"muusikuna" - 122 õppematerjali

Tõnu Trubetsky

Puudub ,,Analüüsi" osa, sest ei oska ei oska luuletusi analüüsida, juttudele ei pääsenud ligi. --------------------------------------------------------------- Elulugu Tõnu Trubetsky on luuletaja, prosaist, muusik. Sündis Tallinnas transporditöötajate pojana. On Jaan Trubetsky ja Leili Rikki vanem vend. Ta on Trubetskoide vürstisuguvõsa järeltulija. Õppis Tallinna 7. ja 32. keskkoolis, lõpetas viimase 1981. Teenis Nõukogude sõjaväes. 1991 elas ja tegutses muusikuna Soomes. Sai Suure Vankri muusikaauhinna 1996. 1992. aastal, pärast naasmist Soomest Eestisse, võttis ta vastu pakkumise soome filmidirektori, Pekka Karjalaiseni, filmis Hysteria, kus ta laulis laulu ,,Riia mu arm". 1997. aastal oli Ameerika Biograafilise Instituudi uurimistöönõunik ja juhatuse liige. 1987-st aastast Tallinna Noorte Autorite Koondise liige ja Eesti Kirjanike Liidu liige 1997-st aastast.

Ekspressionism

Sotsiaalne rahulolematus, hirm homse päeva pärast. Helikeelt iseloomustavad jooned : aforistlik ütlemislaad, killustatud meloodia äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine dissonantside kuhjumine järsud dünaamika kontrastid Austria helilooja Arnold Schönberg (1874-1951) Oli muusikas peamiselt iseõppija. Noorpõlves mängis viiulit ja tsellot. Töötas Viinis pangaametnikuna ja hiljem ühes Berliini kabarees muusikuna. Schönbergi looming jaguneb 3 perioodi: I periood 1893 ­ 1910 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899. aastal keelpillisekstett - ,,Selginenud öö" , 1912. aastal Gurre - laulud vokaalne- sümfooniline teos solistile, koorile ja orkestrile.

Charlie Parker referaat

Tallinna Reaalkool Charlie Parker Referaat Tallinn 2011 Charlie Parker, õige nimega Charles Parker Jr., oli USA dzäss-saksofinist ja helilooja. Samuti on ta tuntud nimede all Bird või Yardbird. Parker on üks muusikutest, kes on laialdaselt mõjutanud dzässmuusikat. Ta oli üks bebopi rajajatest. Tema mängustiil on tugevalt mõjutanud tänapäevast dzässi. Ta oli 1940. aastatel dzässmuusika üks eestvedajaid. Tema muusika oli väga keerulise rütmiga, enamjaolt ka hoogne. 1984. aastal sai ta postuumselt Grammy elutööpreemia laureaadiks. Elulugu Charlie Parker on sündinud 29. augustil 1920 aastal Kansas Citys. Tema vanemad olid Charles ja Addie Parker ning ta oli oma pere ainukene laps. Tema esimene kokkupuude muusikaga oli koolis, kus ta mängis koos koolibändiga. 11-aastaselt hakkas ta mängima altsaksofoni ning 15-aastaselt tärkas temas suur huvi muusika vastu. Edasi mängis Parker kohalikes bändides kuni aastani 1935, mil ta...

Muusikal „Evita“

Londoni West Endis 1978 ja Broadwayl aasta hiljem. 1996. aastal valmis filmiversioon, mille staarideks olid Madonna Evita ja Antonio Banderas Ché Guevara osas. Tegelikult pole teada, kas Ché Guevara ja Evita Perón üldse kunagi kohtusid. Seekordse lavastuse osatäitjad sobisid kõik osadesse väga hästi. Minule oli eriti meeldiv näha Vaiko Eplikut muusikalis mängimas. Sama emotsiooni tekitas ka Evelin Võigemasti nägemine, kes on tuntust kogunud nii näitleja kui ka muusikuna, kuid mitte suure muusikalinäitlejana. Evelin Võigemast on sündinud 22.mail 1980. Näitlejahariduse sai ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis. Ta töötab Tallinna Linnateatris. 2013. aasta kevadel osales TV3-e teleshows "Su nägu kõlab tuttavalt" ja võitis esimese hooaja saate. Andis 2009. aastal välja sooloplaadi, mille eest pälvis 2010. aastal Kuldse plaadi uue tulijana. Vaiko Eplik on sündinud 1.augustil 1981

Esimesed kutselised heliloojad

kool m eistri peres. Te ma isa oli viiuli mängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit, T ütrele õpetas ta orelit. Miina Här ma astus 1883. aastal Peterburi konservatooriumi, klaveri erialale, kuid õppi ma hakkas orelit. 1890. aastal lõpetas ta oreli eriala vabakunstniku esi m ese järgu diplo miga. Kogu o ma järgneva elu töötas ta mitmekülgse ja aktiivse muusikuna: 4 aastat Peterburis, peale seda kodu maal ja vahepeal ka klaveri õpetajana Kroonlinnas. Sil mapaistva koorijuhina viis Miina Här ma o ma Tartus asutatud se gakoori k õrgele tase m ele. Esineti ka Riias, Pihkvas ja Peterburis, kus k õlasid ka muuhulgas koorijuhi enda rahvalauluseaded ja originaalloo ming. Juhatas koore ka laulup äevadel ja ­ pidudel.

Koit Toome

piisavalt tähelepanu laval esinedes. Nähes nüüd, kui raske on inimestel ümberringi, mõtleb Koit, kui õnnelik inimene ta tegelikult on, et saab teha just seda tööd, mis on tema kutsumus - "Ma teen seda, mida ma armastan, elukutse ja töö on minu hobi, ma ei ärka üles väsinult ja kurjana, et pean minema tegema mingit tüütut liinitööd" ­ tunnistab ta. Koit töötab vabakutselise muusikuna, seega peab ta ise endale tööotsi ja projekte leidma. Loomulikult ei ole see kerge ja pidevalt on pinged, mis saab edasi. "Muidugi oleks väga lihtne lihtsalt kodus passida ja õlut timmida, kuid miks minna kergema vastupanu teed, kui saab ka keerulisemalt ja põnevamalt elu elada". Erinevad naised on mänginud Koidu elus olulist rolli ja määranud mõneti tema elukäiku. Ülioluline on loomulikult olnud ema, kes Koidu juba kolmeaastaselt klaverit mängima pani. Nüüdseks

Raimond Valgre elulugu ja looming

Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus.Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Viimased sõjaeelsed suved veetis Raimond Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat, kui lihtsalt suveromaani. Teada on, et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes")

Tromboon

Tema noorusaastatel liikus ta perekond palju, elades vahelduvalt North Platte's, Nebraskas, Grant City's, Missouri's. Grant City's teenis Glenn Miller raha karjusepoisina ja teenitud raha eest ostis omale elu esimese trombooni. Peale keskkooli lõpetamist jätkas Miller kahe aasta kestel õpinguid Colorado Ülikoolis. Ülikooliõpingute ajal sai ta tõelise innustuse muusikast ja pillimängust. Lõpuks jättis ta pooleli ülikooliõpingud ja asus õnne proovima muusikuna. Glenn Milleri kuulsamad lood on "In the Mood", "Tuxedo Junction", "Chattanooga Choo Choo", "Moonlight Serenade", "Little Brown Jug", "Pennsylvania 6-5000". Aastal 1937 hakkas ta juhatama omanimelist orkestrit, mis on praeguseni hinnatuim terves dzässmuusika ajaloos. 1942.a. oktoobris saatis Glen Miller oma bändi laiali ja liitus Ameerika Õhujõududega, ta sai kapteni aukraadi ja eesmärgiks oli luua uus tantsuorkester sõduritest. Koos rinde edenemisega

Muusika referaat, Raimond Valgre

trumme, ning muidugi laulis. Koolilapsena meisterdas Raimond endale detektorvastuvõtja, mis tõi koju muusika, kuigi üsnagi pirisevate helidena. 1926a. astus ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumisse, kus ta hakkas ehitustehnikat õppima. Kooli lõpetas ta 1931a. 1933aastal valmisid esimesed laulud. Elatise teenimiseks töötas ta restoranimuusikuna ja orkestrijuhina Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Raimond Valgre alustas tööd elukutselise muusikuna koos viiuldaja Artur Rannega. Koos töötasid nad lauliku ''Modern Lööklaulud'' kallal, kus ilmus seitse Valgre laulu. Viimased sõjaeelsed suved veetis ta Pärnus, mängides ka sealses Rannasalongis. 1939. aastal tutvus ta Alice Feillet'iga, kellega tal tekkis suhe. Alice kirjutas inglisekeelsed sõnad Valgre lauludele ''Muinaslugu muusikas'' ja ''Õige valik''. Järgmisel suvel mängis Raimond taaskord Rannasalongis, aga seekord juba koos orkestriga ''Merry Singers''

Jaak Joala

Jaak Joala Anette Haidak 12.klass Elulugu Jaak Joala on sündinud 26. juunil 1950 Viljandis. Eesti endine laulja, produtsent, saatejuht ja praegune muusikapedagoog. Muusikateadlasest ema ja muusikust isa suunasid flöödiõpingutele. Õppinud Tallinna 17. keskkoolis, Tallinna 46. keskkoolis ja Tallinna G. Otsa nimelises muusikakoolis. Töötanud Tallinna autoremonditehases lukksepaõpilase ja lukksepana, Georg Otsa muusikakoolis õpetajana. Tuntumad projektid muusikuna Eestis olid: Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderiga) 1996. aastal ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mägiga. Mitmete rokikontsertide ja -festivalide ensinejana (Rock Summer, Rolling Stonesi tuur jne.). Vikerraadios teinud saadet "Jaagutaja". Rollid: Mängufilmis "Teisikud" Estonia muusikalis "West Side Storys" ja "Suvitajates" 2000. aastal saatesarja "Kahvel" saatejuht 2001. aastal ETV "Euruupor" saatejuht Jaak Joalast on tehtud kolm muusikafilmi 2010

MOZART JA HAYDN

Pärast häälemurret lahkus Haydn Toomkoolist. Õppis katedraalikoolis laulukunsti, klaverimängu,viiulit. Tööaastad, Aastaid teenis ta raha klaveritundide andmisega, viiulimänguga loominguperioodid orkestrites ja ansamblites. Eszterhazys kapellmeister ligi 30 a. Kirjutas peamiselt instrumentaalmuusikat. Sel perioodil lõi palju minoorseid teoseid. Isiklik elu · Elas vabakutselise muusikuna · 1795 naaseb Viini · 1795-1803 Londonis, 12 Londoni sümfooniat · 1803-1809 elab Viinis, kuid muusikat enam ei kirjuta · Suri Napoleoni sõjakäigu ajal 1809 a Vokaalmuusika (zanrid ja · Oli eeskujuks 19. sajandi heliloojatel näited) · 24 ooperit nt. "Apteeker", "Kuu maailm" · 14 missat

Võimas rühm ja selle liikmed

Huvi muus vastu suurenes tutvudes "V. Rühma" liikmetega. Teoseid vähe, kud kõik on läinud muus.ajalukku. peateos oop "Vürst Igor", mis kajast Vene 12.saj ajal. Tähtsad 2 sümf, millest teine kannab alapealk "Vägilassümf". 2 keelpillikv, 10-kond laulu. N.R.- Korsakov 1844-1908. Õppis meremeheks perek tradit kui tutv V. Rühma liikmetega siis hak huvit musast. 18a. soorit ümbermaailmareisi, see reis andis talle mõtteid kuidas kuj merd muus-s ja teiste rahvaste rahvamuus isel.jooni. Teg muusikuna u. 40a. tähtis osa oli tal noorte muusik õpetaja. ta oskas tulevasi heliloojaid suunata omamaa rahvamusa mõist. Tuntumad õpilased R.Tobias A.Kapp M.Saar. Tänapäeval kannab Peterb konservat Rimski korsakovi nime Looming 15oop-muinasjut sisuga "Lumivalgeke", "Sadko", "Kuldkikas", "Muinasjutt tsaar saltaanist". Ainus ajal oop "Tsaari mõrsja". Instr.muus palju avamänge ja süite ("Seherezade"). P. Tsaikovski:1840-1893. Õppis Peterb Ülik juristiks. 1862a asus õppima vastavatud

MOZART konspekt

WOLFGANG AMADEUS MOZART 1756 ­ 1791 M peetakse üheks aegade geniaalsemaks heliloojaks. Isegi geeniuste seas oli ta erakordne. Sündis Austrias, Salzburgis. Esimeseks õpetajaks isa, kes töötas Salzburgi peapiiskopi teenistuses muusikuna Turnee Euroopa õukondades koos isa ja õega, kui M oli 6-aastane. Andekad lapsed näitasid oma oskusi: mängisid 4-käel klavessiini, lugesid noodist keerulisi palasid; improviseerisid antud teemal. M mängis ka orelit ja viiulit. Kõigepealt saigi ta tuntuks interpreedina Tal oli erakordne muusikaline mälu ja absoluutne kuulmine Kui Händel sai Itaalias tunnustuse 25-aastaselt, siis Mozartilt tellis kuulus Milano ooperiteater ooperi , kui helilooja oli

Igor Stravinski ja George Gershwini elulood ja looming

"Haldja suudlus", "Orpheus". Kõik need on legendide ainestikul põhinevad. S muusika võlu seisneb eeskätt rütmi ja tämbri rikkuses. Oma olemuselt on ta tundemuusika esitaja. Teoste ainestik on pärit põhiliselt vene folkloorist. George Gershwin elulugu 1898-1937 Gershwin kehastas Ameerika unelmat, tõustes immigrandi pojast kuulsuse ja rikkuse kõrgustesse. Ta sündis NYs 4-lapselises juudi perekonnas. Tema isa Morris Gershovitz oli 1890.emigreerunud Venemaalt USA'sse. Haridustee muusikuna jäi poolikuks ja oli ebajärjekindel. Õpingud katkevad korduvalt, sees pikad vahed, põhjuseks raha. Silmapaistvalt rolli G pianistlikus arengus mängis õpetaja Charles Hambitzer. Õpingud algavad 1913. Tolleaegne Ameerika muusika arenes omapäraselt ja selgelt erinevast Europpast. Baseerus šlaagritel (hittidel). Ei olnud ooperiteatreid, sümfooniaorkestrite võrku, ei antud kammerkontserte. Tolle aja kuulsaimad mehed Irvin

Johann Sebastian Bach

Vend, kes teda ise õpetas, keelas Bachil kopeerida oma noote. Seda tegi noor Bach salaja öösiti, millest olid tingitud ka tema probleemid nägemisega. Juba noorena äratas Bach tähelepanu improvisaatori võimetega. 14 aastaselt sai Johann Sebastian koraalstipendiumi prestiizsesse Püha Miikaeli kooli Lüneburgis. Varsti pärast lõpetamist suundus Weimarisse, kus ta töötas hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Tema kuulsus muusikuna levis ning Bach kutsuti Arnstadti, kus ta töötas linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta aga jalgsi õppereisi Lübeckisse. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning seetõttu lahkus ta töölt. Bach töötas ühe aasta organistina ka Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. Neil oli seitse last, kellest neli jäid ellu. Kahest neist, Wilhelm Friedemann Bachist ja Carl Philipp Emanuel Bachist, said olulised rokokoo stiili heliloojad.

Barokk

muusikaline töö oli edukam. Bachi eluajal tema muusikat ei tunnustatud.. Pärast surma hakati vääriliselt hindama tema loomingut. Suurema osa oma elust oli ta lühinägelik ja viimased eluaastad pime.Tema 4 pojast said tollajal tuntud heliloojad ja nende looming oli populaarsem kui isa oma. Looming Tema looming on seotud erinevate töökohtadega. Töötades kirikus organistina kirjutas ta teoseid orelile (prelüüde ja fuugasid; ,,D-moll, prelüüd ja fuuga") Töötades õukonna muusikuna kirjutas conserto grossosid ja klaviirmuusikat (,,Prantsuse üit nr.6" ,,Brandenburgi kontsert nr 2" ,,Hästi tempereeritud klaviin") Töötades kantorina kirjutas vokaalmuusikat (,,Kantaat nr 140" ,,Ärgake, nii vahid hüügvat") GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685-1759 Sündis Saksamaal Halle linnas. Tema isa töötas Halle õukonnas tunnustatud kirurg- habemeajajana. Händel sai hea hariduse, ta lõpetas gümnaasiumi ja perekonna soovil astus Halle ülikooli õigusteadust õpima

Raimond Valgre - legend Eesti popmuusikas

jaanuaril 1945. aastal kustutati ta üliõpilaste nimekirjast. 1945. aasta 18. detsembril andis ta uue avalduse, seekord sooviga õppida kompositsiooni, kuid 1. juulil 1946. aastal kustutati Valgre taas üliõpilaste nimekirjast. Muusikaline karjäär ja looming Esimene ansambel kuhu Raimond kaasa lööma kutsuti asus miinilaeval ,,Suurup" . Raimond oskas mängida kitarri, trumme, akordionit ja klaverit vastavalt vajadusele. Viiuldaja Artur Rannega koos algas Raimondi töö elukutselise muusikuna. Ansamblit kutsuti esinema erinevatesse restoranidesse. Raimond tegeles laulude valimise, tõlkimise, akordimärkidega varustamise ja nootide trükkimiseks joonistamisega. Samal ajal esitas ta oma esimese laulu kuid tegi seda varjunime all G. Diesel (Tiisel oli tema tollane perekonnanimi). Laulude ilmumine populaarsetes väljaannetes ei aitanud paraku kaasa nende levikule. Raimond oli siiski oma valitud alaga rahul ja jäi optimistlikuks.

UUED SUUNAD OOPERIS 18. sajandil

1.1. Saksakeelse ooperi sünd ja selle seosed Tallinnaga Tallinn on saksakeelses ooperiloos väga erilisel kohal. Tallinnast pärineb 1680. aastast kõige varasem säilinud partituur. Suurteose autoriks on Johann Valentin Mederi ooper ,,Kindlameelne Argenia”. Johann Valentin Meder (1649—1719) oli pärit Tüüringist (Wasungen), kus ta sündis kantori (kantor - kiriku eeslaulja, koori juht, mõnel pool ka muusikahariduse andja kiriku juures) pojana. Muusikuna oli ta seega pärit kesksaksa kantoraaditraditsioonist, kantorid või organistid said ka tema neljast vennast. Ta õppis Leipzigis ja Jenas teoloogiat, ent sai 1671. aastal Gothas hoopis õukonnalauljaks. Sellest algas tema kiire muusikukarjäär, mis sidus teda esmalt mitmete Põhja-Saksa linnadega. Ajaloos on sageli selliste üksikisikute roll väga suur ning kümme aastat Tallinnas tegutsenud Meder oli kahtlemata üks väljapaistvamaid muusikuid tolleaegsetes Läänemeremaades.

Tõnu Trubetsky Esitlus

Tõnu Trubetsky  Tõnu Trubetsky aka. Tony Blackplait  Eesti muusik, kirjanik ja filmilavastaja.  Sündinud 24. aprillil 1963 Tallinnas  Isa Jaan Trubetsky ja ema Leili Rikk  Naised Anu, Maret ja Margit  Lapsed Reginleif, Tõnu, Madeleine  Õppis Tallinna 7. Keskkoolis  1981. aastal lõpetas ta Tallinna 32. Keskkooli teatriklassi  Teenis nõukogude sõjaväes  1991 elas ja tegutses muusikuna Soomes.  1992. aastal naasis Soomest Eestiss  1997. aastal oli Ameerika Biograafilise Instituudi uurimistöönõunik ja juhatuse liige  1987-st aastast Tallinna Noorte Autorite Koondise liige  Eesti Kirjanike Liidu liige 1997-st aastast.  1980. aastatel oli Trubetsky üks Eesti punkliikumise eestvedajaid. Ta on olnud Punkbändide The Flowers of Romance, Vennaskond, Vürst Trubetsky & J. M. K. E., The Un Concern, Felis Ultramarinus jne. vokalist ja Operatsioon Õ

Muusikaelamus kirjutamiseks

peamiseks siiski muusika. Kuhu mitte minna? Kontserdiks ei saa nimetada: klubiüritust; pidu; reivi; bändiproovi; karaokebaari programmi; Mida üks arvustus peaks sisaldama? Lühikesed, ent kõnekad kommentaarid kõikide kontserdil osalenud olulisemate sooloesinejate/kollektiivide senise tegevuse kohta. Kindlasti ei ole mõtet edastada esineja CVd. Kui musitseerijaks on inimene, kes on tuntud ka mõnelt teiselt elualalt (nt Marko Matvere), siis tasub eelkõige mainida tema tegevusi muusikuna. Ei ole oluline, millistes telesaadetes esineja on osalenud, kellega ta magamistuba jagab ja mitu last tal on. Kommentaar esitatud teoste ja kava üldmulje kohta Enim mõju avaldanud teosed/osad? Põhjendus. Juhul kui esitamisele tuli väga palju erinevaid teoseid, on loomulik, et kõikidest ei jõua eraldi rääkida. Lihtsat teoste loetelu pole mõtet esitada. Kui, siis rühmade kaupa kommenteerides. Milline teos/osa võis olla kontserdi kulminatsioon?

Mozart

Süstemaatiliselt hakati tema teoseid trükkima sajandivahetusel Mõjutas eelkõige romantismiajastu heliloojaid Mozartite sugupuu (otseliini pidi)  W.A.Mozarti lastest Oma abikaasaga oli Mozartil kokku 6 last, kuid neli neist surid enne pooleaastaseks saamist Suureks kasvasid vaid kaks poega, teine laps Karl Thomas ja kuues laps Wolfgang Franz (pilt aastast 1798) Wolfgang Franz töötas Carlsbadis (Karlovy Vary) tunnustatud muusikuna Kummalgi Mozarti poegadest polnud peret ega lapsi Mozarti portreesid 1770 1782 (fragment, 1786 portree jäi lõpetamata) Lisamaterjale: Wilhelm Spohr. Mozart. Leben und Werk. Waldemar Hoffmann Verlag, Berlin http://w3.rzberlin.mpg.de/cmp/mozart.html http://www.mozartproject.org http://www.classicalarchives.com/mozart.html Tänan tähelepanu eest ! © Mati Põdra 2003

Raimond Valgre

Raimond Valgre (1913-1949) Elulugu Raimond Valgre sündis 7 oktoobril 1913 aastal Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli veel kaks last ­ Evi ja Enn. Koolis hakkas käima ta juba enne seitsmendat eluaastat. Aasta pärast algkooli astumist jätkas tema haridustee Paides, kus ta alustas klaveriõpinguid. Raimond polnud aga väga usin etüüde harjutama, vaid veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides või tuntuid lugusi mängides. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Pertelilt ning Tallinnas Theodor Lembalt. Just ema oli see, kes otsustas klaverimängu kasuks, kuigi Raimondit ennast paelus viiulimäng. Hiljem mängis Raimond erinevates orkestrites peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas õppima ehitustehnikat. Kooli lõpetas ta 1931. aasta juunis. Tema esimesed laulud valmisid 1933. A...

Vladimir Võssotski

2011/2012 õa Tudvustus Vladimir Võssotski sündis 25. jaanuaril 1938. aastal. Ta oli vene laulja, luuletaja ja näitleja. Enda iseloomustamiseks on Vladimir Võssotski kirjutanud värsiread: Ei küll geenius ole ma mingiski mõttes, pole ma selle sajandi hardusobjekt ­ integraalseid ja teisigi arvutusvõtteid pea ei jaga ­ mul teistmoodi on intellekt. Võssotski muusikuna Ehkki Võssotski pidas end eelkõige näitlejaks ja kirjanikuks, tõid talle suurema kuulsuse kitarri saatel esitatud laulud. Ta laulis kurjadest inglitest, katkemistest, surmast ja valust, lahkuminekutest, mis on kohtumistest tugevamad, üksindusest, mida ei suuda ravida rahvamass, kuid sageli ei sobinud Võssotski laulusõnad valitseva ideoloogiaga ja see põhjustas võimude ebasoosingu. Miilits isegi keelas fännidel külastada Võssotski

Hector Berlioz

konservatiivsuses ning tuli enne stipendiumi lõppemist tagasi Pariisi. 1830. aastal valmis tal ka esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia". Sümfoonias oli viis osa ning selle esiettekanne toimus 5.detsembril 1830.aastal Pariisi konservatooriumi väikeses saalis. 1833. aastal leidis Hector oma elus armastuse ning abiellus Harriet Smithsoniga, kuid perekonna elus temaga koos ei toonud õnne. Helilooja püüdis Smithsoni tähelepanu äratada muusikuna, dirigendina, kuid tagajärjetult. Nende elamuste tulemuseks ongi kirjutatud "Fantastiline sümfoonia". Pärast kuut aastat olles rahulikus abielus, hakkasid Joonis 2. Harriet Smithson ilmnema lahkhelid, naise haigus, halvatus ja naise surm 1854.aastal. Peale suurt traagikat leidis Berlioz uudse helikeele, mille tõttu ei olnud ta oma kodumaal eriti hinnatud helilooja ega ka pedagoog. Raha teenis ta raamatukoguhoidja ametiga, lisaraha aga muusikaajakirjanikuna.

Raimond Valgre Referaat

Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Õige pea oli Valgrel olemas ka konkreetne adressaat, kellele oma laule kirjutada. Nimelt oli selleks Deddy Åkesson, kellele mr. Valgre pühendas kaheteistkümnest laulust koosneva põimiku "15 minutit Deddyga". Tuntumad laulud sellest on "Ma loodan, et saan sellest üle", "Veel viivuks jää" ning "Mul meeles veel". Viimased sõjaeelsed suved veetis mr

Õppinud heliloojad, vabakutselised heliloojad

Peale Petrerburi Konservatooriumi lõpetamist jäi sinna tööle. Mõnel laulupeol ta Eestis ka dirigeeris. On kirjutanud umbes 50 koorilaulu. Tuntumad on ,,Ööbik" ja ,,Ma teretan sind, hommik". Miina Härma (1864-1941) Oli esimene kõrgharidusega naismuusik Eestis. Kasvas üles Tartu lähedal Kõrvekülas, kus isa töötas koolmeistrina. Algteadmised muusikast sai K. A. Hermannilt. Pärast kooli lõpetamist Petrburis, töötas ta kogu edasise elu aktiivse ja mitmekülgse muusikuna kodumaal. * Silmapaistev koorijuht asutas Tartus suure segakoori ja viis selle kõrgele tasemele. Juhatas laulupidudel. * Orelimängija andis palju kontserte nii Euroopas kui kodumaal. * Muusikapedagoog * Muusikahariduse ja -kultuuri edendaja * Helilooja kirjutas ligi 200 koorilaulu. Tuntumad on ,,Tuljak", ,,Ei saa mitte vaiki olla", ,,Meeste laul". Konstantin Türnpu (1865-1927) Õppis koos M. Härmaga Petrburis. Täiendas oma teadmisi Berliinis

Mihhail Glinka, Modest Mussorgski, Pjotr Tšaikovski

Võrreldakse A. Puskiniga. Muusika ainestik on pärit rahva elust, ajaloost, folkloorist, legendidest ja olustikust. Mmuusika on sihitud kogu rahvale, olenemata sotsiaalsest staatusest. Sündis Novo Spasskoje mõisas, kaugel Peterbusrist. Esimese armastuse muusika vastu sai ta oma hoidjalt. 10 a. alustab süvaõpet muusikas ja keelte alal. (prantsuse ja itaalia) Lisaks hakkab õppima üldaineid. G muusikaline andekus ilmneb õige pea. Perekond otsustab kolida Peterburi, et Mihhail saaks muusikuna kooliteed jätkata. Tuntud pedakoogide käe all edenesid õpingud jõudsalt. Eriti märkimisväärselt klaverimängu osas. Tihti esineb esinduslikes perekondades aga tihti ka sõprade kitsamas ringis. Tutvub Vene kirjanduse suurkujudega (Puskin, Krõlov, Gogol, Gribojedov) Nende tekstidele on kirjutatud enamus tema kuulsatest romanssidest. Sõidab itaaliasse. Tunnustatakse, kui väljapaistvat pianisti, aga keegi ei ütle tema kohta head sõna heliloojana.

Ludwig van Beethoven elulugu ja sümfooniad

GH Arutlus Ludwig van Beethoven Ludwig van Beethoven sündis arvatavasti 1770.aasta detsembris Bonnis. Beethoveni vanaisa oli tulnud õukonnakapelli bassilauljana ning hiljem sai temast kapellmeister. Beethoveni isa Johann oli lapsena kapelli soprani-,hiljem tenorilaulja. Muusikuna oli ta oma isast vähem võimekam, kuid suutis siiski olla oma pojale esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Palju kõneldi ka Ludwigu isa nõrgast iseloomust ja joomakalduvusest ning ühtlasi oli pere pidevalt majanduslikes raskustes. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha

Olav Ehala

harmoonia ning nõudlik rütmika. Tema muusika on loodud eranditult eestikeelsetele tekstidele, enim Leelo Tungla ja Juhan Viidingu luulele. Olav Ehala lõpetas 1969 muusikateooria alal Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Eugen Kapi õpilasena. Aastatel 1970–1973 oli Ehala ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiansambli juht. 1970–1975 töötas ta Noorsooteatris muusikuna ning 1975–1991 muusikaala juhatajana. Aastast 1991 on Olav Ehala Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1998 dotsent, 2004 professor ning oli 2001–2014 Eesti Heliloojate Liidu esimees. Ta on esinenud pianistina paljudes riikides, saanud joonis- ja nukufilmide muusika eest ("Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E") rahvusvahelisi auhindu. Ta on loonud muusikat ka filmidele ja lavastustele. Aastal 2001 valiti ta Eesti Heliloojate Liidu esimeheks

Ooper 19. ajand

Ooper 19.sajand Üks juhtivamaid muusika zanre Reageerib tundlikult ühiskonna probleemidele Huvi ooperi vastu väga suur(BUUM) Pariis: Ooperi pealinn.Kõige paremad tingimused,raha olemasolu.Ooperite ainestik ikka antiikajaloost ja mütoloogiast,aga pöörduma ajaloo ja olistiku süzeede juurde.Huvi troopika,salapära,ajaloo vastu. Ooperid endiselt tellimustööna. Kuni 1850 suhtuti ooperisse kui toormaterjali, mis võis enda nägemuse järgi muuta.Eesmärk-publiku soosing.1850 hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Itaalia: Impressaario-üürib teatri,koostab trupi koosseisu ja tellib ooperid. 1 aasta jooksul 3 hooaega ehk stagionet.Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp.Kavva võetud oopereid mängiti nii kaua kuni oli publikut.Helilooja tegi ooperi valmis ja müüs impressaariole,helilooja sai raha peale 3.ndat etendust, heliloojal ei olnud ooperile enam õigusi....

Virtuoosid. Paganini ja Liszt

Virtuoosid 19. sajandil ­ Niccoló Paganini ja Ferenc Liszti tegevuse näitel Virtuoosiks (virtus ­ lad. k voorus, vaprus, täiuslikkus) nimetati 19. sajandil erakordsete tehniliste võimetega muusikut. Virtuoossuse kõrgaeg oli u 1820-ndate lõpust ­ Paganini suur Euroopa turnee! ­ kuni 1847. aastani, mil Liszt katkestas oma virtuoosikarjääri ja pühendus komponeerimisele. Virtuooside esilekerkimine 19. sajandi I poolel oli seotud avaliku kontserdielu tekkimisega. Virtuoos esines sel ajal enamasti segakavaga kontsertidel, kus oli ka teisi esinejaid. Esimesed sooloõhtute korraldajad olid Clara Wieck-Schumann ja Ferenc Liszt 1830. aastate lõpus. Tavaliseks nähtuseks muutusid sooloõhtud 19. sajandi teisel poolel. Virtuooside kavavalik: Virtuoosi tegevuse keskpunktiks 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algupoolel ei olnud teos, vaid interpreet ise ­ pillimängija või laulja. Oma oskuste näitamisel oli olulisel ...

Ohvrilaev

Ta pab asjatult Sokratese snadest kitumisjuhiseid leida, kuid otsustab viimaks siiski Isabellaga uuesti kohtuda. Nad lhevad Pirita randa, Isabella rgib talle endast ja oma perekonnast, tunnistades, et tema ige nimi on Isebel - ilusa kuid ela mssumeelse Iisraeli kuningattre jrgi, kes jumalateotuse eest surma misteti. Oma ema ta armastab, kuid samas vihkab, sest ema pab oma armukadeda omamisjanuse armastusega ttart enda klge siduda ega toeta tema eneseteostust muusikuna. Isebel jumaldab oma revolutsiooni ja kodusja keerises tfusse surnud isa ning sdistab ema selles, et ta armukadedusest pab isa mlestusele varju heita, sdistades teda emotsionaalses vljapressimises enesetapukatsete abil. Isebel tunnistab muuhulgas, et ta olnuks nus saama tuntud muusiku armukeseks ja teda ra kasutama, kuid ema rikkus selle karjrivimaluse. Ta teatab aga, et on vljapsu oma olukorrast juba leidnud. Martin ja Isebel htustavad restoranis ja kuulavad muusikat, mida orkester mngib

Klassitsism

Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest, astus välja õukonna muusikute hulgast, kuna ei leidnud oma võimetele väärilist ametikohta ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikuna. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ta on kirjutanud: · ligi 50 sümfooniat. · 27 klaverikontserti. · ooperid ,,Fiagro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt", ,,Haaremirööv". · kammermuusika (keelpillikvartetid, klaverisonaadid jm). · vaimulik muusika, sh ,,Reekviem". Ludwig van Beethoven 1770-1827 Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja

Vana maailma muusika

nende häälestuse üle on väga raske otsustada. Kiviajast tuntakse eelkõige MITMESUGUSEID LÖÖKPILLE, FLÖÖDI- JA SARVELAADSEID PILLE ja TROMPETI EELLASI. Vanale Egiptusele on pillidest kõige iseloomulikumad OTSEFLÖÖT JA HARF, tuntud on ka TUPELTŠAMEI. LÜÜRA, HARFI ja LAUTO TÜÜPI KEELPILLE kasutasid juba sumerid. Heebrealaste muusikast annab mõnevõrra ettekujutust Vana Testament, milles esineb muusikuna JUUBAL, keda keskaegsed autorid nimetavad sageli muusika „leiutajaks“. Juba tema tunneb KINNORIT, Piibli legendaarseimat pilli (kutsutakse ka Taaveti harfiks). Templirituaalis oli oluliseks signaalpilliks ŠOFAR (lihtne huulikuta sikusarv). Kuningas Saalomoni ajaks (965-926 a. e. Kr) oli templiteenistuse tarvis välja kujunenud ka kutseliste muusikute – LEVIITIDE – seisus. Piltide, arheoloogiliste leidude ja nappide kirjalike allikate najal on meil võimalik

Tõnu Trubetsky

keskkoolis. Töötanud on ta paljudes kohtades. Ta on olnud müürsepp, laadija,elektrimontöörija jms. Aastail 1985-87 stuudios ,,Tallinnfilm'' töötas ta kunstnik-multiplikaatorina ja aastail 1989-1990 oli ta noorem toimetaja kirjastuses ,,Eesti Raamat'' . Alates 1997. aastast töötas ta rezisöörina stuudios ,,Faama Film'' ja aastast 1997 laulis ta paljudes punk-rokkbändides, kõige pikemalt mängis ta anamblis ,,Vennaskond''. 1991. aastal tegutses ja elas ta muusikuna Soomes. Ta kandideeris erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas 2007. aasta Riigikogu valimistel ja 2009. aastal Euroopa Parlamendi valimistel. Roheliste liige oli ta 2010. aasta alguseni. 3. august 2010 astus ta Keskerakonda. Seevastu teatati, et 20. Novembril 2010 astus ta erakonnast välja tuues põhjenduseks tagakiusamise ja vaimse terrori. 2.RAAMATUD ,,Pogo'' (1989, Eesti Raamat) ,,Inglid ja kangelased'' (Tõnu Trubetsky & Anti Pathique, 1992, Vennaskond) ,,Anarhia'' (1994, Tiritamm)

George Frideric Handel

peamine eesmärk oli saada kogemusi, eelkõige kirjutades itaalia stiilis oopereid. Esimene teos selles žanris, "Rodrigo", esietendus järgmise aasta novembris. Händel naasis Firenzesse igal sügisel aastani 1709, tutvus seal printsi õukonnaluuletaja Antonio Salviga, kelle librettosid kasutas ta hiljem Londonis kirjutatud ooperites, ning tutvus kohalike heliloojate ooperiloominguga. 1706. aasta lõpus käis Händel esmakordselt Roomas. 1707 – 1709 töötas ta vaheaegadega muusikuna markii Francesco Ruspoli alluvuses. Töökoht, kus puudus pidev palk, eeldas ilmaliku kantaadi kirjutamist igaks pühapäevaks. Lisaks nendele komponeeris Händel Ruspolile veel oratooriumi "La Resurrezione" ja kolm ladinakeelset motetti.Peale Rooma ja Firenze jõudis Händel nelja aasta jooksul käia ka Veneetsias ja Napolis. Itaalias oldud aastad olid Händeli karjääri jaoks otsustavad: Itaalia oli koos Prantsusmaaga Euroopa kultuuri keskpunkt. Siin

Raimond Valgre

aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Viimased sõjaeelsed suved veetis Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat, kui lihtsalt suveromaani. Teada on ,et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes").

Raimond Valgre

Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Õige pea oli Valgrel olemas ka konkreetne adressaat, kellele oma laule kirjutada. Nimelt oli selleks Deddy Åkesson, kellele mr. Valgre pühendas kaheteistkümnest laulust koosneva põimiku "15 minutit Deddyga". Tuntumad laulud sellest on "Ma loodan, et saan sellest üle", "Veel viivuks jää" ning "Mul meeles veel". Viimased sõjaeelsed suved veetis mr

Frank Zappa, Pink Floyd,Phil Collins, Peter Brian Gabriel, Briti ansambel Genesis, Emerson, Lake & Palmer(ELP), Yes

Frank Zappa. oli helilooja, kitarrist, produtsent, filmirezissöör. Sündis 21. detsembril 1940. Tema käekirja kujunemist suunasid kaasaegne klassikaline muusika ja rütmibluus.. Frank Zappa oli muusikuna iseõppija ja karjääri alustas hoopis trummarina.. Tema esimese bändi nimi oli The Mothers Of Invention. The Mothers Of Inventioni esimene helikandja ,,Freak Out" ilmus 1966. aastal. Tema viimane plaat, klassikalise muusikaga ,,The Yellow Shark" ilmus 1993. aastal. Rohkem kui 30. aasta pikkuse karjääri jooksul kehtestas ta ennast loominguliselt. Oma eluaja vältel andis ta välja 57 plaati, pärast surma on ilmunud veel 22, kokku seega 79 helikandjat. Lisaks

Mihkel Raud

Aja möödudes läks Eno tervis halvemaks, aga see Mihklit eriti ei kõigutanud, ning ta jätkas oma elu põletamist. Päeval mil ta isa suri oli Mihklil jube pohmell ja ta sai aru, et see elu mida ta oli elanud ei olnud just kõige õigem, aga ta ei suutnud seda jätta. Mihkel oli oma vanematele nagu pinnuks silmas. Tuntud pere poeg oli joodik ja ka punkar. Kahjuks ei saanudki tema isa teada, et Mihkel suutis lõpuks ikka sellest kõigest loobuda ja korralikuks hakata. Mihkel muusikuna. Mihkel alustas oma muusiku karjääri väga noorelt. Ta õppis väga noorelt mängima kitarri, mida ta mängib siiani. Oma esimese bändi tegi ta 1979. Aastal, kus ta oli basskitarrist. Bänd koosneski sama noortest poistest nagu seda oli Mihkel. Bändi nimeks sai The Roberts. Tal on mänginud kitarri väga mitmetes bändides nagu näiteks Golem, ?, Suguhaiguste Dispanser, jne. Suguhaiguste Dispanseri oli punkbänd, kus Mihkel mängis oma puberteedi ajal. Seda

Joseph Haydn´i elulugu

Haydn läbis Reutteri prooviesinemise ja 1740. aastal kolis ta Viini. Viinis töötas ta 9 aastat kooripoisina ja 1745 aastal koos oma noorema venna Micheal ´iga. Haydn elas Reutteri kodus koos veel viie poisiga. Ta õppis ladina keelt, viiulit, klahvistikku ja sai hääleõpet. Reutter andis ainult kaks tundi terve selle aja jooksul mil Haydn oli kooripoiss. Kuna Püha Stephan oli üks euroopa juhtivaid muusikakeskusi, siis suutis Haydn õppida töötades seal professionaalse muusikuna. Nagu Frankhki, ei vaevunud Reutter Haydnit korralikult toitmast, kuid Haynd oli motiveeritud hästi laulma, lootuses saada rohkesti esinemiskutseid aristokraatide käest lauljatele tavaliselt pakuti juua ja suupisteid. 1749 tekkis Haydenil häälemurre, mille tagajärjel ei olnud ta võimeline enam koori kõrgeid noote laulma. Ta jäeti ilma tööta ja saadeti tänavale, ilma et tal oleks kodu kuhu minna.

Eesti raamatu ajalugu

Rohkesti on fotosid rahvapillimängijate võistumängimisest ja ülevabariigilistelt rahvamuusikapidudelt. 6. Leonhard Neuman `` Kõrge vaim on meie vari.`` (2005) - Pärast Tartu Ülikoolist juristidiplomi saamist helikunsti radadele pöördunud Leenart (Leonhard) Neuman (1885­1933) esindab noores eesti kultuuris põlvkonda, kes pööras otsustavalt selja diletantismile, asjaarmastajalikkusele, ning asus end erialaselt ­ Neuman niisiis muusikuna ­ harima ja üles töötama. Käesoleva teose näol on tegemist Eesti mõtteloo sarja 64. raamatuga, Neumani valdavalt muusikast ja muusikutest kirjutatud artiklite kogumikuga. 7. Tõnu Trubetsky ja Kalev Lehola `` HAAKNÕELA KÜLM HELK. EESTI PUNK 1972-1990`` (2012) - Krokodill: ,,Paar aastat hiljem taipasime, et nii ei jõua elus kaugele. Me nägime, et osadest inimestest saavad ministrid, teadlased, rokkstaarid, direktorid, sefid vabadusvõitluse liidrid

Ta kolis üheksaks aastaks Viini ja hakkas laulma Püha Stepheni katedraali poistekooris. Haydn elas seal Reutteri perekonna ja nelja koorilauljaga katedraali kõrval Kapellimajas. Seal koolis õppis ta kõiki olulisi üldaineid, ent sellest hoolimata jäid puudulikuks tedmised muusikateoorias ja kompositsioonis. 1974. aastal hakkas Haydnil häälemurre, lisaks sai ta hakkama ka paari tembuga ning otsustati koolist välja visata. Ta hakkas otsima võimalusi, et saada tööd vabakutselise muusikuna. See aeg oli tema jaoks väga raske. Ta töötas sellel ajal mitmel erineval alal: muusikaõpetajana, tänavamuusikuna ja teenrina. Samuti hakkas ta end harima muusikateooria ja kompositsioonialadel iseseisvalt. Tänu eneseharimisele ja uute teoste loomisele hakkas ta tuntus tõusma. Esimene teos, mis talle edu tõi oli koomiline ooper „Kõver kurat“. Ta avastas veel, et mitmed teosed, mille ta oli ära andnud olid avaldatud ja neid müüdi Viini muusikapoodides. 1760. aastal Haydn abiellus

Raimond Valgre

Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Õige pea oli Valgrel olemas ka konkreetne adressaat, kellele oma laule kirjutada. Nimelt oli selleks Deddy Åkesson, kellele mr. Valgre pühendas kaheteistkümnest laulust koosneva põimiku "15 minutit Deddyga". Tuntumad laulud sellest on "Ma loodan, et saan sellest üle", "Veel viivuks jää" ning "Mul meeles veel". Viimased sõjaeelsed suved veetis mr

Georg Friedrich Händel

eesmärk oli saada kogemusi, eelkõige kirjutades itaalia stiilis oopereid. Esimene teos selles zanris, "Rodrigo", esietendus järgmise aasta novembris. Händel naasis Firenzesse igal sügisel aastani 1709, tutvus seal printsi õukonnaluuletaja Antonio Salviga, kelle librettosid kasutas ta hiljem Londonis kirjutatud ooperites, ning tutvus kohalike heliloojate ooperiloominguga. 1706. aasta lõpus käis Händel esmakordselt Roomas. 1707 ­ 1709 töötas ta vaheaegadega muusikuna markii Francesco Ruspoli alluvuses. Töökoht, kus puudus pidev palk, eeldas ilmaliku kantaadi kirjutamist igaks pühapäevaks. Lisaks nendele komponeeris Händel Ruspolile veel oratooriumi "La Resurrezione" ja kolm ladinakeelset motetti. Peale Rooma ja Firenze jõudis Händel nelja aasta jooksul käia ka Veneetsias ja Napolis. Itaalias oldud aastad olid Händeli karjääri jaoks otsustavad: Itaalia oli koos Prantsusmaaga Euroopa kultuuri keskpunkt. Siin kohtus ta kõikide tuntud

JERRY LEE LEWIS'e ELU JA KARJÄÄR

Lewis polnud kunagi koolis kuigi osav, ja kord visati ta isegi välja kristlikust koolist kuna ta mängis Jumalale oodi ​boogie-woogie stiilis. Esmakordselt mängis ta avalikult 14. aastasena mille käigus ta võlus ära publiku oma energiaga kes olid tulnud uue auto töökoja avamisele. Peagi peale seda andis ta kooli karjääris alla ja keskendus muusikale. 2. MUUSIKA KARJÄÄR 1954. aastal sattus Lewis Memphis, Tennessee'sse kus ta leidis stuudio muusikuna tööd the Sun Stuudios. Ta töötas seal kaks aastat enne kui salvestas oma esimese singli mis oli tema oma versioon Ray Price'i "Crazy Arms'ist" mis tegi kohalikult väga hästi. Sel ajal kui ta töötas The Sun'is olid tal jämmimis sessionnid Carl Perkins kellega koos ta ka salvestas lugusid, kahekesi koos veetsid nad ka aega koos ja mängisid veel Elvis Presley ja Johnny Cash'iga millest nad ka lugusid salvestsid. Seda kutsuti ''Miljoni dollari quartetiks''

10. klassi muusika tunni konspekt

· Loodusteaduste kiire areng · Esimesed arheoloogilised väljakaevamised Itaalias 13. Renessanssajastu periodiseering VAATA TÖÖLEHTE!!! · Vararenessanss (14 saj) · Kõrgrenessanss (15 saj) · Hilisrenessanss (16 saj) 14. O. di Lasso ja G. P. da Palestrina · Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 1532­1594) oli renessansshelilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister. · Lasso alustas kirikus kooripoisina. Alates 12. eluaastast töötas ta erinevates õukondades muusikuna. 21-aastaselt sai Rooma Lateraani basiilika kapellmeistri ametikoha, hiljem oli Münchenis Baieri hertsogi Albrecht V õukonnas kapellmeister. Saavutas kuulsuse juba oma eluajal. Lasso on kirjutanud kokku üle 2000 heliteose, nii vaimulikke kui ka ilmalikke. · üle 70 missa (neist 3 reekviemi) · umbes 100 magnificat'i · 4 passiooni · 500­1200 motetti (olenevalt, mida täpselt motetiks lugeda) · umbes 450 itaalia-, prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu

Valgustusajastu

J. J. Rousseau (1712-1778)­ Sündis Genfis, kuigi rahvuselt prantslane. 10. aastaselt jäi ta orvuks. 13. aastasena anti õpipoisiks, kelle juurest põgenes 16. aastasena. Rändas mööda Euroopat ja sattus haritud proua Warens`i juurde. Oli seal alguses sõbra, hiljem armukesena. Tänu nimetatud daamile sai korraliku hariduse. Õppis muusikakoolis, aga ka astronoomiat, keemiat, botaanikat ja ladina keelt, ajalugu ning geograafiat. 1742. aastal saabus vaese aga harituna Pariisi, teenis elatist muusikuna. Püüdis raha teenida ka maletajana. Daamide abiga sai diplomaadikoha veneetsias, mis lõppes varsti erimeelsuste tõttu. Tutvus harimatu ja lihtsa pesunaisega. Naise harimatu ja lihtne perekond oli Rousseaule koormaks, ometigi väitis ta olevat leidnud läbi selle pesunaise oma õnne. Ühiskondlike probleemide üle arutlejana äratas tähelepanu 1750. aastal esseega ,,Arutlus teadustest ja kunstidest". Selles arvas autor, et teaduste ja kunstide areng ei ole põhjustanud

Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni

Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres. Tema isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit. Tütrele õpetas ta orelit. Miina Härma astus 1883. aastal Peterburi konservatooriumi, klaveri erialale, kuid õppima hakkas orelit. 1890. aastal lõpetas ta oreli eriala vabakunstniku esimese järgu diplomiga. Kogu oma järgneva elu töötas ta mitmekülgse ja aktiivse muusikuna: neli aastat Peterburis, peale seda kodumaal ja vahepeal ka klaveriõpetajana Kroonlinnas. Silmapaistva koorijuhina viis Miina Härma oma Tartus asutatud segakoori kõrgele tasemele. Esineti ka Riias, Pihkvas ja Peterburis, kus kõlasid ka muuhulgas koorijuhi enda rahvalauluseaded ja originaallooming. Samuti juhatas ta koore ka laulupäevadel ja ­pidudel. Organiseeritus tõi Miina Härma nimele kuulsust ka välismaal, kuid ta ei unustanud ka sünnimaad.

"Läänerindel muutuseta" referaat

katoliiklik perekond, kes oli rahul tagasihoidlike võimalustega, kuni Erich tavapärasusest välja murdis (Tims 2004: 15). Tema isa töötas raamatuköitjana ja elatas peret, kus lisaks Erichile oli ka kaks õde: Ella ja Elfride (Soosaar 2005). Nagu enamikul toonastel perekondadel, oli Remarkidel klaver ja Erich avastas endas muusikaarmastuse ja ­meele. Ta õppis muusikat tõsiselt ning saavutas aja jooksul taseme, mis võimaldas mõelda karjäärile elukutselise muusikuna. Ta teenis majanduslike raskuste ajal elatist pianisti ja orelimängijana. Erich kogus ka marke ja kive, korjas väärtusliku liblikakollektsiooni ning tundis huvi maalimise vastu, millest ajapikku kujunes eluaegne kunstiarmastus. (Tims 2004: 15-16) Koolis leidis Erich teatud väljapääsu oma koduste intellektuaalsest pärsitusest. Kuigi kooliõhkkond oli vaevalt vähem karm kui Remarkide kodus, oli seal vähemalt tasemel õpetus ja motivatsioon huvide väljendamiseks