Päikesesüsteem ja selle 8 planeeti Päiksesesüsteemi sünd algas ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi tähtedevahelises ruumis kogunenud gaasipilvest. Täna moodustavad päikesesüsteemi Päike ja tema ümber tiirlevad kehad. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslaseid ning teadmata koguses meteoorset ainet, tolmu, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi, Galaktika, osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Tänu kosmosetehnikale on meie käsutuses küllalt head andmed peaaeg...
Põlevkivi - in memoriam Marek Strandberg Mitte ainult põlevkivi, vaid kõiki fossiilseid kütuseid võib tänapäeval võrrelda nupuga, mis vallandab signaali inimkonna mõnukeskusse: näiline heaolu ongi juba asendanud tegelikud väärtused ning inimkond muudkui tallab fossiilsete kütuste mõnunuppu. Tõsi, tugeva majandusega riikides on sedalaadi toimimine juba kahtluse all ning suund taastuva ressursi kasutamisele moes nii poliitilisel kui igaühe tasandil. Uus, loodustasakaalu arvestav majandus on leidmas kohta globaalseteski suhetes. Olen kogenud, et igat katset võtta arutluse alla põlevkiviga seonduv tõlgendatakse meil pühaduse teotusena, samastades seda suitsupääsukese marineerimise või rahvusvärvides tualettpaberi valmistamisega. Ent arutlema peab - et vältida ebameeldivusi tulevikus. Mistahes fossiilse energiaallika kasutamine muudab süsinikuringet. Kuigi vahel arvatakse, et inimese ja tema loodud tehnoloogiate põhjustatud muutused selle...
- ei vaja täiendavat energiat 19. Jahutamisega kuivati Antud kuivatamismeetod põhineb kastepunkti alandmisel. Kastepunkt on temperatuur, milleni tuleb õhku jahutada, et õhus sisalduv niiskus kondenseeruks. Kuivatatav õhk jahutatakse eelnevalt õhk-õhk tüüpi soojusvahetis, mille järel eemaldatakse kondensaat. Edasi jahutatakse õhku veelgi, mille järel jällegi eemaldatakse kondensaat. Vajadusel võib õhu puhastamiseks mehaanilistest osakestest kasutada täiendavat peenfiltrit. 20. Õhu puhastamine, õhufiltrite liigid 21. Pneumaatilised täiturid, nende liigid Lineaarliikumisega täiturid(pneumosilindrid): Ühepoolse toimega silindrid, Kahepoolse toimega silindrid, Mitmepositsioon-silinder, Lööksilinder, Trosssilinder, Püsimagnetitega pneumosilinder. Pöördliikumisega täiturid: Pöördsilindrid, Suruõhumootorid, * kolbmootorid, * tiivikmootorid, * hammasratasmootorid, * turbiinid. 22
Komeedid on väikesed Päikesesüsteemi kehad, mis koosnevad jää, kivi ja tolmu segust. Arvatakse, et nad tekkisid Päikesesüsteemi kaugemates äärealades ja on säilitanud selle algseid koostisosi üsna puhtal kujul. Komeeti võib võrrelda pisut tolmuse, määrdunud jäämäega, mille tahke osa on tuntud kümnetest meetritest kümnete kilomeetriteni ulatuva tuumana. Kui komeet läheneb Päikesele, hakkab tema pind aurustuma ja tekib gaasipilv komeedi pea. Osa vabanenud gaasist ja osakestest paisatakse Päikesest eemale suunatud sabadesse. Suurtel komeetidel võivad pea ja saba kasvada miljonite kilomeetriteni. Ka komeedid jagatakse rühmadesse. Esimesed on pikaperioodilised komeedid, kes rändavaid tuhandeid aastaid, teised on lühiperioodilised komeedid, mille täistiir kestab 200 aastat (näiteks kuulus Halley komeet) ja mille taasilmumine on täpselt teada, kolmandad tiirlevad Päikese ümber asteroidide vöös ja viimased on hulkurid, kes tulevad korra ja kaovad igaveseks
Nad lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks. Puhas aurust kondenseeruv vesi peaks olema neutraalne (pH=7). Kui isegi saastamatu atmosfääris on vihmavesi CO2 sisalduse tõttu nõrgalt happeline (pH 5,6 vt joon. 1.10). Kui sellele lisanduvad lämmastiku ja väävli ühendid, on pH 3-4 või veelgi madalam. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elevate organismide liigilises koostises. Paljud organismid hukkuvad. Happevihmad lagundavad ehitusmaterjale (marmor, paekivi, jms) ning põhjustavad metallide korrosiooni. o Atmosfääri saaste Atmosfääriosakeste koostis on mitmekesine, sisaldades tahkeid soolakristalle, oksiide, N- ja S-ühendeid, radionukliide. Atmosfääri
Nõuded kasutamiseks ja kulunorm vaadatakse pigmendi nõu pealt. II pilet 3. Uute puitfassaadide värvimine Õigesti ja hoolikalt värvitud puitmaja säilitab oma värvikuse pikka aega. Puitpinnale avaldavad kahjustavat mõju: UV kiirgus, sademed, temperatuur, seened. A) Töödejärjekord: 1) kontrolli värvitama pinna seisukorda. Vajadusel vahetada välja kasutuskõlbmatuks muutunud puitdetailid. 2) Harja pind tolmust ja lahtistest osakestest. 3) Katta oksakohad oksalakiga. Pahteldada puidupahtliga, lihvida, kruntida ja 2korda värvida. Töökoha korraldamise põhimõtted: Kõik liigne eest ja käepärased materjalid käeulatusse Vajalikud töövahendid pahtlilabidad, terasharjad ,pintslid, rullid, lihvtallad, pikendused, mikser, tellingud vajalikud materjalid: oksalakk, pahtlid, liivapaberid, krundid, värvid, tööohutus ja kaitsevahendid: sama mis esimeses küsimuses Kvaliteedi kontroll: vaadatakse 10meetri kauguselt 4
