maalapike, kus saab elada. See on higi ja pisaratega välja teenitud iseseisev Eestimaa! Kuid mis toimub tegelikult meie riigis täna? Kuidas oleme kujunenud alates ajast, kui Lennart Meri presidendiks tõustes lausus: ,,Ma saan lubada ainult higi, verd ja pisaraid." ? Selle lause peale inimesed lausa naersid teravmeelselt. Keegi ei uskunud, et nõnda raske võib olla tõesti otsast peale alustada. Kõigile oli tähtis meie vaba kodumaa ja meie rahvus, mida nimetame eestlaseks. Igas riigis on erisugused traditsioonid, sotsiaalne kihistatus ja klassid. Nii on ka meil. Nõnda võib sarkasmiliselt nimetada ka traditsiooniks valmiste eel toimuvat . Sel perioodil poliitikud lubavad maad ja ilmad kokku, kui hääletaks inimene vaid tema poolt. Kuid pärast nö võimule saamist, sätitakse end jälle puhkereziimile kuni järgmiste valimisteni. Selline on meie ''esimene'' Eesti.
põhjustega ei saa minna lõpmatuseni nagu ka toimivpõhjusteni. Järelikult peab esitama postulaadi millelegi, millel eksisteerimise põhjus puudub see on Jumal. 4. Kõik asjad omadustelt sarnanevad ja lähenevad mingitele üldisematele asjadele nagu asi, mis on kuum, läheneb kõige enam tulele, mis on kõige kuumem. Selgub, et peab olema miski, mis on kõikide asjade headuse ja muude täiuste põhjuseks, mida nimetame Jumalaks. 5. Looduslikud kehad, vaatamata sellele, et neil puudub tunnetus, tegutsevad sellise kindla eesmärgi poole, mis on kõige parem. Näiteks puud kasvavad vertikaalsuunas, et pinged tüves ja maas olevates juurtes minimaalsed oleksid. Järelikult peab olema keegi, kes looduslikke kehi nende eesmärkide poole seab, teda nimetatakse Jumalaks.
Ta oli uhke oma mehe üle, isegi siis kui ta leidis ta teise naise majast. 2003. aastal etendati "Nipernaadit" nii Vanemuise kui Ugala suvelavastusena. Vanemuise lavastusest on pärit järgmised laulusõnad. Kas sinu arvates iseloomustavad need Nipernaadit õigesti? Kas selliseid inimesi on palju või on nad pigem erandid? Laulu sõnad on väga õiged, käivad just sellise rändava elu kohta, nagu oli Toomas Nipernaadil. Selliseid inimesi on kindlasti veel, meie nimetame neid Casanovadeks. Nipernaadi oli justkui tolle aja Casanova. Samas oli ta hea südamega, tahtis alati aidata ja tegi pigem head, kui halba. Selliseid seljakoti rändureid vast ikka kohtab, kuid tänapäeval pole enam inimestes säilinud seda lihtsameelsust, et kõikke uskuda. Praegusel ajal saad sa igalt poolt inimese tausta kontrollida, selline luiskamine tuleks kiiresti välja.
See ongi punkti P harmoonilise võnkumise võrrand. Lähtudes endiselt ühtlasest ringliikumisest, oletame, et liikumise alghetkel asub punkt asendis P0 ja liigub esialgu üles kõrguseni r , siis alla kõrguseni r ja siis jälle üles. Punktile P0 vastas ringliikumisel pöördenurk 0, mida nimetati algfaasiks. See nimetus jääb kehtima ka võnkumise puhul. Punkti asukohale mingil suvalisel ajahetkel t vastas pöördenurk . Siin nimetame seda suurust faasiks ja see avaldub nii nagu pöördliikumise puhulgi valemiga = t + 0. Suurus oli pöördliikumisel nurkkiirus. Siin kannab see nimetust ringsagedus. Suurus r oli ringliikumise puhul ringjoone raadius. Siin kirjeldab ta maksimaalset kaugust nullpunktist ja kannab amplituudi nime. Punkti kaugus mingil ajahetkel nullpunktist z on hälve. Vähim ajavahemik, mille jooksul tehakse täisvõnge, on periood T. Seda terminit võib
kolmemõõtmeline - pikkusele ja laiusele lisandub veel kõrguse mõõde. Aeg - selline vaatleja kujutlus, mis tekitatakse liikumiste omavahelisel võrdlemisel. Aeg järjestab sündmused omavahel varem või hiljem toimunuteks. Aja mõiste kujundamiseks on vaja vähemasti kolme keha: taustkeha ning veel kahte liikuvat keha, mille liikumisi me omavahel võrdleme. Aja mõõtmine - võrdleme ühe keha liikumist mingi etalonkeha sees toimuva liikumisega. Seda erilist keha me nimetame kellaks. Liikumine - kehad ei ole mitte alati üksteise suhtes paigal nad liiguvad Liikumise suhtelisus - liikumine on alati suhteline, ühe keha liikumist saab vaadelda vaid mingi teise keha suhtes Liikumise üldmudelid - kulgemine (ehk translatsioon, kui keha kõik punktid liiguvad ühtemoodi ehk ühesuguseid jooni mööda, siis jääb keha asend ruumis samaks. Kulgeval liikumisel muutub keha asukoht.), pöörlemine (ehk rotatsioon,
korrutiste summana: N = . . . . + a3 p3 + a2 p2 + a1 p1 + a0 p0 + a-1 p-1 + a-2 p-2 + . . . . , kus a on järk jap on arvusüsteemi alus. 11. Millise numbri lisamine täisosa ette või murdosa lõppu ei muuda arvu väärtust? Nulli lisamine täisosaette või murdosa lõppu ei muuda arvu väärtust. 12. Mis on arvu tüvenumbrid? Tüvenumbrid on arvu numbrid alates madalaimast mittenullisest numbristkuni kõrgeima mittenullise numbrini. 13. Millist teisendust nimetame ka arvu ,,väärtuse leidmiseks"? Väärtuse leidmise all mõeldaksekümnendsüsteemi teisendamist. 14. Mida näitab arvu järel olev indeks? Arvu järel olev indeks näitab kasutatavat arvusüsteemi. 15. Milline on lihtsaim võimalik arvusüsteem? Lihtsaim arvusüsteem on kahendsüsteem. 16. Kuidas on määratud arvujärkude kaalud kahendsüsteemis? Kahendsüsteemi järgukaalud on arvu 2täisarvastmed. 17. Kuidas toimub arvu teisendus mingisse teise arvusüsteemi?
maastikke hinge pilguga. Mickiewicz lõpetab ballaadi iseloomuliku sõnastusega: ,,Sul peab olema süda ja sa pead südamesse vaatama!". Mina püüan oma tudengitele sedasama edasi anda. Selleks, et mitte piirduda vaid viidetega hetkel ebapopulaarsele Mickiewiczile, tsiteerin ma siinkohal Baudelaire'i. Prantsuse luuletaja kirjutas kriitilistes esseedes kogumikus ,,Salongist 1859" maastiku kohta järgmist: ,,Kui puude, mäestike, vete ja majade kooslus, mida me nimetame maastikuks, on ilus, siis ei ole ta seda iseeneslikult, vaid läbi minu, minu armulikkuse, tänu ettekujutusele või tundele, mida ma temaga seon". Ma ei usu, et paljud poola maastikumaalijad vastavad Baudelaire'i nõudmistele. Kui mõned neist olid tõepoolest pintsliga töötavad luuletajad..., siis pakkus nende poolt maalitud loodus alust metafüüsilistele mõtisklustele. Seal ,,lubab taust tulla mõtteil", nagu sõnastas selle kord poola romantik Norwid.
Mina ja Eesti elu Kui küsida: miks me selles riigis ikka veel elame, kas see on meie jaoks perfektne keskkond, kas me oleme kindlad, et me üldse siia riiki kuulume, kas me jääme siia igavesti elama ja kui siis miks, kas kuskil on ka paremat paika kui see siin? Neid küsimusi on palju ja rohkemgi veel, aga kas kõigile neile on ka vastuseid? Kuna me siin riigis sündisime ja elasime kuni praeguse ajani, siis nimetame seda oma sünnikohaks selleks ilusaks paigaks, kus veetsime meeletult lõbusa lapsepõlve, kus kaklesime oma vanematega, õdede ja vendadega. See paik, kus laususime oma esimesed sõnad, astusime esimesed sammud ja leidsime oma esimese armastuse, need hetked kus nutsime ja naersime koos oma sõpradega. Seda kõike on meeletult palju ja see on lihtsalt liiga hea, et sellest kergekäeliselt loobuda. Need on ju ometigi meie mälestused.
Mootori elektroonika (leo nirg) - Mootori elektroonika ülesanne on valmistada õige küttesegu.. ! - Väntvõlli pöörlemis kiirus (ennegi speed sensor) Kui signaal ära kaob siis mootor jääb seisma, kui andur ei toimi siis mootor ei käivitu. Anduriasjanduseks nimetame siin füüsika ja keemiasuuruste elektrlist mõõtmist: Mõõtesuurus võib olla nt. - Temperatuur' - Pöörlemissagedus - Rõhk - Nurk vm asend - Voolukiirus - Kiirendus ja vibratsioon - Keemiline koostis Anduri ülesanne on muuta mehaaniline olek, elektriliseks signaaliks.! - Läb õhufiltri siseneva õhu hulga anduri signaalist arvutile vastavalt tegelikuele õhukogusele, mis antakse mootori silindritele
Sisekliendi ja väliskliendi ootused müügiprotsessis Sisekliendiks nimetame me organisatsiooni töötajat. Väliskliendiks võime pidada isikut kes ostab meie teenust või kes külastab meie ettevõttet. Nendel kahel kliendil on väga erinevad ootused müügiprotsessis. Alljärgnevalt uurimegi neid ootusi. Siseklient on ettevõtte töötaja, kes allub antud organisatsiooni juhile, kus ta töötab. Sisekliendiga on sõlmitud tööleping (või töövõtuleping) kus välja toodud tema tööüesanded.
2. Millised suurused (4) iseloomustavad liikumist? Trajektoor, teepikkus, aeg, kiirus 3. Milline võib olla keha trajektoor? Sirgjooneline või kõverjooneline 4. Kas järgmised kehad liiguvad sirgjooneliselt, või kõverjooneliselt? a)Kuu Maa suhtes b)Kuul püssirauas c)Kellaosuti otspunkt d)Liinibuss Tartu linnas e)Õun tuulevaiksel päeval puu otsast alla kukkudes 6. Mis on trajektoor? Joon, mida mööda keha liigub. 7. Aga kuidas nimetame me trajektoori, mis on ära mõõdetud? Keha trajektoori pikkus on teepikkus. 8. Teepikkuse tähis ja ühik? Tähis s Ühik m, cm, mm, dm, km jne 9. Mida näitab aeg? Aeg näitab liikumise kestvust. 10. Aja tähis ja ühik! Tähis t Ühik sek, min, h, õp ... 11. Kuidas leiame Tartust Tallinna sõitva auto kiiruse, kui teame teepikkust ja sõitmiseks kulunud aega? Jagame teepikkuse sõiduks kulunud ajaga. 12. Valem: V=s/t 13. Kiiruse ühik ja tähis: Tähis v Ühik km/h ; m/s
ainult niivõrd, kuivõrd see loomulikult ja sama hästi kui iseeneslikult tuleneb vigadest endist ega ole teiste poolt sihilikult kavatsetud puhtalt karistamise eesmärgil. Ma püüan niiviisi väita, et need ebamugavused, mis vältimatult kaasnevad teiste ebasooda suhtumisega, peaksid olema ainsad, mida inimesele kunagi tuleb taluda oma käitumise ja loomuse nende tahkude tõttu, mis puudutavad tema enda heaolu, kuid ei riiva teiste inimeste huvisid temaga suhtlemisel. See, mida me nimetame kohustuseks iseenese suhtes, ei ole sotsiaalselt obligatoorne muidu, kui olud ei tee sellest samal ajal kohustust teiste suhtes. Samas mis kasu sellest on kui inimene nendes küsimustes ühiskonnale vastust peaks andma. On hoopis teine lugu, kui ta on rikkunud reegleid, mis on vajalikud ligimeste kaitseks, kas siis individuaalselt või kollektiivselt. Tema teod puudutavad teisi, ning ühiskond kui kõigi oma
Muutub magnetvälja tugevus Vooluallikas voolu genereerija, seade, kust vooluring saab voolu. Elektromagnetiline induktsioon nähtus, mis seisneb selles, et muutuv magnetväli tekitab elektrivälja. Elektrivoolu tekkimine suletud juhtivas kontuuris seda kontuuri läbiva magnetvälja muutumisel. NB! Mitte segi ajada magnetilise induktsiooniga, mis on magnetvälja tugevust kirjeldav suurus. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetame nähtust, kus magnetvoo muutumine kutsub kinnises kontuuris esile elektromotoorjõu, mis on võrdeline magnetvoo kahanemise kiirusega: , st magnetvälja enda muutus. Miinusmärk tähendab seda, et induktsiooni elektromotoorjõu poolt esile kutsutav vool takistab magnetvoo muutumist - tema magnetväli on suunatud esialgsega samas suunas, kui magnetvoog väheneb ja vastassuunas, kui magnetvoog suureneb. 1
D-vitamiini on vaja stabiilse närvisüsteemi säilitamiseks. 3. Neuroloogilisi häireid iseloomustavad kangus/jäikus, treemorid, takistatud liikumine ja koordinatsiooni puudumine. Need tulenevad geneetilistest häiretest, infektsioonidest, elustiilist, ajukahjustustest, alatoitumisest, seljaaju vigastusest ja närvivigastusest. 4. Lastel on esinema hakanud üha rohkem stressi ja depressiooni. Põhjuseks võib olla ühiskonna kiire areng. Paljudel lastel on peavalud, mida nimetame pingepeavaludeks. Paljudel on koolistress. Ei ole isegi nii palju depressiooni, kuivõrd seda koolistressi. Selle tagajärjel tekivad need peavalud, mida on äärmiselt raske ravida. Depressiooni vastu aitab keskkonnavahetus, elureziimi muutus, vahel on väga otstarbekas arvutimängud ära koristada. 5. Narkootikumid- Kõik narkootilised ained mõjutavad inimese meeleelundeid. Ained muudavad olulisi psüühilisi funktsioone, näiteks ärkvelolekut, valutundlikkust,
12. Rituaalid ja siirderituaalid. Rituaalid on kultuurist tulenevad meetodid, mis aitavad kohaneda inimgruppidega ja rahutust tekitavate sündmustega (näit. pulmad, matused). Siirderituaal on avalik tseremoonia, millega tähistame in. positsiooni muutumist ühiskonnas (näit. leeriskäimisega saab õiguse laulatusele). Rituaalide eesmärgiks on tugevdada kollektiivseid väärtusi, võtta mure tundmatuse ees, hoida in. tundeid grupi kontrolli all. 13. Mis on sotsialiseerumine? ... nimetame eluaegset õppimise protsessi, mille käigus in. omandab kultuuri ja õpib tundma iseennast, oma sotsiaalset mina ehk "kes ta on?" ja "mis ta on?". Sotsialiseerumise protsess: selle protsessi ajal õpib in. staatusele kohaseid rolle (õpitakse rollikäitumist). Kui in. saavutab mingi staatuse, peab ta ära õppima rolli, mille õppimine sisaldab: * vajaliku info e teabe andmist, * peab olema võimalus harjutada (praktika),
Ideede maailma saab vaid mõtlemise abiga. Platoni järgi kuulub kõige aluseks olev tuum, mis teeb võimalikuks teadmise ja tarkuse, ainult ideede maailma. Ideede maailmas on iga näilises maailmas eksisteeriva eseme kohta idee."Me räägime kaunist kui sellisest ja hüvest kui sellisest- ja see käib kõigi asjade kohta, millest seni oleme rääkinud ja paljususest: teiselt poolt ütleme, et neile vastab üks idee, mis on ainus ja nimetame seda selleks, mis see asi tegelikult on."3 Näiteks kui 1 Phaedon, 79 d, Teokset, osa 3. 2 Riik 516 d, Teokset, osa 4. 3 Ibid, 507 b. hing on ideede maailmas näinud hobust saab ta näilises maailmas selle meelde tuletada ja seega nimetab hobuse hobuseks. Platon ei usalda meelelist taju vaid teadmist, sest teadmine on suunatud teistele asjadele kui arvamus või usk. "Arvamus on midagi muud kui teadmine","kumbki neist on võimeline eri asjadeks"ja "neil kummagil on erinev objekt"
komisjoniliikmed selle rühma suhtes väga tugevaid hinnanguid, leides, et nende noorte koht ei ole alaealiste komisjonis, kuna pahatihti on nad ise ohvrid või lihtsalt käitunud rumalalt. 3. HARIDUSTAUST JA VABA AEG 3.1. Komisjoni suunatud alaealised koolitüübi ja õppevormi alusel Eesti koolisüsteemis pole erivajadustega õpilaste koole selgelt määratletud, kuid üldiselt võib neid jagada kerge vaimupuudega laste koolideks, mida nimetame abikooliks (nt Kiigemetsa Jõgevamaal), ning mitmesuguste krooniliste haigustega laste koolid (sh närvisüsteemi häiretega lastele nagu Vastseliinas või Orissaares) neid nimetame sanatoorseteks koolideks. 3.2. Kooli hinnang alaealise õppeedukusele Tervelt 12% alaealiste kooliedukuse kohta pole infot. Õpetajad hindavad 17% alaealiste õppeedukust heaks või isegi väga heaks. Keskmiseks on õpetajad hinnanud alaealise
Ometi ei saa looduslike ja materiaalsete asjade puhul definitsioonid seda pahet arstida; sest ka definitsioonid ise koosnevad sõnadest, ja sõnad sigitavad sõnu; nii et tarvis on pöörduda üksikjuhtude, nende jadade ja ridade poole; nagu me varsti ütleme, kui me jõuame mõistete ja aksioomide moodustamise viisi ja laadi juurde. Viimaks on iidolid, mis on inimvaimudesse rännanud mitmesugustest filosoofiate dogmadest, ja samuti äraspidistest tõestuste seadustest; mida me nimetame teatri-iidoliteks; sest nii palju kui on omaks võetud või leiutatud filosoofiaid, nii palju on meie arvates lavastatud ja mängitud näidendeid, mis on esile kutsunud väljamõeldud ja lavalisi maailmu. Ja me ei räägi ainult nendest, mis meil juba on, ega ka vanadest filosoofiatest ja sektidest, sest saab koostada ja kokku panna palju teisi niisuguseid näidendeid; kuna ometi täiesti erinevate vigade põhjused on sellegipoolest peaaegu ühised. Jällegi, me ei pea seda silmas ainult
Valguse difraktsioon. Valguse difraktsioon on nähtus, mis laseb otsustada, et valgus on laine. Valguse difraktsiooniks nimetame valguslainete paindumist tõkete taha. Difraktsiooninähtus esineb ka mehaaniliste lainete korral, näiteks merelained või häälelained, ka need painduvad tõkete taha.Kui paigutada laine levimise teele ette takistus, avaga ekraan, siis on võimalikud kaks juhtu. Laine, mis pääseb avast läbi tekitab laine ainult ava taga ja ekraanil näeme ava suurust valguslaiku. Kui aga tagada teatud tingimused tekitab seesama laine valgustatud ala ka selles
teostamast oma tahtmist. Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud. Looduslik takistus on näiteks see, kui tahan külas olles, et kõht ei saaks nii ruttu täis, kuid kõht ikkagi on juba lõhki minemas. Ühiskondlik takistus on näiteks see, kui tahan jalakäijana suvalises kohas üle tee minna, kuid võimaliku karistuse ähvardus takistab mind. Kas märkame ka tahtevabaduse puudumist? Aeg-ajalt ehk tõesti - näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Aga kas me üldse oleme kunagi oma tahtmiste peremehed? Meie kujundajateks on ilmselt keskkond, kasvatus ja haridus. Kui eeldada, et niisama ei teki midagi, et kõigel on oma põhjus, siis kas pole ka meie tahtmistel alati põhjus? Siin tekibki determinismi ehk tahtevabaduse probleem. Determinism on arusaam, et miski ei toimu ilma
Peale selle kuulvad sinna gaas- ja tolmudud, supernoovade plahvatusjäägid, tähekettad. Kõik need objektid kuuluvad tohutu suurde tähtede-, gaasi- ja tolmukogumisse, mis on ligikaudu kettakujuline. Selle läbimõõt on üle 100000 valgusaasta, maksimaalne paksus neli kuni viis korda väiksem. Kettakujulist kuhjumist ümbritseb kroon ehk halo, mis koosneb hõredast gaasist ja mõnedest õige vanadest objektidest, nagu kerasparved ja teatavad muutlikud tähed. Linnutee tähesüsteemi nimetame lühemalt Galaktikaks (kr. keeles piimatee e. -ring). Peale meie tähesüsteemi on olemas veel sääraseid, neid kõiki nimetatakse galaktikateks. Oma tähesüsteemi aga märgime neist erinevalt suure algustähega. Galaktika on üks suuremaid tähesüsteeme omataoliste hulgas. Ta sisaldab ligi paarsada miljardit tähte, mille kogumass ületab Päikese massi umbes sama arv kordi. Päike on teiste tähtedega võrreldes oma massilt, heleduselt kui ka pinnatemperatuurilt keskmine täht
Sõbrad, on inimesed kelleta paljud meist elada ei suudaks. Mõndadel on palju sõpru, mõnedel ainult paar. Meil on tuttavad, kellega me eriti ei suhtle. Võib-olla oleme me neid ainult kas või paar korda näinud-rääkinud,aga me nimetame neid ikkagi sõpradeks.Nad on ikkagi meie jaoks olemad kui meil midagi vaja on, aga me ei suhtle nendega palju.On ka sellised,kellega me pole kordagi kokku saanud, sa lihtsalt suhtled nendega arvutis, interneti sõbrad või nii. Ma eelistaks tuttavaid, kellega ma olen vähemalt ühe korra elus kokku saanud. Siis on meil sõbrad, sõbrad on üldjuhul inimesed kellega sa oled olnud koos kaua,aga neid tekib aina juurde mõned jäävad kauaks sinu sõbradeks, mõned kaovad ruttu.Sõbrad on need, kellega sul on tülisi, aga sa oled nendega ikkagi sõbraks jäänud, nad on sinu jaoks olemad,nad ei plõksi sinuga, nad mõistavad ja toetavad sind,nad hoolivad sinust ja sina hoolid neist,nad on kurvad kui sinuga midagi halba juhtub,na...
d)Võnkering on süsteem, mis tekitab muutuva voolu, mille sagedus on määratud võnkeringi moodustavate kehade omadustega. Võnkeringis toimuvate elektrovõnkumiste omavõnkeperioodi määrab Thomsoni valem 11. Selgita Thomsoni valemi (kus kasutame, seal olevaid suurused, ühikuid). Thomsoni valem- võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 LC Võimaldab arvutada perioodi või sagedust. 12. Mida nimetame elektromagnetlaineks? * Elektrivälja muutumine ühes punktis kutsub esile muutuva magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub esile elektrivälja muutuse naaberpunktis. Igasugune elektri- või magnetvälja muutus levib ruumis lainena. Seda lainet nimetatakse elektromagnetlaineks. Vaakumis levib see kiirusega 3 * 108 m/s. * Ruumis lainena leviv elektromagnetväli. Ta on energia- ja impulsikandja. 13. Mis on modulatsioon ja demodulatsioon?
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTITEENINDUS Kertu Sõber Tarkvaratehnika ja VBA Juhendaja: Sander Mets Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Tarkvaratehnika.......................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Eesmärgid............................................................................................................................3 Tarkvaratehnika.................................................................................................................. 3 VBA..................................................................................
et keegi ootab teda. Temas oli juba väsimus ja nõrkus, kuid ta soovis siiski printsi lugusi kuulata tema planeedist. ▫Kas, kuidas ja mil määral seostub teos tänapäeva eluolu ja nähtustega? Töö näiteid. Mina tundsin, et tänapäeva seos oleks sellega, et kasvades me läheme kaasa ühiskonna normidega. Täiskasvanud inimene hindabki maja väärtust rahas, ehk mida suurem ja uhkem, siis ilmselt on ka kallis. Lapsena siiski me mõtleme, et meil on kõigest maja kus elada ning nimetame seda kodus olenemata selle suurusest või rahalisest väärtusest. ▫Kirjelda autori stiili, sõnavalikut, kujundikasutust. Raamat oli kergesti loetav. Oli lihtsate sõnadega, mis on ka lapse jaoks mõistetavad. Kogu raamat oli lihtsalt ja minimalistlikult kirjutatud. Midagi ei olnud üle paisutatud, ega liialdaselt kirjeldatud. ▫Kirjuta teosest välja sulle tundmatud sõnad/väljendid ja leia nende tähendus. Tundmatud sõnad puudusid.
16 erinevat järguväärtust Küsimus 10 sisesta õige arv: Õige Täisosa madalaima järgu kaal suvalises Mark 1 out of 1 arvusüsteemis on: Vastus: 1 Küsimus 11 Millist teisendust nimetame ka arvu "väärtuse Õige leidmiseks" ? Mark 1 out of 1 Vali üks: teisendus kaheksandsüsteemi teisendus kuueteistkümnendsüsteemi
Tugev rahvusvaheline surve on andnud tulemusi. Vaalajaht on enamikus riikides lõpetatud. Rahvusvaheline koostöö aitab oluliselt kaasa looduskaitseliste teadmiste levikule, juhtides tähelepanu võimalikele ohtudele looduses. Riikidevahelist looduskaitsealast koostööd reguleerivad mitmesugused lepped. Eesti on sõlminud kahepool- sed koostõõlepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga. Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rah- vusvahelise organisatsiooni liige. Nimetame siin eelkõige Maailma Looduskaitse Liitu (IUCN). Ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega. Rahvusvaheline koostöö ei toimu aga kaugeltki vaid valitsuste tasemel. Tähtis osa on loomaaedadel ja botaanika- aedadel, muuseumidel, õppe- ja teadusasutustel, seltsidel ja ühingutel. Eesti looduskaitsega seotud valitsus- välistest organisatsioonidest tuleks eelkõige nimetada Eestimaa Looduse Fondi, Eesti
04.05.2012 Liina Põldra ÄR1 Sisekliendi ja väliskliendi ootsued müügiprotsessis Sisekliendiks nimetame me organisatsiooni töötajat. Väliskliendiks võime pidada isikut kes ostab meie teenust või kes külastab meie ettevõttet. Nendel kahel kliendil on väga erinevad ootused müügiprotsessis. Alljärgnevalt uurimegi neid ootusi. Siseklient on ettevõtte töötaja, kes allub antud organisatsiooni juhile, kus ta töötab. Sisekliendiga on sõlmitud tööleping (või töövõtuleping) kus välja toodud tema tööüesanded.
Ärkamisaeg Mis on ärkamisaeg eesti kultuuris? Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Väljapaistvad rahvusliku kultuuri viljelejad olid pastor Jakob Hurt, Mihkel Veske, kirjanik Friedrich Kuhlbars ning teised eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad. ...
5. Vastandarv- Naturaalarvu n vastandarvuks nimetatakse sellist arvu -n, mis rahuldab võrdust n + ( -n ) = 0. 6. Täisarvude hulk- · Naturaalarvude hulk on täisarvude hulga osahulk · Z = {....-2; -1; 0; 1; 2; ......} · Jaguneb naturaalarvudeks ja negatiivseteks arvudeks a 7. b Murdarvud- Kui täisarv a jagub täisarvuga b, siis on jagatis täisarv, kui aga ei jagu, siis nimetame saadud arvu murdarvuks ja tähistame sümboliga (reaalarvu, mis ei ole täisarv.) 8. Ratsionaalarvude hulk- Täisarvud koos murdarvudega moodustavad ratsionaalarvude hulga 9. Irratsionaalarv- Lõpmatud mitteperioodilised kümnendmurrud 10. Reaalarvude hulk- Irratsionaalarvud koos ratsionaalarvudega moodustavad reaalarvude hulga. 11. Kompleksarv-
Nüüd on see soojalembene lõunapoolne putukas jõudnud juba Tartu lähistele Kärevere kanti, aga võib- olla ka mujale. Teine rühm herilasi ehitab oma pesad maa õõnsustesse, näiteks väikese närilise urgu. Sedamööda, kuidas paberist pesa mõõtmed suurenevad, laiendatakse tühemikku sealt pinnast välja kaevates, nii et suve lõpul võib pesa ise olla priske kapsa suurune ja paikneda sellele vastava suurusega koopas. Seda rühma nimetame maaherilasteks, siia kuuluvad kaks väga tavalist ja suve lõpul tihti tüütut liiki: liht-maaherilane ja täpik- maaherilane. Kolmas ruske maaherilane teeb tagasihoidlikke väikesi pesi ning inimesi tavaliselt ei tüüta. Mõlemas rühmas, maa kohal ja all elavate liikide hulgas, tuleb ette ka erandeid. Vapsikut on nähtud pesitsemas kompostihunnikus ja tõenäoliselt mingis maa-aluses õõnsuses rannavallis. Täpik-maaherilase pesa on nähtud viie meetri kõrgusel tellisseinal,
Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatompommi ja suure tegevusraadiusega raketti. Põhiliselt võideldi ikka samade või täiustatud relvadega millega võideldi esimeses maailmasõjas. Suurim areng oli lennukite ja tankide vallas. 9. mail 1950 tegi Prantsuse välisminister Robert Schuman Euroopa rahvastele rahumeelse koostöö, ühinenud Euroopa ettepaneku. Seda päeva, viis aastat peale ametlikku relvarahu Euroopas, nimetame täna Euroopa päevaks. Tema ja paljude teiste tolleaegsete humanistide mõte oli luua sõdadeta Euroopa, kus eurooplased saaksid nautida jõukust, mida nad on põlvkondade jooksul oma targa ja tubli tööga loonud. Sellega peaks olema juba ammu tõmmatud kriips alla sõjakoledustele Euroopas. Eesmärgiks oleks, et nendest ajaloolistest vigadest õpiksid tulevased põlvkonnad, et nad oleksid targemad, et vältida neid tohutuid purustusi ja inimohvreid, mida sõjad on
2. Raadio - raadioaparaadist meieni kostev helide maailm, milles segunevad sõnad, muusika, aga ka kõik muud kõrvaga kinnipüütavad helid loodushäältest inimese kunstlikult tekitatud heliefektideni välja. Raadio annab teavet ümbritsevas maailmas tehtava kohta. 3. Televisioon - maailm, milles tegutsevad kujutis ehk pilt ja kõikvõimalikud helid: tekst, muusika, loodushääled, ka inimese tekitatud heliefektid. Kõik on liidetud tervikuks, mida nimetame audiovisuaalseks meediaks. 4. Internet - telekommunikatsioonivõrgu kaudu loodud andmeside, mis võimaldab infovahetust vastavate tehniliste seadmete ja andmeside protokollide vahendusel. Internetis on esindatud kõik eelnevad meedialiigid. Meedia ajaloost Trükised Trükised olid need, mis panid aluse ajakirjandusele kui meediale. Trükipressi leiutas 1450. aastal Saksa käsitööline Johann Gutenberg. Enne seda kopeeriti ja illustreeriti raamatuid ükshaaval ja käsitsi
Me võime avaldada lisatud vektori baasi elementide kaudu. Antud baasis on vektorite koordinaadid üheselt määratletud; võrdsetel vektoritel on võrdsed koordinaadid. Baasivektorite arvu me nim selle vektori mõõtmeks(dimensioon). 5)Polaarkoordinaadid tasandil. (kõverjoonelised koordinaadid), mis on määratud polaarraadiuse(pikkus) ja polaarnurgaga. Seosed riskoordinaatidega x=r*cos ja y=r*sin ning r=x2+y2 ja =arctan y/x. 6)Maatriks, parameetrid, erikujulised maatriksid. Maatriksiks nimetame nende arvude tabelit, milles on m rida ja n veergu. Maatriksi rea elemendid on vaadeldavad n-mõõtmelise vektori koordinaatidena(reas asuvad sama vektori koordinaadid); veerud aga m-mõõtmelise vektori koordinaatidena(veerus on samanimelised koordinaadid). m=n ruutmaatriks; mn ristkülikmaatriks. Lisaks veel trapetskuju maatriks, kolmnurkkuju maatriks, diagonaalmaatriks, nullmaatriks, ühikmaatriks. Peadiagonaal ja kõrvaldiagonaal. Parameetrid: a ij-
[E. Mäesalu ,,Automaatreguleerimise teooria alused" lk 4-7] Ülekandetegur k Igale ARS elemendile esineb üks või mitu mõju naaberelemtidelt või väliskeskkonnast. Iga element avaldab mõju ühele või mitmele teisele elemendile. Kõiki tegureid, mis mõjuvad elemendile ning põhjustavad tema olekus muudatusi nimetadakse sisendsuurusteks (x). Suurused, mis iseloomustavad elemendi olekut ja mis tekivad sisendsuuruste tõttu, nimetame väljundsuurusteks (y). Kõikide ARS elementide väljundsuurused olenevad sisendsuurustest, mitte vastupidi. Elemendi staatilisestest omadustest on näha, kuidas on väljund sõltuvuses sisendist staatilises reziimis. Staatilises reziimis on elemendi sisendid ja väljundid konstantsed. Staatiliseks ülekandeteguriks (k) (võimendusteguriks) nimetadakse elemendi väljundi ja sisendi suhet staatilises reziimis. Staatiline ülekandetegur on dimensioonita
Sisse juhatus Elame infoajastul.Ühiskond areneb, inimesed hakkavad üha enesest mõistetavaks pidama töötamist arvutiga.Arvutid naelutavad inimesi tundideks enda ette.Miks küll see on nii sellele pole raske vastata.Arvuti võimuses on pakkuda meile elu lihtsustavaid programme ja võimaldab pääseda laia virtuaalmaailma , mida nimetame internetiks.Internetist saame mõõtmatul hulgal informatsiooni. Järgnev sisu tutvustab sulle meie ,,Sõbra" Arvutiga kaasnevaid ohte. Kasuta arvutid ohutult ja mõõdukalt. Kuvari mõju minu tervisele- Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks.Tuginedes faktidele võib öelda, et ainult väga väike osa kasutajatest kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemidetõttu.Tegelikkuses aga tekkinud
Airport Tantsud-the waltz Söögikorrad-dinner Muuseumide nimed- the National Keeled,kui pole sõna language- Museum Portugese aga The Portugese Language.. Tiitlitega kui inimese nime pole Sõnadega mainitud the Prince,aga Prince school,college,church,bed,court, Charles hospital,prison,university,home Hotellid-kui pole ülakoma s-the kui me nimetame eesmärgi,miks Hilton nad eksisteerivad Jim's in hospital(as a patient) Teatrid/kinod-the Royal Theatre Sõnadega this/that/these/those Ajalehed-the Guardian Omastavate omadussõnadega my house Rahvused-the French Transpordiliigid-by bus/train jne Pere nimed-the Browns sportmängud/mängud- tennis,chess
kauem. Kui päikeselaiku mõned päevad jälgida, on näha, et ta liigub üle Päikese esikülje. Selle põhjuseks on Päikese pöörlemine ümber oma telje. 7. Päike on gaasiline keha, mistõttu puudub tal kindel pind, aine tihedus muutub pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme Päikese serva teravana tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses kihis fotosfääris, mida võib samastada Päikese pinnaga. Fotosfäärist allpool olevat osa nimetame lihtsalt Päikese sisemuseks. Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks. Kuna see ühinemisreaktsioon nõuab kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja siis saab see toimuda vaid väga sügaval Päikese sisemuses (energiat tootvas tuumas). Eralduv energia läbib kolmveerandi teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (allpool kiiratud suure
Inertsimoment on aditiivne suurus, mis tähendab, et keha inertsimoment on võrdne tema osade inertsimomentide summaga. Sõltub keha massist ning sellest kuidas mass on seal jaotunud. Ainepunkti inertsimoment on tema massi ja pöörlemisraadiuse ruudu korrutis. Inertsimoment iseloomustab keha inertsust pöörleval liikumisel. 3. Pöörleva keha kineetiline energia. Välisjõudude töö pöörlemisel. Keha pöörlemine ümber liikumatu telje. Pöörelgu keha ümber liikumatu telje, mille nimetame teljeks z. Elementaarmass mi joonkiiruse võib esitada kujul vi= Ri , kus Ri on mi kaugus z- teljest. Järelikult on i- nda elementaarmassi kineetiline energia . Keha kineetiline energia on tema osade kineetiliste energiat summa: . Seoses paremal poolel esinev summa on keha inertsimoment Iz pöörlemistelje suhtes. Seega on liikumatu telje ümber pöörleva keha kineetiline energia . Pöördliikumisel on massi osas inertsimoment, joonkiiruse osas aga nurkkiirus.
pealt mõistma tolleaegse ühiskonna kultuurimiljööd, kus juhid ja intelluktuaalid ei kahelnud vähimalgi määral inimeste rasside alusel järjestamise kohasuses ja sündsuses indiaanlased olid valgetest madalamal ja mustanahalised kõigist kõige madalamal. Üks grupp - nn. karmi käes poliitika pooldajad olid seisukohal, et mustad kuulusid madalamasse rassi ning nende bioloogiline staatus õigustas nende orjastamist ja koloniseerimist. Teine grupp nimetame neid leebe poliitika pooldajateks oli päri, et mustad olid alaväärtuslikud, kuid arvas samal ajal, et inimeste õigus vabadusele ei sõltunud nende intelligentsitasemest. Tol ajajärgul peeti valget inimest just selleks õigeks ja targemaks rassiks , kes peab inimkonda edasi viima, sest miks muidu ei ole suutnud musta rassi esindajad luua ühtegi püsivat tsiviliseeritud ühiskonda. Benjamin Franklin, kes pidas mustade alaväärtuslikkust tingituks ainuüksi kultuurilistest
rasvasisaldus. Keskmine tootmise tase jätkuvalt tõuseb iga aastaga ning tõuparandus kava (GGBP) on eesmärke suurendanud. Piimas sisalduva valgu protsenti lubati tõsta ja piimarasva protsenti samuti. www.guernseycattle.com 1.2.4 Välimus Lehm on kas oranž -punane värv või pruun ja valge. Jalgade kaitseks sõrad. Peas kaks lühemat sarve kandilise kujuga tagumik. http://howoh.info/et/pages/816857 1.2.5 Hooldamine Perioodi poegimisest poegimiseni nimetame poegimisvahemikuks. Lehmade söötmisel on siis väga ranged nõuded. Nendest mitte kinnipidamisel suureneb toiduvajadus 1 liitri piima kohta. Nädalapäevad enne poegimist tuleks silma peal hoida suurema toodanguga lehmadel. Kui lehma udar on liiga turses, tasub sööta lehma nõrgemalt kui tavalisel perioodil. http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/piimaveisekasvatus/sootmine/lehmade- sootmine#.WJ9ZYjt95PY KOKKUVÕTE
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKA ARUANNE Raha omadused ja sellega seotud terminid 2014 Sissejuhatus Raha on eksisteerinud juba väga pikka aega, kunagi kasutati meile tänapäeval teada sularaha asemel muid esemeid, nt karusnahku. Selle tõttu ei olnud raha väärtusel kindlat baasi. Tänapäeval on raha väärtus paika pandud, mis kõigub üldiselt vähe. Erinevates riikides on oma kursid ja igat raha saab ümber arvutada. Raha peamisd omadused, mille üle arutada: stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus. Raha omadused Raha vormid Kuna raha väljendab vahetusväärtust, siis võib see esineda mitmel erineval kujul. Tänapäeval on populaarsemad valikud: paberraha, metallraha (sendid, mündid jne.), väärismetallid, kalliskivid, võlakirjad jne. Kunagi kasutasid algelised rahvad näiteks ilusaid teokarpe, suuri kivirattaid, karusnahku ja muud sarnast. Kuid sellel algelisel ,,rahal" oli vigu,...
inimesel talitada omaenese hüvanguks nii, nagu ta ise tahab. 4) Inimesele võib esitada või isegi peale suruda kaalutlusi, mis teda otsustamisel abistavad, manitseda teda tugevdama oma tahet; aga lõplikult otsustab tema ise 5) Ja lõpuks, kui inimene oma pahede ja rumalustega ka teistele otseselt liiga ei tee, on siiski kahjulik tema halb eeskuju, ning teda peaks sundima ennast kontrollima nende nimel, kes tema käitumist nähes võiksid laostuda või eksiteele sattuda. 6) See, mida me nimetame kohustuseks iseenese suhtes, ei ole sotsiaalselt obligatoorne muidu, kui olud ei tee sellest samal ajal kohustust teiste suhtes. Samas mis kasu sellest on kui inimene nendes küsimustes ühiskonnale vastust peaks andma. 7) Ja lõpuks, kui inimene oma pahede ja rumalustega ka teistele otseselt liiga ei tee, on siiski kahjulik tema halb eeskuju, ning teda peaks sundima ennast kontrollima nende nimel, kes tema käitumist nähes võiksid laostuda või eksiteele sattuda.
valgustest,mida on üksteisest võimalik prisma abil eraldada . 15. Millest sõltub aine absoluutne murdumisnäitaja ? Valguse sagedusest või lainepikkusest. 16. Valguse dispersiooniks nimetatakse. valguse murdumisnäitaja sõltuvust sagedusest(lainepikkusest).Seda põhjustab valguse elektromagnetlainete vastastikmõju 17.Vikerkaare põhjuseks on : Vikerkaar tekib sellepärast ,et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskadeks. 18. Spektriks nimetame diagrammi mis : näitab valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste või sageduste järgi. 19.Spektreid tekitatakse spektraalaparaatide abil, mille põhiosaks on spektomeeter või spektroskoop. 20.Kiirusspektreid liigitatakse : pidevspektrid ja joonspektrid. 21.Spektraalanalüüs lubab spektri põhjal kindlask teha : üliväikesi ainekoguseid. 22. Aatom saab olla kindla energiaga olekus ,mida kirjeldavad energiatasemed ja neile vastavaid energiaväärtusi tähistavad arvud,mida
habilis ja H. erectus) tekkisid Aafrikas. H. erectus oli esimene inimlane, kes Aafrikast välja rändas ja asustas suure osa Euraasiast. 5. Nüüdisinimene – H. sapiens sapiens – asustas praktiliselt kogu Vana-Maailma ajavahemikus 50…40 tuhat aastat tagasi. Millised probleemid on ebaselged ja vaieldavad? Enamik nüüdsetest inimese evolutsiooni aktuaalsetest probleemidest on seda olnud antropogeneesi bioloogilise käsitluse algusest peale, kuigi osa neist on lisandunud hiljem. Nimetame siinkohal mõned olulisemad: 1. Inimese koht ja taksonoomiline tase kõrgemate primaatide (hominoidide) süsteemis. 2. Millised olid esimesed inimlased ja millal nad lahknesid inimahvide evolutsiooniteedest? 3. Kuidas klassifitseerida varaseid inimlasi? 4. Kuidas on kulgenud inimese evolutsioon esimesest inimliigist nüüdisinimeseni ja kui palju inimliike on eksisteerinud? Kust on pärit nüüdisinimene (H. s. sapiens)? 5. Millisel kohal inimese fülogeneneesis asuvad
nimetatakse irratsionaalarvudeks. Kõik ratsionaalarvud ja irratsionaalarvud moodustavad reaalarvude hulga. Kõigi reaalarvude hulga tähistame sümboliga R. Iga lõplikku kümnendmurdu a= , 12 ...n saab esitada lõpmatu kümnendmurruna kahel viisil: a = , 12 ...n 00... või a = , 12 ...(n -1)99... . Edaspidi välistame kümnendmurru esitamise kujul, mis lõpeb numbriga 9 perioodis. See eeldus võimaldab hõlpsamini defineerida reaalarvude võrdlemise eeskirjad. Seega reaalarvudeks nimetame kõiki lõpmatuid kümnendmurde, mis ei lõpe numbriga 9 perioodis. Reaalarvude võrdlemine Reaalarve a = , 12 ...n ... ja b = , 1 2 ...n ... nimetame võrdseteks, kui a = b, i = i , i = 1,2, .... Ütleme, et reaalarv a on suurem kui reaalarv b (ehk b on väiksem kui a), kui a > b või leidub k 1, nii et a = b, 1 = 1, ..., k -1 = k -1 , k > k. Reaalarv a on määratud, kui on teada eeskiri tema täiskoha ja iga kümnendkoha leidmiseks
lämmastik 78 % 2% hapnik 21 % -- süsihappegaas 0.03 % 97 % veeaur kuni 4 % 0.1 % inertgaasid 0.95 % ? Taevas Esimesteks verstapostideks taevas olid muistsetel kalendritegijatel Kuu ja Päike. Päikesekiire langemine altarikivile tähistas aasta vahetumist nii Inglismaal Stonehenge'is kui asteekide Päikesepüramiidil. Täpsemaks mõõtmise saamiseks pidid tegema mõõteriista -- nimetame teda observatooriumiks. Uue Kuusirbi ilmumisega algas uus kuu, märgati selle ilmumist 12 korda aastas ning jagatigi kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks -- kaheteistkümneks sodiaagi tähtkujuks. Maa liikumine Maa liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: *tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s ehk 1,0000388 aastat;
Miks noorus alati hukas on Iga inimene läbib oma elu jooksul sellise etapi, mida me nooruseks nimetame. See on aeg, täis lusti ja rõõmu ning tihtipeale ka valu. Tänapäevase elurütmi juures on tihtipeale vanemad inimesed jäädvustanud oma meeltesse nooruse kui eluea, kus noored ainult pidutsevad, tegelevad kriminaalsete tegevustega ning tarbivad meelemürke. Sellest tulenevalt võib ühistranspordis tihti pealt kuulata, kuidas vanem põlvkond räägib, et kui hukas on ikka noorus, kuid mitte ühtegi sõna sellest et kui tublid tänapäeva noored on. Sellest tulenevalt
Kuritöö kui protsess Mis on kuritegu? Mida me nimetame kuriteoks, mida selle all mõtleme ja kuidas see on seaduse ning eetika vormidega seotud? Kuriteo kui mõiste all mõtleme iga väiksemat tegu, mille käigus tekitatakse kellelegi kas vaimset, füüsilist, materjaalset või muud kahju ning selle korda saatjat karistatakse selle eest vastavat seadusega ettenähtud korras. Kuritegu on mõistmatult lai mõiste, mida defineeritakse väga erinevatel viisidel ja mida on võimalik uurida mitmete erinevate vaatenurkade alt
Kunsti ajalugu Kunsti algus Inimsoo kunstilise loomingu vanemad mälestised ulatavad tagasi kiviaega. Kümneid aastatuhanded lahutavad meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algelisel arenguastmel. Nii tolle aja inimesed ei tundnud metalle oma tarberiistad valmistasid nad puust, luust, kivist, sellepärast nimetame me seda aega kiviajaks. Eristatakse kolme ajastut: 1)Vanemat kiviaega 2)Keskmist kiviaega 3)Noorem kiviaeg 1) Kuulub ajavahemikku mis sai alguse 30000 ekr. Ulatub umbes aastani 8000ekr. Inimeste asukohtadest on päevavalgusele tulnud kivist, luust, savist skulptuure. Nende hulgas on äärmiselt tugevasti toonitatud keha vormidega naise kujundid. Kõige huvitavamad on vanema aja kivi/maali teosed. Oli värvitud õlivärvidega. Kõige rohkem leide on leitud Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
