Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põhjamere ja Vahemere võrdlus (0)

3 HALB
Punktid

Põhjamere ja Vahemere võrdlus
Näitaja
Põhjameri
Vahemeri
Asend (laiuskraadid)
56, 3°E
35° N, 18° E
Suurus (ulatus pindala)
750 000 km2
54 000 km3
2 500 000 km2
3 653 000 km3
Rannajoon
Vähe liigestunud
Väga liigestunud, eriti põhja pool
Sügavus
Keskmine 95m
Max 700m
1456 m
5121 m
Ühendus ookeaniga
Ääremeri , Atlandi ookeaniga ühendatud
Ühendus Atlandi ookeaniga Gibraltari väina kaudu
Temperatuurid ( kliimavööde suvine ja talvine temp.)
Jaheda ja niiske kliimaga . Suvel keskmine temp 17°C
Talvel 6°C
Suvel keskmiselt 24°C
Talvel 16°C
Soolsus (põhjused)
35 promilli soolsus , väike auramine ja palju sademed
38 promilline soolsus
Suur auramine ja vähesed sademed
Hoovused
Äravooluhoovused.
Väikesed hoovused
Inimtegevuse mõju merele
Keskkonna probleemid tööstuste äravoolu tõttu.
Tugev lapüük ja laevateed ka mõjutanud
Tihe laevaliiklus ja tugev turism on tekitanud saasteid
Marten Vainult
9. klass
Põhjamere ja Vahemere võrdlus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ahvenamees123 Õppematerjali autor
Põhjamere ja Vahemere võrdlus

Sarnased õppematerjalid

Vahemeri referaat
10
doc

Vahemeri referaat

Roomlased nimetasid seda „Mare Mediterranea“ ja tähendas see meri keset maad. Tänapäevani on Vahemeri kohaks, mis ühendab juba saja aasta jooksul Euroopat, Aafrikat ja Lähis-Idat. Vahemerd võib julgelt nimetada tsivilisatsiooni hälliks.Tema rannikutel sündisid kõige võimsamad tsivilisatsioonid, mis kunagi maal elanud.Vahemere basseini vanaaegsed kultuurid on näitajaks inimkonnale lõputu ajaloovaramuks.Suur osa tsiviliseeritud inimkonna varajasest ajaloost on koondunud Vahemere kallastele. Kreeka antiikehitised ja armsad saared, Itaalia kultuuriväärtused ja keelt alla viiv köögikunst, Horvaatia dramaatiline rannajoon, Hispaania tulised road. Vahemere maades on suhteliselt suur hõivatute osatähtsus hankivas majanduses ja eelkõige põllumajanduses. Läbi Vahemere kulgeb mitu tähtsat laevateed nafta ja põllumajanduse toodanguga, mis sõidavad idariikidest Lääne-Euroopasse ja seal varustavad toorainega tööstusettevõtteid

Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid
Hüdrosfäär
10
docx

Hüdrosfäär

HÜDROSFÄÄR Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris on veeauru, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on palju vett. Vee olekust oleneb tema liikumise kiirus. VEERINGE MAAL Sademed. Suur osa ookeani pinnalt aurunud veest langeb sademetena tagasi, osa kandub õhuvooludega maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt ­ pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud ­ auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sisealad, pol

Hüdrosfäär
Meretranspordi geograafia
15
doc

Meretranspordi geograafia

Päeval kl. 10- ks võib merebriis saavutada kiiruseks 4 ­ 7 m/s. Õhtuks merebriis vaibub. Pärast päikese loojangut hakkab maapind kiiremini jahtuma ja veepinnal tekib tuul suunaga rannale. Meie laiustel võivad briisid haarata 10 ­ 25 miilise rannikuala. Boorad on tugevad külmad tuuled, mis puhuvad maismaa kõrgematelt aladelt merele. Eriti tugevad on nad Aadria mere põhjaosas ja Vahemere Prantsusmaa poolses osas, samuti Musta mere, Novosibirski ja Novaja ­ Zemlja rannikualadel. Viimases kahes on talveperioodil mõõdetud tuule puhanguliseks kiiruseks 50 ­ 60 m/s, mida saadab tavaliselt ka suur temperatuurilangus. Boorast tingituna võib neis paigus suvisest ilmast mõne hetkega saada talv. On esinenud juhtumeid, kus boora kätte jäänud laevad kiiresti jäätuvad, kaotavad püstivuse ja hukkuvad. Boora "eluiga" on tavaliselt kaks kuni kolm päeva.

Meretranspordi geograafia
Kariibi meri
8
doc

Kariibi meri

.............................................................................................................7 KESKKONNA PROBLEEMID......................................................................................... 7 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................8 MERE ASEND Kariibi meri asub Lõuna-Ameerika ja Põhja-Ameerika vahel. See meri on Atlandi ookeani poolkinnine osa. Kariibi meri hõlmab Ameerika Vahemere lõunaosa ning asub troopilises kliimavöötmes. MERE NIMI Ammustel aegadel oli Kariibil merel teine nimi ­ Karaiibi meri. Karaiibid olid keelelt kokku kuuluv indiaani hõimurühm Lõuna ­ Ameerika põhjaosas, kunagi varem ka Antillidel. See hõimurühm elatus maaviljelusest ja karjakasvatusest, kuid olid ka tuntud kui sõjakad inimsööjad. Koloniseerimisajal hävitasid hispaanlased Antillide karaiibid peaaegu täiesti.

Geograafia
Must meri
12
docx

Must meri

Teemaks valisin Musta mere, sest mulle pakub huvi selle uurimine, kuna ma sain oma eelnevaid teadmisi kinnistada ning sain ka omandada palju uusi ning huvitavaid fakte ja aspekte antud mere kohta. Kindlasti oleks üheks põhjuseks - soov oma saadud teadmisi tutvustada kaasüliõpilastele. Paiknemine Must meri (vene keeles , ukraina keeles , bulgaaria keeles , vene keeles rumeenia keeles Marea Neagr, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles [savi zgva]) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. [4] Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu. Must meri asub järskude äärtega nõos

Geograafia
10-klassi loodusgeograafia
9
doc

10. klassi loodusgeograafia

PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osa­mullavesi, tahke osa ­ 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõikumine, pragudes vee jäätumine (m?

Geograafia
Mereteaduse mõisted
7
doc

Mereteaduse mõisted

Mereteadus Hüdroloogia tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast: hydor(vesi) ja logos (õpetus, teadus). See termin tähendab õpetust veest kõige laiemas mõttes, õpetust maakera vetest. Hüdroloogia ­ teadusharu maakera vesikestatas (hüdrosfäärist). Sisevete hüdroloogia Merehüdroloogia ehk okeanoloogia ehk okeanograafia ehk mereteadus Teadus jõgedest ehk potamoloogia Teadus järvedest ehk limnoloogia Teadus soodest ehk telmatoloogia Teadus liustikest ehk glatsioloogia Mereteadus käsitleb mitmesuguseid maailmamere nähtusi ja protsesse. · Füüsikalisi ­ merevee liikumine; · Keemilisi ­ vee keemilist koostist: · Geoloogilist ­ ookeanipõhja geoloogilist kujunemist ja arengut; · Bioloogilisi ­ mereelustiku probleemid. Mereökoloogia on teadus seostest mere keskkonnatingimuste ja elustiku erinevate komponentide vahel.

Mereteadus
Geograafia konspekt-mullad-atmosfäär-hüdrosfäär
16
doc

Geograafia konspekt: mullad, atmosfäär, hüdrosfäär

hääbuma. · Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonna puhul vastupidi. See on tingitud pilvedest. Kõige rohkem esineb tsükloneid sügisel ja ka talvel, kevadisel ja suvisel ajal on suurem osa ilma kujundamisel antitsüklonitel. Madalrõhu lohk- tsükloni väljasopistunud osa. Kõrgrõhuhari- antitsükloni väljasopistunud osa. LÕUNATSÜKLONID · Nimetatakse selliseid tsükloneid, mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole. Nendega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID · Kaugus ekvaatorist, kaugus ookeanist(mereline või mussoonne), mere hoovused, pinnamood. ÕHU SAASTUMINE · Saasteained sattuvad atmosfääri nii inimtegevuse tagajärjel kui ka looduslikul teel. · Inimtegevus: kütmisel tekkiv suits, autode heitgaasid, soojuselektrijaamad,

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun