50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Anne Kivinukk
Õppematerjali autor
Mis on ökoloogia? teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. ökonišš: liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele
................................................................ 21 1.1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile tervikuna ............................................................ 21 1.2. Kõige olulisemad keskkonnaga seotud teemad .............................................................. 24 1.3. Hinnangud keskkonnavaldkondade olukorrale Eestis ..................................................... 27 1.3.1. Ajaline võrdlus............................................................................................................................. 29 1.3.2. Hinnangute erinevused taustrühmades ...................................................................................... 31 1.4. Valdkonnad, millele senisest enam tähelepanu pöörata ................................................. 34 2. Keskkonnainstitutsioonid ja arvamusliidrid .................................
(Lind, 1999). On leitud, et liikluskiirus linnades väheneb iga 10 aasta jooksul 5% (EFTE, 1994) ja liiklusummikute probleem kasvab koos linnade suurenemisega (Dasgupta, 1993). Lisaks sellele võib välja tuua suurenenud õhusaaste, liiklusest tingitud müra, liiklusturvalisuse, teedeehituse tõttu loodusmaastike degradeerumise, teede rajamisega kaasnev suurendab teede domineerimist linnakeskkonnas, transpordi osakaal CO2 emissioonis (ulatub 25%-ni) aitab kaasa kliima soojenemisele. Seega on Tallinna õhukvaliteedi paranemise üheks eelduseks säästev transport. Teoreetiliselt on transpordi säästlikumaks muutmiseks mitmeid erinevaid võimalusi, kuid ainuüksi poliitilisel tasandil tehtud muudatused ei too ühiskonnas kaasa soovitud säästvat käitumist. Transpordikäitumise säästvaks muutmisel eristatakse struktuurilisi barjääre (linnakeskkonna planeerimine, majanduslikud põhjused, tööstuse olemasolu),
Lähisuhtevägivald on üle maailma murettekitav probleem. WHO viitab 48-le populatsioonipõhisele lapsest. 70% juhtudel on tegemist paarisuhtevv-ga, kusjuures enamasti on vv-tsejaks meesterahvas. 40% uurimusele kogu maailmast, millest nähtub, et 10%69% naistest on langenud mingil hetkel oma elus perevv ohvritest koges vv 2x aastas, iga 10. aga rohkem kui 1x kuus. Tulemused näitasid, et peamiselt lähisuhtepartneri rünnaku ohvriks. 16-44 aasta vanuste naiste seas on vv suurim surma ja invaliidsuse kutsutakse politsei välja siis, kui vv on joobes. põhjustaja, põhjustades enam surma ja haigusi kui vähk ja liiklustraumad. Eesti uuringu tulemuste järgi Statistikaameti turvalisuseuuringu kohaselt on umbes iga teine 15-74-a in kogenud oma paarisuhtes olid naised sagedamini isikuvastase vV ohvriteks (21%) kui mehed (16%), kusjuures naised langesid vähemalt 1 vvepisoodi
.............53 Lisa 1. Klientide küsitlusleht........................................................................................54 SISSEJUHATUS Inimese välimust on hinnatud läbi aegade erinevalt. Väljanägemise aluseks on erinevatel ajastustutel kehtivad moraalinormid, väärtushinnangud, mood, maitse ja kired. Iluideaali kehastuseks on olnud alati naine. Antud uurimistöö teemaks on naiskliendi tarbimisharjumuste muutused rõiva- ja ilutoodete kategoorias. Uurimisobjekt on: Eesti naiste ostuharjumused, eelistused ja sagedus ilutoodete ja teenuste tarbimisel. Võrreldes 20. sajandiga analüüsitakse lõputöö käigus rõivastumisstiili, jumestusharjumuste ning soengute trende Tänapäevase käsitluste kohaselt ei tähenda tarbimine pelgalt praktiliste vajaduste rahuldamist, vaid sellel on ka sügavam sotsiokultuuriline tähendus. Tarbimisest on tänaseks saanud vahend – lisaks toodete ja teenuste valimisele on see teguviis oma
aianduskaupluse vajalikkus. 4 Sissejuhatus Teema valiti kuna Saue linnas puudub aiandus-ja haljastuteenuseid pakkuv kauplus. Pakkumust sellel alal ei ole. Taolise kaupluse järele on aga vajadus, sest paljudel elanikel on Sauel eramaja koos krundiga mida tuleb hooldada. Kuna Saue on dituleeritud kui roheline linn (haljastusrohke), on aiandus teema asjakohane (Saue vald, 2019). Esimene aiandus tooteid ja taimi pakkuv kauplus on Tallinna sissesõidul, Hortes 7,5 km. Nurmiko kauplus on Sakus ning Juhani puukool Pääskülas. Nimetatud kauplused jäävad ebamugavalt kaugele näiteks pensionäridele või noortele peredele. Probleemi lahendamiseks on plaan rajada Saue linna aiandus teemaline kauplus, mis pakuks ka kergemaid haljastus töid. Antud teemat ei ole keegi varasemalt käsitlenud. Seetõttu ei ole võimalik koostada analüüsivat võrdlust.
Järvepõhja elustiku e. bentose organismid kulutavad ära enamuse veekogus olevast hapnikust orgaanilise aine lagundamiseks. See kutsub omakorda esile veekogus elavate loomade huku hapnikupuudus. Ka surnud loomad vajuvad veekogu põhja, põhjustades veelgi suurema destruentide arvukuse tõusu. Niisugune nähtus on igal suvel ka Läänemeres näha. See et kalade arvukus on hetkel väga väike, on näha ka kauplustes. Millised tagajärjed on ökoloogilise tasakaalu muutumisel ? Kui ökoloogiline iseregulatsioon lakkab ökosüsteemi reguleerimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusel võib üks kooslus asenduda teisega. Näiteks kuusiku maha raiumisega hakkab raiesmikul kasvama esmalt hall lepp, arukask,jt. Need puud kasvavad kiiremini kui seemnest tõusev kuusk. Üks metsatüüp asendub teisega. kui noored kuused sirguvad, suruvad nad välja valguslembesed lehtpuud ja kuusik taastub.
Paljud inimesed ei saa ühiskondlikku abi Abi, mis antakse, on ebapiisav Abi jõuab kohale hilja Majanduskorraldusest tulenevad seletused: Liberaalne seletus- tööturg pole ühtne (terviklik) vaid segmenteeritud. Primaarne ja sekundaarne tööturg Radikaalne seletus- vaesus kui kapitalistliku majanduse efektiivsuse tagaja. Sisuliselt marksistlik seletus --- Diskrimineerimine ja vaesus: Mustade, eakate, naiste vaesust selgitatakse diskrimineerimisega Töölevärbamise protseduurid (Ameerikas) eelistavad valgeid mehi Lahutusprotseduurid “garanteerivad” emale lapsed, aga mitte piisava sissetuleku Lapse (laste) sünnitamisest ja kasvatamisest tulenev mehest erinev objektiivne karjäärimuster naisel Lahutuse järel sattub naine halvemasse sotsiaalmajandusliku situatsiooni võrreldes mehega (näiteks Saksamaal puudub kodusel naisel üldjuhul sotsiaalkindlustus jms) --- Vaesuse kultuuriline seletus:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid