10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-04-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
165 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
siimala
Õppematerjali autor
17. sajandil hakati sõna "spekter" (inglise keeles spectrum) kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Varsti hakati spektriks nimetama diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkusest. Max Planck avastas hiljem, et sagedus iseloomustab elektromagnetkiirguse energiat: E = h kus E on footoni energia, h on Plancki konstant ja on valguse sagedus. Sõna "spekter" hakati ilmse analoogia põhjal kasutama ka muud liiki lainete, näiteks helilainete kohta ning ka muude juhtude kohta, kus midagi lahutatakse sageduskomponentideks. Spekter on tavaliselt kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teise mõõtme järgi. Mõnikord mõeldakse spektri all ka liitsignaali ennast: näiteks optiline spekter on need elektromagnetlained, mis on inimsilmale nähtavad. Spektrite uurimist nimetatatakse spektroskoopiaks.
1. Milles seisneb Inglismaalt pärit füüsiku Isaac Newtoni 17. Sajandil loodud valguse korpuskulaarteooria? Korpuskulaarteooria kohaselt on valgus osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt. 2. Milles seisneb Hollandist pärit füüsiku Christjan Huygensi 17. Sajandil loodud laineteooria? Laineteooria kohaselt on valgus laine, mis saab levida lakkamatult kogu universumist. 3. Kuidas seletab 20.sajandi algul loodud kvantteooria valgust? 20.sajandi kvantteooria kohaselt on valguse käitumine ühes olukorras lainele omane, kuid teises olukorras osakeste liikumisele omane. Valguse osakesed on footonid. 4. Mille poolest erineb elektromagnetlaine heli-ja veelainetest? Elektromagnetlaines ei võngu keskkond ning pole laineharju ega -põhju 5. Joonista magnetlainete ajast sõltuvuse graafik ja koordinaadist levimise suunas sõltuvuse graafik 6. Millised on valguslained oma oma olemuselt (risti või pikilained)? Valguslained
tasandil: 14.Valguse murdumisseaduse sõnastus, valem, joonis selgitustega. Ühest keskkonnast teise levides muudab valgus nende kk-de lahutuspinnal suunda, kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil, ning , kus n keskkonna murdumisnäitaja. 15.Murdumisnäitaja, optiliselt tiheda ja optiliselt hõreda keskkonna definitsioon. Murdumisnäitaja näitab, kui palju on valguse kiirus selles keskkonnas väiksem valguse kiirusest vaakumis: Optiliselt tihe (hõre) aine – aine, mille valguse kiirus on väiksem (suurem) ja murdumisnäitaja seega suurem (väiksem). 16.Valguse täielik peegeldumine. Toimumise tingimus, piirnurga valemi tuletamine. Nähtus, mille korral optiliselt tihedamast kk-st hõredamasse leviv valgus peegeldub lahutuspinnalt täielikult tagasi. => Kui langemisnurk on vähemalt akr, siis valgus läbi lahutuspinna ei pääse, vaid peegeldub täielikult tagasi. 17
tasandil: 14.Valguse murdumisseaduse sõnastus, valem, joonis selgitustega. Ühest keskkonnast teise levides muudab valgus nende kk-de lahutuspinnal suunda, kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil, ning , kus n keskkonna murdumisnäitaja. 15.Murdumisnäitaja, optiliselt tiheda ja optiliselt hõreda keskkonna definitsioon. Murdumisnäitaja näitab, kui palju on valguse kiirus selles keskkonnas väiksem valguse kiirusest vaakumis: Optiliselt tihe (hõre) aine – aine, mille valguse kiirus on väiksem (suurem) ja murdumisnäitaja seega suurem (väiksem). 16.Valguse täielik peegeldumine. Toimumise tingimus, piirnurga valemi tuletamine. Nähtus, mille korral optiliselt tihedamast kk-st hõredamasse leviv valgus peegeldub lahutuspinnalt täielikult tagasi. => Kui langemisnurk on vähemalt akr, siis valgus läbi lahutuspinna ei pääse, vaid peegeldub täielikult tagasi. 17
