Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika 1 - Uder - 2 töö piletid (4)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks ei saa ainult jõuga kirjeldada pöörlevat liikumist?
  • Midagi seoses kella ja realativistku aegruumiga?
  • Mida nimetatakse võnkumiseks?
  • Millal tekib resonants?
  • Mida nimetatakse võnkumiseks?
  • Mida nimetatakse sumbuvaks võnkumiseks?
  • Mida nimetatakse lainepaketiks?
  • Kuidas kahaneb energia võnkumisel võrreledes amplituudi kahanemist?
  • Mida nimetatakse tuiklemiseks?
  • Kuidas Lorenzi teisendused muudavad Galilei teisendusi?
  • Mida püüdis Michelson 1881a alates tõestada?
  • Kuidas arvutub harmoonilise võnkumise faas?
  • Mida nimetatakse füüsikaliseks pendliks?
  • Millal on kaks sündmust samaaegsed?
  • Mida nim Tuiklemiseks?
  • Mis määravad trajektoori kuju?
  • Mida nimetatakse hälbeks?
  • Mida nimetatakse keha paigaloleku energiaks?
  • Mida näitab võnkumise sagedus?
  • Mida nim Lainearvuks?
  • Mida nim absoluutseks ruumiks?
  • Millises taustsüsteemis kulgeb füüsikaline protsess kõige kiiremini?
  • Mis kirjeldab keha inertsust pöörleval liikumisel?
  • Mis seaduspärasusi rakendavad piruetti tantsijad?
  • Millal on kehapikkus kõige pikkem?
  • Millal on syndmused samaaegsed?
  • Kuidas arvutatakse kineetilist energiat relativistlikus mehaanikas?
  • Millise jõuga tuleb mõjutada keha et võnkumisel tekiks resonants?
  • Mida nimetatakse lainepikkuseks?
  • Mitu korda väheneb laine energiatihedus?
  • Mida nimetatakse absoluutseks ruumiks?
  • Kuidas kulgeb füüsikaline protsess liikuvas inertsiaalses taustsüsteemis?
  • Mida kirjeldab faas?
  • Mida nimetatakse tuiklemiseks?
  • Mis väärtused määrvad trajektoori kuju ?
Vasakule Paremale
Füüsika 1 - Uder - 2 töö piletid #1 Füüsika 1 - Uder - 2 töö piletid #2 Füüsika 1 - Uder - 2 töö piletid #3 Füüsika 1 - Uder - 2 töö piletid #4 Füüsika 1 - Uder - 2 töö piletid #5 Füüsika 1 - Uder - 2 töö piletid #6 Füüsika 1 - Uder - 2 töö piletid #7 Füüsika 1 - Uder - 2 töö piletid #8 Füüsika 1 - Uder - 2 töö piletid #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eestland Õppematerjali autor
XVII
1) Miks ei saa ainult jõuga kirjeldada pöörlevat liikumist?( jõumoment, rakenduspunkt)
2) Galilei kiiruse teisendusvalemid? ( Vx,Vy,Vz )
3) Midagi seoses kella ja realativistku aegruumiga???????????????
4) Ekvivalentsusprintsiip?
5) Mida nimetatakse võnkumiseks?
6) Harmoonilise võnkumise diferensiaalvõrrand?
7) Millal tekib resonants? Iseloomusta, selgita valemi või graafiku alusel)??
8) Ristilainetus? Pikkilainetus?

XVII (b)
1) Mida nimetatakse võnkumiseks?
2) Mida nimetatakse sumbuvaks võnkumiseks?
4) Harmoonilisevõnkumised diferentsiaalvõrrand?
5) Resonants? (millal ta tekib?)
6) Galilei teisendused?
7) relatiivsusprintsiip ?

XIX
1) Sündmuste samaaegsus?
2) Harmooniline võnkumine?
3) Füüsikaline pendel?
4) Sumbuva võnkumise differentsiaalvõrrand?
5) Mida nimetatakse lainepaketiks?
6) Kuidas kahaneb energia võnkumisel, võrreledes amplituudi kahanemist??

XX
1) Harmooniline võnkumine?
2) Mida nimetatakse tuiklemiseks?
3) Jõumoment? (jõudude moment?)
7) Sündmuste intervall?
8) Relatiivsusprintsiip?

XII
1) Sõnastage ,defineerige jõumoment punkti suhtes?
2) Näidake kuidas Lorenzi teisendused muudavad Galilei teisendusi?
3) Kuidas muutub ajaline intervall üleminekul ühest taustsysteemist teise, (kui ruumil intervall väheneb?)
4) Mida püüdis Michelson 1881a. alates tõestada?
5) Kuidas arvutub harmoonilise võnkumise faas?
6) Mida nimetatakse füüsikaliseks pendliks?
7) Ristuvate võnkumiste liitmine?
1) Jõuõlg?
2) Impulsmoment?
3) Relativistlik impulss,jõud????
4) A. Einsteini relatiivsusprintsiip?
5) Millal on kaks sündmust samaaegsed? (samaaegsus?)
6) Matemaatiline pendel?
7) Samas sihis toimuvate võnkumiste liitmine (valem?)?

XXVII
1) Jõudude moment?
2) Relativistlik impulss??
3) A.ensteini relatiivsusprinsiip?
4) Keha massi ja energia ekvikvalentsus(E=mc2)(kas keha mass muutub soojenedes?)
5) Mida nim: Tuiklemiseks?
6) Mis määravad trajektoori kuju?
7) Mida nimetatakse hälbeks?
8) Sumbuvustegur?
9) Sfääriline laine?

XXVIII
1) Ainepunkti inertsimoment?
2) Impulsimomendi jäävuse seadus?
3) Mida nimetatakse keha paigaloleku energiaks?
4) (Aeg ühest taustsüsteemist üleminekul teise(relativistlik värgens)), valem)???
5) Keha inertne mass, raskemass??
6) Mida näitab võnkumise sagedus?
7) Tuiklemise periood?
8) Mida nim: Lainearvuks?

XXIX
1) Suletud süsteemi impulsimoment?
2) Ketta inertsmoment (valem?)?
3) Mida nim: absoluutseks ruumiks?
5) Keha relatiivne mass?
6) Harmoonilise võnkumise faasi muutumise periood?
7) Ringsagedus, e.nurksagedus sumbuva võnumise korral?(millest sõltub?)
8) Seisev laine?

XXX
1) Mis kirjeldab keha inertsust pöörleval liikumisel?
2) Mis seaduspärasusi rakendavad piruetti tantsijad?
3) Millal on kehapikkus kõige pikkem? (paigalseisev või liikuv?)
4) Millal on syndmused samaaegsed?
5) Kuidas arvutatakse kineetilist energiat relativistlikus mehaanikas?
6) Faasi muutumise kiirus?
7) Millise jõuga tuleb mõjutada keha, et võnkumisel tekiks resonants?
8) Mida nimetatakse lainepikkuseks?

XXXI
1) Impulmomendi jäävuse seadus?
2) Ketta impulsmoment?
3) Mida nimetatakse absoluutseks ruumiks?
4) Kuidas kulgeb füüsikaline protsess liikuvas inertsiaalses taustsüsteemis????
5) Liikuva keha energia? (E=mc2)
6) Mida kirjeldab faas?
7) Sumbuva võnkumise ringsagedus ?
8) Seisev laine?


XXXII
4) Kas keha soojendamine muudab tema massi?
5) Kuidas muutuvad kineetiline-,potensiaalne-ja keha koguenergia harmoonilisel võnkumisel?(valemid)
6) Mida nimetatakse tuiklemiseks? (valem?)
7) Mis väärtused määrvad trajektoori kuju ??

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

Füüsika II (variandid)

olene taustsüsteemi valikust. St. Kui nad osutavad samaaegseteks mingis ühes taustsüsteemi ,siis on nad samaaegsed ka teistes. Samaaegsete sündmuste asukohaline kokkulangevus ei olene taustsüsteemi valikust. Kuidas arvutatakse kineetilist energiat relativistlikus mehaanikas? m0 c 2 , nagu ka klassikalises juhul arvutatakse Wk   m0 c 2 Wk jõu töö kaudu. , kuid impulss p on juba v2 1 2 relativislik. c Faasi muutumise kiirus?Võnkumise juures nimetatakse 0 ringsageduseks või nurksageduseks. See on ka faasi muutumise kiirus ,sest näitab faasi muutust ajaühikus. Mõõdetakse ühikutes rad/s Millise jõuga tuleb mõjutada keha, et võnkumisel tekiks resonants?amplituud kasvab järsult ,kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele

Füüsika
thumbnail
24
pdf

Füüsika 1 eksam

Hõõrdejõud kirjeldab, kui suurt sundivat jõudu on vaja, et panna keha liikuma ning hoida liikumises. Hõõrdejõud on liikumapaneva jõuga vastassuunaline ning jaguneb seisuhõõrdejõuks, liugehõõrdejõuks ja veerehõõrdejõuks. Liugehõõrdejõu suurus on praktiliselt võrdne maksimaalse seisuhõõrdejõuga. Hõõrdetegur on hõõrdejõu ja pindu kokkusuruva normaaljõu suhe: Fh µ= Fn 19. Elastsusjõud Töö ja energia 20. Jõu töö: jõu töö üldvalem ja selle avaldis ristkoordinaadistikus, konstantse jõu töö, konstantse jõu töö keha sirgjoonelisel liikumisel, raskusjõu töö ülesvisatud keha liikumisel, elastsusjõu töö. Töö Töö on keha liikumisolekut kirjeldav suurus, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ja kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Töö on protsessi, mitte olekut kirjeldav suurus. Kui jõu mõjul nihutatakse keha, siis see jõud teeb tööd

Füüsika
thumbnail
9
doc

Füüsika I kordamiskonspekt

u' z 1 - 2 uz 1 - 2 c c u z = u' z = vu ' vu 1 + 2x 1 - 2x c c Füüsika II kt Töö Oletame, et mingil traj liikuvale kehale mõjub jõud F ning see keha läbib teepikkuse s. F kas muudab keha kiirust, tekitades kiirenduse või kompenseerib mõne teise liikumist takistava jõu mõju. Jõu F mõju teel pikkusega s nim. tööks. Töö on skalaarne suurus, mis võrdub jõu rakenduspunkti poolt läbitud teepikkuse s korrutisega selle jõu liikumisesuunalise projektsiooniga- A = Fs s

Füüsika
thumbnail
30
docx

Füüsika eksam vastustega: liikumine

Liikuv objekt hälbib põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Piki ekvaatorit liikuvaile objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda. ⃗a =2( c ω ⃗ ⃗u ) ⃗ F c =m ⃗a x c 10.Töö, võimsus, kineetiline energia. Töö (A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka(J – ühik) Kui jõud F on konstantne, liikumine on sirgjooneline, läbitud teepikkus on s ning jõu suuna ja liikumise suuna vaheline nurk on α, siis töö A avaldub korrutisena A=F·s·cosα. Erijuhul, kui jõu ja liikumise suund langevad kokku avaldub töö A=F·s. Teiste sõnadega, töö avaldub jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena.

Füüsika
thumbnail
16
doc

Võnkumised

I T0 = 2 , (7.31) mgl kus I on pendli inertsimoment riputuspunkti läbiva pöörlemistelje suhtes, l vahemaa riputuspunkti ja pendli masskeskme vahel, m pendli mass. 7.3 Harmoonilise võnkumise energia. Kui süsteem viiakse püsiva tasakaalu asendist välja, siis tehakse selle käigus tööd tasakaaluasendisse suunatud jõu vastu, mille moodul oli F = kx . Siis töö, mis selleks tehakse, võrdub töö definitsioonvalemi (5.18a) põhjal integraalina kx 2 A = F ( x )dx = kxdx = . 2 See töö muundub süsteemi potentsiaalseks energiaks. Seega ­ kui võnkuva süsteemi hälve on x, on tema potentsiaalne energia kx 2 Ep = , (7.32) 2 seega on ta võrdeline hälbe ruuduga

Füüsika
thumbnail
20
pdf

Füüsika eksam

Füüsika eksam 1. Liikumise kiirendamine. Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajagavahemiku suhtega(kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis)

Füüsika
thumbnail
10
docx

Staatika ja kinemaatika

tema massiga M. a= m III-seadus e kehade vastasmõju seadus – vastasmõjus olevad kehad mõjutavad teineteist võrdsete ja ühel sirgel mõjuvate ning vastasuunaliste jõududega 2. Keha liikumishulk, impulsi jäävuse seadus. Liikumishulk ehk impuls on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa e koguimpuls on jääv nende kehade mistahes vastasmõjul. 3. Mehaaniline töö ja võimsus, mehaaniline energia. Mehaaniliseks tööks A nimetatakse jõu ja tema mõjumise sihis sooritatud nihke (läbitud teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A=Fscosα, kus nurk on jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Jõu ühik on J(dšaul). Kehale mõjub jõud 1N ja sooritabnihke 1m, siis jõud keha nihkumisel on 1J (1N=1N 1m). A Võimsus N näitab ajaühikus tehtud tööd

Füüsika
thumbnail
8
docx

FÜÜSIKA EKSAM

suunalt vastupidiste jõududega. — Gravitatsiooniseadus – Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördcõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga — Punktmassi ja süsteemi impulss. – Punktmassi impulsi muut on võrdne talle üle antud jõuimpulsiga. — Impulsi jäävuse seadus. – Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. — Töö, võimsus ja kineetiline energia. Töö – Skalaarne suurus, mis võrdub kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul sooritatud nihke korrutisega. Töö on energia, mis antaks kehale või viiakse kehalt ära kehale rakendatud jõu abil. Kui keha energia suureneb, on töö positiivne, kui keha energia väheneb, on töö negatiivne. Võimsus – Iseloomustab töö tegemise kiirust ja selleks kulunud aega. Kineetiline energia - nimetatakse energiat, mis on seotud keha liikumisega

Füüsika ii




Kommentaarid (4)

kommitadi profiilipilt
kommitadi: just seda mida vaja , on vastamata
23:55 16-11-2010
MaiLiis91 profiilipilt
MaiLiis91: päris korralik :)
14:27 06-12-2009
tr2kkk profiilipilt
Kärt Põldme: päris okei.
21:47 07-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun