suurim kaugus taskaaluasendist. periood on ühe täisvõnke kestvus. sagedus näitab, kui mitu võnget tehakse sekundis. sagedus on võrdne võnkeperioodi pöördväärtusega. f=1/T ühik on H...
Füüsika Mehhaanika Mehaanika on teadus mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Mehaaniline liikumine o Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes o Jäiga keha liikumist nim. Kulgliikumiseks, kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Kulgliikluse lihtsamad erijuhud on Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine Ühtlane ringliikumine
maakividest sillutist. paigalseisu surve jõuks Seina võib tavaliselt 2. Jaotatakse lihkejoone ja maapinna vaheline osa lugeda paigalseisvaks, kui tema paigutis vertikaaljoontega on alla 5×10-5×H (H - seina kõrgus). (väiksem kui lõikudeks. Tavaliselt piisab, kui lõikude hulk on 0,005% seina kõrgusest) Liikumatule seinale kuus kuni kümme. mõjuv surve on 0'=K0 v' Kus K0 paigalseisu 3. Leitakse pinnase kaal iga lõigu ulatuses. surve tegur, v' pinnase vertikaalsurve samal Selleks tuleb leida lõigu pind ja sügavusel Suhteliselt koheval liival K0=1-sin, korrutada see pinnase mahukaaluga. Seega savipinnasel on K0 enamasti vahemikus 0,4 kuni Pi=Ai. Kui pinnas on kihiline, tuleb Pi leidmiseks 0,65 määrata vertikaallõigu piires erinevate 59
2. Hõõrdejõu maksimaalne väärtus on võrdeline normaalreaktsiooniga. Võrdeteguriks on hõõrdetegur . 81.Millega võrdub hõõrdejõu maksimaalväärtus ja kuhu on see suunatud? Hõõrdejõu maksimaalväärtus võrdub normaalreaktsiooni ja hõõrdeteguri korrutisega. See on suunatud võimalikule libisemisele vastupidises suunas. 9 82.Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Paigalseisu hõõrdejõud jääb nulli ja maksimaalse hõõrdejõu vahele Tmax= N 83. Millega võrdub veeretakistusmoment? Veeretakistusmoment võrdub veeretakistusteguri ja normaalreaktsiooni korrutisega. 84.Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul? Paigalseisu veeretakistusmoment jääb nulli ja maksimaalse veeretakistusmomendi vahele. 85. Mida võite öelda libisemishõõrdeteguri ja veeretakistuskoefitsiendi dimensioo- nide kohta?
konkreetsed, üksikud asjad, ja teisest substantsi, mis väljendab asjade olemust ehk määratlust. Vastupidiselt Platoni ontoloogiale on Aristotelese jaoks esmaseks üksiksubstants, sest ilma selleta ei saaks miski muu olemas olla ning seetõttu ei saaks mitte millestki ka kõneleda. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) 1.2 Füüsika Aristoteles määratleb looduse (psysis) niisuguste asjade valdkonnana, mille liikumise ja paigalseisu alge ehk printsiip on neid endis, ning paigutab selle alla lisaks füüsilistele kehadele ka neli elementi. Seepärast on tema esmaseks ülesandeks analüüsida ja seletada liikumine nähtust . Aristoteles analüüsib liikumist jägmiselt: · On olemas midagi püsivat, mis jääb kogu liikumise protsessi jooksul samaks: aine ehk mateeria (hyle); · Lisaks sellele on kaks vormimääratlust, millest üks puudutab protsessi algust ja teine lõppu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
