Otsis voorust ja moraaliküsimust. Myron- skulptor, kelle teoseks kuulus skulptuur nimega Kettaheitja. Tegeles ka pronksi valamisega. Eukleides- matemaatik, kirjutas kogu matemaatikas saavutatud raamatu "Elemendid". Tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad siiani. Arvuteooria rajaja. 2) faktid a)Kreeka asub ...Balkani... poolsaarel. b)Linnriigi nimetus kreeka keeles- polis. c)Teatrietendusi korraldati (Millise jumala auks?)- Dionysos. d)Tuntuim ennustuspaik Kreekas oli- Delfi oraakel. e)Rahvavõim kreeka keeles- demos kritos. f)Millal toimusid esimesed antiikolümpiamängud?- 776. a eKr. g)Ülemine linn, kõrgemal asuv kindlus kreeka keeles- akropol. h)Milline ühiskonnakorraldus valitses Vana-Kreekas?- demokraatia. i)Tuntuim skulptuurigrupp hellenismiperioodil on- laukooni grupp. j)Kreeka eepos "Odüsseia" jutustab (Millest?)- Odüsseuse rännakust koju peale Trooja sõda. Koju jõudnud, oli tema naisele kogunenud palju kosilasi. Odüsseus tapab nad kõik.
3. loeng (03.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Kreeka klassikaline metafüüsika. Hellenism. Keskaja filosoofia üldiseloomustus) 1. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Vastus: Platon 2. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Vastus: Sokrates püüdles teadmiste poole 3. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. C) Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. 6. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit 4. loeng (10.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Ratsionalism. Empirism. Kant. Valgustus
Vana-Kreeka Kordamine 10. klassile 1. Mõisted 1) Polis vana-kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 2) Alfabeet-kreeka tähestik, tuleneb alfast ja beetast 3) Hellen-kreeklane. 4) Barbar-vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt. 5) faalanks-tüüpiline kreeka lahingurivi, ruudu kujuline. 6) aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. 7) Demokraatia-rahva võim 8) Demos- rahvas 9) rahvakoosolek-kodanikest koosnev, põhiliseks ülesandeks oli polise juhtimine.Kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant 10) Türannia-ise hakanud valitseja võim 11) Spartiaat-sparta kodanikkond 12) Heloot-spartiaatide maaorjad 13) Perioik-lakoonika asunik 14) akropol-kalju nukile rajatud kindlus, kus jalamil paiknes tavali...
nornideks ja baltlastel oli selle jaoks jumal Laima. Hoorid - ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lille-ja viljajumalused: Thallo õitsemis-, Auxo kasvu- ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast peale kehastasid nad ka kõlbelisi ideaale: Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus, õiglus) ja Eirene (rahu). Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. Pühamu ulatub tagasi 1400. aastasse eKr. See oli kogu Hellase tähtsaim pühamu ning vähemalt teoorias austasid kõik kreeklased selle sõltumatust. Pühamus asus püha kivi Omphalos ('naba'), mida peeti Maa keskpaigaks. Pühamu oli ehitatud ümber püha Kastaalia allikas
olemas (inimeste väljamõeldud) Monoteismi jumal erineb eelnevatest selle poolest, et teadus ei suuda tõestada ega ümber lükata monoteismi austusobjekti olemasolu. Teadlane on seega agnostik. Avataara on India usundites, eriti hinduismis jumaluse ümberkehastumine kellekski teiseks üleloomulikuks olendiks, inimeseks või loomaks. Eriti tuntud ja austatud on Krisna kui jumal Visnu avatara. Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. Pühamu ulatub tagasi 1400. aastasse eKr. See oli kogu Hellase tähtsaim pühamu ning vähemalt teoorias austasid kõik kreeklased selle sõltumatust. Pühamus asus püha kivi Omphalos ('naba'), mida peeti Maa keskpaigaks. Pühamu oli ehitatud ümber püha Kastaalia allikas
roosidest punutud vaniku. See tähendanud, et kõik külalisega räägitud jutud jäävad sinnasamasse nelja seina vahele, saladuseks. Tekkis kõnekäänd: sub rosa distum - (ladina k.) rooside all öeldu, s.o. vaikimiseks ehk saladuskatte all räägitu. PILT- ZEUS NIMI- Zeus ehk Jupiter. MILLE JUMAL- Peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. KEDA KAITSEB- Inimlikke seadusi PÄRITOLU/SÜND- Titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos ( Zeusi isa ) tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. LAPSED- Apollon, Artemis, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Rhadmanthys, Sarpedon, Muusad, Persephone, Perseus
surma ei sõltunud tema tegudest eluajal, kuid hiljem muutus arvamus ning sai oma saatust mõjutada. Kui kandsid spetsiaalseid riideid ning käitusid vooruslikult, oli sinu tulevik helgem. ORAAKLID JA ENNUSTAMINE Kreeklased otsisid jumala tahte selgitamiseks erinevaid endeid. Ennustati nii lindude lennust, ohvriloomade elunditest kuid veel paljudest eri asjadest. Tihtipeale küsiti jumalalt endalt ka nõu. Nõu küsimiseks olid neil eraldi pühamud ehk oraaklid, millest kuulsaim on Delfi oraakel Kesk-Kreekas, Parnossose mäe jalamil. Preestrinnat, kelle suu läbi Apollon Delfis ennustas, kutsuti püütiaks, sest müüt jutustas, kuidas seal samas olevat Apollom tapnud lohemao püütoni. Kuna alati ei ulatanud inimlik mõistus jumala tõeni ning jumalalt ei võinudki oodata lihtsalt sõnumit, siis tekkisid polistes tihti ennustuste pärast tulised vaidlused. Kuna sealt saadud ennustuse tõesuses ei kahelnud keegi, siis saadeti iga tähtsa ettevõtte eel linnriigi esindaja Delfisse nõu
3 hark väristaja Kinkis hobuse. Peajumalanna Hera/Juno Abielude kaitsja, loogiline Paabulind ja lehm Tsivilisatsiooni/käsitöö/ Pallas Athena/ Sündis Zeusi peast Ateena linn, öökull, oliiv Põlluharijad/ tarkus Minerva täiskasvanuna. Ratsutamise aluse panija Tõejumal/ muusika/ Phoibos Apollon/ Delfi oraakel pühendati Ronk, delfiin, loorberg tervendamine/ lüüra Apollo talle. Ta oli ilus Jahijumalanna/ Puu Artemis/ Diana Isepäine, sõltumatu, Põder, hepress vooruslik Armastus/ Ilu Aphrodite/ Veenus Reetlik ja õel. Sündis Luik, valge tuvi, varblane, mirt Küprosel merevahust
a) Matemaatika õpetaja Leen Väränen 15.10.2012 16:29 Ül 143, 144. (Muuda) 16.10.2012Keemia õpetaja Luule Nikopensius 12.10.2012 14:54 Lahenda tv.lk.19- 1,2 ja lk.20 - 3-5 ül. lahendada vihikusse. KORDAMISKÜSIMUSED Vana-Kreeka kohta Vana-Kreeka geograafiline asend ja olud, sündmuste kronoloogia, Kreeta-Mükeene kultuur ja kangelaseepika (õ lk 85-95) Loetle ajalooetapid (märgi ka kestvus) koos oluliste tunnustega ja sündmustega. Õ lk 86-89 Võrdle Minose (Kreeta saarel) ja Mükeene kultuuri (mandril).Õ lk 90-93 Nimeta eeposed (kirjelda lühidalt sisu) ja nende arvatav autor. Arhailise ja klassikalise Kreeka ühiskond ja eluolu (õ lk 96-101) Millal, miks ja kus tekkisid kolooniad?8.sajandil eKr. Vajadus metalli, eriti raua vastu. Esmalt Itaalias, Sitsiilias ja ka Musta mere rannikul Milline oli Kreeka ühiskonna struktuur? Talupojad, käsitöölised, orjad, aristokraadid, karjused...
Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tem abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks; kui aga tal sünnib poeg Oidipus, ta saadab selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta Korintose karjuse hoolde, kes viib ta oma lastetule kuningale Polybos'ele, kus Oidipus kasvab üles Korintose printsina. Saades täisealiseks Oidipusel tekib kahtlus oma päritolu kohta. Delfi oraakel, kelle poole ta pöördub selle asjas, teatab, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Oidipus otsustab nüüd Korintose hoopis maha jätta, pidades sealset kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta aga tülli kitsustikus viie saatja seltsis talle vastusõitva raugaga, kelle kutsar nõuab Oidipuselt teelt kõrvalehoidmist. Asi areneb lööminguks, mille tagajärjel meie noor kangelane surmab rauga ühes ta kaaslastega peale
(1998, 2003, 2006) Anne Lill. Inimene ja maailm kreeka tragöödias (2008) Anne Lill. Tragöödialeksikon: teemad ja tegelased antiikkreeka teatris (2004) (u 496406 eKr) Aias Trahhislannad Elektra Philoktetes (409) Antigone (442) Kuningas Oidipus Oidipus Kolonoses (401) (Jälitavad saatürid) Kokku 123 teost Teada 110 pealkirja Kuningas Oidipus Teeba kuninga Laiose ja Iokaste poeg viidi mägedesse surema. Oraakel ennustas, et temast saab isa tapja. Imik pääseb ja kasvab üles teise kuninga peres. Oraakel teatab uuesti, et temast saab isa mõrtsukas ja ema mees. Poeg põgeneb kodust, et vältida õnnetust. Teel tapab ta tülitseva Laiose. Ta jõuab Teebasse, mida ahistab Sfinks. Ta lahendab Sfinksi mõistatuse ja see hukkub. Teebalased valivad ta kuningaks ja annavad kuningalese naiseks. Temast saab õiglane türann. Kuningas sigitab kuningannaga neli last. Valitseja enda tõejanu ja
mängiva Europe juurde, röövis ta ning viis mere taha Kreetale. Seal sünnitas naine Minose, Rhadamanthyse ja Sarpedoni. Tema järgi sai nime ka Euroopa manner. Europe röövimine, Strasbourgis, Euroopa Parlamentihoone ees. 6. Kuningas Acrisiusele oli Delfi oraakel ennustanud surma lapselapse käe läbi. Seetõttu lasi ta oma tütre Danae sulgeda maa-alusesse Vaskkambrisse. Zeus armus tüdrukusse ning tungis tema juurde kullavihmana. Nad said ühise lapse PERSEUSe. Isa lasi tütre koos pisipojaga kasti panna ja merele saata. Nad randusid Seriphose saarel, kus poiss ka täisealiseks sirgus. Ettekuulutus, et Danae poeg tapab Akrisiose, läks siiski täide. Akrisios leidis pelgupaiga Põhja-Kreekas Larissas
Kordamisteemad 10.klassile 1.Mõisted MÜÜT ja MÜTOLOOGIA. Müüt-lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest Mütoloogia-müütide kogum 2.Vanakreeka-rooma jumalad (nimi, valitsemisala, iseloom. Tunnused) Zeus(Jupiter)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, pikne ja kõue,kõikide valitseja. Iseloomulikku:palju armukesi ja järglasi, lits mees. Hera(Juno)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, abielud.Iseloomulikku:Noor, kaunis, aga mitte veetlev.Armukade ja salakaval. Aphrodite(Venus)-valitsemispiirkond-Ilu ja armastus.Iseloomulikku:Trooja sõja põhjustaja, ei olnud truu abikaasa Hephaistosele. Apollon(Apollo)-valitsemispiirkond-valgus ja muusika.Iseloomulikku:talle allusid muusad, sümboliteks vibu ja nool, lüüra. Ares(Mars)-valitsemispiirkond-sõjad.Iseloomulikku:Zeusi ja Hera poeg, sümboliks kilp ja kiiver. Athena(Pallos)-valitsemispiirkond-tarkus, kaunid kunstid ja õiglased sõjad.Iseloomulikku:Ateena kaitsejumalanna, kudu...
Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja,
said kohtus oma õigusi kaitsta. Kuigi enne Hatsepsuti olid kuningannad Egiptust valitsenud, polnud naisvaaraod enne olnud. Hatsepsut valitses riiki Amoni ülempreestri Hapusenebi ning teiste ametnike täiel toetusel ja lõi kogunisti müüdi oma pärinemisest jumal Amunist, kelle soovil ta oligi määratud Egiptust valitsema. Nii et lõpuks sai ta seda teha kogunisti 20 aastat. Kui Hatsepsut lasi rajada oma suurejoonelise templi Deir el Bahari Teebas, kuulutati ta Amoni tütreks. Kui Amoni oraakel oli lausunud, et Hatsepsut saaks vaaraoks, hakkas Hatsepsut endale võtma mehe atribuute. Ta ei ilmunud korraga vaaraona, vaid ettevaatlikult järk-järgult muutis end. Ta jättis ära tiitlid, mida saab kanda ainult naine, ja võttis endale vaarao tiitlid. Ta muutis end meheks, kandes kilti (shendyt), peakatet nemes uraeus 'ega, peakatet khat ja valehabet. Lõpuks jättis ta oma nime lõpust ära naissoo lõpu -t ning temast sai Tema Majesteet Hatsepsu.
" Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõige teadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel ja kasutamas kõikvõimalikke võtteid, et oma truudusetust naise eest varjata. Hilisematele kreeklastele ei meeldinud need lõputud armuseiklused. Siiski, juba kõige varasemates müütides on Zeus õilis. Zeusi rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puit- tamm. Zeusi oraakel elas Dodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. Hera (Juno) Tema oli zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abiellu kaitsja ja abiellunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda: "Kuldse trooni Hera, taevalisete kuninganna.
Hermes jumalate sõnumitooja Aphrodite armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna Dionysos veini-, ekstaasi- ja taimekasvatusjumal Artemis jahiloomade- ja metsade kaitsja Demeter Zeusi õde; musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja o oraaklid spetsiaalsed pühamud, kust võis jumalatelt nõu küsida o Delfi oraakel kuulsaim oraakel, asub Kesk-Kreekas Parnassose mäe kalju jalamil. Müüdi järgi tappis Apollon seal lohemao püütoni. o Surmajärgne elu: Puudus Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki (sinna pääses koobaste/allikate kaudu) Allilmas troonis emand Persephone Seda sai mõjutada pidades spetsiaalseid riitusi mõne allilmaga seotud jumaluse auks ja elades vooruslikult
tuleb neile ohverdada, tänu religioonile järgiti moraalinorme, sest kardeti, et jumal tasub kätte sellele, kes teisele inimesele kurja teeb; jumalate austamiseks ehitati rohkesti templeid ja väikseid pühamuid; sagedased olid usupidustused, millele järgnes polise elanike ohvrilooma ühissöömine; usuti, et jumalatelt saab nõu küsida, sellega tegelesid oraaklid, neist kuulsaim Delfi oraakel (lk 114) usuti, et pärast surma läheb inimene Hadese riiki, jumalate auks peeti spordi-, laulu- ja pillimänguvõistlusi, kirjutati luuletusi. Näiteks Zeusi auks korraldatud spordivõistlustest sai alguse olümpiamängude traditsioon; Dionysosele, pühendatud koorilauludest aga draamakunst; jumalatest loodi müüte, mütoloogilise sisuga olid skulptuurid, maalid, näidendid (tragöödiad) 11
pahed ja lootuse. Tüliõun Erise poolt pulmapeole sokutatud kuldõun, millele oli peale kirjutatud ,,kõige kaunimale". Seda tahtsid endale Athena, Artemis ja Aphrodite. Sisyphos teda karistati selle eest, et ta reetis kunagi Zeusi saladuse, pandi allilma igaveseks ajaks kivimürakat mäkke veeretama. Parise otsus valis Aphrodite ,,kõige kaunimaks" Hera ja Athenaga võrreldes. Vastutasuks röövis Athena talle Helena. Parnassos seal asus Apolloni oraakel. Kentaur inimese ülakeha ja hobuse kerega ning jalgadega metsikud olendid. Cheiron oli tuntud headuse ja tarkuse poolest. Kükloop ühesilmsed hiiglased. Sireen neil olid taevalikud hääled, mis ahvatlesid meremehi surma. Saatür sokkinimesed, inetud, elasid Paani kombel metsas. Najaad kreeka nümfid, kes elasid allikates, tiikides ja järvedes. Oidipuse kompleks poisi armumine oma enda emasse. Kassandra Apollon oli andnud talle ennustamisvõime kuid leidmata talt
inimhinge (tunne iseend- olevat ta ütelnud) ning tuleb lahendada elulisi probleeme ja õppida elama vooruslikult, mitte targutama abstraktsete ja elukaugete mõistetega. Mis on hea/halb? Ilus/inetu? Tõde/väär? Targaks ja kõlbeliseks saab pidada vaid inimest, kes mõistab, mis on kaunis ja hea (tal on teadmine sellest) ja ta ka juhindub sellest teadmisest oma tegudes. Uudne lähenemine jättis kuulajatele sügava mulje. S peeti targaks, sest isegi Delfi oraakel olevat öelnud, et pole targemat meest kui S. ta ise pidas end tarkuse alal asjaarmastajaks, mitte professionaaliks (ma tean, et ma midagi ei tea) Ta katsus inimesi vestluse teel järgi metoodiliselt, sihipäraselt. Sokraatiline meetod- õpetusviis, kus õpetaja püüab juhatada õpilasi teadmiste juurde esitatud küsimuste abil, paljastamata enda seisukohta käsitletava teema suhtes. Anda sünnitusabi, mitte ise sünnitada (nagu ta ema amet- ämmaemand). Selle jaoks olid mõningad võtted:
) (lisa 2 "Jupiter ja Thetis" 1811. Antiigijärgses kunstis kasutatakse rooma peajumal Jupiteri ja kreeka peajumal Zeusi vahet tegemata. Siingi oleks õigem rääkida Zeusist. Thetis oli nereiid, merenümf, merejumal Nereuse tütar. Tema ja Peleuse poeg oli Achilleus. Zeusi oli taevajumal, jumalate ja inimeste isa. Kuigi tal oli ka mõni nö. ametlik abikaasa (neist tuntuim Hera), siis lapsi oli tal paljude jumalannade ja lihtsurelikega. Ta ihkas ka Thetise armastust. Kuid soov kustus, kui oraakel ennustas, et Thetise ja Zeusi poeg saab isast tugevamaks. Seda ei olnud kõikvõimsale Zeusile vaja.) (lisa3 "Raffael ja Fornarina" 1814. Raffaello Santi (1483-1520) oli itaalia maalikunstnik ja arhitekt, kõrgrenassansi peamisi esindajaid. Tema tuntumad tööd asuvad Vatikanis: "Disputa", "Ateena kool", Sixtuse kabeli seinavaibad. Tahvelmaalidest on kuulsamad "Püha Cecilia", "Sixtuse madonna", "Püha Jüri võitlus lohega". Raffael oli tegev ka Rooma Peetri kiriku ehitusel.) (lisa 4
Dioskuuride ja Klytaimestra õe suhe Parisega tõi endaga kaasa Trooja sõja. Dioskuure ehk Kastor ja Polydeukest kujutati alati valgete hobuste seljas, kuid Homeros nimetab Kastorit ratsutaltsutajaks ning Polydeukest rusikavõitlejaks jättes ta hobusest ilma. Vennad armastasid üksteist väga ja olid alati koos. Vendade erinevuseks oli see, et Kastor oli surelik ja Polydeukes oli jumalik ehk surematu. Zeusil oli erakordne suhe Argose kuninga Akrisiose tütre Danaega. Delfi oraakel ennustas Akrisiosele surma oma lapselapse käe läbi, sulges ta tütre maa-alusesse vaskkambrises. Zeus tungis sinna sisse kuldse vihmana ja neil Danaega sündis poeg. Perseus oli päästetud koos emaga Zeusi poolt. Nimelt Akrisios saatis naise koos lapsega kirstus merele, kuid Zeus vaigistas Poseidoni abiga mere ja ema ja laps jäid ellu. Polydektes ahvatles Perseuse gorgo medusa pead tooma minema, et teda eest ära saada. Polydektes tegi seda sellepärast, et ta tahtid Danae omale naiseks
Kuulsas teoses "Oresteia" maksis Orestes apolloni korraldusel kätte oma emale, kes oli tapnud oma abikaasa ja Orestese isa Agamemnoni. Aga kuidas on võimalik, et jumal käsib inimesel toime panna kuritöö? Ja samas kas siis ema kuritöö peaks jääma tasumata? Selget vastust ta ei andnud. Sarnaste probleemide üle juurdles Aischylose noorem kolleeg Sophokles. Tema kuulsaim teos on "Kuningas Oidipus", kus Delfi oraakel oli mehele ennustanud suurte kuritööde toime panekut. Mees püüdis neid vältida, kuid just neist hoidudes pani ta need toime. Ta tappis oma isa ja abiellus oma emaga. Tõde teada saades torkas ta endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Nagu näha pani kreeka kirjandus suurt rõhku moraaliprobleemidele: Kuidas peaks inimene elama? Osade kirjanike meelest piisas kirgede ja auahnuse mõõdukuses. Teiste arvates oli kõik jumalast seatu palju keerulisem.
Kreeta ja Mükeene kultuuri. Sarnasused: austati jumalannasid, (templites) - oraakel (ennustaja, inimeste palvete vahendaja lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja jumalatele) 2) usupidustus (1.dianüüsid 2.olümpiamängud) 3) kultusepaigad, loss eesotsas kõrgem võimukandja, suured müsteeriumid salajased usukultused vapustused (Kreetal 1500 eKr, Mükeenes 1200 eKr). 11.Loetle kreeka jumalaid ja valdkonnad. Zeus taevajumal,
igaüht teist lakkamatult ärataksin, veenaksin ja teile etteheiteid teeksin. /.../ Ei ole ju tavalise inimese moodi, et ta kõik oma toimingud hooletusse jätab ja juba nii palju aastaid talub, et kodused asjad on laokil, alati aga on väljas teie huvides, läheneb igaühele üksikult nagu isa või vanem vend ja veenab vooruse eest hoolt kandma." Arvati, et Sokrates on kõige targem inimene, sest Delfi oraakel olevat nii väitnud (aga tema suu läbi usuti kõnelevat jumal Apollonit ennast). Sokrates arvas, et tema tarkus seisneb selles, et ta "teab, et ta midagi ei tea". Teised aga ei tea sedagi, kuigi arvavad endid teadvat päris paljut. Tööd ta ei teinud, vaid hulkus Ateena tänavatel ja vestles nendega, kes teda kuulata soovisid. Ta seadis endale ülesandeks näidata inimestele, kui piiratud nende teadmised tegelikult on.
