Päikesesüsteem (1)

Q: Mis moodustavad päikesesüsteemi?

Vastus leiad õppematerjalist: Päikesesüsteem

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis moodustavad päikesesüsteemi?

Päikesesüsteem
Katrin Agejeva 12a

Mis moodustavad päikesesüsteemi?
Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan , Neptuun ) , mõnituhat väikeplaneet- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, „tolmu“ , mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti – langeva tähe. Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo-milistest objektidest , mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi.

Planeetide järjekord alates Päikesest.
Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto .

Millised on Maa rühma planeedid , millised on selle rühma kõige olulisemad tunnused?
Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest .Neid iseloomustab ka väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Nad on väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. Maa- tüüpi planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu.

Nimeta hiidplaneedid ning selle rühma olulisemad tunnused.
Hiidplaneeti ehk Jupiteri rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Neist esimene ja suurim on Jupiter. Võrreldes Maa rühma planeetidega on neil tunduvalt väiksem tihedus – see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu mida kinnitab ka spektraalanalüüs. Vaatamata sellele on hiidplaneetidele iseloomulik suur mass ja suured mõõtmed. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus.

Kepleri seadused
Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.

seadus. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipseid, mille ühes fookuses asub Päike

seadus. Planeetide raadiusvektorid moodustavad võrdsetes ajavahemikes võrdseid pindalasid

seadus. Erinevate planeetide suurte pooltelgede kuubid suhtuvad nagu nende sideeriliste tiirlemis-perioodide ruudud .
Näiteks vaatlustest on selgunud, et Jupiter sooritab täistiiru ümber Päikese 11,86 aastaga. Järelikult saame arvutada, et Jupiteri keskmine kaugus Päikesest on:
See tähendab, et Jupiter on Päikesest 5,20 korda kaugemal kui Maa.

Kirjelda kõiki planeete eraldi, v.a Maa.

Merkuur

Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.
Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879 4 km 38 252% Maa läbimõõdust Lapikus puudub Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit
Mass on 3 303× 1023 kg 18 korda väiksem 5 5271% Maa massist
Väikese paokiiruse ja kõrge pinnatemperatuuri tõttu on Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust,süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Jälgi on ka krüptoonist ja ksenoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub.
Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem ( ekvaatoril 0,24 A/m) dipolaarne magnetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal. Magnetväli on pöörlemistelje suhtes 7 kraadi kaldu ning moodustab magnetosfääri. Magnetosfäär ulatub pisut üle 1000 km võrra planeedi pinna kohale.
Merkuuri telg ekliptika tasandiga on peaaegu 90kraadi,seega Merkuuril pole aastaaegu
Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on " merede " sarnaseid tumedaid tasandikke ja palju kraatermägesid. Omapäraseks pinnavormiks Merkuuril on kuni 2 km kõrgused ja sadade kilomeetrite pikkused astangud . Magnetvälja olemasolu ning planeedi suur tihedus viitavad rauarikka tuuma olemasolule. Merkuur on kollast või tumehalli värvi.
Nagu näitasid kosmoseaparaadilt Mariner 10 edastatud fotod, on Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi , mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud.
Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C), minimaalne 90 K (−173 °C; enne koitu) ja maksimaalne 700 K (427 °C; sellel temperatuuril on võimalik tina sulatada). Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623 K, öösel 193 K.
Merkuuril ei ole kaaslasi.

Veenus

Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (vähim kaugus 42 miljonit km)
Atmosfäär, mis Veenust ümbritseb, koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), leidub ka lämmastikku (3,4%) ning vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Põhjalikemaid analüüse tehes selgub , et seal leidub ka hapnikku, vesinikku, mitmesuguseid vesiniku- ja väävliühendeid ning intergaase.
Veenusel puudub magnetväli.
Kuna atmosfäär on nii tihe, pole aastaaegadel , ööl ja päeval vahet.
Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane , rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Madalamad alad (" ookeanid ") vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade (mandritega). Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed. Voolav laava on tekitanud voolusänge, neist suurima pikkus on ligi 7000 km. Mandrilaamade liikumisele tüüpilised elemendid siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse kõrgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) väiksemat paksust ja suuremat painduvust.Muidugi on Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid. Veenusel on üsna sageli ka maavärinaid.
Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine.
Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi , kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva.Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud. Selle põhjuseks võib olla tõusu-mõõnajõudude mõju, kuid päris kindel see ei ole.
Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid.
Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased .

Marss

Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet. Marss asub Päikesest 1½ korda kaugemal kui Maa. Marsi keskmine kaugus Päikesest on 227,9 miljonit km ehk 1,52 aü ja kaugus Maast 55–400 miljonit km.
Marsi läbimõõt on ekvaatori kohal 6974 km, pindala 144,8 miljonit km² ja ruumala 163,18 miljardit km³. Marsi mass on 6,4219*1023 kg ehk 0,106 Maa massi ja tihedus 3933 kg/m³
Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga Maal 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiseltsüsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%. Kui kogu veeaur sadestuks Marsi pinnale, moodustaks see vaid 0,02 mm paksuse veekihi.
Marsil ei ole globaalset magnetvälja.
Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, seega ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiiditõttu on temperatuuri muutumine keerukam .
„Marss on väga ebatasane planeet. Suurim kõrguste vahe on 27 km. Seal võib kohata nii liiva- kui kivikõrbeid, kus kraatrid on harvad. Huvitavad ja mõistusliku päritoluga on voolava vee jäljed, suuremad ja väiksemad veesängid. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna . Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladelt pärinev vesi kataks planeedi pinna 10 meetri paksuse kihina. Teise sama mõõtu kihi peaks andma igikeltsast pärinev vesi. Keemiliste elementide otsimise käigus leidis „ Viking 1“ maandumispaiga pinnaseproovist 12- 15% rauda, 13- 15% räni, 3- 8% kaltsiumi, 2- 7% alumiiniumi ja 2- 5% titaani. Samuti avastati vettsisaldavaid rauaoksiide, mis annavadki planeedile punaka värvuse
Marsi tiirlemisperiood on 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit.
Pinnatemperatuur on +25°C kuni −125°C, Viking 1 ja Viking 2 andmetel 150–295 K. Kui planeet asub Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvel kuni +25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli.
Nii nagu Maal, on ka Marsil kaaslased. Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Võrreldes Maa kuuga on Marsi kaaslased erinevad. Nad on kogu Päikesesüsteemi kaks planeedile kõige lähemal asuvat looduslikku kaaslast : nad asuvad Marsi keskmest vastavalt 9370 ja 23 520 km kaugusel.

Jupiter

Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorra kui ka suuruse mõttes. Päikesest keskmiselt 5, 2 a. ü. Kaugusel
Jupiter
Maa

Diameeter ekvaatoril(km)
142 754
12 759
Diameeter poolustel(km)
133 659
12 714

Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) ( protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon
Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küündivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io – vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel.
Jupiteril vahelduvad aastaajad.
Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega.
Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline – Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit.
Jupiter kiirgab kosmosesse rohkem energiat, kui ta saab Päikeselt. Jupiteri sisemus on kuum: temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C . Kuumus tekitatakse aeglase planeedi gravitatsiooniline surve poolt. Pilvedes on temperatuur −140 °C
Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast, neli suuremat Galileo kuud - Io, Europa, Ganymedese ja Callisto ja 12 väiksemat. Vikipeedia andmetel on Jupiteril 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud, nende hulgas ka neli suuremat, mis tiirlevad täpselt planeedi ekvaatori tasandis ringjoonelistel orbiitidel . Ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest.

Saturn

Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut.
Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Kuigi Saturn oma läbimõõdult ainult umbes 20% Jupiterist väiksem, moodustab ta mass vaid ligikaudu 1/3 Jupiteri omast ehk umbes 95 maa massi. Saturni keskmine tihedus ligikaudu 0,687 g/cm³ tingib ka asjaolu, et ta meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum (läbimõõtude erinevus 10%).
Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0,4%), ammoniaak (~0,01%), etaan (0,0007%) atsetüleen ja fosfiin.
Saturni magnetväli on väga tugev, kui ta on umbes 10 korda nõrgem kui Jupiteril.
Saturnil pole aastaaegu
Oma koostiselt sarnaneb ta Jupiterile, kuid on sellest veelgi hõredam. Saturni silmapaistvaim detail on teda ümbritsev rõngas, mida esmakordselt nägi Galilei, kuid esimesena sai rõngaste olemusest aru hollandlane Christiaan Huygens . Saturni nähtav pind on tunduvalt rahulikum ja kontrastidevaesem kui Jupiteri oma. Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturnil on vaadeldud suurt valget laiku, mis ilmub umbes iga 30 maise aasta järel ehk siis kord Saturni aastas. Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas.
Tiirlemisperiood 29, 5 aastat. Automaatjaama "Voyager" andmetel on Saturni pöörlemisperiood 10 tundi ja 39 minutit. Pöörleb sama kiirelt kui Jupiter, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu
Saturni temperatuur on umbes -180 C
Oma kaaslaste arvu poolest edestab Saturn Jupiteri: seni on tal avastatud 18 kuud. Satrurni kuud on: Pan, Atlas , Prometheus, Pandora , Epimethus, Janus , Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea , Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe

Uraan

Uraan on seitsmes planeet Päikesest. Uraani kaugus Päikesest on 19, 2 aü.
Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga. Maaga võrreldes on ta ruumalalt ja massilt 15 korda suurem.
Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani.
Uraani magnetväli on veider , sellepärast, et ta ei ole koondunud planeedi keskmesse ja on kaldunud peaaegu 60 kraadi pöörlemistelje suhtes. See on arvatavasti tekitatud liikumiste poolt Uraani suhteliselt sügavates madalikes. Keskmine magnetvälja tugevus planeedi tinglikul pinnal on 0,23 gaussi.

Vahelduvad aastaajad
Uraan koosneb põhiliselt kivimist ja erinevatest jäädest, ainult umbes 15% vesinikust ja vähesest heeliumist. Uraan (ja Neptuun) on paljuski sarnased Jupiteri ja Saturni tuumale ilma massiivse vedela metallilise vesiniku katteta. Näib et Uraanil ei ole kivist tuuma nagu Jupiteril ja Saturnil ning, et tema materjal on rohkem või vähem ühtlaselt jaotunud. Nagu teistel gaasilistel planeetidel on ka Uraanil rõngad. Sarnaselt Jupiterile, on nad väga tumedad, aga koosnevad, nagu ka Saturnil, üsna suurtest osakestest, mille diameetrid ulatuvad kuni 10 meetrini, ja lisaks peenikesest tolmust. Uraanil on sinine värvus.
Uraan teeb tiiru ümber Päikese 84,3 Maa aastaga. Uraani sisemuse pöörlemisperiood kestab 17 tundi ja 14 minutit. Siiski pöörleb suurem osa Uraani atmosfäärist kiiremini. Nagu ka teistel hiidplaneetidel, esinevad Uraani välisatmosfääris väga tugevad planeedi pöörlemissuunalised tuuled. Teatud laiuskraadidel, nagu 2/3 vahemaal ekvaatorist lõunapooluseni, on sideeriline pöörlemisperiood oluliselt väiksem – ligi 14 tundi.
Uraani madalaim registreeritud temperatuur on 49 K, mis teeb temast kõige külmema planeedi Päikesesüsteemis
Nii nagu teistel hiidplaneetidel, on ka Uraanil kaaslased. Uraani kuud on: Cordelia, Ophelia , Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind , Belinda, Puck, Miranda, Ariel , Umbriel, Titania . Oma nimed on need saanud erinevatest Shakespeare 'i ja Pope'i kirjutistest.

Neptuun

Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suurem kui Uraanil); sellega rikub ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal.
Suuruselt neljas (diameetri järgi). Neptuun on diameetrilt väiksem, kuid massilt suurem kui Uraan. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast.
Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem,sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil.
Planeedi magnetväli on palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest
Aastaajad vahelduvad
Neptuuni koostis on arvatavasti sarnane Uraani koostisele: mitmesugused "jääd" ja kivimid koos umbes 15% vesiniku ja vähese heeliumiga. Nagu Uraanil, aga erinevalt Jupiterist ja Saturnist, pole tal arvatavasti eristatavat sisemist kihistust, tal on pigem rohkem või vähem ühetaoline koostis. Aga kõige tõenäolisemalt on seal kivisest materjalist väike tuum (umbes Maa massiga).
Ühe tiiru ümber Päikese teeb Neptuun 164, 8 aastaga. Pöörlemisperiood on Neptuunil 15 tundi ja 48 minutit. Erinevalt Uraanist pöörleb Neptuun tiirlemise suunas. Viimane asjaolu eristaski neid astronoomide silmis 1989. aastani
Suure kauguse tõttu Päikesest on Neptuuni atmosfääri välimine osa külmemaid kohti Päikesesüsteemis, pilvede ülakihtide temp. on -218°C, samal ajal kui tuumas võib see olla kuni 5000°C.
Neptuunil on 13 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton ning lisaks veel neli 2002.aastal ning üks 2003.aastal avastatud veel nimetut kuud. 1846.aastal avastati Neptuuni kõige suurem kuu Triton, teine kuu Nereid leiti alles 1949.aastal. "Voyager 2" avastas 1989.aastal veel kuus kuud. Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 20 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ketka Õppematerjali autor

1. Mis moodustavad päikesesüsteemi? 2.Planeetide järjekord alates Päikesest.3.Millised on Maa rühma planeedid, millised on selle rühma kõige olulisemad tunnused?4.Nimeta hiidplaneedid ning selle rühma olulisemad tunnused. 5.Kepleri seadused 6.Kirjelda kõiki planeete eraldi, v.a Maa.

Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun päikesesüsteem

Sarnased õppematerjalid

docx

Planeedid ja päikesesüsteem

Are Põhikool Päikesesüsteem Koostaja: Vivian Praks 9.klass Juhendaja: Kersti Tiimus Are 2009 Sisukord Sissejuhatus Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. "Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe."

Füüsika

doc

Päikesesüsteem

Päikesesüsteem 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3. Maa rühma planeedid ja nende tunnused? Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma

Füüsika

doc

Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid

Maale. See oli tähtis punkt Kopernikuse planeetide liikumise heliotsentrilise teooria kasuks; Galileo avameelse toetuse pärast Kopernikuse teooria kasuks arreteeriti ta Inkvisitsiooni poolt. Teda sunniti lahti ütlema oma veendumustest ja vangistati kogu tema ülejäänud eluks. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja "kivimi" lisandiga. See on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Saturn'il on sarnane koostis, aga Uraan'il ja Neptuun'il on palju vähem vesinikku ja heeliumi. Jupiteril on arvatavasti kivisest materjalist tuum ulatudes kusagil 10 kuni 15 kordse Maa- massini. Tuuma peal asub põhiline osa planeedist vedela metallilise vesiniku kujul. Selline kõige tavalisema elemendi eksootiline kuju on võimalik ainult üle 4 miljonilise baarise rõhu all, nagu on Jupiteri (ja Saturni) sisemuses. Vedel metalliline vesinik koosneb ioniseeritud

Füüsika

doc

Päikesesüsteem, Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid

Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku- Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd

Füüsika

doc

Päikesesüsteem

Kosmoloogia I 1. Päikesesüsteem koosneb tsentriks olevast Päikesest ning tema ümber asetsevast üheksast suurest planeedist. Lisaks kuulub päikesesüsteemi veel mõnituhat väikeplaneeti asteroidi, sadakond perioodilist komeeti (ehk "sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu". 2. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, (Pluuto kuni 2006. aastani loeti ka Pluuto planeediks, hiljem kvalifitseeriti ta ümber kääbusplaneediks)

Füüsika

doc

Päikesekeskne taevakehade süsteem

PÄIKESESÜSTEEM Tartu Kesklinna Kool 9.a klass Riinu Pae Tartu 2009 Päikesesüsteem Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooni väljaga. Meie Päikesesüsteemi keskmeks on Päike. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, mille läbimõõt on u 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte. Orbiit on väga lähedane ringjoonele. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Päikesesüsteemi kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur.

Füüsika

doc

Päikesesüsteem

tüüpiline. Päikesesüsteemi kauguseks Galaktika keskmest hinnatakse 25 000 kuni 28 000 valgusaastat. Ta tiirleb ümber Galaktika keskme kiirusega umbes 220 kilomeetrit sekundis ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Päikesesüsteemi orbiit paistab olevat väga ebaharilik. Ta on esiteks väga lähedane ringjoonele ja teiseks on ta peaaegu täpselt sellel kaugusel, kus orbitaalkiirus vastab spiraaliharusid kujundavate kompressioonilainete kiirusele. Nähtavasti on päikesesüsteem jäänud spiraaliharude vahelisse piirkonda suurema osa aja jooksul, mis elu Maal on eksisteerinud. Spiraaliharudest lähtuv supernoovade kiirgus võiks teoreetiliselt teha planeetide pinnad steriilseks, hoides ära suurte loomade tekke maismaal. Et Maa on jäänud spiraaliharudest väljapoole, võib olla tegemist ainulaadse planeediga, mille pinnal on saanud tekkida suured loomad. Veel hiljaaegu oli päikesesüsteem ainuke tuntud näide planeedisüsteemist, olgugi et laialt

Füüsika

docx

Päikesesüsteem ja sinna kuuluvad planeedid

Päikesesüsteem Referaat Sisukord Sisukord........................................................................ Sissejuhatus:mis on päikesesüsteem.......................... Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid:........................ Merkuur............................................................................... Veenus................................................................................ Maa..................................................................................... Marss.................................................................................. Jupiter......................................................

Füüsika

Rohkem sarnaseid