Raimond Valgre (1)

Raimond Valgre (1913-1949)
Elulugu
Raimond Valgre sündis 7 oktoobril 1913 aastal Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli veel kaks last – Evi ja Enn.
Koolis hakkas käima ta juba enne seitsmendat eluaastat . Aasta pärast algkooli astumist jätkas tema haridustee Paides , kus ta alustas klaveriõpinguid. Raimond polnud aga väga usin etüüde harjutama, vaid veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides või tuntuid lugusi mängides. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Pertelilt ning Tallinnas Theodor Lembalt. Just ema oli see, kes otsustas klaverimängu kasuks, kuigi Raimondit ennast paelus viiulimäng. Hiljem mängis Raimond erinevates orkestrites peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme.
1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas õppima ehitustehnikat. Kooli lõpetas ta 1931 . aasta juunis.
Tema esimesed laulud valmisid 1933. Aastal. Ta töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna, mängis klaverit , akordionit, kitarri ja laulis ka. Samuti töötas orkestrijuhina. Suurema osa lauludest kirjutas Valgre enda tekstidele ilma suurema vaevata. Teda peetakse luuleandelt paremaks nii mõnestki kolmekümnendate aastate luuletajast.
Raimond Valgre tutvus vahepeal Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna . Esimene Raimondi laul „ Blond Aleksandra”. Valgre on koos mänginud ka orkestri „Merry Singers’iga”. Talvel töötas Valgre Tartus, restoranis „Sinimandria”.
Viimased sõjaeelsed suved veetis Valgre pärnus, mängides Rannasalongis. 1939. aasta suvel tutvus ta Alice Feillet’ga. Alice kirjutas inglise keelsed sõnad laulule „Muinaslugu muusikas” ehk „I hear a little story in the music” ja ka „Õige Valik” ehk „Snowflakes”. Alice ja Raimond ei jäänud kokku, sest Alice lahkus koos perekonnaga Saksamaale, kurb saatus mõlema jaoks.
Raimond Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941. aastal. 1942 aastal jõudis ta eesti korpusesse, seal ta sai taaskord tegeleda muusikaga, mängis 917. laskurpolgu ansamblis. 1944 aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester, Raimondil oli au olla üheks dirigendist viiest. Orkester mängis ka tema enda lugusi.
13. oktoobril 1944 astus ta Tallinna Riiklikku Konservatooriumi klaveri erialal. Kuna ta päeval õppis ja öösel teenis raha, siis sellest midagi välja ei tulnud ning ta visati välja. Astus ka teist korda, seekord proovis kompositsiooni, jällegi visati välja, sest ööelu ja sellega kaasnevad joogid ilmselgelt segasid meistrit ennast. 1946 oli Raimondil välkabielu Evi Hannusega, see aga luhtus kuna Evit huvitasid rohkem Valgre sõbrad.
Raimond Valgre suri, alkoholist ja vale-sõpradest ümbritsetuna, 31.detsembril 1949 aastal.
Loomingu iseloomustus

• Palju Valgre laule on esitanud Liisi Koikson, kellele minu arust väga sobib see stiil. Samuti on laulnud temaga koos Mart Sander laulu „Veel viivuks jää” , mis mulle väga meeldib. Laulu kuulates oleks ma nagu otsekui selles ajastus, millal laul loodi. Mõnus, mahe ja rahulik armastuslaul .
  
• Liisi Koikson on laulnud veel laulu „See keda armastasin kuulub teisele”. Samuti rahulik laul, suhteliselt lihtsa viisiga. Sellel laulul oli nagu kirsiks tordi peal klaverisoolo, mis ei kestnud küll palju üle paarikümne sekundi, kuid sobis sinna perfektselt.
  
• „Peagi saabun tagasi su juurde” Tiit Borni esituses on tempokam laul. Teemaks on endiselt armastus. Esitus mulle nii palju ei meeldinud, kui eelnenud lauludel, mulle see laul ei tundunud Borni esituses kuidagi Valgrelik.
  
• „Saaremaa valss” , Mart Sander. Laul ise on väga tuntud ning Mardi hea, kõlav hääl sobib väga hästi. Minu meelest üks paremaid Saaremaa valsi esitusi, mida ma kuulnud olen. Hea ja tuntud viis, mis kõigi eestlaste südames heliseb.
  
• Heli Läätse esituses „Muinaslugu muusikas”. Laul minu arust on geniaalne . Siin on samuti väga hea klaverisoolo ja kaasakutsuv viis. Läätse esituses on see ammu lindistatud ning kvaliteet annab soovida. Kurb, et selle laulu ilust saadi aru alles mitmed kümned aastad pärast lauluvõistlust. Samuti kuulasin seda laulu Evelin Samueli esituses, laulis seda saates „Eesti otsib lemmiklaulu”. Mulle meeldis tema esituses see laul rohkem, võib-olla segab mu arvamust kvaliteedi tohutu vahe.
  
• Kristi Roosmaa ja Olav Ehala klaveri saatmas laulul „Snowflakes” ehk „Õige Valik”. Viis on lõbus ja mulle meeldib väga. Samuti meeldib Kristi Roosmaa esitus, hästi elavalt ja lõbusalt. Laul on nii hea, et ei saagi aru, kuidas keegi nii geniaalne sai olla ja tulla välja sellise lauluga, inglise keelsed sõnad kirjutas Alice Feillet.
  
• Ivo Linna „Sinilind”. See lugu on natuke kaasaegsemaks tehtud, meloodilisemaks kuidagi. Laul ise on väga ilus ja ma ei oskaks kedagi teist ette kujutamas Sinilindu laulmas kui Ivo Linnat . Seda aga seni kuni kuulsin Sinilindu laulmas Kalmer Tennosaart. Tema esituses olin taas selles samas ajastus, millal Valgre seda ise mängis ja laulis. Suurepärane esitus.
  
• „Läbi saju” Tartu Ülikooli Kammerkoori esituses. Viis on väga ilus, meeldis väga koori esituses (mitmehäälne, huvitavam kooskõla).
  
• „Kui taevas on kuu” Mart Sander. Rahulik laul, Mart Sanderi ilmekas laulmine teeb laulu mõnusalt muhedaks. Taas on tehtud järgi ajastut , millal laul loodi.
  
• „Naine, kes ei armu ” esitaja Modern Fox. Mart Sander laulmas koos minu jaoks tundmatu naislauljaga. Üks parimaid esitusi minu arust. Laul ise džässilik, lõbus.
  

Looming üldse on väga hea, kohati lausa maagiline . Valgre lauludes ei ole lihtsalt viisijupp ja ilusad sõnad. Laulude vürtsitamiseks kasutas Valgre erinevaid keeli, inglise keelt, saksa keelt ja otseloomulikult kirjutas ta enamus laule eesti keeles.
Huvitavaid fakte, mäletamisi Valgrest

• Valgre ei osanud sõnagi vene keelt. " Tiiu , Tiius" esinev venekeelne väljend solntse mojo on sõbra käest küsitud.
  
• Valgre surmast on 13 versiooni, mis erinevad üksteisest ainult joodud viina koguse poolest.
  
• 1947. aastal lasti Valgre lahti, kui ta laval ümber kukkus. "Õnneks jäi akordion terveks," kommenteeris Valgre hiljem.