Üksikuid avatud andmete portaale on registreeritud ainult Euroopas üle 150 aga DataPortals.org hõlmab ja seob endas kogu teavet. See keerukam ja täiuslikum portaal annab võimaluse moodustada metaandmete kogumi ja neid kasutada; otsida ja sirvida nimekirja, nt. teema, litsentsi või muude omadustega. 2. Milliseid võimalusi portaal pakub tavakodanikule ja milliseid arendajatele? Praegune portaali kasutajaskond on tõenäoliselt avaliku sektori organisatsioonid, näiteks kohalikud omavalitsused, linnavalitsused või valitsusasutused, kes tahavad avaldada teavet portaalis. Kasulikku sellest portaalist leiavad üksikisikud, erinevad arendajad või uurivad ajakirjanikud, avaliku sektori ametnikud, kinnisvaraarendajad ja kindlasti ärisektor kes soovib oma tegevust või tootmist laiendada nende jaoks tundmatu ärikliimaga piirkonda ning vastupidiselt kohalikud piirkonnad teavitavad üldsust kohalikest võimalustest investeeringute meelitamisel
Vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste seaduslikkus,mis järel otsused kas tühistatakse muudetakse või jäetakse samaks. Riidikohtu otsus on lõplik. Kohtuistundid on avalikud,aga on ka kinnised. Näitek kui on alaealised,riigisaladused või vägistamine. Omavalitsus. Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- ja mitmetasandiline. Ühetasandilise süsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest.Ühtlasi tähendab see,et keskvalitsuse roll on kohaliku tasandi valitsemises suurem. Mitmetasandilise süsteem puhul jaguneb suurem ehk piirkondlik omavalitsus väikemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks.Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunsmisel on väike. Ülesandeid: Valla või linna tegevust korraldab ja juhib elanike poolt valitav esinduskogu- volikogu, kes nimetab
tolmeldajate ja teiste inimesele olulistele liigirühmade arvukust. Elurikkuse kadumine Viimase kümnekonna aasta jooksul on muutununud arusaam sellest, kelle ülesanne peaks bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine olema. Kui klassikaliselt on seda peetud riigi kohustuseks ja keskkonnaühenduste poolt enesele võetud ülesandeks, siis üha rohkem mõistetakse, et sellest ei piisa. Keskkonna- ja looduskaitse küsimustega on asunud tegelema ka kohalikud omavalitsused, sest jätkuv linnastumine üle kogu maailma on seadnud suure surve alla linnade ja linnaümbruse looduslikud alad ning toonud kaasa uusi keskkonnaprobleeme. Elurikkuse kadumine Elurikkus on inimese jaoks tähtis elukvaliteedi tagaja. Bioloogiline mitmekesisus hoiab meie tervist ja tagab heaolu, pakub puhkamis- ja lõõgastumisvõimalusi ning just tänu elurikkusele on inimesele kättesaadavad eluks vajalikud tooted ja materjalid, nagu toit (sh aia- ja metsasaadused), ravimid (ravimtaimed) ja
kuldse reegliga kui polikliiniku juhataja oleks kujutlenud, et keegi tema lähedastest oleks pidanud sellise katsumuse läbi elama. Mitteformaalsed testid: Ema-test ilmselt arvaksid lähedased, et liikumispuudega inimestest ei hoolita ja nende vajadustega ei arvestata. Võidakse arvata ,et polikliiniku juhtkond on hoolimatu. TV- test - selle probleemi kajastamine meedias pööraks olulist tähelepanu puuetega ja erivajadustega inimestele. Kaasa saaksid aidata kohalikud omavalitsused , kuna nemad peaksid hea seisma inimeste heaolu eest. Lõhna test see probleem ei ,,lõhna" just eriti hästi kuna polikliiniku juhtkond näiliselt andis mõista nagu oleks kõik korras aga teoreetiliselt abivahendid puudusid. Eetilised printsiibid Hinnang vastavalt Kanti kategoorilisele imperatiivile Tuleks panna vastust kandma vastutaja turvalisuse eest. Muidu jääb mulje, et Rakvere polikliinik ei hooli oma patsientidest ega soovi neid tegelikult aidata. Linnavalitsus ja
HILINE ROOMA KEISRIRIIK 3. saj lõpul tabas Rooma impeeriumi sügav kriis, mida iseloomustasid sagedased verised riigipöörded. Nüüd pääsesid võimule ka madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud. Nii mõnelgi juhul tõusis selliseid sõjaväelaste valitud sõdurkeisreid esile mitu korraga, üks ühes impeeriumi osas, teine teises, nin see tähendas lakkamatuid kodusõdu nende vahel. Aastal 284 võimule tulnud keiser Dioletianus suutis aastakümneid kestnud segadused lõpetada, ja riigis kord tagasi võita. Ta tegi riigi valitsemises ja halduses põhjalikke ümberkorraldusi. Seetõtte arvestatakse hilise Rooma keisririigi algust Diocletianuse valitsusajast. Ta kehtestas nelja keisri koosvalitsemise. Selle mehe ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur. Ta kuulutas välja üldise usuvabaduse. Constantinus ise suhtus kristlastesse sümpaatiaga ja toetas nende tegevust. Ristiusust hakkas...
Riigil oleks siin mõndagi teha, et seda olukorda muuta. Esiteks peaks muutuma suhtumine oma inimestesse ja ma loodan, et seda ka uus valitsus suudab. Minu arvates võiks ka ära kaotada erisoodustusmaksu. See lubaks hoolivatel firmadel motiveerida oma töölisi muude vahenditega, mitte ainult palgaga. Kui inimene tunneb, et temast hoolitakse, on tema tööviljakus kõrgem, tema tervis on parem ja kokkuvõttes võidavad nii riik kui inimene. Nii riik kui ka kohalikud omavalitsused peaksid soosima uute ettevõtete loomist, sellele igati kaasa aitama. Seda võiks teha teatavate maksusoodustustega alustavatele ettevõtetele, võib-olla saab kuidagi toetusi laiendada, mis kergendaks esmaste tegevuste ja tootmise alustamist. Samuti on töötus palju levinud noorte seas. Probleemiks on see, et ei võeta tööle noori, kel pole eelnevat töökogemust, arvatakse, et ei saada hakkama ja peab keegi neid õpetama hakkama
ettevõtte väärtust 3 Äriplaan on ettevõtja kirjalik dokument oma ettevõtte äriideedest ja eesmärkidest ning nende saavutamise võimalustest. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 3 Ettevõtja surma korral loetakse tema ettevõtlus lõppenuks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 4 Juriidilised iskud on Vali üks või enam: sihtasutused äriühingud kohalikud omavalitsused mittetulundusühistu riigiasutused Tagasiside Õige vastus on: äriühingud, riigiasutused, mittetulundusühistu, sihtasutused, kohalikud omavalitsused 3 FIE kapitali määr ei ole seadusega määratud. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. 3 Osaühingu kapitali määr peab olema suurem kui null. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. 3
VALITSEMINE Demokraatlik ühiskond Demokraatia jaguneb: 1. Otsene e. osalusdemokraatia riigi tasemel peamiselt referendumid, kodanikualgatused, streigid, kampaaniad jne. 2. Esindusdemokraatia rahvas valib esindajad, kes rahva nimel valitsevad 3. Eliitdemokraatia võim on koondunud väikese grupi otsustajate kätte Demokraatia võimalused: · Valitsejate piiratud võib kaitseb üksikisikut ja tema vabadust · Inimestel on võimalus olla informeeritud ja osaleda valitsemises · Edendab nii ühiseid kui ka individuaalseid huve · Poliitikute aruandmiskohustus tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia kriitika: · Osalusprobleem-tavakodanikud pole kuigi hästi kaasatud riigi valitsemisse · Suhteliselt kesine valimisosalus · Poliitikud lähtuvad enamasti partei huvidest, riik jääb tahaplaanile · Populismi vohamine-jagatakse populaarsuse nimel katteta lubadus...
sätestab seadus. Kõigil on õigus haridusele. Hariduse andmine on riigi järelevalve all. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Eestikeelset õpetust on õigus saada kõigil Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus. Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole, reeglina on need tasulised. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Sotsiaalne kaitse pakub rahvale pensioni, turvakodud,tasuta arstiabi jt. Kõigil on võrdne õigus vältimatuks abiks. Üldjuhul on raviasutused riikliku kontrolli all ja kodanikele tasuta. Eakatele tagab riik Pensionid,Riigipoolse sotsiaalmaksu tasumine isikute
Paljudes Euroopa riikides on võrdõiguslikkust puudutavad seadused. Korduvast ametlikust tunnustamisest ja edusammudest hoolimata pole naiste ja meeste võrdõiguslikkust igapäevaelus veel saavutatud. Naistel ja meestel pole tegelikkuses samu õigusi. Püsib sotsiaalne, poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebavõrdsus, nt palgavahed ja naiste vähene esindatus poliitikas. Kui me tahame saavutada võrdõiguslikku ühiskonda, on vaja, et kohalikud ja regionaalsed omavalitsused võtaksid oma poliitikates täiel määral arvesse sugupoolte aspekti. Nii tänases kui ka tulevases maailmas on naiste ja meeste tegelik võrdõiguslikkus majandusliku ja sotsiaalse edu võti . Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu on mitmete aastate vältel aktiivselt tegelnud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisega kohalikul ja regionaalsel tasandil. Mõned faktid Eesti võrdõiguslikuse saavutamisest:
"peremeheõigusi", kohustusi välditakse SELGINEMINE · 2000.a uued korteriomanikud hakkavad nõudma hinna ja teenuse kvaliteedi suhet (esmased arglikud teenuse hinnatõusud). · kõik mõistavad teenust natuke omamoodi erinevalt. · 2001.a töötatakse välja tegevuste standard. · ued töövahendid tekitavad huvi, kuid vähesed kasutavad neid. · 2002.a majavalitsuste erastamine aktiviseerib haldusteenuse turgu. · kohalikud omavalitsused teevad enamused HA teenuseid ise. · 2003.a ehitusfirmad hakkavad looma endi haldusüksusi (FKSM, Koger, Skanska) · ostetud haldusportfellidest kaotatakse suuri osasid KÜdele · 2004.a majanduskasvu tegurite tõttu hakatakse võimalusel teenuseid sisse ostma. · KÜd tunnetavad ohtu haldusfirmade poolt tekivad vastuolud ja usalduskriis. · selged teenuseosutajate spetsialiseerumised (HA vs. HO) · 2005
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade 3.Paragrahv 28 lõik 3. Laterikkad pered on omavalitsuste erilise hoole all. Sellest ei ole aru saada et omavalitsused ja riik hoolitseks lasterikkaste perede eest. Selle jaoks et lasterikkad pered hakkama saaks on loodud Lasterikaste Perede Liit mida riik toetab väga vähesel määral. Enamik toetusi saadaks omaalgatuslikul meetodil. See seadus tuleks üle vaadata ja seda rohkem täitma hakata. Paragrahv 17. Eestis juhtub seda tihti et halvustatakse teisi inimesi ja et nende nime määritakse. Seadus on küll olemas et seda ei tohi teha aga selle seaduse rikkumis eest karistatakse inimesi väga vähe
Talurahva seaduse jõustumisega kaasnes talurahva õigus talu päriseks ostmisele. 7. Nimeta kolm olululist muudatust/ tulemust mis kaasnesid pärisorjuse kaotamisega? a) Tekkisid erinevad seisused. b) Tekkis vallakogukond. c) Talupojad said perekonnanimed. 8. Vallakogukond- mis see oli, tähtsus eestlaste jaoks, vallakohus, vallakogukonna ülesanded (3), talitaja, vöörmünder, mõisnike kontrolli alt vabanemine. Vallakogukonnad olid 19. sajandil tekkinud omavalitsused, tänu millele hakkas kujunema ühtne valitsus. Ülesanneteks olid vaesemate aitamine, teede ja koolide ehitamine ning haigete abistamine. Talitaja- majapidamistööde tegija. Vöörmünder- kirikuõpetaja abiline, 9. Mida tõi endaga kaasa passikorralduse seadus? Talurahvas sai vabalt reisida ning suurenes väljaränne. 10. Mis oli eesti küla põhiliseks majandusüksuseks? Mõis. 11
vähendati kiriku mõju. Revolutsiooni algusaastatel eitati peaaegu täielikult endist kultuuripärandit, mistõttu seda ulatuslikult hävitati. Avalöögi andis 1780.a suvel Bastille kindluse lammutamine. Usuvastasus ühiskonnas seadis ohtu kirikud ja katedraalid. Enamik raamatuid kuulutati mittevajalikeks ja hävitati koos arhiividokumentidega. Kultuuriväärtuste hävitamise taga olid eelkõige kohalikud omavalitsused ja üksikud aktivistid. Eriti rängalt said kannatada aadlikest mahajäetud losside, kirikute, kloostrite maali-,kunsti- ja raamatukogud. 1790.aastast hakati rakendama mitmeid abinõusid. Loodi nn monumetntide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida, mis kuulub säilitamisele ja mis hävitamisele. 1793.aastal avati Louvre´is kunstimuuseum ja sinna koondati palju kunstiteoseid. Samal aastal asutati ka rahvusarhiiv, millega pandi alus Euroopas kaasaegsele arhiivindusele.
2. Majanduslikud eeldused Alates 2004 aastast on põllumajandussektoris töötanud umbes 227000 inimest ning tõstnud umbes 6% SKP'd. Leedu riik on loonud programmi, mille eesmärgiks toetada konkurentsivõimelist põllumajandussektorit.Hinnad on reguleeritud ja kvantitatiivsed ning kaubanduspiirangud on asendatud tariifidega. Uue maksustamissüsteemi kohta põllumajanduses on koostatud maaelu toetusfond, mida haldab Põllumajandusministeerium ja kohalikud omavalitsused. See toetab põllumajandus-ja toiduainete turgu ja eksporti. 3. Kas spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele? Peamised põllukultuurid on kartul (u 1054000 tonni), oder (u 776200 tonni), nisu (u 1076300 tonni), rukis (u 231100 tonni), kaunviljad (u 52200 tonni) ja raps (u 64800 tonni). Kõrgel kohal maailmas on kartuli kasvatamisel. Kõige enam arenenud loomakasvatusharud on piimakarja- ja seakasvatusele spetsialiseerunud loomakasvatus, mille lõppsaadustel on tähtis osa ekspordis
väljapääsu usuvagaduse süvendamises. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. 3. Võeti vastu koolikorralduse kava, mille järgi tuli igasse mõisa rajada talurahvakool. Lugeda oskajaid oli talurahva hulgas küllaltki palju, sest lugema õpiti mitte ainult koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud. 4. Talurahva omavalitsused loodi vallakogukonna näol, mis olid mõisniku kontrolli all. Talupoegadesse puutuvad funktsioonid koondusid Vallakohtusse, vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. 4.1. Talupoeg jäi endiselt maa külge kinnistatuks. Talle anti õigus omada vallasvara ning kaevata mõisahärra peale. Mõisnik võis talupoegi müüa ilma maata ning neid talust ära ajada. Mõisniku kodukariõigust piirati 30 kepihoobi piiresse. Talurahva kohustused määrati kindlaks vakuraamatutes. 4
maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta.
Inglismaal ja Prantsusmaal.) 4) majanduslikud põhjused (lootus leida tööd) 5) iga asunik pidi saama 50 aakrit maad 6) ettevõtlikud inimesed otsisid vabamaid tingimusi äritegevuseks. Võimu korraldus Koloonia loodi inglise kuninga loal, kellele kuulus kõrgeim võim. Haldamine anti mõnele kompaniile või rikkale inimesele, kes määras kuberneri. Rahval olid samad õigused ja kohustused, mis Inglismaal. Kolooniates moodustati ka kohalikud omavalitsused ja seadusandlikud kogud, mis soodustasid rahva iseteadvuse tõusu. Tekkis rahulolematus Briti maksu- ja tollipoliitikaga. 1675 toimus Baconi mäss(esimene tõsisem kolooniate vastuhakk kuninga võimule). 1765 mäss tempelmaksuseaduse vastu. Maks ajalehtedele ja kõigile ametlikele dokumentidele. Indiaanlased 400 erinevat hõimu üle Ameerika. Võtsid euroopa koloniste heatahtlikult vastu. 1618 oli indiaalastele selge, et valged kujutavad ohtu ha üritasid organiseerida nende väljaajamist.
5.Millal võivad kampaaniad Suhtekorraldajad jaotatakse 4 ebaõnnestuda? kategooriasse: Kampaaniad võivad ebaõnnestuda, 1)Eraorganisatsiooni avalike suhete kui: korraldaja 1)eksisteerivad inimrühmad, keda 2)Riigisektori avalike suhete korraldaja peaaegu midagi ei huvita; (kohalikud omavalitsused, 2)inimesed otsivad infot, mis vastab riigiettevõtted, riiklikud ametkonnad). nende tõekspidamistele, mistõttu 3)Riiklike infoteenistuste töötajad (info vastupidisesse infosse suhtuvad kogumisega seotud ametnikud) tõrjuvalt. 4)Avalike suhete alaste 3)üht ja sama informatsiooni konsultatsioonibüroode töötajad tõlgendavad inimesed erinevalt. 19
Riigipea on otsestel üldvalimistel viieks aastaks valitav president. Ühekojalises parlamendis ehk Seimis on 141 liiget ja neid valitakse otsestel üldvalimistel viieks aastaks. Haldusjaotus Leedus on kahetasandiline haldusjaotus. 1. järgu haldusüksused on 60 linna- ja rajooniomavalitsust, mis omakorda jagunevad 2. järgu haldusüksusteks seninija'deks. 19952010 oli riik jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunesid 2. järgu haldusüksusteks, milleks võisid olla omavalitsused (savivaldyb), rajoonid (rajonas) ja linnad (miestas). Majandus Eksport Leedu ekspordis on olulisel kohal naftatöötlemissaadused (23%), kerge- (16%), masina- (11%) ja keemiatööstuse toodang (6%), puit ja puidutooted (5%) ning toiduained (5%). Lisaks veetakse välja elektroonikatööstuse toodangut ning autosid peamiselt Venemaale ja Valgevenesse. Kõige enam eksporditakse tooteid Venemaale, Saksamaale, Lätti, Poolasse, Hollandisse, Valgevenesse, Eestisse ja Suurbritanniasse.
kaitstavat hüve teisest rohkem? • Kvalifitseeritud seaduse reservatsioon - PS § 26 Põhiõiguse PS-pärase piirangu materiaalsed nõuded: • Määra põhiõiguse piirangu legitiimne eesmärk! KorS ja TS koosmõjus võimaldavad tolliametnikul teostada isiku suhtes turvakontrolli avaliku korra kaitseks – täpsemalt inimeste elu ja tervise kaitseks • Kas Eesmärk on hõlmatud PS §-s 26 ettenähtud piirangu tingimustega - Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks versus inimeste elu ja tervise kaitse? Proportsionaalsus Eesmärk ? - vt eelmine slaid • Kohane ehk sobilik vahend? • Vajalik ehk hädavajalik ehk parim vahend? • Proportsionaalne eesmärgi suhtes ehk
1. Nimeta omavalitsusüksused Eestis. Kes neid valitsevad? (asutuste/ametiisikute nimetused, kes mida teeb) Omavalitsusüksused Eestis on vabariigi valitsus, maavalitsus ja kohalik omavalitsus. Iseseisvad omavalitsusüksused on vald ja linn. St, et neil on oma valitus esindusorgan ehk volikogu. Üks volikogu ülesanne on linnapea/vallavanema valimine. Linnapea/vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu - linnavalitsuse/vallavalitsuse tööd. 2. Nimeta omavalitsuste üldised ülesanded. • Korraldab sotsiaalabi ja -teenuseid. • Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust. • Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist. • Organiseerib ühistransporti. • Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 3. Kust saab omavalitsus oma tulud? Mille peale kulutavad omavalitsused peamiselt oma raha? Omavalitsus saab oma tulud suuresti omavalitsuse elanikeks regis...
kaugemale mõelda. Eesti loomine oli omamamoodi eksperiment. Tulla läbikukkunud sotsialismist kapitalismi. Noore ja vihase kapitalismi tekke üleelajatena võime öelda, et elu Eestis on nii ja naa. Mõned asjad on läinud ilmselt vale rada pidi, sest ebaõiglust, ebavõrdsust on liiga palju. Kellel on jõud, sellel on õigus. Ja ta astub teistest üle. Nõukogude ajal ei osanud keegi isegi unenäos näha, et maapiirkondades suletakse koolid ning arstiabi on kättesaamatus kauguses. Omavalitsused ei jõua väikeste maakoolide kulusid tasuda, riik ei toeta ka just suure kopikaga. Lõppkokkuvõttes ei jäägi muud üle, kui koolid kinni panna. Arstide palgad on väiksed ja töö nagu lõputu auk, mis ei saagi otsa. Sealt jõuame välja selleni, et lasterikastes või vaesemates peredes pole võimalik last kaugemale kooli saata ning lapsed jäävad kas ilma hariduseta või küsitakse sotsiaaltoetusi laste koolitamiseks, ning riik peab
Valitsuse finantsplaani nimetatakse a. riigivõlaks. b. maksustamiseks. c. riigiplaaniks. d. riigieelarveks. __d_ 4. Riigieelarves tekib puudujääk alati, kui a. makse vähendatakse b. makse suurendatakse. c. kulutusi suurendatakse. d. kulud on suuremad kui tulud. 1 Junior Achievementi Arengufond _b__ 5. Riigivalitsus ja kohalikud omavalitsused kulutavad kõige rohkem raha a. tänavatele ja maanteedele. b. haridusele. c. keskkonnakatsele. d. politseile ja tuletõrjele. _c__ 6. Valitsus võib vähendada makse selleks, et ergutada tarbimist. Selle poliitika eesmärk on a. valitsuskulude katmine. b. valitud majandusharude kaitsmine. c. majandusliku aktiivsuse taseme reguleerimine. d. mõningate majandusharude soodustamine või piiramine. _b__ 7. Milline väide on vaid arvamus, mitte fakt? a
Funktsioonid: · Seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve. Eesti Riigikohus võib kuulutada kehtetuks põhiseadusele mittevastava õigusakti ja nõuda selle ümbertegemist. · Erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustaja roll · Kehtiva valimissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Regionaalne ja kohalik valitsemine Kaks administratiivstruktuuri mudelit: 1. tsentraliseeritud luuakse kohalikud omavalitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsustest. Prantsusmaa, Itaalia 2. detsentraliseeritud kohalikud omavalitsused on palju iseseisvamad, korraldavad kogu kohalikku elu. Saksamaa Regionaalvalitsus vahendaja ning koordinaator keskvõimu ja kohalike võimude vahel. Kohalik omavalitsus peab vastutama kultuuri valdkonnas ning kohalikus majanduses( kalandus, turism). Halduskorraldust nimetatakse ka kahetasandiliseks, kus ühe tasandi moodustab keskvõim, teise
................................................................................ 4 2 ÜLDANDMED........................................................................................................................5 3 KLIIMA................................................................................................................................... 6 4 HALDUSJAOTUS...................................................................................................................7 5 SUURIMAD OMAVALITSUSED......................................................................................... 8 6 AJALUGU............................................................................................................................... 9 6.1 ROOTSI VÕIM (1154-1809)..........................................................................................10 6.2 SOOME SUURVÜRSTIRIIK (1809-1917)................................................................... 10 6
Juhtinud mitut 46 50 30 46 ministeeriumi Ministreid kokku 219 236 103 214 Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Maakond ja kohalik omavalitsus Eestis 2.8. Maakonnad ja omavalitsused Maakond on riikliku Vald ja linn on halduse üksus. iseseisvad kohaliku Maakonda juhib omavalitsuse üksused. maavanem koos Vallal ja linnal on oma maavalitsuse esinduskogu ametnikkonnaga. volikogu - ja oma Maavanema nimetab eelarve.
(Mati Salu; Madis Metsur) · Jääkreostusega tegelemine projektipõhiselt on viinud olukorrani, kus osa isegi eriti ohtlikke objekte jäetakse unustusse, kuna keegi ei esita nende kohta projektiettepanekut. Senini pole tegeletud kõigi vanade asfaltbetoonitehastega. Lahendamata on osade tööstusterritooriumide ja kaevanduste ning karjääride alade korrastamine. (Mati Salu; Madis Metsur) 3 · Mõned omavalitsused tegelevad aktiivselt jääkreostuse kontrolli ja likvideerimisega (näiteks Tallinn, Paide), mõned ei tegele üldse. Mitmetel ettevõtetel on tehtud keskkonnauditid ja inventariseeritud jääkreostuskolded ning neist tulenevad riskid (AS Narva Elektrijaamad, Eesti Raudtee, Edelaraudtee, Tallinna Soojus), osadel aga on see töö veel tegemata. (Mati Salu; Madis Metsur) · Pole välistatud uute põhjavee ja pinnase jääkreostuskollete teke. Ohtlikud on kesk-
.........................................................4 Üldandmed..................................................................................................................................5 Kliima..........................................................................................................................................6 Haldusjaotus................................................................................................................................7 Suurimad omavalitsused......................................................................................................... 7 Ajalugu........................................................................................................................................9 Rootsi võim (1154-1809)........................................................................................................9 Soome suurvürstiriik (1809-1917)...............................................................................
Üliõpilase nimi: Anastassia Malõseva Mari-Liis Reidi Õppeaine: Avaliku õiguse magistrikursus Õppejõud: Kalle Liiv Tallinn 2014 Asjassepuutuvad põhiseaduslikud normid Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 26, mille kohaselt igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS § 26 esimeses lauses sätestatu ei tähenda, et perekonnaelu ja eraelu riived ei ole üldse võimalikud. Perekonna- ja eraelu võib riivata põhiseadusega kooskõlas ja PS § 26 teises lauses nimetatud põhjustel
kahetasandiline haldussüsteem) Administratiivse ülesehituse põhimudelid . A. Tsentraliseeritud mudel . B. Detsentraliseeritud mudel . C. Segamudel Administratsiooni struktuuri põhimudelid A KESKVALITSUS Kohalikus omavalitsuses olemas oma haldus- funktsioon, kuid sõltub tugevasti Keskvalitsusest (Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia) B Keskvalitsus Omavalitsused on iseseisvamad (Saksamaa, Skandinaaviamaad) Segatüübid (vaatame ka tabelit, lk 128) C KESKVALITSUS Omavalitsused Kohalikul on otsustamisõigus, kuid sõltutakse rahaliste ressursside pärast keskvalitsusest. Otsused lähtuvad ülalt. Regionaalvalitsus (nt. Eesti maavalitsus riigi esindaja). Arengusuunad kohalikus valitsemises 1. Vastutuse jaotus 2
Välismõju avalikus sektoris Minu poolt valitud teemaks on linnaplaneerimine, millest täpsemat käsitlust saavad parkide rajamine, nende hooldus ja haljasalad üldiselt. Kuna tegemist on avaliku huviga, siis kogu linnaplaneerimise protsess on suhteliselt pikk. Lähtutakse maakonna üldplaneeringust, kus on määratletud rohevööndid ja miljööväärtuslikud alad. Sellest lähtuvalt kohalikud omavalitsused planeerivad erinevaid parke ja haljasalasid, nn. teemaplaneering. Arvestatakse nii sotsiaalmaa kui elamumaa jaotusprintsiipidega. Kuna sotsiaalmaad on üldkasutatavad ja nende pealt ei maksta makse, siis üldjuhul rajatakse haljasalad ja pargid vms. just sellistele aladele. Siinkohal toome väljavõtte "Teemaplaneeringu ülesannetest" (PLS §8 LG3): · Kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste
Absolutismi kujunemine Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Absolutism kujunes Prantsusmaal järk-järgult alates 16. sajandi lõpust. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal (1610-1643). Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus absolutismile. Richelieu (Prantsusmaa tegelik valitseja 1624-1642), ...
Liit Leedule ultimaatumi, nõudes luba Punaarmee täiendavate üksuste sissemarsiks ning ,,ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist.Leedu võttis tingimused vastu ning 15.juunil 1940 okupeeriti.16.juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile.Eestilt nõuti 100 00 punaväelase sisselaskmist ning Nõukog- meelse valitsuse moodustamist.Eesti ja Läti nõustusid esitatud tingimustega.Punaarmee kontrolli alla läksid lennuväljad, sadamad, raudteejaamad,postkontorid ja omavalitsused. 17.juunist 1940 olid Balti riigid täielikult okupeeritud.Tallinna saabunud Andrei Zdanov hakkas kokku seadma uut Eesti valitsust.21. juunil liikusid kokku käsutatud meeleavaldajad,sealhulgas Nõukogude sõdurid Toompeale ja seejärel Kadriorgu,kus nõudsid uue valitsuse ametisse seadmist.President Päts nim. ametisse Zdanovi soovitud valitsuse eesotsas Johannes Vares-Barbarusega.Uutele valitsustele anti korraldus lükata ümber kuuldused Eesti liitmisest Nõukog
võisid maad osta ja talu edasi pärandada. Koormised viidi ka vastavusse maa suuruse ja ja väärtusega. Maad mõõdeti ja kaardistati tänu sellele. Koormised kirj. Vakuraamatusse. 1816/19(Liivimaal)-*Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks; *Maa jäi mõisnikule; * Talupoeg võismaad mõisniku käest rentida; *Koormised asendati rendilepingutega.Tulemused ja tagajärjed: *perekonnanimede panek; *talupoja isiklik vabadus jäi piiratuks; *vallad ja valla omavalitsused talurahva volitused laienesid; * mõisnik võis oma nõudmised talupojale dikteerida. 1849/56- Võeti vastu selleks, et vabaneda sunnismaisusest, samuti sooviti talusid omada ning vabaneda teorendist; Sätestati seda, et maa jagati kaheks: talu- ja mõisamaaks, talumaad võis anda rendile ning müüa päriseks, mõisnikud võisid ise pidada mõisamaid, samuti müüa ja rendile anda, vabaneti teotööst;. See seadus soodustas üle minna raharendile ning andis võimaluse osta talupojal maad
Valda juhib volikogu , linna juhib linnavolikogu. Volikogu paneb ametisse nii valla- või linnavalitsuse, kui selle juhi ( vallavanem , linnapea ). Valla-või linnavalitsus peab aru andma volikogule, mis valitakse iga 3 aasta tagant. Valimistele võivad kandideerida kohalikud, kes on elanud seal 5 aastat. KOHTU SKEEM I ASTE maa-, linna- ja halduskohtud apellatsioonikaebus II ASTE Ringkonnakohus kassatsioonikaebus III ASTE Riigikohus KOHALIKUD OMAVALITSUSED VALLAD JA LINNAD Peamised ülesanded : · korraldab : sotsiaalabi, vanurite hoolekannet, nootsootööd , veevarustust, kanalisatsiooni, teede korrashoidu, heakorda, ühistrantsporti jm · korraldab kohalike asutuste korrashoidu VALLA- VÕI LINNAVOLIKOGU Peamised ülesanded : · valla või linna eelarve vastuvõtmine · maksude ja maksusooduste kehtestamine · arengukava kinnitamine · laenude võtmine · volikogu esimehe ja aseesimehe valimine
Mõned õnnetused ja vigastused ei ole nii suured kui teised kuid sellega ei tasu riskida. Eestis juhtub igal aastal umbes 7000 õnnetust lastega, mis võivad lõppeda eluaegse vigastuse või surmaga. Laste vigastustest põhjustatud suremuse näitaja on Eestis üks kõrgemaid Euroopas. Väikelaste vigastused on tingitud sellest, et neil puuduvad ohutud tingimused mängimiseks. Kes vastutab selle eest, et lapsed ei saaks vigastusi? Millised on meie kohustused? Mida peaks riik ja omavalitsused tegema, et tagada laste turvalisus? Millised on minu kui kasvataja ülesandes, et vältida laste vigastusi? Koolieelne lasteasutus ja õpetajad peavad vastutama selle eest, et lastel oleks mängimiseks ohutud tingimused ja mänguväljakud. Lasteaia ümbruses ei tohiks olla maani ulatuvat (tuletõrje)redelit, mida mööda saab laps üles ronida. Mänguväljakud peavad olema ehitatud silmas pidama ohutusnõudeid. Tegutsemispaikade vahekaugus peab olema selline, et tegevused ei segaks üksteist
· Peale Asoka valitsemisaega suurriik lagunes. · Enamiku ajast oli India jagunenud mitmeks sõltumatuks riigiks. · Poliitiline killustatus ei tähendanud Indias kaost, vaid normaalset seisundit. · Paljud riigid olid sisemiselt hästi korraldatud. · Riik oli jaotatud üksusteks, mida juhtisid asevalitsejad. · Neile maksti teenistuse eest ka palka või anti maavaldusi. · Olulist rolli mängisid riigis ka kohalikud omavalitsused linnades ja külades. · Samuti olid olulised linnade käsitööliste ja kaupmeeste organisatsioonid. · Nii olid erinevate kastide liikmed kaasatud riigiasjadesse.
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) · Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. · Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamendi ül...
baltisaksa aadli poolehoid. Balti erikorra tunnused Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses. Valitseva usundina säilis luterlus. Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus) Asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine. Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad. Linnadel säilisid omavalitsused, uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Rahvuslik liikumine 1860-1918 ÄRKAMISAEG 1860-1880 Ärkamisaja eeldused: · Eestlastel üldine kirjaoskus · Vennastekoguduse liikumine · Pärisorjuse kaotamine
Esimesel juhul viiakse haldusfunktsioonide täitsmiseks kohalikud valitsused mis sõltuvad tugevastu keskvalitsusest.(tsentraliseeritud). Selle mudeli puhul lähtuvad kõik otsused keskvõmust. Oluline roll regionaaltasandil. Reginaalvalitsus on vahendajaks keskvõimu ja kohalike võimude vahel. Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus kultuuri valdkonnas ja kohalikus majanduses. Niisugust halöduskorraldust nim kahetasandiliseks. Teisel juhul on kohalikud omavalitsused palju iseseisvamad, nad korraldavad kohalikku elu. Seal on ka Eesti. ( detsentraliseeritud) Kohalikul võimul on märksa enam otsustusvabadust avaliku elu korraldamisel. Munitsiipaalvõim kogub suure osa tuludest ja väike osa tuleb keskvalitsuselt. Sellist halduskorraldust nim kolmetasandiliseks.
juhib riigisekretär. Riigisekretär pole seotud ei Riigikogu ega presidendiga erinevalt ministritest. Valitsuse peamised ülesanded: 1) ellu viia riigi sise-ja välipoliitikat 2) juhtida riiki seaduste, riigieelarve ja koalitsioonilepingu alusel 3) koostada seaduseelnõusid, sealhulgas riigieelarve eelnõu 4) suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Riigiametnik ehk avalik teenistuja on riigi kasutuses valitsuse ülesannete täitmiseks. MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED Maakond on oma regioonis riikliku halduse üksus. Seda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus ning maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, siis seda rahastatakse riigieelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) käsutada riigivara 3) korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust 4) planeerida regiooni arengut
ning on relvajõudude ülemjuhataja, parlament tegeleb seadusandlusega nt: USA, Venemaa, Prantsusmaa Mõlemad süsteemid on demokraatlikud. Ei presidendil ega parlamendil ei ole kogu võimutäiust, neid piiravad ja kontrollivad riigivõimu teised harud- kohtuvõim ja keskpank. Võimu kuritarvitamise korral saab ka parlamendi liikmeid, kohtunikke ja presidenti kohtulikule vastutusele võtta. Oluline on vältida võimu koondumist pealinna. Selle vältimiseks on tekkinud omavalitsused, kes seisavad rahvale lähemal ja saavad kiiremini otsuseid teha ning olukorda ja vajadusi hinnata. Piirkondliku ning kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erineb riigiti. Selliseid riike, kuus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Täpsemalt siis on see pisikeste riikide liit ehk mitu riiki on ühinenud ning igas riigiosas on omad seadused. Föderaalriigid on nt: Saksamaa, USA, Venemaa
kodanikelt ehk 58, kuid seni pole Eesti neist ühegi taotlust rahuldanud. Eestlastel on kõhklusi ja kahtlusi pagulaste vastuvõtmisega. Tekib palju küsimusi, et kuhu neid paigutada ja kuidas, et ei tekiks getostumist, mis muu maailma näitel tekitab probleeme. Kuidas pagulased intrigeerida ühiskonda, et nad õpiksid ära eesti keele ja omaksid ka töökohta, et nad austaksid meie kultuuri ja kombeid. Samas ei saa märkimata jätta ka reaalset terrorismiohtu. Eesti riik, paljud omavalitsused ja ennekõike tavalised inimesed on andnud oma rahalise panuse sõja kätte jäänud ukrainlaste toetuseks. See on vähim, mida teha saame. Aga nii kaua, kui ajutistki varjupaika saanute arv on null, näitame end südametu riigina. Eesti võiks küll vastu võtta pagulasi, aga selleks peaks riik kehtestama kindlad reeglid. 1.Asüülitaotleja taustakontroll 2.Eesti keele õpe 3.Kindel töökoht 4.Neile kehtivad samad reeglid, toetused ja kohustused nagu põliselanikele.
Narva Kreenholmi Gümnaasium Valeri Atonen Fuji Referaat 12. klass Narva 2014 Fuji Fuji [f'udži] (jaapani keeles Fujisan ('Fuji mägi')); läänes on kasutatud ka nimekuju Fujiyama (eesti keeles varem Fudžijama) on tegevvulkaan Honshūsaarel Jaapanis. Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honshū ja Jaapani kõrgeim tipp. Fuji asub KeskJaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Mäest kümmekond kilomeetrit edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshidaja kagus Gotemba linn. Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub LääneJaapan, Ohhotski plaat, millel asub IdaJaapan, jaFilipiini mere plaat, millel asub Fujist lõuna...
EL on nende reformide käigus omandanud üha tugevama koordinaatori rolli, kooskõlastamaks regionaalpoliitilist tegevust liidu tasandil teiste ELi poliitikatega, aga samuti liikmesriikide omavahelist tegevust. Ametlikult sätestati EÜ eesmärgina sotsiaalne ja majanduslik ühtekuuluvus 1986. aastal sõlmitud ja 1987. aastal jõustunud ühtse Euroopa aktis. See lepe määratles ka ühisturu elluviimise eesmärgid ja plaani (Euroopa Liit ja kohalikud omavalitsused 2002, 29). Regionaalpoliitika arengut otsustati märgatavalt kiirendada 1988. aastal, mil tollase Euroopa Komisjoni presidendi Jacque Delorsi järgi nime saanud Delorsi viie aasta eelarvekava nägi ette kahekordistada EÜ kulutusi regionaalpoliitikale (Weidenfeld, Wessels 1999). Kulutuste suurenemine tõi peamiselt kasu lõunapoolsetele liikmesriikidele. Euroopa Liidu seadusandlusesse on regionaalne tasand sisse toodud Euroopa lepinguga, s.o alles 1992. aastal
Aastal 1890 lõpetas Jaan Poska ülikooli. Noor advokaat hakkas Tallinnas tööle eraadvokaadina. Kolme aasta möödudes sai temast vandeadvokaat. Elutee Aastal 1895 suri Jaan Poska ema. Sama aasta lõpus abiellus ta Constance Ekströmiga. Aastal 1904 valiti Jaan Poska linnavolinikuks. 1905. aastal oli Jaan Poska linnavolikogu juhataja. Sel perioodil laienes rahvahulkade poliitiline ärkamine. Avaliku arvamuse ainsaks keskuseks olid omavalitsused. Seepärast tuli linnavolikogu päevakorda ka poliitilisi küsimusi, mida algatas tihti Poska. 19131917 oli Jaan Poska Tallinna linnapea. Ta seadis linnaametisse uue, täpse töökorralduse. Igaüks vastutas ise oma töö eest. Imekspandav oli Poska mälu oma tööde suhtes. Ametnikega oli ta nõudlik, kuid õiglane. Poska soosis uuendusi: 1914 1915 korraldati ümber arstiabi, 1915 asutati naiskommertkool ja 1916 kunsttööstuskool.
lapsele.Silmas on peetud , et võib valida kas riigi lasteaeda või eraettevõtet. Seadus kaitseb abielu lahutamisel nõrgemat poolt- invaliidi, majanduslikult toimetulematut jne. Erinevus Eestiga on seadusega määratletud ka kihlus, kui suhtemäärang.Kihlus kestab aasta ja ei kohusta abielluma.Kannatanu poolel tekib ainult õigus kahjude hüvitamisele. Riik planeerib käendada perekondadele pikaajalisi üürilepinguid või kinnisvara ostmist. Omavalitsused peavad arendama lastehoiuteenuseid perekondadele.Eraldi teenused üksikvanematele, puuetega lastele või raskustes vanematele. Alustatakse programmiga naiste nõustamiseks enne aborte. Riik annab abi ja toetust peredele, kellel on negatiivseid kogemusi reproduktiivsetes küsimustes. Riik toetab viljatuseravi perekonnainimestel. Riik suhtub tõsiselt perevägivalda.Luuakse teenistused abistamaks nii vägivalla ohvreid kui ka vägivallatsejaid.
koostööd teiste riikidega. Kuulumine majandus organisatsioonidesse ja ühendavatesse liitutesse on eriti tähtis just väiksematele riikidele nagu Eesti. Eesti kuulub Euroopa Liitu, NATO-sse, IMF-i ja nii edasi. Mis on kõigi nendesse organisatsioonidesse kuulumise mõte? Tänu Euroopa Liidule ja liitumine Schengeni ruumiga saavad eestlased minna igasse Euroopa riiki, viimased kuud ka USA- sse, ilma viisata, mis veel kakskümmend aastat tagasi oli utoopiline. Omavalitsused võivad taotleda teatud projektide tarbeks Euroopa Liidu rahasid. Teiseltpoolt aga võib Euroopa komisjon trahvida meid, kui lepingu tingimustest kinni ei peeta. Näiteks sai Eesti hiiglasliku suhkru trahvi võrreldes teiste riikidega, kes sammuti eksisid selle vastu. Nüüd juba ohustab meid järgmine trahv- liigne süsinikdioksiidi paiskamine atmosfääri. Iga organisatsiooniga liitudes on omad head küljed ja halvad küljed.
aastal alustati ametlikke liitumisläbirääkimisi ning 2003. aastal viidi läbi refrendum. 1.mail 2004 sai Eestist ametlikult Euroopa Liidu liige. Eesti poolelt andsid allkirjad lepingule president Arnold Rüütel ja välisminister Kristiina Ojuland. Eestlastest on Euroopa Parlamendis esindatud Vilja Savisaar-Toomast, Ivari Padar, Indrek Tarand, Siiri Oviir, Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland. Majandus- ja ühiskonnaelu esindajad on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmed ning kohalikud omavalitsused osalevad Regioonide Komitee töös. Eesti poliitikud ja ametnikud töötavad kõigi ELi institutsioonide juures: Euroopa Komisjonis - asepresident Siim Kallase kabinet, Euroopa Kohtus(Uno Lõhmus), Esimese astme kohtus (Küllike Jürimäe), Euroopa Kontrollkojas (Kersti Kaljulaid) ja mujal esindades Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa Liidu institutsioonide juures Brüsselis ja Luksemburgis töötab ka arvukalt tõlke, tõlkijaid, jurist-lingviste ja spetsialiste Eestist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
