Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valguse difraktsioon (2)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis peavad olema täidetud?

Lõik failist

Valguse difraktsioon .
Valguse difraktsioon on nähtus, mis laseb otsustada, et valgus on
laine. Valguse difraktsiooniks nimetame valguslainete paindumist
tõkete taha. Difraktsiooninähtus esineb ka mehaaniliste lainete
korral, näiteks merelained või häälelained, ka need painduvad
tõkete taha.Kui paigutada laine levimise teele ette takistus, avaga ekraan , siis on võimalikud kaks juhtu. Laine, mis pääseb avast läbi tekitab laine ainult ava taga ja ekraanil näeme ava suurust
valguslaiku. Kui aga tagada teatud tingimused tekitab seesama laine
valgustatud ala ka selles ekraani piirkonnas, kus ta esimese katse
ajal seda ei teinud. Teises katses on selgelt näha, et valgus rikub
oma sirgjoonelise levimise omadust. Kõigepealt, millised on need
tingimused, mis peavad olema täidetud? Ava või tõke peab olema
lainepikkuse mõõdus. Edasi, kuidas selgitada laine paindumist tõkke
taha? Lähtudes Huygensi printsiibist saab väita, et lainefront mis
Valguse difraktsioon #1 Valguse difraktsioon #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 165 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siimala Õppematerjali autor
Valguse difraktsioon

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Spekter, -liigid, spektraalaparaadid, spektraalanalüüs

17. sajandil hakati sõna "spekter" (inglise keeles spectrum) kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Varsti hakati spektriks nimetama diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkusest. Max Planck avastas hiljem, et sagedus iseloomustab elektromagnetkiirguse energiat: E = h kus E on footoni energia, h on Plancki konstant ja on valguse sagedus. Sõna "spekter" hakati ilmse analoogia põhjal kasutama ka muud liiki lainete, näiteks helilainete kohta ning ka muude juhtude kohta, kus midagi lahutatakse sageduskomponentideks. Spekter on tavaliselt kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teise mõõtme järgi. Mõnikord mõeldakse spektri all ka liitsignaali ennast: näiteks optiline spekter on need elektromagnetlained, mis on inimsilmale nähtavad. Spektrite uurimist nimetatatakse spektroskoopiaks.

Füüsika
thumbnail
11
doc

Optika küsimused ja vastused

1. Milles seisneb Inglismaalt pärit füüsiku Isaac Newtoni 17. Sajandil loodud valguse korpuskulaarteooria? Korpuskulaarteooria kohaselt on valgus osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt. 2. Milles seisneb Hollandist pärit füüsiku Christjan Huygensi 17. Sajandil loodud laineteooria? Laineteooria kohaselt on valgus laine, mis saab levida lakkamatult kogu universumist. 3. Kuidas seletab 20.sajandi algul loodud kvantteooria valgust? 20.sajandi kvantteooria kohaselt on valguse käitumine ühes olukorras lainele omane, kuid teises olukorras osakeste liikumisele omane. Valguse osakesed on footonid. 4. Mille poolest erineb elektromagnetlaine heli-ja veelainetest? Elektromagnetlaines ei võngu keskkond ning pole laineharju ega -põhju 5. Joonista magnetlainete ajast sõltuvuse graafik ja koordinaadist levimise suunas sõltuvuse graafik 6. Millised on valguslained oma oma olemuselt (risti või pikilained)? Valguslained

Füüsika
thumbnail
10
pdf

KT3

tasandil: 14.Valguse murdumisseaduse sõnastus, valem, joonis selgitustega. Ühest keskkonnast teise levides muudab valgus nende kk-de lahutuspinnal suunda, kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil, ning , kus n keskkonna murdumisnäitaja. 15.Murdumisnäitaja, optiliselt tiheda ja optiliselt hõreda keskkonna definitsioon. Murdumisnäitaja näitab, kui palju on valguse kiirus selles keskkonnas väiksem valguse kiirusest vaakumis: Optiliselt tihe (hõre) aine – aine, mille valguse kiirus on väiksem (suurem) ja murdumisnäitaja seega suurem (väiksem). 16.Valguse täielik peegeldumine. Toimumise tingimus, piirnurga valemi tuletamine. Nähtus, mille korral optiliselt tihedamast kk-st hõredamasse leviv valgus peegeldub lahutuspinnalt täielikult tagasi. => Kui langemisnurk on vähemalt akr, siis valgus läbi lahutuspinna ei pääse, vaid peegeldub täielikult tagasi. 17

Kategoriseerimata
thumbnail
10
pdf

Insenerifüüsika 3. KT kordamisküsimused 2022

tasandil: 14.Valguse murdumisseaduse sõnastus, valem, joonis selgitustega. Ühest keskkonnast teise levides muudab valgus nende kk-de lahutuspinnal suunda, kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil, ning , kus n keskkonna murdumisnäitaja. 15.Murdumisnäitaja, optiliselt tiheda ja optiliselt hõreda keskkonna definitsioon. Murdumisnäitaja näitab, kui palju on valguse kiirus selles keskkonnas väiksem valguse kiirusest vaakumis: Optiliselt tihe (hõre) aine – aine, mille valguse kiirus on väiksem (suurem) ja murdumisnäitaja seega suurem (väiksem). 16.Valguse täielik peegeldumine. Toimumise tingimus, piirnurga valemi tuletamine. Nähtus, mille korral optiliselt tihedamast kk-st hõredamasse leviv valgus peegeldub lahutuspinnalt täielikult tagasi. => Kui langemisnurk on vähemalt akr, siis valgus läbi lahutuspinna ei pääse, vaid peegeldub täielikult tagasi. 17

Füüsika
thumbnail
10
pdf

Insenerifüüsika 3. Kontrolltöö kordamisküsimused

tasandil: 14.Valguse murdumisseaduse sõnastus, valem, joonis selgitustega. Ühest keskkonnast teise levides muudab valgus nende kk-de lahutuspinnal suunda, kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja pinnanormaal asuvad ühel tasandil, ning , kus n keskkonna murdumisnäitaja. 15.Murdumisnäitaja, optiliselt tiheda ja optiliselt hõreda keskkonna definitsioon. Murdumisnäitaja näitab, kui palju on valguse kiirus selles keskkonnas väiksem valguse kiirusest vaakumis: Optiliselt tihe (hõre) aine – aine, mille valguse kiirus on väiksem (suurem) ja murdumisnäitaja seega suurem (väiksem). 16.Valguse täielik peegeldumine. Toimumise tingimus, piirnurga valemi tuletamine. Nähtus, mille korral optiliselt tihedamast kk-st hõredamasse leviv valgus peegeldub lahutuspinnalt täielikult tagasi. => Kui langemisnurk on vähemalt akr, siis valgus läbi lahutuspinna ei pääse, vaid peegeldub täielikult tagasi. 17

Füüsika
thumbnail
61
pdf

Optilised omadused ja optilised materjalid

1. Sissejuhatus. 2. Elektromagnetkiirguse klassikaline teooria. 2.1 Elektromagnetlainete olemus. 2.2 Elektromagnetlainete tekitamine. 2.3 Vaguse intensiivsuse (kiiritustiheduse) ja elektrivälja amplituudi vaheline seos 2.4 Lineaarselt polariseerutud valgus 2.5 Elliptiliselt polariseerutud valgus 2.6 Loomulik valgus 2.7 Rakendus: Polarisaator 2.8 Malus seadus 2.9 Rakendus: faasinihkeplaadid 2.10 Polariseeritud valguse analüüs 2.11 Elektromagnetlainete skaala 2.12 Kiirguse spekter ja selle mõõtmine 3. Valguse murdumine ja kulgemine. Optiline teepikkus. Optiline käiguvahe. Interferents. Rakendused. 3.1 Valguse levimise mehhanism optiliselt homogeenses keskkonnas 3.2 .Valguse murdumine (Snelli seadus) 3.3 Fermat printsiip. Valguse kulgemisteekonna arvutamine (Ray-tracing). 3.4 Optilise teepikkuse ja käiguvahe mõiste. 3

Materjaliteaduse ülevaatekursus
thumbnail
33
docx

Füüsika II Eksam

k∗q2 k∗q ₁∗q ₂ F= ; F= r ❑2 ühik on N r ❑2 2. Elektriväli. Elektriväljatugevus ja elektrijõud. Punktlaengu elektriväljatugevus. Punktlaengute süsteemi elektriväli. Elektriväli on seotud keha elementaarlaenguga ja esineb laetud kehade ümber, põhiomaduseks on laetud kehade mõjutamine. Elektriväli levib vaakumis valguse kiirusega. El. välja iseloomustavad el. välja tugevus ja potentsiaalne tugevus. σ E= Elektriväli mõlemal pool tasandil on homogeenne. 2ϵ0 2k τ Ühtlaselt laetud lõpmata pika silindrilise pinna elektriväljatugevus: E= , kus r >= R Tau on r

Füüsika ja elektrotehnika
thumbnail
36
doc

Elektromagnetism

Pöörlev staatori magnetväli läbib ka rootori, indutseerides viimases elektromotoorjõude. Lühistatud rootori mähises tekkiva voolu ja pöörleva magnetvälja vastastikusel toimel hakkab rootor pidevalt pöörlema. Rootor pöörleb mõnevõrra aeglasemalt kui pöörlev väli (asünkroonselt) . 21 3.4. Elekrtomagnetlained. Elektromagnetlained levivad valguse kiirusega c = 300 000 km/ s (täpsemini c = 299792,458 km/ s ) vaakumis. Elektromagnetlainetuse keskkondadest läbitungimisvõime on seda suurem, mida suurem on laine energia. Ajaühikus kiiratud elektromagnetenergia on võrdeline võnkesageduse neljanda astmega, mistõttu võnkesageduse suurenemisel elektromagnetlainetuse läbitungimisvõime kasvab väga kiireti. Elektromagnetlained käituvad nii nagu kõik teised lained. Nad peegelduvad,

Füüsika




Kommentaarid (2)

Onu_Ar profiilipilt
Onu_Ar: Väga hea ja sisukas materjal.
22:20 15-05-2013
krsty603 profiilipilt
krsty603: sobis küll
10:52 22-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun