Linnutee (0)

Linnutee
Astronoomiliselt on Linnutee suur tähesüsteem – Galaktika .
Meie Päike on üks üsna tavaline täht Galaktika äärealal. Galak-
tika tuum paikneb Amburi tähtkujus, selles kohas on Linnutee
kõige laiem ja heledam, meie laiuskraadil ei ole see piirkond näh-
tav. Galaktika paksus on umbes 1 kpc (kiloparsek), laius 30–40
kpc, Päikese kaugus tuumast on ~8.5 kpc. Kõiki linnuteelaadseid
tähesüsteeme nimetatakse galaktikateks.
Linnuteena paistvas Galaktikas on ligikaudu 100 000 000 000 (sada miljardit) tähte. Galaktika läbimõõt on 100 000 va., paksus on võrdlemisi õhuke. Vaid selle keskmes on paksend paksusega 500 va.
Päike asub Galaktika keskmest u 25 000 va. kauugusel. Ümber selle tuma teeb ta täistiiru 250 000 000 aastaga. Galaktika kogumass küündib u. 1 000 000 000 000 (triljoni) Päikese massini. L.tee tähesüsteem on spiraalne hiidgalaktika. Spiraalharudes sünnivad uued tähed ka nüüdisajal. Seal leidub palju väga heledaid, lühikese elueaga tähti. Vanad tähed jaotuvad Galaktikas ühtlasemalt. Galaktika keskmes on palju gaasi, mis liigub suure kiirusega erinevates suundades, mille keskmeks on tihe täheparv, milles on tähed veelgi tidedamalt koos kui kerasparves. Täpselt täheparve keskel on tähed kokku varisenud Galaktika tuumaks, suureks mustaks auguks massiga u. miljon Päikese massi.
L.tee kuulub galaktika süsteemi, kus on ligikaudu 30 galaktikat. Selles on 3 suurt galaktikat (suruse järgi): Andromeeda(M 31), Linnutee ja Kolmnurga galaktika. Need on spiraalsed galaktikad ja kõigil on väikseid kaaslasi. Meie Galaktikal on suuremateks Suur - ja Väike Magalhäesi Pilv, mis asuvad taeva lõunapoolkeral ja on palja silmaga nähtavad (Eestis on nähtav Andromeeda udu mis paistab täiskuusuuruse uduse laiguna) .
Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad.
Kui aga tahame näha teisi galaktikaid , siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale.
Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast – Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt
Vanade eestlasete arvates näitas see rändindudele teed nende rännakul lõunamaale. Ta läbib Oroioni, Kaksikud, Sõnni, Veomehe, Perseuse, Kassiopeia ja Kefeuse. Luige heleda tähe Denebi kohal hargneb Linnutee kaheks. Suurem haru suundub Altairi juurde Kotka tähtkujus, väiksem Lüüra ja Maokandja tähtkuju, jätkudes ka taeva lõunapoolkeral. Kui meil õnnestuks Linnuteed tervikuna vaadelda, täheldaksime, et ta moodustub taevasfääril ligilähedaselt suurringi. Selle suurringi tasandi, Linnutee tasandi lähedusse ongi koondunud enamik nähtavaid tähti. Ka need tähed, mis tasandist kaugemal asetsevad, kuuluvad Linnutee tähesüsteemi. Peale selle kuulvad sinna gaas- ja tolmudud, supernoovade plahvatusjäägid, tähekettad. Kõik need objektid kuuluvad tohutu suurde tähtede-, gaasi- ja tolmukogumisse, mis on ligikaudu kettakujuline. Selle läbimõõt on üle 100000 valgusaasta, maksimaalne paksus neli kuni viis korda väiksem. Kettakujulist kuhjumist ümbritseb kroon ehk halo , mis koosneb hõredast gaasist ja mõnedest õige vanadest objektidest, nagu kerasparved ja teatavad muutlikud tähed.
Linnutee tähesüsteemi nimetame lühemalt Galaktikaks (kr. keeles piimatee e. -ring). Peale meie tähesüsteemi on olemas veel sääraseid, neid kõiki nimetatakse galaktikateks. Oma tähesüsteemi aga märgime neist erinevalt suure algustähega.
Galaktika on üks suuremaid tähesüsteeme omataoliste hulgas. Ta sisaldab ligi paarsada miljardit tähte, mille kogumass ületab Päikese massi umbes sama arv kordi . Päike on teiste tähtedega võrreldes oma massilt, heleduselt kui ka pinnatemperatuurilt keskmine täht. Ta asub täheketta serva ja keskme vahel, umbes 30 000 valgusaasta kaugusel keskmest ja 50 valgusaiata kaugusel sümmeetriatasandist.
Meie Galaktika kuulub spiraalsete galaktikate hulka. Suurem osa tema tähtedest, tolmainest ja gaasist on koondunud spiraalharudesse. Päike ise asub ühe spiraalharu sisemise serva lähedal.
Galaktika aine tiirleb ümber Galaktika keskme.