settimisel, lisandid samad (30,4% CaO, 21,7% MgO ja 47,9% CO2) 7) Merglid -sisaldavad 25...50% savikat materjali 8) Allika- ja järvelubi 9) Turvas 10) Põlevkivi e. Kukersiit 3. Moondekivimid Sette- ja tardkivimite ümberkujunemisel (metamorfismil) muutunud füüsikalis-keemilistes tingimustes tekkinud kivimid 1) Marmor - lubjakivide või dolomiitide metamorfoosil 2) Mitmesugused kildad Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ? 1 mm kores ja ? alla 1 mm peenes. Mulla kores kivid ja kruus. Mulla peenes liiv, tolm, ibe. Ibe on füüsikaline savi, osake suurusega alla 0,001 mm Savimineraalid. Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid. Nad on ketikujulise või kihilise kristallstruktuuriga. Nende murenemisel vabanevad
Ühik Sv – siivert 48. Iseloomusta kiirgushaigusi ja milline kiirgushulk on ohtlik/surmav Äge kiirguskahjustus – massiivse ja lühiaegse kiirgustoime järgselt. Krooniline kiirgustoime – väikesest doosist, korduva e kumulatiivse ekspositsiooni järgselt. 0,5 siiverti – tulevad näidustused 6 siiverti – surm 49. Iseloomusta ja nimeta mateeriaosakesi Elementaar- ehk mateeriaosakesed on osakesed, mis ise ilmselt ei koosne väiksematest osakestest. Mateeriaosakesed on näiteks: Leptonid, mis võivad üksikult esineda nt elektron. Kvargid, mis saavad eksisteerida 3 kaupa koos. Nad omavad väiksemat laengut kui elementaarlaeng. Kvarkidest koosnevad prootonid ja neutronid. 50. Mis on värvilaeng? Värvilaeng on tugeva vastastikmõju laeng, mida on kolme erinevat liiki nagu ka põhivärvusi. 51. Mis on antiosake ja mida tähendab annihileerumine?
Regulatoorgeenid- korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse, see tagab uute viirusosakeste moodustumise Kapsiid- valkudest, ümbritseb genoomi, antiretseptorid- tunnevad ära peremeesorganismi, peremeesraku, kinnituvad peremeesraku retseptorvalkudele. (peremeesrake järgi bakteriviirused, loomaviirused nt. puukentsefaliit, taimeviirused (puuduvad apsiidis retseptorvalgud) ei tunne peremeesrakku, vigastuste kaudu taime (Ümbris)- koosneb struktuurivalkudest, peremeesraku membraani osakestest, keerulisematel viirustel (HIV) Sellisena väljaspool elusrakku, nakatumisvõimeline (viirusosake e viroon) Lüütiline ja lüsogeenne tsükkel I nakatumine, kinnitub rakule (1. Kas hävitatakse rakk koos viirusega või 2. Läheb tüüpiliselt koos apsiidiga peremeesrakku II Süstib oma DNA rakku Lüütiline III algab viiruse DNA replikatsioon IV DNAd on replikateeritud, pead ja sabad sünteesitud, rakk töötab viiruse heaks V DNAd pakitakse, pead ja sabad liidetakse
süsteemi kusagil üheks selgeks sünteesiks. Eluajal avaldas L.oma metafüüsikast vaid ühe visandi, mis tekitas ka üsna suurt poleemikat. Metafüüsika rajaneb tema loogikal. Metafüüsika on filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. Tema metafüüsika mõistmiseks on kõige olulisem meeles pidada tema veendumust, et tegelikkus koosneb ühikutest, üksikutest eksisteerivatest osakestest. Metafüüsika kõneleb monaadidest, millest reaalsus lõppkokkuvõttes koosneb. [3.] KOKKUVÕTE Gottfried Wilhelm Leibniz oli tõenäoliselt kõige mõjukam valgustusaja filosoof. Leibniz oli tüüpiline ratsionalist, kes püüab traditsioonilist jumala- ja loomisõpetust matemaatilis- loodusteaduslikult põhjendada. Leibnizi panusena hinnatakse just seda, et ta säilitas valgustuslikus mõtlemises kristliku pärandi rolli, kaitstes teesi, et ilmutustõed on kooskõlas
alguses, kui temperatuur ei ole tõusnud veel valkude denatureerumistemperatuurini; viineri ja sardelli kestad kuivavad – kestad (sooled või kunstkestad) on alati niisked (märjad). Kunstkesti leotatakse enne pritsimist, sooli pestakse. Kummagi variandi puhul ei kuivatata. Pärast batoonide raamile asetamist pestakse need veega üle, puhastamaks kesta välispinda vorstisegu osakestest jms. Laagerdumise ajal aurustub toote pinnalt ebasoovitav niiskus, kest kuivab ja värvub seetõttu kuumutamisel paremini. Niiskuse aurustumisest tulenev kaalukadu (~0,1%) on valmistoote väljatuleku seisukohast vähe tähtis. 1.6. Termiline töötlemine Termilise töötlemise üldised põhimõtted: 1. Eelsoojendus (praktikas seda tihtipeale ei kasutata, soovituslik mõnede toodete puhul).
SÕRMEPROOVIL. KORESE JAOTAMINE SUURUSE JA KUJU JÄRGI, TÄHISTAMINE. TURBA LAGUNEMISASTE SÕRMEPROOVIL. Mulla mineraalosa 80-90% mulla massist: mulla mehhaaniline koostis e. lõimis struktuur mineraalained Mulla tähtsus: muld varustab meid toit, biomass, toorained mulla kvaliteedist sõltub toidu ja vee kvaliteet!! keskne roll elupaiga ja genofondina säilitab, filtreerib, muundab aineid Mulla mehaaniline koostis muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest, mida nimetatakse mehaanilisteks elementideks. Protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Katsinski süsteem: Turba lagunemisastme määramine sõrmeproovil: 6) MULLA ORGAANILINE AINE (NII ELUS KUI SURNUD), SELLE TÄHTSUS, JAOTAMINE, PÕHILISED ELUSTIKURÜHMAD. MULLA ORGAANILISE AINE ALLIKAD, PAIKNEMINE MULLAS, SISALDUSE SKAALA, MÄÄRAMINE. Mulla orgaaniline aine koosneb varest, huumusest (eelhuumus ja huumusained)
KORESE JAOTAMINE SUURUSE JA KUJU JÄRGI, TÄHIS- TAMINE. TURBA LAGUNEMISASTE SÕRMEPROOVIL. Mulla mineraalosa 80-90% mulla massist: mulla mehhaaniline koostis e. lõimis struktuur mineraalained Mulla tähtsus: muld varustab meid – toit, biomass, toorained mulla kvaliteedist sõltub toidu ja vee kvaliteet!! keskne roll elupaiga ja genofondina säilitab, filtreerib, muundab aineid Mulla mehaaniline koostis – muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest, mida nimetatakse mehaanilisteks elementideks. Protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Katšinski süsteem: Turba lagunemisastme määramine sõrmeproovil: 6) MULLA ORGAANILINE AINE (NII ELUS KUI SURNUD), SELLE TÄHT- SUS, JAOTAMINE, PÕHILISED ELUSTIKURÜHMAD. MULLA ORGAANI- LISE AINE ALLIKAD, PAIKNEMINE MULLAS, SISALDUSE SKAALA, MÄÄRAMINE. Mulla orgaaniline aine koosneb varest, huumusest (eelhuumus ja huumusained). Sõltuvalt ökoloogiatest
Kadrioru Saksa Gümnaasium Päikesesüsteemi tekkimine Referaat Rene Randlane 12. a Tallinn 2013 Sisukord 1. Suur Pauk...................................................................................................................3 1.1 Universumi varajane ajalugu................................................................................4 1.2 Inflatsiooniline universum...................................................................................6 1.3 Kvarkide periood..................................................................................................7 1.4 Topofaas...............................................................................................................7 1.5 Neli vastasmõju.................................................
17. Millise kiirusega võiks liikuda vesiniku molekulid temperatuuril 50ºC? 18. Kuidas sõltuvad gaasiosakeste keskmised kiirused nende massidest? Vee molekul on vesiniku molekulist 9 korda suurema massiga. Hapniku molekul on vesiniku molekulist ......... korda suurema massiga. Mr(H2O)=18amü, Mr(H2)=2amü, Mr(O2)=32amü VÕTA KAASA TASKUARVUTI 9I füüsika (3) 11.september 2012 1. Milline järgnevatest osakestest liigub 300 °C juures teistest suurema keskmise kiirusega? Põhjenda oma valik. CO2, O2, CH4, CH2Cl2. Ar(C)=12amü, Ar(O)=16amü , Ar(H)=1amü , Ar(Cl)=35,5amü Tunni teema: TAHKE, VEDEL ja GAASILINE aine Lk.12-14 2. Mida tähendab sõna tahkis? 3. Kirjuta näiteid tahkistest (tahketest ainetest), toatemperatuuril. 4. Kirjuta näiteid ainetest, mis toatemperatuuril on vedelikud. 5. Kirjuta näiteid ainetest, mis toatemperatuuril on gaasid. 6
protsessi tagajärjel tekivad klaasis sisepinged, mis muudavad klaasi vastupidavamaks mehhaaniliste mõjutuste ja temperatuurikõikumiste suhtes. Tänu eelpingestatusele puruneb klaas õnnetuse korral väikesteks, ümarate servadega kildudeks, hoides seeläbi ära vigastuste ohu. Karastusprotsess ei muuda klaasi spektrofotomeetrilisi omadusi. Viimistlusprotsessi juures tuleb silmas pidada, et servade töötlemine ja puurimine tuleb teostada enne klaasi karastamist. Tingituna nikkelsulfiidi osakestest võib vahel tekkida karastatud klaasi iseeneslik purunemine. Klaasi purunemise vältimiseks sellisel viisil on võimalik nimetatud osakeste avastamine, mille jaoks teostatakse nn. heat soak katse. Klaasi kuumtugevdamine Kuumtugevdatud klaasi valmistamine toimub sarnase protsessi abil, mida kasutatakse ka karastatud klaasi valmistamiseks. Erinevuseks on järkjärguline jahutustsükkel. Kuna kuumtugevdatud klaasi purunemispilt on sarnane lõõmutatud klaasile, ei loeta seda turvaklaaside hulka
48. Iseloomusta kiirgushaigusi ja milline kiirgushulk on ohtlik/surmav 1. Äge kiirguskahjustus massiivse ja lühiaegse kiirgustoime järgselt. 2. Krooniline kiirgustoime väikesest doosist, korduva e kumulatiivse ekspositsiooni järgselt. Kahjustuvad eelkõige koed. 0,5 siiverti tulevad näidustused 6 siiverti surm 49. Iseloomusta ja nimeta mateeriaosakesi Elementaar- ehk mateeriaosakesed on osakesed, mis ise ilmselt ei koosne väiksematest osakestest. Mateeriaosakesed on näiteks: Leptonid, mis võivad üksikult esineda nt elektron. Kvargid, mis saavad eksisteerida 3 kaupa koos. Nad omavad väiksemat laengut kui elementaarlaeng. Kvarkidest koosnevad prootonid ja neutronid. 50. Mis on värvilaeng? Värvilaeng on tugeva vastastikmõju laeng, mida on kolme erinevat liiki nagu ka põhivärvusi. 51. Mis on antiosake ja mida tähendab annihileerumine?
8 Valik mõisteid. (mida eespool pole toodud) Keemia teadus ainetest ja nende muundumistest. Keemia uurib ainete koostist, ehitust, omadusi, saamist, kasutamist. Keemiline reaktsioon protsess, mille käigus ühtedest ainetest (lähteainetest) tekivad teised ained (saadused). Keemilise reaktsiooni tunnused võivad olla värvuse muutus, soojuse ja valguse eraldumine, lõhna muutus, gaasi eraldumine, sademe (lahustumatu aine) teke. Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused. Segu koosneb mitme aine osakestest, ta koostis võib muutuda ja omadused sõltuvad segu koostisest. Aine omadused on tunnused, mille abil saab aineid üksteisest eristada. keemilised omadused näitavad, millega aine reageerib füüsikalised omadused kõik ülejäänud (olek, värvus, lõhn, maitse, lahustuvus, elektri- ja soojusjuhtivus, tihedus, kõvadus, tugevus jne.)
p-aukude konsentr.-aukude liikuvus.e- elektrilaeng. 11.Mis määrab ära metalli värvi Peegeldunud kiirguse spektraaljaotus.Kui metall peegeldab tagasi kogu nähtava valguse spektri,siis on ta hallikat värvi.Vase ja kulla värvus on tingitud sellest,et nähtava kiirguse lühilaine osa ei peegelda tagasi. 12 Analüüsi piiratud lahustuvusega kahekomponentse süsteemi faasidiagrammi Piiratud- kui ühe komponendi aatomid või molekulid on märksa väiksemad lahusti vastavatest osakestest ja nad paigutuvad teise komponendi võre sõlmpunktide vahelistesse tühikutesse. 4 pilet 1.Defineerige materjaliteaduse mõiste?Materjaliteadus tegeleb materjali omaduste ja struktuuri vaheliste seoste otsimisega. Kogub fakte ja süstematiseerib need. 2.Defineerige Heisenberg'i määramatuse printsiip? ühel ajal ei ole võimalik määrata elektroni asukohta ja liikumismomenti. 3.Kirjelda ioonilise sideme teket NaCI-s?
valentse raua hüdroksiidid, mis sadenevad välja helvestena ja haaravad kaasa ka mikroorganisme. Pärast sadestamist vesi filtreeritakse, kusjuures filtermaterjalina võidakse kasutada näiteks kvartsliiva. Vee puhastamisel võidakse kasutada ka vee filtreerimist koos koagulatsiooniga, kus häid tulemusi on saadud adsorbeerivate omadustega filtermaterjali nagu koaliini, bentoniidi jt. rakendamisel. Vesi, läbinud filtri, on täielikult puhas igasugustest osakestest ja suures osas ka mikroorganismidest. Samas vette võib jääda siiski teatud hulk eluvõimelisi mikroobe, millede seas pole välistatud ka patogeensed. Seetõttu vesi pärast filtreerimist harilikult desinfitseeritakse ja selleks üks levinenumaid võtteid on kloreerimine. Kasutatakse gaasilist kloori või kloori sisaldavaid ühendeid nagu hüpokloritit, kloorlupja ja klooramiini. Kloor mõjub juba isegi tühistes kogustes mikroorganismidele hävitavalt, kusjuures bakterite spoorid
projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seega on pinnasemehaanikal samasugune roll vundamentide, tugiseinte jne projekteerimisel nagu tugevusõpetusel ja ehitusmehaanikal teras-, puit- ja raudbetoonkonstruktsioonide puhul. Eraldi distsipliini tekkimise tingis esiteks pinnase kui materjali põhimõtteline erinevus tavalistest ehitusmaterjalidest. Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest. Erinevalt teistest ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu muutusega. Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või ruumiülesannetega.
Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu valgust vaadates muutub rõngas ,,negatiiviks`` - heledad osad näivad tumedatena ja ümberpöördult, see näitab, et ka tühimikes leidub vähesel määral hajutavat ainet. Lisaks heledatele rõngastele on ka nõrgemaid pinnani ulatuv D-rõngas ja väline, planeedist ligi poole miljoni km kaugusele ulatuv E-rõngas. Rõngas koosneb kivi ja tolmu osakestest. 3. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan. XIII URAAN 1. Kirjeldage Uraani pöörlemist.
vastupidi-välja ilma aineta. Mis puutub elementaarosakestesse üldse, siis praegusel ajal arvatakse, et ,,tõeliselt" elementaarsed on vaid 6 kvarki ja 6 leptonit (aineosakesed) ning bosonid, mis vahendavad fundmentaalseid vastastikmõjusid. Kõiki tuntuid elementaarosakesi on võimalik jaotada kahte rühma nende spinni väärtuste järgi. Ühe rühma moodustavad osakesed, mille spinn on ½ ning need kujutavad endast aineosakesi. Teine rühm koosneb täisarvulise spinniga osakestest ja nende ülesanne on vahendada jõude, mis mõjuvad aineosakeste vahel. Aineosakesed spinniga ½ alluvad Pauli keeluprintsiibile, mis ei luba kaht osakest viibida ühes ja samas kvantolekus, st. neil ei või olla sama koordinaat ning sama kiirus. Siit selgub põhjus, miks aineosakesed ei saa koonduda väga suure tihedusega olekusse. VASTASTIKMÕJUDE LIIGID Teatavasti esineb looduses nelja tüüpi vastastikmõju: gravitatsiooniline, elektromagnetiline,
Ta mõtleb üsna modernselt. On olemas kaks teineteisele taandamtut keelt, millest üks kõneleb tegelikkusest materiaalsete mõistetega ja teine jälle vaimsetega. Olen armunud -seda saab kujutada nii vaimse kui ka materiaalse sõnavara abil Leibniz'i monadoloogia. Monadoloogia põhiteesid on fantastilised ja tunduvad järsku eritatuna täiesi meelevaldsed. Tegeikkus koosneb ühikutest, üksikutest individuaalselt eksisteerivatest osakestest. Inimene on ilmselt monaad. On ühik, on subsants ega koosne teistest substantsidest. Monaadid moodustavad astmestiku. Nad on oma võimetelt erinevad, oletemata, et neil on põhimõtteliselt ühesugused, hingelise algupäraga põhivõimed. Igal monaadil on talle omane vaatenurk, mis võib ajaga muutuda. John Locke mõistus on sündides puhas tahvel. Mõistus on valge paber, ilma ühegi tähemärgita, ilma ideedeta. Inimene hangib teadmisi reaalsust vaadeldes
Kui moodustab vesiniksidemeid on tema keemis ja sulamistemp kõrgemad, tahkem. 36. Selgitage mõisteid "polümeerne molekul", "polümeer" ja "polümeermaterjal". Polümeerne molekul - molekul, mis koosneb paljudest korduvatest lülidest; Polümeer on aine (materjal), mis koosneb paljudest erineva pikkusega polümeersetest molekulidest, mille vahel toimivad füüsikalised koosmõjud. Nimetus polümeer viitab sellele, et molekul koosneb paljudest lihtsatest korduvatest osakestest, mida nim korduvateks ühikuteks; Polümeermaterjal plastmassid (plümeerid, mida saab valada), kiud, kummid, liimid, pinnkattematerjalid, komposiitmaterjalid. 37. Ennustage, mis tüüpi polümeeri antud monomeer võib moodustada. Määrake kindlaks polümeeri moodustav elementaarlüli. Alkeenid reageerivad omavahel, moodustades pikki ahelaid. Seda protsessi nim liitumispolümerisatsiooniks. Kondensatsioonireakstioon tüüpiliseks näiteks on polüestrid, mida saadakse
· Lainete liitumisel kehtib superpositsiooni printsiip, mille kohaselt nad liituvad üksteist häirimata. Lainete liitumisefektide üheks näiteks on seisevlaine, mis saadakse kahe vastassuunalise sama amplituudiga laine liitumisel: , kus seisevlaine amplituud väärtus sõltub asukohast. Seisevlaine sagedusspekter on diskreetne. · III. Molekulaarfüüsika ja termodünaamika. · 1. Termodünaamiline ja statistiline uurimismeetod. · Termodünaamika uurib suurest arvust osakestest koosnevaid süsteeme kui makrosüsteeme, kirjeldades nende soojuslikke omadusi makroparameetrite (rõhk p, ruumala V, temperatuur T) abil. · Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust lähtudes molekulaarkineetilisest vaatepunktist. Kõik ained koosnevad aatomitest ja molekulidest. Kasutatakse statistilist uurimismeetodit, st, et rakendatakse hästi tuntud statistilisi seadusi ja opereeritakse lõpuks keskmiste füüsikaliste suurustega.
vähesest heeliumist. Uraan (ja Neptuun) on paljuski sarnased Jupiteri ja Saturni tuumale ilma massiivse vedela metallilise vesiniku katteta. Näib et Uraanil ei ole kivist tuuma nagu Jupiteril ja Saturnil ning, et tema materjal on rohkem või vähem ühtlaselt jaotunud. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad, aga koosnevad, nagu ka Saturnil, üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini, ja lisaks peenikesest tolmust. Uraanil on sinine värvus. · Uraan teeb tiiru ümber Päikese 84,3 Maa aastaga. Uraani sisemuse pöörlemisperiood kestab 17 tundi ja 14 minutit. Siiski pöörleb suurem osa Uraani atmosfäärist kiiremini. Nagu ka teistel hiidplaneetidel, esinevad Uraani välisatmosfääris väga tugevad planeedi pöörlemissuunalised tuuled. Teatud laiuskraadidel, nagu 2/3 vahemaal ekvaatorist
Elektromagnetiline kiirgus ilmutab ka osakesesarnaseid omadusi, sest see saab aines neelududa ja kiirguda vaid diskreetsete energia "portsionitena", mida nimetatakse footoniteks. Vastava laine sagedus on proportsionaalne footoni energiga. Viimast seost kirjeldab Plancki valem: E=hf, kus E on osakese energia, h on Plancki konstant ja f on vastava laine sagedus. 2.1Ioniseerivad kiirgused ja nende mõju Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest ehk energiast. 2.1.1 Ultravioletkiirgus (UV) Ultravioletkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 10-400 nm ja footoni energiaga 3eV (elektronvolti) kuni 124 eV. Kõige tuntum UV- kiirguse mõju on päikesepõletus
Galaktika Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem, mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. Galaktikaid võib leida igas suuruses, alates kääbusgalaktikatest, mis sisaldavad umbes kümme miljonit tähte kuni hiidgalaktikateni, mis sisaldavad sadu triljoneid tähti. Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme. Galaktikad võivad ka koosneda mitmetest tähesüsteemidest, tähekogumitest. Päike on üks Linnutee tähtedest, samuti on Linnutee osa ka kõik, mis tiirleb ümber selle, kaasa arvatud planeet Maa. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravita...
Atmosfääri sisenev kiirgus jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonnale. Fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiid. Need lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koosluses. Paljud organismid hukkuvad. Atmosfääri saaste Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsemalt troposfääri, "saaste" on seotud vulkaanide
ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis. Elektromagnetlaine levib vaakumis valguse kiirusel, milleks on c = 299 792 458 m/s. Elektromagnetilised kiirgused võib jagada kahte suurde rühma ioniseerivad kiirgused ja mitteioniseerivad kiirgused. 2.1 Ioniseerivad kiirgused Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest(energiast). Antud teema ulatuses tuleks täpsemalt vaadelda röntgenkiirgust ja gammakiirgust ning tutvuda tüüpiliste radiatsiooni sümptomitega (andmed Gray ühikutes). Tabel 1. Varased radiatsiooni sümptomid.
infrapunane kiirgus, raadiosageduslik kiirgus, madalsageduslikud kiirgused, staatilised elektri ja magnetväljad). Mitteioniseeriva kiirguse sagedus ja selle kvandi energia on väiksemad, kui ioniseerival kiirgusel ning sellepärast ei saa see tekitada muutusi molekulide ja aatomite struktuuris. 28. kiirgus, millest koosneb, mõju inimesele ja kuidas seda kiirgust varjestada kiirgus koosneb osakestest. osake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, mis moodustavad heeliumi aatoimituuma 2He4. Alfakiirgus koosneb rasketest ja suure positiivse laenguga alfaosakestest, tekib alfalagunemisel. Alfaosakesed on väga suure ioniseeriva toimega. Et alfaosakese mass ja elektrilaeng on suhteliselt suured ning kiirus suhteliselt väike võrreldes teiste ioniseerivate kiirguste osakestega, siis on tõenäosus suur, et läbi aine liikuv
meist eemalduva oma aga madalamana (väiksema sagedusega) kui kuuleb autoroolis istuv piloot. G! alaktikate liikumist, ehk Universumi paisumist, saab avastada-tuvastada Doppleri efekti kaudu. Suur Pauk. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Toimus plahvatuslik paisumine universumis. Suure Pauguga vabanenud energia konverteerus osaliselt tollaste tingimustes võimalikeks subatomaarseteks osakestest, mis olid suuremalt jaolt ebastabiilsed ning lagunesid prootoniteks, neutroniteks, footoniteks ja neutriinodeks. Universumi arengut kujutatakse tavaliselt ajakoonusena. Piki koonust kulgeb ajatelg. Koonuse läbimõõt kujutab Universumi suurust. Vasakul on nullpunkt, aja ja ruumi tekkimine kirjeldamatult väikese ja kirjeldamatult kuumana. Järgneb väga kiire paisumine ja jahtumine, kuni kiirgus saab hakata ruumis levima. Läheb veel mitusada miljonit aastat, kuni tekivad esimesed tähed ja g!
(O 3, Fe, Au, Ag, H2). Liitaine on keemiline ühend, milles esineb kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Liitaine on näiteks vesi (H2O), keedusool (NaCl) ja süsihappegaas (CO2). Iga elemendi sisaldus ühendis on konstantne. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. (puhtad metallid, vesi, õhk, sulamid) Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest. Segu süsteem (objekt, ese), mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. 5. Ainete valemite mõiste ja seletus: · Empiirilises valemis näitab ühendisse kuuluvate aatomite liike ja nende arvulist vahekorda ning nende aatomite gruppide arvulist vahekorda. · Molekulivalem (gaasid, vedelikud, molekulvõrega tahkis, nt N 2, CH4). Molekulivalem kujutab aine ühe molekuli koostist ja näitab, milliseid elemente
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp....
löögi- ja ilmastikukindlust ning kindlust kemikaalide toimele ning hõõrdumisele. Erinevaid ristvineere kasutatakse näiteks kandvate seina-, lae- ning põrandaplaatidena jm. 3. Puitlaastplaat (Particle Board) 5 Puitplaadid Külli Kalbre Puitlaastplaadi all mõeldakse kas puidust või puidusarnaste taimede osakestest toodetud plaati, kus laastud on omavahel seotud laastumassiga segatud orgaanilise sideaine abil, kasutades kuumpressimist. Puitlaastplaatide (PLP) valmistamiseks on võimalik ära kasutada väikeseläbimõõdulisi, harvendusraietelt saadavaid ümarsortimente või puidutöötlemisjäätmeid. Seega on PLP odavam ehitusmaterjal kui vineer. Erinevused erinevate plaadimarkide vahel tulenevad peamiselt tootmistehnoloogiast: kasutatavate
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 .
1.Aatomi ehituse kvantitatiivse teooria loomisel, mis võimaldaks selgitada aatomite spektrite seaduspärasusi, avastati uued mikroosakeste liikumise seadused kvantmehaanika seadused. Thomsoni mudel oli esimene välja pakutud aatomimudel. Thomson oletas, et positiivne laeng täidab ühesuguse tihedusega kogu aatomi ruumala. Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega umb 10 astmel -8cm, mille sees asub elektron. Keerukamates aatomites asub positiivselt laetud kera sees mitu elektroni. Aatom sarnaneb keeskiga, milles rosinate rollis on elektronid. Rutherfordi katsed. Elektronide mass on aatomite massist tuhandeid kordi väiksem. Kuna aatom on tervikuna nautraalne, siis langeb järelikult aatomi massi põhiosa aatomi positiivsele laengule. Ta soovitas aatomi positiivse laengu uurimiseks aatomi sondeerimist alfaosekestega, need tekivad raadiumi ja mõnede teiste keemiliste elementide radioaktiivsel lagunem...
olla jagatav veelgi väikemateks osadeks. Inglise füüsik Joseph Thomson avastas 1897. aastal esimese elementaarosakese - elektroni. Nimetus elementaarosake võeti kasutusele 1930ndatel aastatel. Elementaarosakesteks nimetatakse ka tuuma koostisosakesi. Elementaarosake struktuurita või struktuuriga mikroosake, mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikalistes protsessides kui jagamatu tervik. Elementaarosakesed ei koosne teistest tuntud osakestest. Elementaarosakesi iseloomustavad: 1. Mass 2. Elektrilaeng 3. Spinn (iseloomustab osakese pöörlemist) 4. Eluiga Elementaarosakesed jaotatakse: 1. Leptonid 2. Mesonid 3. Barüonid Mõisted: Antiosakesed massid võrdsed, laengud vastupidised (elektron positron). Avastati 1928.a. inglise füüsiku Paul Diraci poolt. Kvargid kõik mesonid, barüonid ja resonantsosakesed koosnevad kvarkidest ja antikvar-
Vältida tuleb ka eluruumides suitsetamist, sest hoolimata kinnistest vaheustest või töötavast ventilatsioonisüsteemist levib tubakasuits ikkagi üle kogu elamise. · Kodutolm Kodutolm on üks sagedasemaid allergeene. See on lausa allergeenide segu, mis on moodustunud irdunud nahaosakestest, kõõmast, loomade karvadest, toiduosakestest, tekstiili- ja suletolmust. Üks kodutolmu peamisi osi on tolmulest - silmaga nähtamatu ämblikutaoline elusolend, kes toitub inimese nahalt irdunud osakestest. Eluks ja paljunemiseks vajavad lestad niiskust üle 50% ja temperatuuri 10-30 °C. Seega on lestale ideaalsed elutingimused inimese voodis, kus on soe ja niiske. Seepärast soovitatakse magamise järel jätta voodi mõneks ajaks üles tegemata, et niiskus jõuaks haihtuda. Voodipesu tuleb vahetada kord nädalas. Voodivarustust on vaja regulaarselt puhastada. Tekki, patja ja madratsit võiks kloppida iga nädal
Fossiilkütuste põletamisel tekivad lämmastik- ja vääveloksiid. Nad lahustuvad vihmatilkades ning muudavad neid happelisteks. Puhas aurust kondenseeruv vesi peaks olema neutraalne (pH=7). Kuid isegi saastumatus atmosfääris on vihmavesi CO2 sisalduse tõttu nõrgalt happeline (pH 5,6). Kui sellele lisanduvad lämmastiku ja väävli ühendid, on pH 3-4 või isegi veel madalam. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja mul happelisteks. Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning taimede kasvutingimused halvenevad. Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koosluses. Paljud organismid hukkuvad. Happevihmad lagundavad ehitusmaterjale (marmor, paekivi jms) ning põhjustavad metallide korrosiooni. 4. Atmosfääri saaste. Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat
1) Aine on mateeria, millest koosnevad kõik kehad. See koosneb põhiliselt aatomituumadest ja elektronidest, mis enamasti esinevad ioonide, aatomite ja molekulide kujul. Ainete all mõistetakse loodusteaduses ja tehnikas ka keemilisi aineid. 2) Ained koosnevad osakestest, kuna nad võivad iseeneslikult seguneda (difusioon - mateeria või energia ülekanne piirkonnast suure kontsentratniooniga väikse kontsentratsiooniga piirkonda). 3) Pideva soojusliikumise tõestuseks on difusioon (näiteks energia ülekandmine ühest osakest teisele nende osakeste võnkumise kaudu) ja Browni liikumine. Nõusolevalt Eincshteini ja Smoluhhovski molekulaar-kineetilise teooriaga piisavalt väikesele
Mõned liikumatud produktiidid kasutasid oma ogasid enda kinnitamiseks või toetamiseks; ühel Permi produktiidide grupil arenes välja koonusekujuline koda, mis oli ogade abil kinnitatud rifi külge. Sarnaselt brahhiopoodidele, jätkasid oma õitsengut ka settesse uuristuvad karbid ja gastropoodid. Krinoidid - merepõhja kinnituvad filtraatorid - olid mitmekesiseimalt esindatud Karboni ajastul, moodustades merepõhjas aasasid. Nende osakestest moodustusid ulatuslikud lubjakivid. Karboni lubjakivide moodustumisele aitasid kaasa pitsilised sammalloomad ja fusuliniidforaminifeerid, kes evolutsioneerusid ja mitmekesistusid kiiresti. Pitsilised sammalloomad olid plaatjad, koloniaalselt elavad filtraatorid, kelle osakestest moodustusid lubjakivid, samuti olid need riffide moodustajateks. Fusuliniidid olid foraminifeeride ehk karbiliste grupp, kes elasid madalveeliste merede põhjas ja olid Vara-Karbonis esindatud ainult mõne liigiga, kuid
3 trummli alumine kaus 4 separaatori trummel 5taldriku komplekt Need on stantsitud roostevabast terasplekist. Vanemat tüüpi taldrikutel võivas esineda avad. Taldrikute peale joodetakse ribid ja seda selleks, et taldrikute vahele jääks vastav puhastatv ruum Taldrikud on nummerdatud, ülemises osas on sälgud, milledega taldrik asetatakse hoidja kiilu peale ja seda tehakse palanseerimise eesmärgil. Isepuhastuvad separaatorid Mehaanilistest osakestest puhastamine toimub automaatselt teatud aja järgi. Trummli külg seintesse on freesitud avad, mis suletakse vastava kolviga ja kummirõngas tihenditega. Sellisel separaatoril on trummli põhi 2 – 3 kordne. Põhja vahele juhitakse surve all vesi, mis surub põhja koos kolviga üles ja sulgeb sedaviisi aknad. Juhtides trummli põhjaalune vesi välja langeb ülemine põhi alla ja aknad avanevad ning tsentrifugaal jõu [Pts] mõjul paiskub vesi ja muda akendest
17. Milles seisneb pooljuhtmaterjalide omapära? iseloomustab suur parameetrite tundlikkus väga väikeste lisandi sisalduste suhtes 18. Mis määrab ära materjalide kasutamise astme? 1. Aatomsideme astmed? 2. Millised on tugevad ehk esmased sidemed? Iooniline, koovalentne ja metalliline side 3. Millised on nõrgad ehk füüsikalised sidemed? Vesinik- ja (juhuslik)dipoolsidemed 4. Esmase sideme üldiseloomustus? 5. Nõrga sideme üldiseloomustus? 6. Millistest osakestest koosneb aatom? Prootonitest, neutronitest ja elektronidest 7. Mis on aatomnumber? Antud keemilisele elemendile ainulaadne nr mis näitab elemendi prootonite ja elektronide arvu normaalolekus. 8. Millised aatomi koostisosad määravad ära aine elektrilised ja keemilised omadused? Elektronid ja prootonid 9. Mis on isotoopide tekke aluseks? Ühesuguse elektronide ja prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga elemendid 10. Mis määrab ära aine keemilise intediteedi
Kahte tuntumat rõngast (A ja B) ja ühte ähmast rõngast (C) on võimalik Maalt näha. A ja B rõnga vahelist tühimikku tuntakse Cassini joonena; palju ähmasemat tühimikku A rõngas tuntakse kui Encke joont. Voyager'i piltidelt on näha lisaks nelja ähmast rõngast. Saturn'i rõngas, vastupidiselt teiste planeetide rõngastele, on väga hele (albeedo 0.2 - 0.6). Kuigi rõngad paistavad Maalt pidevatena, on nad tegelikult moodustunud loendamatust arvust väikestest osakestest, millest igaühel on individuaalne orbiit. Nende suurused ulatuvad nii umbes sentimeetrist kuni mõne meetrini. Samuti on seal tõenäolised mõned kilomeetri suurused objektid. Saturn'i rõngad on erakordselt õhukesed: kuigi nende diameeter on 250,000 km või rohkem, ei ole nad rohkem kui 1.5 kilomeetrit paksud. Hoolimata nende mõjukast välimusest on rõngastes tõesti väga vähe materjali -kui rõngad surutaks kokku iseseisvaks kehaks, ei oleks selle läbimõõt rohkem kui 100 km
TEST Loeng 1 - Naturaalarv loendamiseks ja järjestamiseks kasutatavad arvud (0), 1, 2, 3, .... Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja. - Täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud. - Ratsionaalarv reaalarvud, mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n. Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. - Reaalarv kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud (mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud) kokku. Täidavad lünkadeta kogu arvsirge. - Kompleksarv arv kujul a + ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik. Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks. Iga kompleksarv z = a + ib on määratud oma reaal- ja imaginaarosaga, st. reaalarvude järjestatud paariga (a;b). Sellise paariga on määratud ka tasandi punkt. Seega on vastavus tasandi punktide...
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallik...
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
Eriniiskus 1 kg niiskes õhus oleva veeauru kogus (g/kg) Niiskuse defitsiit vahe õhus oleva ja sama ruumala küllastava veeauru hulga vahel Kastepunkt temperatuur, milleni tuleks olemasoleva õhu temp. Alandada, et tekiks küllastumine, olemasoleva veeauru kondenseerumine püsiva rõhu korral Kastepunkti defitsiit vahe õhutemp. ja kastepunkti vahel PILVED Koosnevad vee ja jää osakestest, mis on piisavalt kerged, et püsida õhus. Õhus olev veeaur kondenseerub pilve kondensatsiooni tuumale, milleks on aerosooli osake Pilvi iseloomustab hulk, liik ja kõrgus 14 PILVEDE HULK Määratakse pallides (0-10) 1 pall = 1/10 taevast Tavaliselt määratakse eraldi kogu pilvisus ja alumiste pilvede hulk: Näide:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