tasandil: 14.Valguse murdumisseaduse sõnastus, valem, joonis selgitustega. Ühest keskkonnast teise levides muudab valgus nende kk-de lahutuspinnal suunda, kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil, ning , kus n keskkonna murdumisnäitaja. 15.Murdumisnäitaja, optiliselt tiheda ja optiliselt hõreda keskkonna definitsioon. Murdumisnäitaja näitab, kui palju on valguse kiirus selles keskkonnas väiksem valguse kiirusest vaakumis: Optiliselt tihe (hõre) aine – aine, mille valguse kiirus on väiksem (suurem) ja murdumisnäitaja seega suurem (väiksem). 16.Valguse täielik peegeldumine. Toimumise tingimus, piirnurga valemi tuletamine. Nähtus, mille korral optiliselt tihedamast kk-st hõredamasse leviv valgus peegeldub lahutuspinnalt täielikult tagasi. => Kui langemisnurk on vähemalt akr, siis valgus läbi lahutuspinna ei pääse, vaid peegeldub täielikult tagasi. 17
1. Sissejuhatus. 2. Elektromagnetkiirguse klassikaline teooria. 2.1 Elektromagnetlainete olemus. 2.2 Elektromagnetlainete tekitamine. 2.3 Vaguse intensiivsuse (kiiritustiheduse) ja elektrivälja amplituudi vaheline seos 2.4 Lineaarselt polariseerutud valgus 2.5 Elliptiliselt polariseerutud valgus 2.6 Loomulik valgus 2.7 Rakendus: Polarisaator 2.8 Malus seadus 2.9 Rakendus: faasinihkeplaadid 2.10 Polariseeritud valguse analüüs 2.11 Elektromagnetlainete skaala 2.12 Kiirguse spekter ja selle mõõtmine 3. Valguse murdumine ja kulgemine. Optiline teepikkus. Optiline käiguvahe. Interferents. Rakendused. 3.1 Valguse levimise mehhanism optiliselt homogeenses keskkonnas 3.2 .Valguse murdumine (Snelli seadus) 3.3 Fermat printsiip. Valguse kulgemisteekonna arvutamine (Ray-tracing). 3.4 Optilise teepikkuse ja käiguvahe mõiste. 3
k∗q2 k∗q ₁∗q ₂ F= ; F= r ❑2 ühik on N r ❑2 2. Elektriväli. Elektriväljatugevus ja elektrijõud. Punktlaengu elektriväljatugevus. Punktlaengute süsteemi elektriväli. Elektriväli on seotud keha elementaarlaenguga ja esineb laetud kehade ümber, põhiomaduseks on laetud kehade mõjutamine. Elektriväli levib vaakumis valguse kiirusega. El. välja iseloomustavad el. välja tugevus ja potentsiaalne tugevus. σ E= Elektriväli mõlemal pool tasandil on homogeenne. 2ϵ0 2k τ Ühtlaselt laetud lõpmata pika silindrilise pinna elektriväljatugevus: E= , kus r >= R Tau on r
Pöörlev staatori magnetväli läbib ka rootori, indutseerides viimases elektromotoorjõude. Lühistatud rootori mähises tekkiva voolu ja pöörleva magnetvälja vastastikusel toimel hakkab rootor pidevalt pöörlema. Rootor pöörleb mõnevõrra aeglasemalt kui pöörlev väli (asünkroonselt) . 21 3.4. Elekrtomagnetlained. Elektromagnetlained levivad valguse kiirusega c = 300 000 km/ s (täpsemini c = 299792,458 km/ s ) vaakumis. Elektromagnetlainetuse keskkondadest läbitungimisvõime on seda suurem, mida suurem on laine energia. Ajaühikus kiiratud elektromagnetenergia on võrdeline võnkesageduse neljanda astmega, mistõttu võnkesageduse suurenemisel elektromagnetlainetuse läbitungimisvõime kasvab väga kiireti. Elektromagnetlained käituvad nii nagu kõik teised lained. Nad peegelduvad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid