Test1 (5)

1.
   
Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 230 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35%
 
Student Response
Correct Answer
Answer :
723,0  
723
Units :
N/mm2
N/mm2
Score :
10/10
 
2.
   
Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel , mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2
 
Student Response
Correct Answer
Feedback
A.
Varras deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse eemaldamisel võtab esialgse pikkuse
 
 
B.
Varras deformeerub esialgu elastselt ja siis plastselt. Pikeneb ja peale koormuse eemaldamist jääb plastse osa võrra pikemaks
 
 
C.
Varras deformeerub elastselt, siis plastselt ja seejärel puruneb.
 
 
D.
Varras ei deformeeru antud jõu korral.
 
 
Score :
10/10
 
3.
   
Millist tugevusnäitajat kasutatakse plastsete materjalide korral tugevusarvutustes (voolavuspiiri Re ja tõmbetugevuse Rm vahe on suur)?
 
Student Response
Correct Answer
Feedback
A.
KV
 
 
B.
Re
 
 
C.
A
 
 
D.
Rm
 
 
Score:
10/10
 
4.
   
Millised väited on õiged?
 
Student Response
Correct Answer
Feedback
A.
Brinelli meetodiga saab määrata struktuuriosade kõvadust
 
 
B.
Vickers 'i meetodiga on võimalik määrata õhukeste materjalide kõvadust
 
 
C.
Rockwell'i meetodi C skaalaga on võimalik mõõta pehmete metallide (näiteks puhas vask) kõvadust
 
 
D.
Rockwell'i meetodi B skaalaga ei saa mõõta karastatud terase kõvadust.
 
 
Score:
8/10
 
5.
   
Millised väited on õiged plastsuse ja sitkuse kohta?
 
Student Response
Correct Answer
Feedback
A.
Plastsus ja sitkus on üks ja sama näitaja
 
 
B.
Plastsus on materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel ja tekkinud mõõtmete/kujumuutust säilitada pärast jõudude eemaldamist.
 
 
C.
Sitkus on tehnoloogiline näitaja, näitab külmsurvetöödeldavust
 
 
D.
Sitkus on materjali võime taluda purunemata löökkoormusi
 
 
Score:
10/10
 
6.
   
Millised teimidest on staatilised katsetused?
 
Student Response
Correct Answer
Feedback
A.
kõvadusteim
 
 
B.
löökpaindeteim
 
 
C.
tõmbeteim
 
 
D.
surveteim
 
 
Score:
6,7/10
 
7.
   
Tõmbeteimiga määratakse järgmised materjali tugevusnäitajad
 
Student Response
Correct Answer
Feedback
A.
tugevuspiir
 
 
B.
kõvadus
 
 
C.
löögisitkus
 
 
D.
voolavuspiir või tinglik voolavuspiir
 
 
Score:
10/10
 
8.
   
Millised väited on õiged tõmbetugevuse kohta?
 
Student Response
Correct Answer
Feedback
A.
Voolavuspiir on alati väiksem kui tõmbetugevus.
 
 
B.
Tõmbetugevus on pinge, mida materjal talub maksimaalselt, pärast seda puruneb.
 
 
C.
Tõmbetugevust ei või kasutada plastsete materjalide korral tugevusarvutustes, sest see ületab voolavuspiiri, millest alates detaili mõõtmed hakkavad jäävalt muutuma .
 
 
D.
Plastne materjal on peale purunemist tunduvalt enam kuju muutnud kui habras materjal
 
 
Score:
10/10
 
9.
   
Konstruktsioonis on detail, mis töötab staatilistel tõmbekoormustel, kuid saab ka löökkoormusi. Detaili töötemperatuur on vahemikus +40...-35 kraadi. Detaili ristlõikepindala on 69 mm2 ja koormus on 2 014N. Vahepeal tekitab konstruktsioon detailile suurema koormuse 9 359N. Detaili materjali väidetavad mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re=522 N/mm2 ja tõmbetugevus Rm=1 397 N/mm2 ja külmhapruslävi = -35 C ning kõvadus HRC 35. Leidke suurim pinge mis tekib detailis ja andke ühikud?
 
Student Response
Correct Answer
Answer:
135,64  
136
Units:
N/mm2
N/mm2
Score:
10/10
 
10.
   
Konstruktsioonis töötab detail staatilistel tõmbekoormustel, millele lisandub vältimatu abrasiivkulumine. Detaili töötemperatuur on vahemikus -20...+20 kraadi. Detaili töötava osa väikseim ristlõikepindala on 100 mm2 ja staatiline töökoormus on 35000 N. Kulumise tulemusel väheneb ristlõige 50 mm2. Detaili materjali mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re= 450 N/mm2 ja tõmbetugevus Rm= 750 N/mm2 ja külmhapruslävi Tkhl= -45 C ning kõvadus HRC 5. Teil kui inseneril tuleb anda eksperthinnang järgmisele situatsioonile. Kirjeldatud detail puruneb sitkelt ja on näha väsimuse jälgi. Selgitage purunemispõhjus ja andke soovitus purunemise vältimiseks! (lühidalt 1..4 lauset).
Student Response:
not answered
 
Sample Correct Answer
Detaili abrasiivkulumise tulemusel ristlõige vähenes 50 mm2, kus töökoormus tekitab pinge 700 N/mm2, mis on lähedane tõmbetugevusele, kus edasi on toimunud väsimuspurunemine. Detaili tööiga tõstaks oluliselt kõvaduse suurendamine 60-62 HRC juurde. Võib saavutada tsementiitimisega.
Score:
0/10