Lõpuks saabus kõige halvem aeg - raudajastu, mil maa peal enam üldse ei jäänud tõde ega õiglust. Inimesed petsid, riisusid ja tapsid üksteist. Nõnda püüdsid kreeklased naiivselt seletada raskusi ja ebaõiglust inimelus. Section III.5 Lühiülevaade Olümpose jumalatest. Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad
vaimse tegevuse kaitsejumalannad.Muusasid oli kokku üheksa - Kleio, Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore, Erato, Polyhymnia, Urania ja Kalliope. Persephone Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar.Ta oli kreeka mütoloogias kevadejumalanna, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi. Perseus Perseuse ema oli Danae ja isa Zeus. Oraakel ennustas Danae isale, et tolle tapab kord tema oma tütre poeg.Seepärast käskis danae isa Danae maa-alusesse vaskkambrisse sulgeda.Zeus tungid danae kambrisse kullavihmaga ning selle tagajärjel sündis ilmale Perseus.Danae isa ,nähes,et tema tütrel laps sündis,käskis tütre ja tema lapse kasti panna ja merre heita.Naise ja lapse elu päästis üks kalur.Hiljem armus Perseuse emasse ühe saare kuningas,kuid Danael polnud tundeid tema vastu
Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tem abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks; kui aga tal sünnib poeg Oidipus, ta saadab selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta Korintose karjuse hoolde, kes viib ta oma lastetule kuningale Polybos'ele, kus Oidipus kasvab üles Korintose printsina. Saades täisealiseks Oidipusel tekib kahtlus oma päritolu kohta. Delfi oraakel, kelle poole ta pöördub selle asjas, teatab, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Oidipus otsustab nüüd Korintose hoopis maha jätta, pidades sealset kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta aga tülli kitsustikus viie saatja seltsis talle vastusõitva raugaga, kelle kutsar nõuab Oidipuselt teelt kõrvalehoidmist. Asi areneb lööminguks, mille tagajärjel meie noor kangelane surmab rauga ühes ta kaaslastega peale ühe, kes pääseb
Dionysos andis selle tänutäheks võõrustajale. Labürint- Knossose lähedal paiknes hoone, ehitas Daidalos Minosele. Seal oli palju eksitavaid keerdkäike, kust ei osatud väljuda. Praegugi tähendab eksitavaid käike. Lootosesööjad e lotofaagid- lahke rahvas, toitusid lootoselilledest, mille tagajärjel unustati kodu. Odysseus sundis kaaslasi jõuga laevale minema, kuna nood olid neid söönud. Maailma naba- maailma keskpunkt, Delfi oraakel Medeia katel- Radikaalne noorenduskuur. Tükkideks raiutud härg visati katlasse, välja tuli noor tall. Medusa- 1 3-st gorgost, ainus surelik neist. Tal olid juustes maod, pilt kivistas. Perseos raius ta pea maha, kuna Medusa rasestus Poseidonist. Menaadid/ bakhandid- veinijumal Dionysose (Backhose- lisanimi)saatjad, kelle hulgas oli nii nümfe kui ka harilikke naisi. Kandsid metskitsetallenahast rõivaid, tõrvikuid. Panid pidu, märatsesid, kõndisid üle mägede, metsadest läbi
V:Pühamud-templis asusid jumalate kujud ja see tähistas jumala asupaika, et iga jumal oli inimestele mingis suhtes vajalik, siis rajati kõigis linnriikides võimalikult paljude jumalate pühamuid. Preestrid- olid pühamus ametis jumalate teenimiseks. Jumalateenistus- need sündmused liitsid polise rahvast tihedamini ühte. 10.Millised oli jumalatega suhtlemise viisid? Kirjelda. V:1) austamine pühamutes ( templites) - oraakel 2) usupidustus (1.dianüüsid 2.olümpiamängud) 3) müsteeriumid salajased usukultused. 11.Loetle kreeka jumalaid ja valdkonnad. V:Zeus taevajumal Hera abielu kaitsja Hephaistos tule-ja sepatöö jumal Ares sõjajumal Hermes jumalate käskjalg, teekäiate jumal Artemis loomade- ja jahijumal Apollon ilu-ja kunstijumal Dionysos veinijumal Athena sõjajumalanna
...................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus:.................................................................................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Warren Edward Buffett (sündinud 30. augustil 1930 Omahas), tuntud kui Ohama Oraakel, on Ameerika Ühendriikide investor, ettevõtja ja filantroop. Warren Buffett sündis USA kongresmeni Howard Homer Buffetti ning Leila Stahli perekonda. Ta õppis Whartoni ärikoolis Pennsylvanias, lõpetas Nebraska ülikooli ning seejärel sai magistrikraadi Columbia ülikooli ärikoolis. Ta on õppinud ka New Yorgi finantsinstituudis. Ta töötas oma õpetaja ja kumiiri Benjamin Grahami firmas, seejärel siirdus tagasi kodulinna
Sparta: kodanikud spartiaadid, ühiskond spardiaadid-perioigid-helloodid, võim 2 kuningat, 30 vanematekogu liiget, 5, kasvatus sõjaline, aristokraatia Ateena: 30+ mees vaba, kodanikud-metoigid-orjad, 6000 kohtunikku, 500 nõukogu liiget, 10 strateegi; kasvatus mitmekülgne ja kultuurne, demokraatia. Ühised jooned: rahvakoosolekud, orjastamine, naistel pole õigusi, sõjaliselt edukad Mõisted: polis - linnriik, akropol linna keskel olev kindlus, agoraa turg, koosolekuplats, oraakel - ennustaja, türannia - Vana-Kreeka riigivorm, mille puhul valitses türann (ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja), faalanks Kreeka sõjarivi, sümpoosion - koosjoomine, müsteerium salajane jumalateenistus, saduff veetõstuk, kanoop anum elundite säilitamiseks Hellenism ajalooperiood, mis kestis Aleksander Suure vallutuste ajast kuni 1. saj lõpuni ekr. Algas pärast Suure vallutusi idamaadesse
· Demosthenes - Ateena oraator ja riigimees. Omas Makedoonia-vastast hoiakut. Usund · Zeus - peajumal · Poseidon - merejumal · Hades - allmaailmajumal ja surnute valitseja · Ares - sõjajumal · Athena - tarkusejumalanna · Apollon - kaunite kunstide jumalanna, teadmise jumalanna · Hermes - jumalate käskjalg (omas palju valdkondi) · Aphrodite - ilu- ja armastusejumalanna · Dionysos - veini ja pidustuste jumal · Delfi oraakel - vanakreeka pühamu, kus inimesed käisid ennustajatelt küsimustele vastuseid otsimas. Ennustusi nimetati oraakliteks. Kuulsaim Apolloni oraakel. 6. Vana-Rooma Loodusolude mõju ajaloole · Rikkalikult taimestikku ja kariloomi, põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem kui Kreekas. · Jõed on veerikkad, maa metsarikas ja vaavarasid on rikkalikult. · Geograafiline terviklikkus andis paremad eeldused riigi tekkeks. Rahvad
Nümfid matsid ta surnukeha ning asetasid hauake hauakivi. Amor ja Psyche Elasid kord kuningas ja kuninganna. Neil oli kolm väga ilusat tütart, kuid noorim neist oli kõige ilusam. Ta oli veel kütkestavam kui Venus. Selle kauni neiu nimi oli Psyche. Tema õed abiellusid, kuid keegi ei julgenud Psyche kätt paluda. Venus oli Psyche peale kade, sest kõik imetlesid teda. Venus tahtis talle kätte maksta. Psyche vanemad läksid oraakli juurde, et teada saada kuidas tüdruk mehele saada. Oraakel käskis tüdruku mäele viia. Nii tehtigi. Psyche seisis üksi mäel ja tundis äkki enda ümber külma õhku see võttis temast kinni ja viis ta aasale. Psychele pakuti seal süüa ja juua, kuid kõik serveeriti nähtamatust tuulepuhangust. Kui saabus öö, heitis ta magama. Tema juurde tuli peigmees. See kordus mitmel ööl. Kuid ta polnud ikka oma peigmeest näinud. Lõpuks hakkas Psyche oma õdesid igatsema ja rääkis sellest oma mehele. Mees ei
Iga jumalanna püüdis Parist enda poolele meelitada. Hera lubas Parisest teha maailma valitseja, Athena - suureks kangelase ja targa, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Noor Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Athena ja Hera hakkasid Parist ja Trooja rahvast vihkama. Aphrodite aitas Parisel ära röövida kaunitar Helena, Sparta kuninga Menelaose naise. Sellest puhkes ka sõda, mis kestis 9 aastat. Kuningas Oidipuse müüt Delfi oraakel oli ennustanud, et Laiose, Teeba kuninga, poeg tapab isa ja naib ema. Kui Laiose naisel Iokastel sündis poeg, puuriti lapsel ennustatud saatuse vältimiseks jalad läbi a viidi mägedesse surema. Kaastundlik kerjus aga toimetas lapse Korintose kuninga Polybose juurde, kes kasvatas ta üles, pani nimeks Oidipus. Noormehena sai Oidipus omakorda oraaklilt hoiatuse- olgu ettevaatlik, et ta ei tapaks oma isa ega naituks emaga. Polybost pärisisaks pidades põgenes ta laia ilma
• Keelati roomlaste poolt 394. aastal religioon • Ülesehituselt sarnane Vana-Egiptusega • Elukoht Olümpose mägi • Peajumal Zeus • Abielu kaitsja Hera • Merejumal Poseidon • Valgusejumal (ka Päikesejumal) Apollon • Loodusejumal Artemis • Armastusejumalanna Aphrodite • Sõjajumal Ares • Sõjajumalanna Athena • Veinijumal Dionysos • Jumalate kummardamiseks ehitati suuri templeid • Korraldati ohverdus- ja annetustalitusi • Usuti saatust ja ennustusi • Delfi oraakel FILOSOOFIA • Ehk tarkuseteadus • Miks me oleme ja miks me elame? • Pythagoras • Matemaatik • Maailm põhineb arvudel • Pythagorase teoreem • Hippokrates • Arst, arstiteadusele alusepanija • Haiguse põhjus peitub looduses, loodus annab ka ravi • Hippokratese vanne • Sokrates • Esimene tõeline filosoof • „Miks ma tean, et ma midagi ei tea“ • Tuleb teada, mis on õige, siis ei saa teha valesti • Tülid teiste Ateena „tarkadega“
Nümfid matsid ta surnukeha ning asetasid hauake hauakivi. Amor ja Psyche Elasid kord kuningas ja kuninganna. Neil oli kolm väga ilusat tütart, kuid noorim neist oli kõige ilusam. Ta oli veel kütkestavam kui Venus. Selle kauni neiu nimi oli Psyche. Tema õed abiellusid, kuid keegi ei julgenud Psyche kätt paluda. Venus oli Psyche peale kade, sest kõik imetlesid teda. Venus tahtis talle kätte maksta. Psyche vanemad läksid oraakli juurde, et teada saada kuidas tüdruk mehele saada. Oraakel käskis tüdruku mäele viia. Nii tehtigi. Psyche seisis üksi mäel ja tundis äkki enda ümber külma õhku see võttis temast kinni ja viis ta aasale. Psychele pakuti seal süüa ja juua, kuid kõik serveeriti nähtamatust tuulepuhangust. Kui saabus öö, heitis ta magama. Tema juurde tuli peigmees. See kordus mitmel ööl. Kuid ta polnud ikka oma peigmeest näinud. Lõpuks hakkas Psyche oma õdesid igatsema ja rääkis sellest oma mehele. Mees ei
oma poja käe läbi. Laios kuuleb seda Delfi oraaklilt; tem abielu Iokaste'ga jääb kaua lastetuks; kui aga tal sünnib poeg Oidipus, ta saadab selle ustava orjaga Kitaironi mägedele, kuhu käsib jätta maimukese surema. Kuid ori halastab lapsele ja annab ta Korintose karjuse hoolde, kes viib ta oma lastetule kuningale Polybos'ele, kus Oidipus kasvab üles Korintose printsina. Saades täisealiseks Oidipusel tekib kahtlus oma päritolu kohta. Delfi oraakel, kelle poole ta pöördub selle asjas, teatab, et tal on määratud tappa oma isa ja abielluda emaga. Oidipus otsustab nüüd Korintose hoopis maha jätta, pidades sealset kuningapaari oma vanemaiks, ja asub teele Teebai suunas. Teekonnal satub ta aga tülli kitsustikus viie saatja seltsis talle vastusõitva raugaga, kelle kutsar nõuab Oidipuselt teelt kõrvalehoidmist. Asi areneb lööminguks, mille tagajärjel meie noor kangelane
Ja siis selle jäära, kes Phrixot oli päästnud, ta kinkis selle tänutäheks Aietesele selle tütre eest. Phrixosel oli lell, kes oli õiguse järgi Kreeka kuningas, kuid vennapoeg oli talt (Pelias) selle riigi anastanud. Selle õigusega mehe nimi oli Iason ja sel ajal kui ta kasvas siis ta oli mujale saadetud ja kui täiskasvand oli, siis tuli sinna Kreekasse ja hakkas oma õigust nõudma. Peliasele oli oraakel ennustanud, et ta peaks kartma oma sugulasi ja kõiki neid, kes on ühe sandaaliga. Siis ühel päeval ilmuski Kreekasse mingi ühe sandaaliga mees (Iason) ja inimesed olid temast vaimustunud, arvati, et ta on mingi Apolloni või Poseidoni üks poegadest (sest tal oli võimas keha ja lopsakad juuksed jms). Siis mingi linnas tõusis hull kära ja see Pelias ilmus kohale, et vaadata, mis värk on. Siis Pelias ja Iason said kokku ja see Iason hakkas rääkima, et
Pühamu koosnes templist ja selle juurde kuuluvast altarist, kus sai ohvreid tuua. Tempel varjas jumala kuju ja tähistas asupaika. Peeti usupidustusi. Ametis olid preestrid ja preestrinnad. Nad ei moodustanud eraldi seisust, vaid elasid tavainimeste elu. Ennustusteks jälgisid kreeklased endeid (ohvriloomade süttimine, lindude lend, ohvriloomade siseelundid jne) Olid oraaklid pühamud, kus sai jumalatelt küsimas käia. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Delfis. Nende õigsuses ei kaheldud. Rõhku pandi maisele elule. Surm paratamatu lõpp, järgneb olesklemine Hadese riigis. Müsteeriumid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused. Tuntumad Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid ja Orpheuse müsteeriumid. KULTUUR Linnriigid hoolitsesid koolihariduse eest. 7. eluaastast alates. AINULT POISID! Rikkamad kodus pedagoogi käe all, vaesed koolis. Õpetati lugema, kirjutama, muusikat, luulet + gümnastika.
kodanik, hopliit raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik enamik lakoonika elanikud, kes olid isiklikult vaba, geruusia spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu, lakooniline kõne lühike, täpne ja selge kõne, demokraatia rahvavõim, strateeg väejuht, ateena mereliit pärsia sõdade ajal kreeklaste ehitatud võimas laevastik, mis asus pärsia vastase liidu ette otsa , pedagoog lapse õpetaja, oraakel vanakreeka pühamu, titaan vanema põlvkonna jumalad, lüürika lüüra saatel ettekandev luule, panatenaia pidustused, millega tähistati uue aasta algust, dionüüsia kevade saabudes peetud pidustused, kus ateenlased näitasid oma jõukust ja vägevust, tragöödia kurva sisuga näitemäne, kömöödia lõbusa sisuga näitemäng, filosoofia maailma puududavate probleemide üle juurdlemine, hellsnismiperiood periood aleksander suure
uskuda. Ta räägib ennustusest, et nende poeg saab isa tapjaks ja sellest, kuidas Laios lasi poja vastsündinuna mägedesse hukkuma viia. Ka on ju teada, et Laiose tapsid võõrad röövlid kolme maantee risti peal. Oidipus usutleb Iokastet Laiose hukkumise koha ja aja asjus ja temas tärkab hirmus kahtlus, et kõik targa poolt lausutu ongi tõsi. Oidipus räägib Iokastele, et kord ta kuulnud end nimetatavat võõraspojaks, kuid vanemad ei kinnitanud seda. Delfi oraakel aga oli talle ennustanud, et ta tapab oma isa ja naitub emaga. Seepeale põgenes Oidipus Korintosest oma isa ja ema juurest. Teel tekkis tüli vastu tulnud teelistega ja Oidipus tappis teelised. Mõne aja pärast ta jõudiski Teebasse. Oidipus näeb, et ta on ise end neednud ja tema ongi isa mõrtsukas ja emaga ühte heitnu, kes on linnale needuse toonud. Juhtunut peab kinnitama veel karjus, kes ainsana Laiose kaaskonnast pääses. Iokaste saadabki karjuse järele. Teine stasimon (koor)
ühelt ajaloolaselt Xenophonilt. Sokrates hukati süüdistatuna jumala salgamises ja noorpõlve rikkumises. Mis juhtus tegelikult, oli see, et valitsevale ringkonnale ei meeldinud see, et Sokrates tuletas inimestele koguaeg meelde nende teadmatust ja ei austanud teisi. Sokrates uskus, et surm on hinge kehast vabanemine või mitte millekski muutumine. Sokratest peeti kõige targemaks inimeseks, sest Delfi oraakel olevat niimoodi väitnud. Sokrateselt on palju tsitaate, mis panevad mõtlema. Suurem osa nendest räägib tarkusest kui kõige tähtsamast aspektist kogu elus. Üheks kuulsaimaks tsitaadiks, mida tänapäeval on arvatavasti kuulnud kõik inimesed on: "Ma tean, et ma midagi ei tea". Sokrates arvas, et inimene saab käituda õigesti vaid siis, kui ta teab, mis on õige. Vapper saab olla ainult see, kes teab, mis on vaprus, õiglane see, kes teab, milles seisneb õigus. Need, kes seda ei
Artemis jahijumalanna, looduse kaitsja. Igaüks võis jumalatele ohverdata ja neile enda palveid esitada, kuid suuremate pühamute juures tegid seda preestrid. Vereohver tähtsaim rituaal. Loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega, süüdati ohvrituli. Jumalate auks toimusid veel erinevad usupidustused. 12. Nimetati spetsiaalseid pühamuid, kus võis jumalatelt nõu küsida. Delfi oraakel (kuulsaim), seal olevat preestrinnat nimetati püütiaks. Temas ei kaheldud ja tema öeldusse suhtuti ülima tõsidusega. 13. Draamakunst sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest. Tragöödiad olid tõsised ja ülevad. Enamasti olid need tuntud müüdisüzeede uudsed õpetlikud tõlgendused. Tragöödiad panid inimesi mõtlema üksikisiku ja riigi seisukohalt sobiva käitumise üle. Komöödiad ehk lõbusa sisuga näitemängud ammutasid ained igapäevasest poliitikast
uskuda. Ta räägib ennustusest, et nende poeg saab isa tapjaks ja sellest, kuidas Laios lasi poja vastsündinuna mägedesse hukkuma viia. Ka on ju teada, et Laiose tapsid võõrad röövlid kolme maantee risti peal. Oidipus usutleb Iokastet Laiose hukkumise koha ja aja asjus ja temas tärkab hirmus kahtlus, et kõik targa poolt lausutu ongi tõsi. Oidipus räägib Iokastele, et kord ta kuulnud end nimetatavat võõraspojaks, kuid vanemad ei kinnitanud seda. Delfi oraakel aga oli talle ennustanud, et ta tapab oma isa ja naitub emaga. Seepeale põgenes Oidipus Korintosest oma isa ja ema juurest. Teel tekkis tüli vastu tulnud teelistega ja Oidipus tappis teelised. Mõne aja pärast ta jõudiski Teebasse. Oidipus näeb, et ta on ise end neednud ja tema ongi isa mõrtsukas ja emaga ühte heitnu, kes on linnale needuse toonud. Juhtunut peab kinnitama veel karjus, kes ainsana Laiose kaaskonnast pääses. Iokaste saadabki karjuse järele. Teine stasimon (koor)
Külalised ei istunud pinkidel, vaid heitsid piki seinaääri asetatud lavatsitele. Kreeka jumalad moodustasid ühe suure perekonna, mille eesotsas seisis peajumal Zeus , kes oli ühtlasi ka peajumal. Tal oli arvukalt lapsi. Kõik jumalad olid antropomorfsed, mis tähendas seda, et nad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Inimesed uskusid, et jumalatelt võib tulevikku teada saada, kui minna oraaklitesse. Kuulsaim oli Apolloni oraakel. Surma mõistsid kreeklased kui kõige meeldiva ja nauditava paratamatut. ja seepärast pandi rõhku peamiselt praeguse elu nautimisele. Muinas-Kreekas loodi religiooni kui maailma seletava õpetuse kõrvale uus tulevane teadusharu - filosoofiaks, mis tõlkes tähendab tarkusearmastust. Aegamööda hakkasid sellest õpetuste kogumist eralduma konkreetsed teadusharud nagu näiteks matemaatika, meditsiin.
Rongkäigus kanti jumala kuju, pühamus järgnes suur ohvritalitus, peeti ka võistlusi jms. Nagu ka teised rahvad (mesod), püüdsid kreeklased jumalatelt tulevikku teada saada ja jälgisid kõikvõimalikke endeid. Näiteks lindude lendu, altaril ohvritule süttiist, ohvriloomade siseelundeid jms. Olid ka eraldi pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta küsimus, neid nimetati oraakliteks. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Delfis. Kreeklased panid rõhku peamiselt siinpoolsele elule. Surma mõisteti kui meeldiva elu paratamatut lõppu, millele järgneb igavene olesklemine sünges Hadese riigis. Kuna tähelepanu vääris vaid elu, ei loodud surmajärgsusest ettekujutust.
võitteid, et oma truudusetust naise eest varjata.Zeus on paljude jumalate kokkuiitmise tulemus. Kui tema kummardamine levis kuskile linna, kus juba oli oma taevane valitseja, sulasid nood mõlemad pikapeale kokku üheks jumalaks. Kunagise jumala naine omistati siis Zeusile. Tulemus oli ikkagi ebaõnnestunud ja hilisematele kreeklastele ei meeldinud need lõputud armuseiklused. Tema rinda kaitses egiid, mida oli õudne vaadata; tema lind oli kotkas, tema puu oli tamm. Tema oraakel elas Dodona tammikus. Jumala tahet loeti tammelehtede sahinast, mida tõlgendasid preestrid. Hera (Juno) Tema oli Zeusi naine ja õde. Titaanid Okeanos ja Tethys kasvatasid ta üles. Ta oli abielu kaitsja ja abielunaised olid tema erilise hoolitsuse all. Poeetide poolt loodud Hera portreel on vähe veetlevust. Ühes varasemas poeemis öeldakse aga tema kohta nõnda: "Kuldse trooni Hera, taevaliste kuninganna. Jumalatest kõige ilusam ja üllaim emand,
Oi, milline reetur ta küll on! Loodan, et rahvas on kannatlik, sest varsti peaks välja tulema selle kuritöö süüdlane. Proovisin oma naisele Iokastele selgitada, et ta vend proovib mind hukka saata, kuid ta ei suutnud Kreonist midagi sellist uskuda. Iokaste ütles mulle, et ma prooviksin temaga ära leppida, alustades temasse uskumisega. Hakkasin naisukese käest pärima Laiose mõrva kohta. Iokaste rääkis, et Laiosele oli oraakel öelnud kohutava ende, et poeg tapab ta ning heidab emaga ühte. Üks hämmastav sarnasus selle looga, mis Iokaste mulle rääkis oli see, et Laios olevat hukkunud kolme maantee risti peal ning see koht sarnanes, minu elus ühe seigaga, tekitades minus ängistust. Oh, õudust, kas võisin tõesti seada selle needuse enda peale, täiesti teadmata? Ammu enne seda, kui kohtusin Iokastega, elasin oma vanematega koos ning olin õnnelik.
Sokrates- Vana-Kreeka filosoof. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platoniltja ajaloolane Xenophonilt. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Arvati, et Sokrates on kõige targem inimene, sest Delfi oraakel olevat nii väitnud. Sokrates arvas, et tema tarkus seisneb selles, et ta "teab, et ta midagi ei tea". Teised aga ei tea sedagi, kuigi arvavad endid teadvat päris paljut. Sokrates abiellus 45-aastaselt Xanthippega, neil oli kolm poega. Sokratesel oli vaenlasi, kes süüdistasid teda jumalate salgamises ja noorsoo rikkumises ning kohtus ta mõistetigi surma. Sokrates arvas, et surm on hinge kehast vabanemine või siis mittemillekski muutumine. Kumbki variant ei olnud tema jaoks hirmus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
